Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Muusikaline heli

Index Muusikaline heli

Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.

Sisukord

  1. 63 suhted: A (muusika), Akord, Üheaegsus (muusika), Bütsants, Bemoll, Deep Forest, Diatooniline helirida, Dublbemoll, Dubldiees, Enharmonism, Flažolett, Flööt, Generaatorintervall, Glissando, Harmonices mundi, Harmooniline intervall, Häälestus, Heli, Heliklass, Helimass, Helisagedus, Helisüsteem, Helistike sugulus, Heliteos, Inimhääl, Intervall (muusika), Keelpillid, Kitarr, Klaster, Komma, Konsoon, Kromaatiline ring, Kvint, Laulmine, Lõõtspill, Meloodiline intervall, Musica ficta, Muusika, Muusika elementaarteooria, Muusikaline parameeter, Muusikaliste parameetrite loend, Noon, Noonakord, Noot, Orel, Orelpunkt, Osahelid, Pööre (muusika), Puhas kvint, Register (helikõrguspiirkond), ... Laienda indeks (13 rohkem) »

A (muusika)

oktavites A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.

Vaata Muusikaline heli ja A (muusika)

Akord

Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.

Vaata Muusikaline heli ja Akord

Üheaegsus (muusika)

Üheaegsus ehk samaaegsus ehk simultaansus (ladina keeles simul, koos, üheskoos) on muusikas objekti omadus toimuda samal ajahetkel.

Vaata Muusikaline heli ja Üheaegsus (muusika)

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Muusikaline heli ja Bütsants

Bemoll

Bemoll on madaldusmärk, mis madaldab heli pooltooni võrra.

Vaata Muusikaline heli ja Bemoll

Deep Forest

Deep Foresti logo Deep Forest on prantsuse ansambel, mis esitab maailmamuusikat, kus etnilised helid on segatud elektroonilistega.

Vaata Muusikaline heli ja Deep Forest

Diatooniline helirida

Kvintidena üles ehitades saame diatoonilise helirea Diatooniline helirida Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse.

Vaata Muusikaline heli ja Diatooniline helirida

Dublbemoll

Dublbemoll on topelt-madaldusmärk, mis madaldab heli tervetooni võrra.

Vaata Muusikaline heli ja Dublbemoll

Dubldiees

Dubldiees on kõrgendusmärk, mis kõrgendab heli tervetooni võrra.

Vaata Muusikaline heli ja Dubldiees

Enharmonism

Enharmonism on tänapäeva muusikateoorias kontseptsioon, mille kohaselt sama helikõrgust võib tähistada eri nimega.

Vaata Muusikaline heli ja Enharmonism

Flažolett

Flažolett (prantsuse keeles flageolet) on mängutehniline võte, mida tekitatakse keelpillidel keele kerge puudutamisega teatud punktis.

Vaata Muusikaline heli ja Flažolett

Flööt

Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.

Vaata Muusikaline heli ja Flööt

Generaatorintervall

Generaatorintervall ehk generaator on intervall, mida esimesest astmest või helist alates igale järgnevale astmele või helile modulo perioodintervall liites saadakse helilaadi muude astmete või helirea muude helide väärtused.

Vaata Muusikaline heli ja Generaatorintervall

Glissando

noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.

Vaata Muusikaline heli ja Glissando

Harmonices mundi

thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.

Vaata Muusikaline heli ja Harmonices mundi

Harmooniline intervall

Harmooniline intervall moodustub üheaegselt kõlavate helide vahel (2-häälne kooskõla).

Vaata Muusikaline heli ja Harmooniline intervall

Häälestus

Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.

Vaata Muusikaline heli ja Häälestus

Heli

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.

Vaata Muusikaline heli ja Heli

Heliklass

Heliklass, ka helikõrgusklass (inglise keeles pitch class) on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest.

Vaata Muusikaline heli ja Heliklass

Helimass

Helimass (inglise keeles sound mass), ka kõlamass (saksa keeles Klangmasse), kõlakogum (inglise keeles sound collective), kõlakompleks (inglise keeles sound complex), helivihm (inglise keeles tone shower), helihulk (inglise keeles sound crowd), helipilv (inglise keeles sound cloud), on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur, mille puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur.

Vaata Muusikaline heli ja Helimass

Helisagedus

Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.

Vaata Muusikaline heli ja Helisagedus

Helisüsteem

Helisüsteem (inglise keeles pitch space, saksa keeles Tonsystem) on muusikas teatud struktuuris, stiilis, ajastul või rahvuskultuuris kasutatavad kõik muusikalised helid ja nende helikõrguslikud suhted.

Vaata Muusikaline heli ja Helisüsteem

Helistike sugulus

Helistike sugulus on kahe helistiku omavaheline kõlaline seos.

Vaata Muusikaline heli ja Helistike sugulus

Heliteos

Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.

Vaata Muusikaline heli ja Heliteos

Inimhääl

Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti vahendusel tahtlikult või tahtmatult tekitatud helid, sealhulgas kõnelemine, laulmine, naermine, nutmine, karjatused jne.

Vaata Muusikaline heli ja Inimhääl

Intervall (muusika)

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.

Vaata Muusikaline heli ja Intervall (muusika)

Keelpillid

Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.

Vaata Muusikaline heli ja Keelpillid

Kitarr

Epiphone'i elektrikitarr Kitarr on kromaatiline keelpill.

Vaata Muusikaline heli ja Kitarr

Klaster

Klaster (inglise keeles cluster, eesti keeles 'kobar', 'kimp'), üldises tähenduses kogum ühesuguseid või omavahel seotud objekte, on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Muusikaline heli ja Klaster

Komma

Komma on muusikas samast helist kahel eri moel tuletatud heli tavaliselt võrdtempereeritud pooltoonist väiksem intervall.

Vaata Muusikaline heli ja Komma

Konsoon

Konsooniks (ehk kooskõlaks) muusikas nimetatakse mitme heli samaaegset kõlamist.

Vaata Muusikaline heli ja Konsoon

Kromaatiline ring

Kromaatiline ring (inglise keeles chromatic circle) on muusikas ringikujuline skeem, mille abil on võimalik kuvada võrdtempereeritud häälestuses helisüsteemi helide suhteid.

Vaata Muusikaline heli ja Kromaatiline ring

Kvint

Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.

Vaata Muusikaline heli ja Kvint

Laulmine

Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.

Vaata Muusikaline heli ja Laulmine

Lõõtspill

Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.

Vaata Muusikaline heli ja Lõõtspill

Meloodiline intervall

Meloodiline intervall moodustub üksteisele järgnevate helide vahel (meloodia ehitusosa).

Vaata Muusikaline heli ja Meloodiline intervall

Musica ficta

Musica ficta (ladina keeles fingere, ette kujutama, leiutama, välja mõtlema) ehk musica falsa (ladina keeles falsus, vale) on 12.–17.

Vaata Muusikaline heli ja Musica ficta

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Vaata Muusikaline heli ja Muusika

Muusika elementaarteooria

Muusika elementaarteooria (inglise keeles elementary music theory) on muusikateooria osa, mis hõlmab õpetust muusikalise struktuuri põhilistest osadest: helist, muusikalisest helist, noodinimetustest, intervallidest, noodi- ja pausi vältustest, noodivõtmetest ning muudest muusika noodikirja elementidest.

Vaata Muusikaline heli ja Muusika elementaarteooria

Muusikaline parameeter

Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.

Vaata Muusikaline heli ja Muusikaline parameeter

Muusikaliste parameetrite loend

Siin lehel on süstemaatiliselt loetletud muusikalisi parameetreid.

Vaata Muusikaline heli ja Muusikaliste parameetrite loend

Noon

Noon ((a) suur noon, (b) väike noon (c) noonakord Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekund). Noon on noonakordi põhikuju viies (ülemine) heli (noot). Kategooria:Intervallid.

Vaata Muusikaline heli ja Noon

Noonakord

Noonakord on akord, mis koosneb viiest helist ja kus järjestikuste helide vaheline intervall on terts.

Vaata Muusikaline heli ja Noonakord

Noot

Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.

Vaata Muusikaline heli ja Noot

Orel

Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.

Vaata Muusikaline heli ja Orel

Orelpunkt

Orelpunkt on heliteose esitamisel pikemat aega kõlav heli, samas kui teose meloodia ja harmoonia muutuvad.

Vaata Muusikaline heli ja Orelpunkt

Osahelid

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.

Vaata Muusikaline heli ja Osahelid

Pööre (muusika)

Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.

Vaata Muusikaline heli ja Pööre (muusika)

Puhas kvint

Puhas kvint Puhas kvint on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3½ tervetooni.

Vaata Muusikaline heli ja Puhas kvint

Register (helikõrguspiirkond)

Register on muusikainstrumendi diapasooni osa, mida esindab teatud helikõrguspiirkond.

Vaata Muusikaline heli ja Register (helikõrguspiirkond)

Regulaarne temperatsioon

Regulaarne temperatsioon (inglise keeles regular temperament) on muusikas temperatsioon, mille puhul helisüsteemi kõigi helide intervallide saamiseks piisab lõplikust arvust generaatorintervallidest.

Vaata Muusikaline heli ja Regulaarne temperatsioon

Süntesaator

Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks.

Vaata Muusikaline heli ja Süntesaator

Septim

Septim ((a) suur septim (b) väike septim (c) suurendatud septim (d) vähendatud septim Septim on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.

Vaata Muusikaline heli ja Septim

Suur sekund

suur sekund C-duuris Suur sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus 1 tervetoon.

Vaata Muusikaline heli ja Suur sekund

Tämber

Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.

Vaata Muusikaline heli ja Tämber

Terts

Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.

Vaata Muusikaline heli ja Terts

Tertsdeetsim

Tertsdeetsim ((a) suur tertsdeetsim (b) väike tertsdeetsim (c) tertsdeetsimakord Tertsdeetsimit käsitletakse tavaliselt kui seksti, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekst). Kategooria:Intervallid.

Vaata Muusikaline heli ja Tertsdeetsim

Tetrakord

Tetrakord ehk tetrahord (vanakreeka sõnast tetrachordon, tetra ‘neli’ + chordē ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline helisüsteem.

Vaata Muusikaline heli ja Tetrakord

Toon

Toon on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Muusikaline heli ja Toon

Tugiheli

Tugiheli on heli, mis jätab mulje rahunemisest ja mõjub lõpetavalt.

Vaata Muusikaline heli ja Tugiheli

Undeetsim

Undeetsim (.

Vaata Muusikaline heli ja Undeetsim

Unisoon

Unisoon (ladina sõnast unisonus – hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on mitme sama helikõrgusega heli üheaegsus.

Vaata Muusikaline heli ja Unisoon

Väike septim

Väike septim G-duuris Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon.

Vaata Muusikaline heli ja Väike septim

Tuntud ka kui Heli (muusika), Muusikahelid.

, Regulaarne temperatsioon, Süntesaator, Septim, Suur sekund, Tämber, Terts, Tertsdeetsim, Tetrakord, Toon, Tugiheli, Undeetsim, Unisoon, Väike septim.