Sisukord
22 suhted: Anarhokapitalism, Anarhosündikalism, Heaolukapitalism, Ideoloogia, Individualistlik anarhism, Kasiinokapitalism, Klassikaline liberalism, Laissez-faire, Libertarism, Majandusvabadus, Mutualism, Neoliberalism, Ordoliberalism, Pierre-Joseph Proudhon, Poliitiline vabadus, Sotsiaaldarvinism, Sotsiaalliberalism, Sotsiaalne ettevõte, Sotsiaalne turumajandus, Turumajandus, Vabaraha, Vabaturumajandus.
Anarhokapitalism
Anarhokapitalism (ingl. anarcho-capitalism; mida on nimetatud ka paleokonservativismiks või laissez-faire'iks) lähtub kapitalistliku turumajanduse mudelist ja põhineb anarhistlikul ideoloogial.
Vaata Mutualism (majandus) ja Anarhokapitalism
Anarhosündikalism
Anarhosündikalism on anarhistlik ideoloogia, mis vastandub otseselt keskselt juhitavale riigibürokraatiale ja marksism-leninismi töölisliikumisele.
Vaata Mutualism (majandus) ja Anarhosündikalism
Heaolukapitalism
Heaolukapitalism on sotsiaalhoolekannet hõlmav kapitalismi vorm.
Vaata Mutualism (majandus) ja Heaolukapitalism
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Vaata Mutualism (majandus) ja Ideoloogia
Individualistlik anarhism
Individualistlik anarhism (ka anarhoindividualism) on eraomandit ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid tunnustav anarhistlik ideoloogia, milles rõhutatakse üksikisiku (isiksusliku arengutaseme saavutanud indiviidi) tahte ülimuslikkust eneseteostusel.
Vaata Mutualism (majandus) ja Individualistlik anarhism
Kasiinokapitalism
Kasiinokapitalism (ingl casino-capitalism) tekib kapitalistliku majandusmudeli ja poliitilise vabaduse kombinatsioonist.
Vaata Mutualism (majandus) ja Kasiinokapitalism
Klassikaline liberalism
Klassikaline liberalism on filosoofiliste teoreetikute John Locke ja Immanuel Kanti süsteemselt põhjendatud poliitiline ideoloogia ning majanduspoliitilise mõistena 20.
Vaata Mutualism (majandus) ja Klassikaline liberalism
Laissez-faire
Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.
Vaata Mutualism (majandus) ja Laissez-faire
Libertarism
Libertarism (ladinakeelsest sõnast liber – "vabadus") on poliitiline filosoofia, mille järgi inimesed peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi.
Vaata Mutualism (majandus) ja Libertarism
Majandusvabadus
Majandusvabadus on inimese õigus ja võimalus tegutseda loovalt viisil, mis parandab nii tema enda kui ka ühiskonna teiste liikmete toimetulekut ja heaolu.
Vaata Mutualism (majandus) ja Majandusvabadus
Mutualism
Tolmeldamine on klassikaline näide mutualismist Mutualism on kahe eri liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende elumus).
Vaata Mutualism (majandus) ja Mutualism
Neoliberalism
Neoliberalism on vabaturumajanduse ideoloogia, mis tunnustab üksikisiku majandusvabadust.
Vaata Mutualism (majandus) ja Neoliberalism
Ordoliberalism
Ordoliberalism on Saksamaalt pärinev sotsiaalliberalismi ja neoliberalismi vahele jääv mõttesuund, mille kohaselt riik peab tagama, et vaba turg saavutaks oma teoreetilise potentsiaali lähedasi tulemusi.
Vaata Mutualism (majandus) ja Ordoliberalism
Pierre-Joseph Proudhon
284x284px Pierre-Joseph Proudhon (15. jaanuar 1809 Besançon, Prantsusmaa – 19. jaanuar 1865 Passy, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja mutualismi rajaja.
Vaata Mutualism (majandus) ja Pierre-Joseph Proudhon
Poliitiline vabadus
Poliitiline vabadus (ka poliitiline iseseisvus) on enesemääramise ja isikliku tahte väljendamise õigus.
Vaata Mutualism (majandus) ja Poliitiline vabadus
Sotsiaaldarvinism
Sotsiaaldarvinism (ingl social darwinism) on turumajanduslik ideoloogia, mis tekkis vastureaktsioonina elitaristliku klassiühiskonna ahistavale tsunftikorrale angloameerika kultuuriruumis.
Vaata Mutualism (majandus) ja Sotsiaaldarvinism
Sotsiaalliberalism
Sotsiaalliberalism on poliitilise mõtte suund, mille kohaselt isikuvabadustel (liberalism) peaks olema ühiskondlikud alused.
Vaata Mutualism (majandus) ja Sotsiaalliberalism
Sotsiaalne ettevõte
Ettevõtete omandisuhte, asutamise ja tegevuse eesmärkide järgi võib nende jaotust visualiseerida selliselt. Sotsiaalseks ettevõtteks nimetatakse organisatsioone ja ettevõtteid, mis on oma tegevuse eesmärgina määratlenud lisaks tulu teenimisele veel altruistlikult oma töötajate või klientide heaolu, ühiskondlike ja/või keskkonnaprobleemidega tegelemise ning nende jätkusuutlikkuse edendamise.
Vaata Mutualism (majandus) ja Sotsiaalne ettevõte
Sotsiaalne turumajandus
Sotsiaalne turumajandus on majandusmõiste, mis pärineb saksa kultuuriruumist (saksa: Soziale Marktwirtschaft) ja märgib vaba turumajandust, milles ühiskonna avalikku huvi esindav institutsioon kehtestab õiglase konkurentsi reeglid ning ühiskond tagab ühel või teisel viisil igaühele võimetekohase eneseteostuse ja igapäevase toimetuleku võimaluse.
Vaata Mutualism (majandus) ja Sotsiaalne turumajandus
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Vaata Mutualism (majandus) ja Turumajandus
Vabaraha
Silvio Gesell Vabaraha (saksa Freigeld) mõiste sõnastas saksa majandustegelane Silvio Gesell (1862–1930) füsiokraatliku vabamajanduse õpetuse (Freiwirtschaftlehre) raames.
Vaata Mutualism (majandus) ja Vabaraha
Vabaturumajandus
Vabaturumajandus tähendab kaupade ja teenuste hinna määramist nõudluse-pakkumise vahekorrast tuleneva hinnamehhanismi toimel.
Vaata Mutualism (majandus) ja Vabaturumajandus
Tuntud ka kui Mutualism (majanduses).