8 suhted: Aafrika, Edela-Aafrika, Erongo ringkond, Hardapi ringkond, Keelte loend, Khoisani keeled, Namad, Nuu keel.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Nama keel ja Aafrika · Näe rohkem »
Edela-Aafrika
Edela-Aafrika (inglise keeles South West Africa, afrikaani keeles Suidwes-Afrika, saksa keeles Südwestafrika, hollandi keeles Zuidwest-Afrika) oli tänapäeva Namiibia nimi, kui see oli aastatel 1915–1990 Lõuna-Aafrika Vabariigi võimu all.
Uus!!: Nama keel ja Edela-Aafrika · Näe rohkem »
Erongo ringkond
Tuletorn Swakopmundis Erongo ringkond on Namiibia 1. järgu haldusüksus (ringkond).
Uus!!: Nama keel ja Erongo ringkond · Näe rohkem »
Hardapi ringkond
Düünid Sossusvleis Hardapi ringkond on Namiibia 1. järgu haldusüksus (ringkond).
Uus!!: Nama keel ja Hardapi ringkond · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Nama keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Khoisani keeled
Khoisani keeled (märgitud helepruuniga) maailma keelkondade seas Khoisani keelte leviala (märgitud kollasega) Khoisani keelteks nimetatakse Lõuna-Aafrikas (Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia, Angola ja Botswana) ning Tansaanias kõneldavaid keeli, milles on imihäälikuid ning mis ei kuulu Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ega Afroaasia keelte hulka.
Uus!!: Nama keel ja Khoisani keeled · Näe rohkem »
Namad
Nama mees Namiibias Nama mees Namiibias damarate asuala Namiibias Namad (endanimetus ǀAwa-khoen 'punased inimesed') on etnos Lõuna-Aafrika Vabariigis, Namiibias ja Botswanas.
Uus!!: Nama keel ja Namad · Näe rohkem »
Nuu keel
Nuu keel (ka n|uu, nǁng, keelekood ngh) on lõunakhoisani keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad nuud Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Uus!!: Nama keel ja Nuu keel · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Damara keel, Hotentoti keel, Khoekhoe keel, Khoekhoegowab, Naq.