Sisukord
63 suhted: A (muusika), Akord, Üheaegsus (muusika), Bütsants, Bemoll, Deep Forest, Diatooniline helirida, Dublbemoll, Dubldiees, Enharmonism, Flažolett, Flööt, Generaatorintervall, Glissando, Harmonices mundi, Harmooniline intervall, Häälestus, Heli, Heliklass, Helimass, Helisagedus, Helisüsteem, Helistike sugulus, Heliteos, Inimhääl, Intervall (muusika), Keelpillid, Kitarr, Klaster, Komma, Konsoon, Kromaatiline ring, Kvint, Laulmine, Lõõtspill, Meloodiline intervall, Musica ficta, Muusika, Muusika elementaarteooria, Muusikaline parameeter, Muusikaliste parameetrite loend, Noon, Noonakord, Noot, Orel, Orelpunkt, Osahelid, Pööre (muusika), Puhas kvint, Register (helikõrguspiirkond), ... Laienda indeks (13 rohkem) »
A (muusika)
oktavites A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.
Vaata Muusikaline heli ja A (muusika)
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Vaata Muusikaline heli ja Akord
Üheaegsus (muusika)
Üheaegsus ehk samaaegsus ehk simultaansus (ladina keeles simul, koos, üheskoos) on muusikas objekti omadus toimuda samal ajahetkel.
Vaata Muusikaline heli ja Üheaegsus (muusika)
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Muusikaline heli ja Bütsants
Bemoll
Bemoll on madaldusmärk, mis madaldab heli pooltooni võrra.
Vaata Muusikaline heli ja Bemoll
Deep Forest
Deep Foresti logo Deep Forest on prantsuse ansambel, mis esitab maailmamuusikat, kus etnilised helid on segatud elektroonilistega.
Vaata Muusikaline heli ja Deep Forest
Diatooniline helirida
Kvintidena üles ehitades saame diatoonilise helirea Diatooniline helirida Diatooniline helirida on muusikas helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse.
Vaata Muusikaline heli ja Diatooniline helirida
Dublbemoll
Dublbemoll on topelt-madaldusmärk, mis madaldab heli tervetooni võrra.
Vaata Muusikaline heli ja Dublbemoll
Dubldiees
Dubldiees on kõrgendusmärk, mis kõrgendab heli tervetooni võrra.
Vaata Muusikaline heli ja Dubldiees
Enharmonism
Enharmonism on tänapäeva muusikateoorias kontseptsioon, mille kohaselt sama helikõrgust võib tähistada eri nimega.
Vaata Muusikaline heli ja Enharmonism
Flažolett
Flažolett (prantsuse keeles flageolet) on mängutehniline võte, mida tekitatakse keelpillidel keele kerge puudutamisega teatud punktis.
Vaata Muusikaline heli ja Flažolett
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Vaata Muusikaline heli ja Flööt
Generaatorintervall
Generaatorintervall ehk generaator on intervall, mida esimesest astmest või helist alates igale järgnevale astmele või helile modulo perioodintervall liites saadakse helilaadi muude astmete või helirea muude helide väärtused.
Vaata Muusikaline heli ja Generaatorintervall
Glissando
noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.
Vaata Muusikaline heli ja Glissando
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Vaata Muusikaline heli ja Harmonices mundi
Harmooniline intervall
Harmooniline intervall moodustub üheaegselt kõlavate helide vahel (2-häälne kooskõla).
Vaata Muusikaline heli ja Harmooniline intervall
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Vaata Muusikaline heli ja Häälestus
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Muusikaline heli ja Heli
Heliklass
Heliklass, ka helikõrgusklass (inglise keeles pitch class) on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest.
Vaata Muusikaline heli ja Heliklass
Helimass
Helimass (inglise keeles sound mass), ka kõlamass (saksa keeles Klangmasse), kõlakogum (inglise keeles sound collective), kõlakompleks (inglise keeles sound complex), helivihm (inglise keeles tone shower), helihulk (inglise keeles sound crowd), helipilv (inglise keeles sound cloud), on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur, mille puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur.
Vaata Muusikaline heli ja Helimass
Helisagedus
Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.
Vaata Muusikaline heli ja Helisagedus
Helisüsteem
Helisüsteem (inglise keeles pitch space, saksa keeles Tonsystem) on muusikas teatud struktuuris, stiilis, ajastul või rahvuskultuuris kasutatavad kõik muusikalised helid ja nende helikõrguslikud suhted.
Vaata Muusikaline heli ja Helisüsteem
Helistike sugulus
Helistike sugulus on kahe helistiku omavaheline kõlaline seos.
Vaata Muusikaline heli ja Helistike sugulus
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Vaata Muusikaline heli ja Heliteos
Inimhääl
Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti vahendusel tahtlikult või tahtmatult tekitatud helid, sealhulgas kõnelemine, laulmine, naermine, nutmine, karjatused jne.
Vaata Muusikaline heli ja Inimhääl
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Vaata Muusikaline heli ja Intervall (muusika)
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Vaata Muusikaline heli ja Keelpillid
Kitarr
Epiphone'i elektrikitarr Kitarr on kromaatiline keelpill.
Vaata Muusikaline heli ja Kitarr
Klaster
Klaster (inglise keeles cluster, eesti keeles 'kobar', 'kimp'), üldises tähenduses kogum ühesuguseid või omavahel seotud objekte, on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Muusikaline heli ja Klaster
Komma
Komma on muusikas samast helist kahel eri moel tuletatud heli tavaliselt võrdtempereeritud pooltoonist väiksem intervall.
Vaata Muusikaline heli ja Komma
Konsoon
Konsooniks (ehk kooskõlaks) muusikas nimetatakse mitme heli samaaegset kõlamist.
Vaata Muusikaline heli ja Konsoon
Kromaatiline ring
Kromaatiline ring (inglise keeles chromatic circle) on muusikas ringikujuline skeem, mille abil on võimalik kuvada võrdtempereeritud häälestuses helisüsteemi helide suhteid.
Vaata Muusikaline heli ja Kromaatiline ring
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Vaata Muusikaline heli ja Kvint
Laulmine
Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.
Vaata Muusikaline heli ja Laulmine
Lõõtspill
Teppo lõõts aastast 1912. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist.
Vaata Muusikaline heli ja Lõõtspill
Meloodiline intervall
Meloodiline intervall moodustub üksteisele järgnevate helide vahel (meloodia ehitusosa).
Vaata Muusikaline heli ja Meloodiline intervall
Musica ficta
Musica ficta (ladina keeles fingere, ette kujutama, leiutama, välja mõtlema) ehk musica falsa (ladina keeles falsus, vale) on 12.–17.
Vaata Muusikaline heli ja Musica ficta
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Muusikaline heli ja Muusika
Muusika elementaarteooria
Muusika elementaarteooria (inglise keeles elementary music theory) on muusikateooria osa, mis hõlmab õpetust muusikalise struktuuri põhilistest osadest: helist, muusikalisest helist, noodinimetustest, intervallidest, noodi- ja pausi vältustest, noodivõtmetest ning muudest muusika noodikirja elementidest.
Vaata Muusikaline heli ja Muusika elementaarteooria
Muusikaline parameeter
Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.
Vaata Muusikaline heli ja Muusikaline parameeter
Muusikaliste parameetrite loend
Siin lehel on süstemaatiliselt loetletud muusikalisi parameetreid.
Vaata Muusikaline heli ja Muusikaliste parameetrite loend
Noon
Noon ((a) suur noon, (b) väike noon (c) noonakord Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekund). Noon on noonakordi põhikuju viies (ülemine) heli (noot). Kategooria:Intervallid.
Vaata Muusikaline heli ja Noon
Noonakord
Noonakord on akord, mis koosneb viiest helist ja kus järjestikuste helide vaheline intervall on terts.
Vaata Muusikaline heli ja Noonakord
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Vaata Muusikaline heli ja Noot
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Muusikaline heli ja Orel
Orelpunkt
Orelpunkt on heliteose esitamisel pikemat aega kõlav heli, samas kui teose meloodia ja harmoonia muutuvad.
Vaata Muusikaline heli ja Orelpunkt
Osahelid
Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.
Vaata Muusikaline heli ja Osahelid
Pööre (muusika)
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.
Vaata Muusikaline heli ja Pööre (muusika)
Puhas kvint
Puhas kvint Puhas kvint on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3½ tervetooni.
Vaata Muusikaline heli ja Puhas kvint
Register (helikõrguspiirkond)
Register on muusikainstrumendi diapasooni osa, mida esindab teatud helikõrguspiirkond.
Vaata Muusikaline heli ja Register (helikõrguspiirkond)
Regulaarne temperatsioon
Regulaarne temperatsioon (inglise keeles regular temperament) on muusikas temperatsioon, mille puhul helisüsteemi kõigi helide intervallide saamiseks piisab lõplikust arvust generaatorintervallidest.
Vaata Muusikaline heli ja Regulaarne temperatsioon
Süntesaator
Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks.
Vaata Muusikaline heli ja Süntesaator
Septim
Septim ((a) suur septim (b) väike septim (c) suurendatud septim (d) vähendatud septim Septim on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Vaata Muusikaline heli ja Septim
Suur sekund
suur sekund C-duuris Suur sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus 1 tervetoon.
Vaata Muusikaline heli ja Suur sekund
Tämber
Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.
Vaata Muusikaline heli ja Tämber
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Vaata Muusikaline heli ja Terts
Tertsdeetsim
Tertsdeetsim ((a) suur tertsdeetsim (b) väike tertsdeetsim (c) tertsdeetsimakord Tertsdeetsimit käsitletakse tavaliselt kui seksti, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekst). Kategooria:Intervallid.
Vaata Muusikaline heli ja Tertsdeetsim
Tetrakord
Tetrakord ehk tetrahord (vanakreeka sõnast tetrachordon, tetra ‘neli’ + chordē ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline helisüsteem.
Vaata Muusikaline heli ja Tetrakord
Toon
Toon on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Muusikaline heli ja Toon
Tugiheli
Tugiheli on heli, mis jätab mulje rahunemisest ja mõjub lõpetavalt.
Vaata Muusikaline heli ja Tugiheli
Undeetsim
Undeetsim (.
Vaata Muusikaline heli ja Undeetsim
Unisoon
Unisoon (ladina sõnast unisonus – hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on mitme sama helikõrgusega heli üheaegsus.
Vaata Muusikaline heli ja Unisoon
Väike septim
Väike septim G-duuris Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon.
Vaata Muusikaline heli ja Väike septim
Tuntud ka kui Heli (muusika), Muusikahelid.