Kiiremini kui brauser!
203 suhted: A (häälik), Aachen, Aacheni murre, Abasiini keel, Adõgee keel, Adi keel, Ainu keel, Al-Ándalus, Algkeel, Allkeel, Alutaguse murre, Amavaka keel, Ametlik keel, Andrus Saareste, Anglosaksid, Araablased, Arnold Kask, Aserbaidžaan, Aserbaidžaani keeled, Atapaski keeled, Austraalia, Avaari keel, Šona keel, Østlandet, Benjamin Lee Whorf, Bessermani murre, Bribri keel, Busa keel, Carl Darling Buck, Charles Kasiel Bliss, Dahlak, Dakotad ja lakotad, Dari keel, Düslaalia, Detinets, Dialektoloogia, Diasüsteem, Diglossia, Dobu keel, Dolgaani keel, Dzongkha keel, East Anglia kuningriik, Eesti keel, Eesti keele allkeeled, Emakeele Selts, Emlichheim, Enn Koit, Eveeni keel, Evengi keel, Falco, ..., Geolingvistika, Germaani algkeel, Gutni keel, Handi keel, Hassaniija keel, Havai keel, Hümmling, Hendrik Adamson, Hiina kiri, Hiragana, Huasteegi keel, Idamurre, Idiolekt, India keeled, Inglise keel, Intermetso, Inuktituti keel, Islandi keel, Isuri keel, Itaalia keel, Jana keel, Jazva murre, Jácara, Johann Christoph Adelung, Johann Parmi, Jukagiiri keeled, Kado keeled, Kalevi Wiik, Kangareha, Kangasõlg, Kariibi keel, Karula rahvuspark, Kasepää küla, Kate keel, Kaukaasia rahvad, Keel, Keelejuht, Keeleseadus, Keeleteaduse mõisteid, Keskmurre, Ketšuad, Kikuju keel, Kiribati keel, Kontiinum, Koosa keel, Kukkusi, Kung-ekoka keel, Kveeni keel, Latgali keel, Latgalid (tänapäev), Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läänemurre, Läti keel, Läti laenud eesti keeles, Lüüdi keel, Lõunaeesti keeled, Lennundusfraseoloogia, Liivi murre, Lingala keel, Logo (programmeerimiskeel), Lokatiiv, Maasai keel, Mansi keel, Matsi rand, Mägi-Karabahh, Mägi-Karabahhi Vabariik, Mineraal, Mohoogi keel, Muinsuskaitse, Multietnolekt, Murdeliit, Murderühm, Murrak, Murrakurühm, Mustlaskeel, Nafaanra keel, Nama keel, Nauru keel, Ngambai keel, Northumbria, Ojamaa, Oklahoma, Oksitaania, Oma Keel, Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele, Palatalisatsioon, Paul Kokla, Põhjaeesti murded, Piemonte, Piikeel, Piipkann, Pinocchio seiklused, Pinyin, Poola keel, Portugal, Rahvaetümoloogia, Received Pronunciation, Regionaalkeel, Register (keeleteadus), REM, Riisselja, Rootsi keel, Saami algkeel, Saami keeled, Saarte murre, Saksa kultuur, Süüria muusika, Schüttorf, Serbia-horvaadi keel, Setu keel, Sichuan, Siloti keel, Sloveeni keel, Soga keel, Soome laenud eesti keeles, Sotsiolekt, Stilistika, Sunda keel, Suuline ajalugu, Suulu keel, Taani keel, Tareste, Tšatisgarhi keel, Tšekeholo keel, Tšerokii keel, Tähestik, Tõde ja õigus I, Tõlge, Tiibet, Tiibeti-Birma keeled, Torgu Kuningriik, Torrese väina kreoolkeel, Triin Todesk, Tuvalu keel, Tveri karjala keel, Uiguuri keel, Uurali algkeel, Uus-Iirimaa provints, Vadja keel, Valve-Liivi Kingisepp, Vana-Kreeka, Vanagutni keel, Vanaislandi keel, Vanakreeka keel, Vanasõna, Varlpiri keel, Väike prints, Võru keel, Vepsa keel, Villota, Volendam, Y. Laienda indeks (153 rohkem) »
A (häälik)
A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.
Uus!!: Murre ja A (häälik) · Näe rohkem »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Murre ja Aachen · Näe rohkem »
Aacheni murre
Oche murre ehk Aacheni murre (Öcher Platt) on Aachenis (Oche murdes Oche) kõneldav saksa keele murre, mis kuulub ripuaari murderühma.
Uus!!: Murre ja Aacheni murre · Näe rohkem »
Abasiini keel
Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Abasiini keel · Näe rohkem »
Adõgee keel
Adõgee keel (varem eesti keeles tšerkessi keel, adõõgi keel; adõgee keeles адыгабзэ) on üks kahest Adõgee Vabariigi riigikeelest Venemaal (teine on vene keel).
Uus!!: Murre ja Adõgee keel · Näe rohkem »
Adi keel
Adi keel (või ka abhor, abor, boga’er luoba, lhoba, luoba) on üks Hiina-Tiibeti keelte hulka kuuluv Põhja-Assami keeltest.
Uus!!: Murre ja Adi keel · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Murre ja Ainu keel · Näe rohkem »
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Uus!!: Murre ja Al-Ándalus · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Murre ja Algkeel · Näe rohkem »
Allkeel
Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.
Uus!!: Murre ja Allkeel · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Murre ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Amavaka keel
Amavaka (ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako) on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.
Uus!!: Murre ja Amavaka keel · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Murre ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Andrus Saareste
Andrus Saareste (enne 1933. aastat) Andrus Kustas Saareste (aastani 1921 Saaberk, Saaberg; aastani 1935 Albert Helmut Gustav; 18. juuni 1892 Tallinn – 11. mai 1964 Uppsala) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.
Uus!!: Murre ja Andrus Saareste · Näe rohkem »
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Uus!!: Murre ja Anglosaksid · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Murre ja Araablased · Näe rohkem »
Arnold Kask
Arnold Kask Arnold Kask (10. august 1902 Pärnu – 30. juuli 1994 Tartu) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Murre ja Arnold Kask · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Murre ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Aserbaidžaani keeled
Aserbaidžaani territooriumil on välja arenenud keeli, mida kõneldakse siiani, aga sellest hoolimata on Aserbaidžaani vabariigi ainsaks ametlikuks keeleks ja suhtlusvahendiks aseri ehk aserbaidžaani keel.
Uus!!: Murre ja Aserbaidžaani keeled · Näe rohkem »
Atapaski keeled
Atapaski keeled on naa-dene keelkonda kuuluv Põhja-Ameerika indiaanikeelte rühm.
Uus!!: Murre ja Atapaski keeled · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Murre ja Austraalia · Näe rohkem »
Avaari keel
Avaari keel ('mägede keel' või) on nahhi-dagestani keelkonda kuuluv Kaukaasia keel, mida kõnelevad avaarid peamiselt Dagestanis.
Uus!!: Murre ja Avaari keel · Näe rohkem »
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Uus!!: Murre ja Šona keel · Näe rohkem »
Østlandet
Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.
Uus!!: Murre ja Østlandet · Näe rohkem »
Benjamin Lee Whorf
Benjamin Lee Whorf (24. aprill 1897 Winthrop, Massachusetts – 26. juuli 1941 Hartford, Connecticut) oli Ameerika keeleteadlane ja tuleohutusinsener.
Uus!!: Murre ja Benjamin Lee Whorf · Näe rohkem »
Bessermani murre
Udmurdi keele murrete kaart. Bessermani murre on kaardil tähistatud musta rombiga Bessermani murre (ka bessermani keel) on udmurdi keele murre, mida on sajandite vältel tugevalt mõjutanud tatari keel.
Uus!!: Murre ja Bessermani murre · Näe rohkem »
Bribri keel
Bribri keel (ka talamanca keel) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Kesk-Ameerikas.
Uus!!: Murre ja Bribri keel · Näe rohkem »
Busa keel
Busa keel on mande keelkonda ja Nigeri-Kordofani hõimkonda kuuluv Nigeerias kasutatav keel.
Uus!!: Murre ja Busa keel · Näe rohkem »
Carl Darling Buck
Carl Darling Buck (2. oktoober 1866 – 8. veebruar 1955) oli Ameerika Ühendriikide keeleteadlane.
Uus!!: Murre ja Carl Darling Buck · Näe rohkem »
Charles Kasiel Bliss
Charles Kasiel Bliss (sündinud Karl Kasiel Blitz 1897 Czernowitz Austria – 13. juuli 1985 Austraalia) oli Austria semiootik.
Uus!!: Murre ja Charles Kasiel Bliss · Näe rohkem »
Dahlak
Dahlaki saarte asendikaart Dahlaki saarte satelliidipilt Dahlak on Eritreale kuuluv saarestik Punases meres.
Uus!!: Murre ja Dahlak · Näe rohkem »
Dakotad ja lakotad
Dakotad ja lakotad (ka siuud) on rühm peamiselt Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elavaid hõime, kes kõnelevad sarnaseid murdeid ning keda ühendab sarnane kultuur ja ajalugu.
Uus!!: Murre ja Dakotad ja lakotad · Näe rohkem »
Dari keel
Dari keele kõnelejad Afganistanis (rohelisega) Dari (pärsia keeles دری darī, hääldus või فارسی دری fārsī-ye darī) on iraani keelte edela-allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Dari keel · Näe rohkem »
Düslaalia
Düslaalia on häälduspuue, mille korral lapsel/ täiskasvanul esineb ühe või mitme hääliku (ka häälikuühendi) hääldamisel probleeme.
Uus!!: Murre ja Düslaalia · Näe rohkem »
Detinets
Detinets (vene keeles детинец) on Vana-Vene linna keskel asuv vallidega kindlustatud piirkond, linnus või tsitadell, sama mis kreml.
Uus!!: Murre ja Detinets · Näe rohkem »
Dialektoloogia
Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Uus!!: Murre ja Dialektoloogia · Näe rohkem »
Diasüsteem
Diasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda.
Uus!!: Murre ja Diasüsteem · Näe rohkem »
Diglossia
Diglossia on olukord, kus ühe keele kaks dialekti või kaks keelt, mis tavaliselt on lähisuguluses, on kasutusel ühes keelekogukonnas.
Uus!!: Murre ja Diglossia · Näe rohkem »
Dobu keel
Dobu keel kuulub Austroneesia keelte hõimkonda, Paapua poolsaare keelte hulka.
Uus!!: Murre ja Dobu keel · Näe rohkem »
Dolgaani keel
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.
Uus!!: Murre ja Dolgaani keel · Näe rohkem »
Dzongkha keel
"Dzongkha keel" dzongkha keeles Dzongkha keel ehk bhutani keel (dzongkha keeles རྫོང་ཁ) on Bhutani Kuningriigi riigikeel.
Uus!!: Murre ja Dzongkha keel · Näe rohkem »
East Anglia kuningriik
Idaanglite kuningriik (vanainglise Ēast Engla Rīce; ladina Regnum Orientalium Anglorum), tänapäeval tuntud kui East Anglia kuningriik oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Murre ja East Anglia kuningriik · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele allkeeled
Eesti keele allkeeled on eesti keeleruumis kasutatavad allkeeled.
Uus!!: Murre ja Eesti keele allkeeled · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Murre ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emlichheim
Kalvinistlik kirik, aastast 1150 Emlichheim, luterlik ''Rahu kirik'' Emlichheim (alamsaksa Emmelkamp) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Murre ja Emlichheim · Näe rohkem »
Enn Koit
Enn Koit (9. juuli 1914 Kalju küla, Valjala kihelkond, Saaremaa – 5. august 1969 Viljandi) oli Eesti keeleteadlane, murdeuurija.
Uus!!: Murre ja Enn Koit · Näe rohkem »
Eveeni keel
Eveeni keel on tunguusi keel, mida kõnelevad eveenid Venemaal Sahhas, Magadani oblastis, Tšuktšimaal ja Habarovski krais.
Uus!!: Murre ja Eveeni keel · Näe rohkem »
Evengi keel
Evengi keel on tunguusi-mandžu keel, millel on 16 800 kõnelejat Venemaal, Hiinas ja Mongoolias.
Uus!!: Murre ja Evengi keel · Näe rohkem »
Falco
Falco (kodanikunimega Johann Hölzel, 19. veebruar 1957 Viin – 6. veebruar 1998 Puerto Plata lähistel, Dominikaani Vabariik) oli austria muusik.
Uus!!: Murre ja Falco · Näe rohkem »
Geolingvistika
Geolingvistika on keeleteaduse haru, mis tegeleb erinevates geograafilistes piirkondades räägitavate keelte ja dialektide uurimisega.
Uus!!: Murre ja Geolingvistika · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Murre ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Gutni keel
Gutni keel on keel, mida kõneldi Rootsi saarel Ojamaal.
Uus!!: Murre ja Gutni keel · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Murre ja Handi keel · Näe rohkem »
Hassaniija keel
Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.
Uus!!: Murre ja Hassaniija keel · Näe rohkem »
Havai keel
Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.
Uus!!: Murre ja Havai keel · Näe rohkem »
Hümmling
Mittelradde, üks jõgesid Hümmlingis Hümmling (Homelinghen, hömil – 'väike kivi') on pinnamoreeniga maastik, kuni 73 m üle merepinna, Emslandi piirkonnas Põhja-Saksa madalikul Saksamaa Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Murre ja Hümmling · Näe rohkem »
Hendrik Adamson
Hendrik Adamson (6. oktoober (24. septembril Juliuse kalendri järgi) 1891 Kärstna vald – 7. märts 1946 Tuhalaane vald) oli eesti luuletaja, õpetaja ja esperantist.
Uus!!: Murre ja Hendrik Adamson · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Murre ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Hiragana
Hiragana on jaapani silbitähestik (kana).
Uus!!: Murre ja Hiragana · Näe rohkem »
Huasteegi keel
Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda.
Uus!!: Murre ja Huasteegi keel · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Murre ja Idamurre · Näe rohkem »
Idiolekt
Idiolekt on üksikule isikule omane keele variant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes.
Uus!!: Murre ja Idiolekt · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Murre ja India keeled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Murre ja Inglise keel · Näe rohkem »
Intermetso
Intermetso ehk intermezzo (itaalia intermezzo, keskladina sõnast intermedium, või ladinakeelsest intermedius 'vahepealne') on itaaliakeelne termin, mis kõige üldisemas tähenduses on vahemäng kahe suurema osa vahel lavateoses, näiteks draamas või ooperis, või pikemas muusikateoses.
Uus!!: Murre ja Intermetso · Näe rohkem »
Inuktituti keel
Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel.
Uus!!: Murre ja Inuktituti keel · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Murre ja Islandi keel · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Murre ja Isuri keel · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Murre ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Jana keel
Jana keel on hoka hõimkonda kuuluv kolmeks murdeks jagunenud lähedaste sugulasteta keel, mida enne 1940.
Uus!!: Murre ja Jana keel · Näe rohkem »
Jazva murre
Jazva murre (ka jazvakomi keel) (Ёдз коми көл) on komi keele murre.
Uus!!: Murre ja Jazva murre · Näe rohkem »
Jácara
Jácara oli Hispaanias ja hispaaniakeelses Ladina-Ameerikas 17. ja 18. sajandil populaarne muusikažanr, mida esitati eelkõige teatris etenduste eel ja vaheaegadel lauluna ja/või instrumentaalse vahepalana koos tantsuga.
Uus!!: Murre ja Jácara · Näe rohkem »
Johann Christoph Adelung
Johann Christoph Adelung. Christian Gottfried Geyseri ofort Anton Graffi maali järgi Johann Christoph Adelung. Anton Graffi maal Johann Christoph Adelung (8. august 1732 Spantekow Anklami lähedal – 10. september 1806 Dresden) oli saksa keeleteadlane.
Uus!!: Murre ja Johann Christoph Adelung · Näe rohkem »
Johann Parmi
Johann Parmi (ka Johann Heinrich Parmi ja Juhan Parmi; 9. juuli 1863 Jamburg – 3. aprill 1913 Narva) oli eesti näitleja.
Uus!!: Murre ja Johann Parmi · Näe rohkem »
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Uus!!: Murre ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »
Kado keeled
Kado keeled moodustavad keelkonna Põhja-Ameerikas, mis 20. sajandi alguseks jagunes viieks keeleks.
Uus!!: Murre ja Kado keeled · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Murre ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Kangareha
Kangareha (murdekeeles ka käärisuga, käärsuga, põhjaeesti murdes reekamm) oli kangakudumisel kasutatud hõredate puupiidega (vahed 2–3 cm) 1,2–1,5 m pikkune suga.
Uus!!: Murre ja Kangareha · Näe rohkem »
Kangasõlg
Kangasõlg (murdekeeles ka tempel) oli puust või metallist varb, millega tõmmati kootud kangaosa laiuti pingule.
Uus!!: Murre ja Kangasõlg · Näe rohkem »
Kariibi keel
Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.
Uus!!: Murre ja Kariibi keel · Näe rohkem »
Karula rahvuspark
Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.
Uus!!: Murre ja Karula rahvuspark · Näe rohkem »
Kasepää küla
Kasepää laululava Tiheda külas 2022. aasta juulis Kasepää (18. sajandi kaartidel Kassepä; venepärane nimi Kazepil) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Peipsi järve kaldal.
Uus!!: Murre ja Kasepää küla · Näe rohkem »
Kate keel
Kate keel (Kai, Kate Dong, Kâte, kate) kuulub Paapua keelte Üld-Uus-Guinea hõimkonna Finisterre-Huoni keelte hulka.
Uus!!: Murre ja Kate keel · Näe rohkem »
Kaukaasia rahvad
Kaukaasia rahvad on Kaukaasias elav rahvaste grupp, mis on etniliselt ja keeleliselt üks maailma mitmekesisemaid.
Uus!!: Murre ja Kaukaasia rahvad · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Murre ja Keel · Näe rohkem »
Keelejuht
Keelejuht on keelt või murret usaldusväärselt valdav inimene, kellelt uurija keeleainest kogub.
Uus!!: Murre ja Keelejuht · Näe rohkem »
Keeleseadus
Keeleseadus (lühend KeeleS) on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.
Uus!!: Murre ja Keeleseadus · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Murre ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Murre ja Keskmurre · Näe rohkem »
Ketšuad
pisi Ketšuad (ketšua keeles Runakuna, Kichwa ja Inga) on indiaani rahvas, kes elab Lõuna-Ameerikas Andide alal Colombiast Argentinani.
Uus!!: Murre ja Ketšuad · Näe rohkem »
Kikuju keel
Kikuju keel (kikuju keeles Gĩkũyũ) on nigeri-kongo keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Keenias Keskprovintsis.
Uus!!: Murre ja Kikuju keel · Näe rohkem »
Kiribati keel
Kiribati keel (varem ka gilberti, tavara või tungaru keel) on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, millel on 2010.
Uus!!: Murre ja Kiribati keel · Näe rohkem »
Kontiinum
Kontiinum (ladina keeles continuum) on pidev ning katkematu kulgemine.
Uus!!: Murre ja Kontiinum · Näe rohkem »
Koosa keel
Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.
Uus!!: Murre ja Koosa keel · Näe rohkem »
Kukkusi
Kukkusi (vadja Kukkuzi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Uus!!: Murre ja Kukkusi · Näe rohkem »
Kung-ekoka keel
Kung-ekoka keel ehk kungi keel (keelekood knw) on põhjakhoisani keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Kung-ekoka keel · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Murre ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Latgali keel
Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.
Uus!!: Murre ja Latgali keel · Näe rohkem »
Latgalid (tänapäev)
Latgalid on latgali keelt kõnelev lätlaste etniline rühm põhiasualaga Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Murre ja Latgalid (tänapäev) · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Murre ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Murre ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Uus!!: Murre ja Läänemurre · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Murre ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Uus!!: Murre ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.
Uus!!: Murre ja Lüüdi keel · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Murre ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Lennundusfraseoloogia
Tähtede edastamine raadiosides Lennundusfraseoloogia on üheselt mõistetavatest fraasidest, tehnilisest slängist ja spetsiifilistest hääldusreeglitest koosnev piiratud ingliskeelne sõnavara.
Uus!!: Murre ja Lennundusfraseoloogia · Näe rohkem »
Liivi murre
Liivi murre (ka tāmnieku murre) on läti keele murre, mida iseloomustab eelkõige liivi keele substraat.
Uus!!: Murre ja Liivi murre · Näe rohkem »
Lingala keel
Lingala keel ehk ngala keel (varasem eestikeelne nimetus bangala keel) kuulub bantu keelte hulka ning on laialt levinud Kongo DV Bandundu provintsis, Ekvaatoriprovintsis ja Idaprovintsis (välja arvatud provintsi kaguosa) ja Kongo Vabariigis.
Uus!!: Murre ja Lingala keel · Näe rohkem »
Logo (programmeerimiskeel)
Logo on hariduslik programmeerimiskeel, mis töötati välja 1967.
Uus!!: Murre ja Logo (programmeerimiskeel) · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Murre ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Maasai keel
Maasai keel ehk masai keel (maasai keeles ɔl Maa) on Niiluse-Sahara keelehõimkonna Ida-Niiluse harusse kuuluv keel, mida räägitakse Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias.
Uus!!: Murre ja Maasai keel · Näe rohkem »
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Uus!!: Murre ja Mansi keel · Näe rohkem »
Matsi rand
Matsi rand asub Lääne-Pärnumaal Lääneranna vallas (endine Varbla vald).
Uus!!: Murre ja Matsi rand · Näe rohkem »
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Uus!!: Murre ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »
Mägi-Karabahhi Vabariik
Vene rahuvalvajate poolt julgestatud Lachini koridor Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne Mägi-Karabahhi Vabariigi territoorium Aserbaidžaanis aastatel 1994-2020; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Mägi-Karabahhi Vabariik (ka Artsahhi vabariik) oli aastatel 1991-2023 tunnustamata riik Kaukaasias Mägi-Karabahhis.
Uus!!: Murre ja Mägi-Karabahhi Vabariik · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Murre ja Mineraal · Näe rohkem »
Mohoogi keel
Mohoogi keel ehk mohoki keel (mohoogi keeles Kanien’kéha) on irokeesi keelkonda kuuluv põhjairokeesi rühma keel, mida kõnelevad mohoogid (Kanien'kehá:ka ’ränikivi rahvas’).
Uus!!: Murre ja Mohoogi keel · Näe rohkem »
Muinsuskaitse
Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine.
Uus!!: Murre ja Muinsuskaitse · Näe rohkem »
Multietnolekt
Multietnolektiks (ingl multiethnolect) nimetatakse mitmekultuurilistes piirkondades kõneldavat standardkeele varianti, mis tekib keelekontaktide tulemuselQuist, Pia (2000).
Uus!!: Murre ja Multietnolekt · Näe rohkem »
Murdeliit
Murdeliit on murdeteaduses selliseid murdeid koondav murdeüksus, millele on omased sarnased hilised ühismuutused.
Uus!!: Murre ja Murdeliit · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Murre ja Murderühm · Näe rohkem »
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Uus!!: Murre ja Murrak · Näe rohkem »
Murrakurühm
Murrakurühm on murrakuid ühendav üksus, mis moodustab murde.
Uus!!: Murre ja Murrakurühm · Näe rohkem »
Mustlaskeel
Mustlaskeele dialektid Mustlaskeel (mustlaskeeles Romani chib) on Indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv keel, mida räägivad romad.
Uus!!: Murre ja Mustlaskeel · Näe rohkem »
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Nafaanra keel · Näe rohkem »
Nama keel
Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka.
Uus!!: Murre ja Nama keel · Näe rohkem »
Nauru keel
Nauru keel (dorerin Naoero) on mikroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Naurul, kus see on kõrvuti inglise keelega ametlik keel.
Uus!!: Murre ja Nauru keel · Näe rohkem »
Ngambai keel
Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Ngambai keel · Näe rohkem »
Northumbria
Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.
Uus!!: Murre ja Northumbria · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Murre ja Ojamaa · Näe rohkem »
Oklahoma
Oklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo‘geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas.
Uus!!: Murre ja Oklahoma · Näe rohkem »
Oksitaania
Lipu versioon, mida kasutavad tihti oksitaani aktivistid Oksitaania keeltekaart Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda keelt mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.
Uus!!: Murre ja Oksitaania · Näe rohkem »
Oma Keel
Oma Keel on keeleajakiri Eestis, mida annab välja Emakeele Selts ning mis ilmub alates 2000.
Uus!!: Murre ja Oma Keel · Näe rohkem »
Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele
"Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" on Jakob Hurda 1888.
Uus!!: Murre ja Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Murre ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Paul Kokla
Paul Kokla (17. august 1929 Kärdla – 16. mai 2020) oli eesti keeleteadlane ning eesti, soome, mari ja ungari keele uurija.
Uus!!: Murre ja Paul Kokla · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Murre ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Uus!!: Murre ja Piemonte · Näe rohkem »
Piikeel
Piikeel on tehiskeel, milles iga tavakeele sõna esimesele silbipiirile või pika silbi keskele lisatakse rõhuline silp "pi".
Uus!!: Murre ja Piikeel · Näe rohkem »
Piipkann
Piipkann (Saaremaal ka killakann, Põhja-Eestis piirekann, Kesk-Eestis langukann, Lõuna-Eestis tiipkannEesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 142) on suur ülalt ahenev puukann, mida kasutati keldrist või aidast, kus asusid vaadid, õlle tuppa toomiseks ning joogikannudesse ümbervalamiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Murre ja Piipkann · Näe rohkem »
Pinocchio seiklused
"Pinocchio seiklused" (itaalia keeles "Le avventure di Pinocchio") on itaalia kirjaniku Carlo Collodi 1883.
Uus!!: Murre ja Pinocchio seiklused · Näe rohkem »
Pinyin
Diakriitilised märgid toonide märkimiseks Pinyin (拼音 pīnyīn) on hiina keele omaladina transliteratsioon Hiina Rahvavabariigis.
Uus!!: Murre ja Pinyin · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Murre ja Poola keel · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Murre ja Portugal · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Murre ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Received Pronunciation
Received Pronunciation (ingliskeelne lühend RP) ehk kuninganna inglise keel (või kuninga inglise keel) ehk Oxfordi inglise keel ehk BBC inglise keel on Briti ühiskeele hääldusnormid.
Uus!!: Murre ja Received Pronunciation · Näe rohkem »
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Uus!!: Murre ja Regionaalkeel · Näe rohkem »
Register (keeleteadus)
Register (inglise keeles register) on kasutusest sõltuv keelevariant.
Uus!!: Murre ja Register (keeleteadus) · Näe rohkem »
REM
Tähekombinatsioonil "REM" on mitu tähendust.
Uus!!: Murre ja REM · Näe rohkem »
Riisselja
Riisselja oli küla Pärnumaal Saarde vallas.
Uus!!: Murre ja Riisselja · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Murre ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Murre ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Murre ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Murre ja Saarte murre · Näe rohkem »
Saksa kultuur
kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).
Uus!!: Murre ja Saksa kultuur · Näe rohkem »
Süüria muusika
Süüria muusika on Süürias või süürlaste loodud muusika.
Uus!!: Murre ja Süüria muusika · Näe rohkem »
Schüttorf
Schüttorf on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Hollandi ja Vestfaali (Nordrhein-Westfalen) piiri ääres.
Uus!!: Murre ja Schüttorf · Näe rohkem »
Serbia-horvaadi keel
Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).
Uus!!: Murre ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Murre ja Setu keel · Näe rohkem »
Sichuan
Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).
Uus!!: Murre ja Sichuan · Näe rohkem »
Siloti keel
Siloti keel on indoiraani keel, mida kõneleb hinnanguliselt üle 6 miljoni inimese põhiliselt Bangladeshi Sylheti jaotises.
Uus!!: Murre ja Siloti keel · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Murre ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Soga keel
Soga keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda Bantu keelte J-rühma hulka.
Uus!!: Murre ja Soga keel · Näe rohkem »
Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.
Uus!!: Murre ja Soome laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Sotsiolekt
Sotsiolekt on sotsiaalne murre ehk mingile ühiskonnarühmale omane kõnepruuk, mis oleneb vanusest, soost, sotsiaalsest staatusest jne.
Uus!!: Murre ja Sotsiolekt · Näe rohkem »
Stilistika
Stilistika on rakenduslingvistika üks haru, mis uurib ja tõlgendab eri liiki tekste ja/või kõnekeelt ja nende keelelist eripära, mis võib varieeruda kasutus- või kasutajakeskselt.
Uus!!: Murre ja Stilistika · Näe rohkem »
Sunda keel
Jaava saarel räägitavad keeled. Sunda keelt räägitakse saare lääneosas Sunda keel (omanimetus Basa Sunda) on Malai-Polüneesia keelte hulka kuuluv keel, mida Indoneesias Jaava saarel räägivad sundad.
Uus!!: Murre ja Sunda keel · Näe rohkem »
Suuline ajalugu
Suulise ajaloo intervjuu salvestamine Suuline ajalugu on peamiselt ajalooteaduse, aga ka teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduse harude uurimistraditsioon, mis seisneb suulise teabe kogumises, analüüsimises ja tõlgendamises minevikus toimunud sündmuste kohta.
Uus!!: Murre ja Suuline ajalugu · Näe rohkem »
Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.
Uus!!: Murre ja Suulu keel · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Murre ja Taani keel · Näe rohkem »
Tareste
Tareste ehk Taresti on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Murre ja Tareste · Näe rohkem »
Tšatisgarhi keel
Tšatisgarhi (Chhattisgarhi) keel on India Chhattisgarhi osariigi ametlik keel.
Uus!!: Murre ja Tšatisgarhi keel · Näe rohkem »
Tšekeholo keel
Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.
Uus!!: Murre ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »
Tšerokii keel
Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ ᎦᏬᏂᎯᏍᏗ Tsalagi Gawonihisdi) on irokeesi keelkonna lõunarühma kuuluv ohustatud keel, mida kõnelevad emakeelena Ameerika Ühendriikides Oklahomas ja Põhja-Carolinas elavad tšerokiid.
Uus!!: Murre ja Tšerokii keel · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Murre ja Tähestik · Näe rohkem »
Tõde ja õigus I
"Tõde ja õigus" I on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" esimene ning tuntuim osa, mis ilmus 1926.
Uus!!: Murre ja Tõde ja õigus I · Näe rohkem »
Tõlge
dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.
Uus!!: Murre ja Tõlge · Näe rohkem »
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Uus!!: Murre ja Tiibet · Näe rohkem »
Tiibeti-Birma keeled
Tiibeti-Birma keelte leviala Tiibeti-Birma keeled on Hiina-Tiibeti keelkonna haru, kuhu kuulub 389 keelt, mida kõneldakse piirkondades Tiibeti kiltmaast põhjas kuni Malai poolsaareni lõunas, Pakistanist läänes kuni Vietnamini idas.
Uus!!: Murre ja Tiibeti-Birma keeled · Näe rohkem »
Torgu Kuningriik
Torgu Kuningriigi lipp Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves Kirill Teiter ehk Torgu esimene kuningas Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012. aastal Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.
Uus!!: Murre ja Torgu Kuningriik · Näe rohkem »
Torrese väina kreoolkeel
Torrese väina kreoolkeel kuulub inglise keelel põhinevate Vaikse ookeani kreoolkeelte hulka.
Uus!!: Murre ja Torrese väina kreoolkeel · Näe rohkem »
Triin Todesk
Triin Todesk (sündinud 30. novembril 1988 Võhmas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Murre ja Triin Todesk · Näe rohkem »
Tuvalu keel
Tuvalu keel (tuvalu keeles te nganana a te tuvalu) on Austroneesia hõimkonda Polüneesia keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Murre ja Tuvalu keel · Näe rohkem »
Tveri karjala keel
Tveri karjala keel (tiverin karielan kieli) on karjala keele murre, mis tänu kauasele isolatsioonile sugulaskeeltest säilis arhailisemas vormis kui teised karjala keele murded.
Uus!!: Murre ja Tveri karjala keel · Näe rohkem »
Uiguuri keel
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga.
Uus!!: Murre ja Uiguuri keel · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Murre ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uus-Iirimaa provints
Uus-Iirimaa provints on kirdepoolseim 1.
Uus!!: Murre ja Uus-Iirimaa provints · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Murre ja Vadja keel · Näe rohkem »
Valve-Liivi Kingisepp
Valve-Liivi Kingisepp (neiupõlvenimi Presjärv; sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Uus!!: Murre ja Valve-Liivi Kingisepp · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Murre ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vanagutni keel
germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.
Uus!!: Murre ja Vanagutni keel · Näe rohkem »
Vanaislandi keel
Vanaislandi keel on islandi keele vana keelekuju.
Uus!!: Murre ja Vanaislandi keel · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Murre ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vanasõna
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Uus!!: Murre ja Vanasõna · Näe rohkem »
Varlpiri keel
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.
Uus!!: Murre ja Varlpiri keel · Näe rohkem »
Väike prints
"Väike prints" (prantsuse keeles "Le Petit Prince") on prantsuse kirjaniku ja lennunduspioneeri Antoine de Saint-Exupéry 1943.
Uus!!: Murre ja Väike prints · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Murre ja Võru keel · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Murre ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Villota
Villota ehk villotta on mitmehäälne ilmaliku sisuga laul, mis oli levinud 16.
Uus!!: Murre ja Villota · Näe rohkem »
Volendam
thumb thumb Volendam on asula Hollandis Põhja-Hollandi provintsis Edam-Volendami vallas.
Uus!!: Murre ja Volendam · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Murre ja Y · Näe rohkem »
