Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Mordva keeled

Index Mordva keeled

Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.

Sisukord

  1. 22 suhted: Antal Reguly, August Ahlqvist, Budinos, Ersa keel, Ersa keele päev, Julius Mark, Kamassi keel, Keelkondade loend, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Liet-Lávlut, Malusi saared, Marid, Meštšera keel, Meštšeralased, Mokša keel, Mordvalased, Saami algkeel, Soome-ugri keeled, Uurali algkeel, Uurali keeled, Valdek Pall.

Antal Reguly

Antal Reguly Antal Reguly (11. juuli 1819 Zirc, Veszprémi komitaat – 23. august 1858 Buda) oli ungari keeleteadlane ja etnograaf.

Vaata Mordva keeled ja Antal Reguly

August Ahlqvist

Karl August Engelbrekt Ahlqvist (pseudonüüm A. Oksanen; 7. august 1826 Kuopio – 20. november 1889 Helsingi) oli Soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane.

Vaata Mordva keeled ja August Ahlqvist

Budinos

Budinos on soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel, nn.

Vaata Mordva keeled ja Budinos

Ersa keel

Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.

Vaata Mordva keeled ja Ersa keel

Ersa keele päev

Ersa keele päev (vene keeles:День эрзянского языка; ersa keeles: Эрзянь Келень Чи) on ersa riiklik tähtpäev.

Vaata Mordva keeled ja Ersa keele päev

Julius Mark

Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.

Vaata Mordva keeled ja Julius Mark

Kamassi keel

Kamassi keel on väljasurnud samojeedi keel, mida rääkisid Lääne-Siberis Sajaanides elanud kamassid.

Vaata Mordva keeled ja Kamassi keel

Keelkondade loend

Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.

Vaata Mordva keeled ja Keelkondade loend

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Vaata Mordva keeled ja Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome keelte lõunarühm

Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.

Vaata Mordva keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm

Liet-Lávlut

Liet-Lávlut (ka Liet, Liet Ynternasjonaal) on Euroopa vähemus- ja regionaalkeelte lauluvõistlus, mida korraldatakse kord aastas alates 2003.

Vaata Mordva keeled ja Liet-Lávlut

Malusi saared

Viimsi ja Juminda poolsaarte vahele jääv mereala Malusi saared (rts MalöCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on kolmest saarest koosnev ahelik Kolga lahe ja Soome lahe avaosa piiril, natuke enam kui 10 km mandrist.

Vaata Mordva keeled ja Malusi saared

Marid

Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.

Vaata Mordva keeled ja Marid

Meštšera keel

Meštšera keel on väljasurnud uurali keel, mida rääkisid meštšeralased.

Vaata Mordva keeled ja Meštšera keel

Meštšeralased

Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli Venemaal Okaa jõe lähistel elanud uurali rahvas.

Vaata Mordva keeled ja Meštšeralased

Mokša keel

Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.

Vaata Mordva keeled ja Mokša keel

Mordvalased

Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.

Vaata Mordva keeled ja Mordvalased

Saami algkeel

Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Vaata Mordva keeled ja Saami algkeel

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Vaata Mordva keeled ja Soome-ugri keeled

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Vaata Mordva keeled ja Uurali algkeel

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Vaata Mordva keeled ja Uurali keeled

Valdek Pall

Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.

Vaata Mordva keeled ja Valdek Pall

Tuntud ka kui Mordva keel.