Kiiremini kui brauser!
230 suhted: Aadel, Adam Johann von Krusenstern, Adolf von Rauch, Adolphe (Luksemburgi suurhertsog), Albedyll, Albrecht Karu orden, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Aleksandr Golitsõn (1773−1844), Aleksandr Herzen, Aleksandr Mihhailovski-Danilevski, Aleksandr Puškin, Aleksandra Fjodorovna (1798–1860), Aleksandra teater, Aleksei Lvov, Alexander von Benckendorff, Alexander von Patkul, Alexandrine (Taani kuninganna), Alfred Nobel, Anrep, Armeenia Apostlik Kirik, Arseni Zakrevski, Atlant, Avel, Õigeusu abikool, Õigeusu kihelkonnakool, Õigeusu kirik Eestis, Babrujski kindlus, Benckendorff, Biograafiad (Ni), Bludov, Bomarsundi kindlus, Carl Eduard Körber, Carl Johann Koch, Carl Magnus von der Pahlen, Dekabristid, Dekabristide ülestõus, Dellingshausen, Eduard Hau, Eesti ajalugu, Eesti haridus, Eesti juudid, Eesti mustlased, Eesti valitsejad, Eesti vanausulised, Eestimaa, Eestimaa hertsog, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi, ..., Eestimaa rüütelkond, Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend, Esimene Schleswigi sõda, Esimese maailmasõja põhjused, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken, Ferdinand von Tiesenhausen, Filaret (Gumilevski), Filippo Paulucci, Fjodor Dostojevski, Fjodor Tjuttšev, Franz Joseph I, Friedrich Fromhold Martens, Gattšina, Gattšina palee, Gattšina Pauluse katedraal, Georg Friedrich Parrot, Georg von Bradke, Georgi rist, Gjumri, Gregorius XVI, Haapsalu ajalugu, Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, Habarovski krai lipp, Hans Heinrich Falck, Helene von Tiesenhausen, Helsingi toomkirik, Hiiva khaaniriik, Holstein-Gottorp, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Isad ja pojad, Ivan Aivazovski, Ivan Sussanin, Jamburgi maakond, Joensuu linn, Johan Vilhelm Snellman, Josip Jelačić, Juhkentali, Juri Samarin, Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik, Kadriorg, Kadrioru loss, Karl Christian Ulmann, Karl Christoph von Lieven, Karl Ernst von Baer, Karl Nesselrode, Karl von Bistram, Karl Wilhelm von Toll, Kaukaasia, Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik, Keila-Joa mõis, Keiserlik õiguskool, Keisri hull, Kiiev, Kisseljov, Kongressi-Poola, Konstantínos I, Konstantin Konstantinovitš, Konstantin Pavlovitš, Konstantin Thon, Kraavi tänav (Narva), Kuramaa hertsog, Lään (Soome), Läti ajalugu, Läti õigeusu kiriku juhtide loend, Ludwig van Heyden, Ludwig von Cube, Marija Aleksandrovna, Marksism, Mõhhailo Ostrohradskõi, Mihhail Aleksandrovitš, Mihhail Bakunin, Mihhail Speranski, Mihhaili teater, Moritz Hermann von Jacobi, Musta Kotka orden, Narva gümnaasiumi hoone, Narva sild, Natalja Gontšarova, Nikolai, Nikolai I ratsamonument, Nikolai kettsild, Nikolai Kindralstaabi Akadeemia, Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia, Nikolai Mihhailovitš, Nikolai Nikolajevitš noorem, Nikolai Protassov, Nikolai raudtee, Nikolai Rumjantsev, Novembriülestõus, Oleviste kirik, Olga Nikolajevna, Pažaislis, Pažaislise klooster, Paide kirik, Paldiski Nikolai kirik, Paldiski Nikolai kogudus, Paul I, Paul I fort, Pavlovsk, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Peeter Tarvel, Peter Jakob Clodt von Jürgensburg, Peterburi–Varssavi raudtee, Philipp Karell, Pjotr Tšaadajev, Praostkond, Presidendiloss (Helsingi), Professorite Instituut, Raudteesild üle Luga jõe Tolmatšovo raudteejaama juures, Riia vikaarpiiskopkond, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Ringi tänav (Pärnu), Romanovid, Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, Saare mõis (Maarja-Magdaleena), Sandarmikorpus, Sarkandaugava asum, Sergei Uvarov, Skopetsid, Soome Teadusselts, Speranski, Stanisław Kierbedź, Suomenlinna kirik, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna Kreiskool, Tallinna sõjasadam, Tallinna–Tartu postimaantee, Tarass Ševtšenko, Tartu katoliku kirik, Teine saja-aastane sõda, Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond, Toll (aadlisuguvõsa), Toompea allasum, Tuutari kihelkond, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Ungari kuningriik, Uuslinna mereväelinnak, Uuslinna mereväelinnaku peavahihoone, Uvarov, Vaasa, Vahipost, Vanausulised, Veel õnnetäht kord tõuseb hele, Vene Geograafiaselts, Vene-Jaapani sõda, Vene-Türgi sõda (1828–1829), Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, Venemaa keiser, Venemaa riigipeade loend, Venestamine, Viesturdārzs, Viieteistkümnekopikane münt, Vilniuse Ülikool, Viru praostkond, Wilhelm August Golicke, 1. veebruar, 1796, 1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus, 1833, 1841, 1842, 1846, 1848. aasta revolutsioonid, 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis, 1848. aasta Ungari revolutsioon, 1848. aasta Valahhia revolutsioon, 1849, 1855, 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis, 19. sajand, 19. sajand Eestis, 21. juuli, 24. juuni, 25. jaanuar, 26. oktoober, 6. juuli, 8. veebruar. Laienda indeks (180 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Nikolai I ja Aadel · Näe rohkem »
Adam Johann von Krusenstern
Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis, Virumaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja admiral (1842).
Uus!!: Nikolai I ja Adam Johann von Krusenstern · Näe rohkem »
Adolf von Rauch
Georg Adolf Dietrich von Rauch (Venemaal tuntud kui Jegor Ivanovitš, vene keeles Егор Иванович Раух) (17. juuli 1789 Viru-Jaagupi – 30. aprill 1864) oli Eesti arstiteadlane.
Uus!!: Nikolai I ja Adolf von Rauch · Näe rohkem »
Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)
Adolphe (sünninimi Adolph Wilhelm Carl August Friedrich; 24. juuli 1817 – 17. november 1905) oli viimane Nassau hertsog aastail 1839–1866 ja Luksemburgi suurhertsog 1890.
Uus!!: Nikolai I ja Adolphe (Luksemburgi suurhertsog) · Näe rohkem »
Albedyll
Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nikolai I ja Albedyll · Näe rohkem »
Albrecht Karu orden
Albrecht Karu orden, õigemini Albrecht Karu Kojaorden (saksa keeles Hausorden Albrechts des Bären) on 1836.
Uus!!: Nikolai I ja Albrecht Karu orden · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksander II · Näe rohkem »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksander III · Näe rohkem »
Aleksandr Golitsõn (1773−1844)
Vürst Aleksandr Golitsõn Vürst Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn (8. detsember 1773 Jaroslavl – 22. november 1844 Gaspra, Krimm) oli Venemaa riigitegelane, aastatel 1813–1844 Venemaa Piibliseltsi president ning 1817–1824 Venemaa keisririigi usuasjade ja rahvahariduse minister.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksandr Golitsõn (1773−1844) · Näe rohkem »
Aleksandr Herzen
Herzeni portree (1867), autor Nikolai Ge. Herzeni portree (1895, autor Felix Vallotton Aleksandr Ivanovitš Herzen (vene keeles Алекса́ндр Ива́нович Ге́рцен) (6. aprill (vkj 25. märts) 1812 Moskva – 21. jaanuar (vkj 9. jaanuar) 1870 Pariis) oli Vene läänemeelne kirjanik, filosoof ja revolutsionäär, keda tuntakse Vene sotsialismi rajajana.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksandr Herzen · Näe rohkem »
Aleksandr Mihhailovski-Danilevski
Aleksandr Mihhailovski-Danilevski Aleksandr Ivanovitš Mihhailovski-Danilevski (vene keeles Александр Иванович Михайловский-Данилевский; 6. september (vkj 26. august) 1789 – 21. september (vkj 9. september) 1848 Peterburi) oli Venemaa Keisririigi riigitegelane (senaator), sõjaväelane (kindralleitnant) ja sõjaajaloolane.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksandr Mihhailovski-Danilevski · Näe rohkem »
Aleksandr Puškin
Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksandr Puškin · Näe rohkem »
Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)
Aleksandra Fjodorovna portree (1826). Ermitaaž Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Федоровна; 13. juuli (vkj. 1. juuli) 1798 Berliin – 1. november (vkj. 20. oktoober) 1860 Peterburi) oli Venemaa keisrinna.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksandra Fjodorovna (1798–1860) · Näe rohkem »
Aleksandra teater
Vaade Aleksandra teatrile (2014) Teatrihoone sajandivahetusel Aleksandra teater, kõnekeeles Aleksandrinka, aastast 1937 ka A. S. Puškini nimeline Venemaa Riiklik Akadeemiline Draamateater (vene keeles Александринский театр ja Российский государственный академический театр драмы им. А. С. Пушкина) on teater Peterburis.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksandra teater · Näe rohkem »
Aleksei Lvov
Aleksei Lvovi portree Aleksei Fjodorovitš Lvov (ka Alexey Lwoff, vene Алексей Фёдорович Львов; 5. juuni (vkj 25. mai) 1798 Tallinn – 28. detsember (vkj 16. detsember) 1870 Romainiai mõis, Kaunase lähedal) oli vene senaator, viiuldaja ja helilooja.
Uus!!: Nikolai I ja Aleksei Lvov · Näe rohkem »
Alexander von Benckendorff
Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn – 11. september (vkj)/ 23. september 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Nikolai I ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »
Alexander von Patkul
Alexander von Patkul (1817 – 17. august 1877 Tsarskoje Selo) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral; 1861).
Uus!!: Nikolai I ja Alexander von Patkul · Näe rohkem »
Alexandrine (Taani kuninganna)
Alexandrine Mecklenburg-Schwerin Alexandrine Auguste (24. detsember 1879 Schwerin – 28. detsember 1952 Kopenhaagen) oli Mecklenburg-Schwerini printsess ja Taani kuninganna.
Uus!!: Nikolai I ja Alexandrine (Taani kuninganna) · Näe rohkem »
Alfred Nobel
Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.
Uus!!: Nikolai I ja Alfred Nobel · Näe rohkem »
Anrep
Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nikolai I ja Anrep · Näe rohkem »
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Nikolai I ja Armeenia Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Arseni Zakrevski
Krahv Arseni Andrejevitš Zakrevski (13/24. september 1783 või 1786 – 11/23. jaanuar 1865 Firenze) oli vene riigitegelane, Venemaa Keisririigi siseminister 19.
Uus!!: Nikolai I ja Arseni Zakrevski · Näe rohkem »
Atlant
Atlandid Peterburi Ermitaaži muuseumi sissekäigus Hermpilastrina kujundatud atlant Atlant on enamasti palja ülakehaga meesfiguur, mis talastikku kandes täidab toestava samba, piilari või pilastri ülesannet (eriti barokkarhitektuuris).
Uus!!: Nikolai I ja Atlant · Näe rohkem »
Avel
Avel (Авель; 1757–1841) oli vene munk, ennustaja.
Uus!!: Nikolai I ja Avel · Näe rohkem »
Õigeusu abikool
Õigeusu abikool (ka lihtsalt abikool, vene keeles вспомогательная школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920.
Uus!!: Nikolai I ja Õigeusu abikool · Näe rohkem »
Õigeusu kihelkonnakool
Õigeusu kihelkonnakool (vene keeles православная церковноприходская школа) oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920.
Uus!!: Nikolai I ja Õigeusu kihelkonnakool · Näe rohkem »
Õigeusu kirik Eestis
Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.
Uus!!: Nikolai I ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »
Babrujski kindlus
Babrujski kindlus; Minski väravad Babrujski kindlus (valgevene keeles Бабруйская крэпасць on endine kindlus Valgevene linna Babrujski territooriumil. Kindlus asub Biarezina jõe läänepoolsel kaldal.
Uus!!: Nikolai I ja Babrujski kindlus · Näe rohkem »
Benckendorff
Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nikolai I ja Benckendorff · Näe rohkem »
Biograafiad (Ni)
Biograafiad (Ni) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ni".
Uus!!: Nikolai I ja Biograafiad (Ni) · Näe rohkem »
Bludov
Bludov (saksa keeles Bludow) oli Leedu päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1902.
Uus!!: Nikolai I ja Bludov · Näe rohkem »
Bomarsundi kindlus
Bomarsundi kindluse peafordi varemed Bomarsundi kindlus oli Venemaa kindlus Läänemere rannikul riigi tollasel läänepiiril Soome Suurvürstiriigis.
Uus!!: Nikolai I ja Bomarsundi kindlus · Näe rohkem »
Carl Eduard Körber
Carl Eduard Körber Carl Eduard Anton Körber (4. juuni 1802 Võnnu, Tartumaa – 4. mai 1883 Tartu) oli baltisaksa päritolu eesti vaimulik ja kirjanik, Martin Körberi vend.
Uus!!: Nikolai I ja Carl Eduard Körber · Näe rohkem »
Carl Johann Koch
Carl Johann Koch, 1861-1864 Carl Johann Koch (12/24. aprill 1803 Tallinn – 9/21. jaanuar 1864 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Nikolai I ja Carl Johann Koch · Näe rohkem »
Carl Magnus von der Pahlen
Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen George Dawe (1781–1829) maalil Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen, vene keeles Матвей Иванович фон дер Пален (19. veebruar (ukj 2. märts) 1779 Tallinn – 20. mai (ukj 1. juuni) 1863 Palmse), oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane, riigitegelane ja mõisaomanik.
Uus!!: Nikolai I ja Carl Magnus von der Pahlen · Näe rohkem »
Dekabristid
Dekabristid olid poliitiline liikumine, mis tekkis Venemaa Keisririigis 19. sajandi esimesel poolel pärast Napoleoni sõdade lõppu.
Uus!!: Nikolai I ja Dekabristid · Näe rohkem »
Dekabristide ülestõus
Dekabristide ülestõus (vene keeles Восстание декабристов) toimus Senati väljakul Peterburis Venemaal 26. detsembril 1825.
Uus!!: Nikolai I ja Dekabristide ülestõus · Näe rohkem »
Dellingshausen
Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nikolai I ja Dellingshausen · Näe rohkem »
Eduard Hau
"Arsenali galerii" (akvarell, 1880) Eduard Hau (28. juuli 1807 Tallinn – 3. jaanuar 1888 Tartu) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Nikolai I ja Eduard Hau · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Nikolai I ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti haridus
Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.
Uus!!: Nikolai I ja Eesti haridus · Näe rohkem »
Eesti juudid
Juudid on üks Eesti territooriumil elavaist vähemusrahvustest.
Uus!!: Nikolai I ja Eesti juudid · Näe rohkem »
Eesti mustlased
Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.
Uus!!: Nikolai I ja Eesti mustlased · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Nikolai I ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Eesti vanausulised
Eesti vanausulised (nimetatud ka: Peipsi venelased, raskolnikud, sibulavenelased) on Eesti alal, peamiselt Peipsi-äärses piirkonnas elavad vanausulised.
Uus!!: Nikolai I ja Eesti vanausulised · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Nikolai I ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Uus!!: Nikolai I ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Uus!!: Nikolai I ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi
Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi üle ülevaade ajavahemikus 1710–1917 Venemaa Keisririigis koosseisus olnud Eestimaa kubermangus asunud keisririigi sõjaväeasutustest, sõjaväeosadest ja kubermangu elanike osalusest keisririigi sõjaväes.
Uus!!: Nikolai I ja Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Nikolai I ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend
Siin artiklis on loetletud Eestit külastanud riigipead ja valitsusjuhid.
Uus!!: Nikolai I ja Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Uus!!: Nikolai I ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »
Esimese maailmasõja põhjused
Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.
Uus!!: Nikolai I ja Esimese maailmasõja põhjused · Näe rohkem »
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral.
Uus!!: Nikolai I ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen · Näe rohkem »
Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken
Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken, George Dawe maal Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken a. d. H. Rothof (20. oktoober 1752 Tallinn – 19. aprill 1837 Kiiev) oli Venemaa väejuht (kindralfeldmarssal).
Uus!!: Nikolai I ja Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken · Näe rohkem »
Ferdinand von Tiesenhausen
Krahvide Tiesenhausenite suguvõsavapp Ferdinand von Tiesenhausen Katharina, (Alexander Brullov, 1825 Krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen (vene: Фёдор (Фердинанд) Иванович Тизенгаузен; 21. mai (vkj) 1782 – 21. november/3. detsember 1805 Austerlitz (praegune Slavkov u Brna Tšehhis Brno lähedal)) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, insenerivägede staabikapten, keiser Aleksander I tiibadjutant ja vürst Mihhail Kutuzovi väimees.
Uus!!: Nikolai I ja Ferdinand von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Filaret (Gumilevski)
Piiskop Filaret. ''G. Gratšovi gravüür (1886)'' Filaret (kodanikunimega Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; varem eesti keeles kirjutatud ka kujul Humilevski; vene Дмитрий Григорьевич Гумилевский; sündides perekonnanimega Konobejevski, vene Конобеевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja usuteadlane, kirikuloo suurteose "Vene kiriku ajalugu" koostaja, Riia piiskop aastatel 1842–1848.
Uus!!: Nikolai I ja Filaret (Gumilevski) · Näe rohkem »
Filippo Paulucci
kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).
Uus!!: Nikolai I ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »
Fjodor Dostojevski
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (vene keeles vanas kirjaviisis Ѳедоръ Михайловичъ Достоевскій, tänapäeval Фёдор Михайлович Достоевский; 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva Maria haigla – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli vene kirjanik.
Uus!!: Nikolai I ja Fjodor Dostojevski · Näe rohkem »
Fjodor Tjuttšev
Fjodor Tjuttšev (1867) Fjodor Ivanovitš Tjuttšev (Федор Иванович Тютчев; 5. detsember 1803 Ovstugi küla Orjoli kubermang – 27. juuli 1873) oli vene luuletaja, diplomaat ja konservatiivne publitsist.
Uus!!: Nikolai I ja Fjodor Tjuttšev · Näe rohkem »
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Uus!!: Nikolai I ja Franz Joseph I · Näe rohkem »
Friedrich Fromhold Martens
Friedrich Fromhold Martens (u 1878) Friedrich Fromhold von Martens (ka Fjodor Fjodorovitš Martens; 27. august (vkj. 15. august) 1845 Pärnu – 20. juuni (vkj. 7. juuni) 1909 Valga) oli eesti päritolu Venemaa keisririigi õigusteadlane, diplomaat, vahekohtunik ja ajaloolane.
Uus!!: Nikolai I ja Friedrich Fromhold Martens · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: Nikolai I ja Gattšina · Näe rohkem »
Gattšina palee
Gattšina palee (2014) Gattšina palee 18. sajandi akvarellil Arsenali galerii Gattšina palees (Eduard Hau, 1880) Gattšina palee ehk Suur Gattšina palee (vene keeles Большой Гатчинский дворец) on Leningradi oblastis Gattšinas asuv klassitsistlik palee.
Uus!!: Nikolai I ja Gattšina palee · Näe rohkem »
Gattšina Pauluse katedraal
Gattšina Püha Pauluse katedraal on Vene Õigeusu Kirikule kuuluv kirik Gattšinas Leningradi oblastis.
Uus!!: Nikolai I ja Gattšina Pauluse katedraal · Näe rohkem »
Georg Friedrich Parrot
Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Nikolai I ja Georg Friedrich Parrot · Näe rohkem »
Georg von Bradke
Georg Friedrich von Bradke (Venemaal tuntud kui Jegor Fjodorovitš Bradke, vene keeles Егор Фёдорович Брадке) (16. (ukj 27. mai) 1796 Kuressaare – 3. (ukj 15. aprill) 1862 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ja riigitegelane.
Uus!!: Nikolai I ja Georg von Bradke · Näe rohkem »
Georgi rist
Georgi rist Georgi rist (vene keeles Георгиевский крест), ametliku nimetusega Sõjalise ordeni teenetemärk (Знак отличия Военного ордена) oli Püha Georgi ordeni juurde lisatud Venemaa Keisririigi autasu alamate auastmete (sõdurite ja allohvitseride) lahinguliste teenete ja vapruse eest aastatel 1807–1913.
Uus!!: Nikolai I ja Georgi rist · Näe rohkem »
Gjumri
Gjumri on Armeenia suuruselt teine linn, Širaki maakonna keskus.
Uus!!: Nikolai I ja Gjumri · Näe rohkem »
Gregorius XVI
Gregorius XVI (Bartolomeo Alberto Cappellari, mungana Mauro Cappellari; 18. september 1765 – 1. juuni 1846) oli paavst aastatel 1831–1846.
Uus!!: Nikolai I ja Gregorius XVI · Näe rohkem »
Haapsalu ajalugu
Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.
Uus!!: Nikolai I ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »
Haapsalu Maria-Magdaleena kirik
Haapsalu Maria-Magdaleena kirik on õigeusu kirik, mis asub Haapsalus aadressil Rüütli tänav 2.
Uus!!: Nikolai I ja Haapsalu Maria-Magdaleena kirik · Näe rohkem »
Habarovski krai lipp
Habarovski krai lipp Habarovski krai lipp on Venemaa haldusüksuse Habarovski krai lipp.
Uus!!: Nikolai I ja Habarovski krai lipp · Näe rohkem »
Hans Heinrich Falck
Hans Heinrich Falck (4. aprill (vkj)/ 15. aprill 1791 Järvajõe, Ambla kihelkond – 7. november (vkj)/ 19. november 1874) oli Toomgildi oldermann.
Uus!!: Nikolai I ja Hans Heinrich Falck · Näe rohkem »
Helene von Tiesenhausen
Krahvinna Helene von Tiesenhausen (vene: Елена (Лили) Павловна Тизенгаузен; 10. september 1804 – 13. september 1889) oli Venemaa keisri Nikolai I tütre, suurvürstinna Maria Nikolajevna, õuedaam, hiljem riigidaam.
Uus!!: Nikolai I ja Helene von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Helsingi toomkirik
Helsingi toomkirik öösel Helsingi toomkirik (soome keeles Helsingin tuomiokirkko ja rootsi keeles Helsingfors domkyrka), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik.
Uus!!: Nikolai I ja Helsingi toomkirik · Näe rohkem »
Hiiva khaaniriik
Hiiva khaaniriik (usbeki Xiva Xonligi) oli aastatel 1511–1920 eksisteerinud riik Kesk-Aasias, Araali merest lõuna pool.
Uus!!: Nikolai I ja Hiiva khaaniriik · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Nikolai I ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.
Uus!!: Nikolai I ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »
Isad ja pojad
"Isad ja pojad" (vene keeles "Отцы и дети") on vene kirjaniku Ivan Turgenevi romaan, mida on nimetatud ka esimeseks vene nüüdisromaaniks.
Uus!!: Nikolai I ja Isad ja pojad · Näe rohkem »
Ivan Aivazovski
"Üheksas laine" on Aivazovski kuulsaim maal Ivan Konstantinovitš Aivazovski (vene keeles Иван Константинович Айвазовский, armeenia keeles Հովհաննես Կոստանդինի Այվազովսկի või Հայվազյան (Hovhannes Kostaneini Ajvazovski või Hajvazjan); 29. juuli 1817 Feodossija – 19. aprill 1900 Feodossija) oli armeenia päritolu Ukraina maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast.
Uus!!: Nikolai I ja Ivan Aivazovski · Näe rohkem »
Ivan Sussanin
Ivan Sussanin (16. sajandi lõpp, Derevenki vi Derevništši küla (?) – 1613) oli Vene talumees Domnino külast (tänapäeval Sussanini rajoon Kostroma oblastis), kes 1613.
Uus!!: Nikolai I ja Ivan Sussanin · Näe rohkem »
Jamburgi maakond
Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927.
Uus!!: Nikolai I ja Jamburgi maakond · Näe rohkem »
Joensuu linn
Joensuu on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Ida-Soomes.
Uus!!: Nikolai I ja Joensuu linn · Näe rohkem »
Johan Vilhelm Snellman
Johan Vilhelm Snellman Ajalehe Saima esikülg Johan Vilhelm Snellman (12. mai 1806 Stockholm – 4. juuli 1881 Kirkkonummi vald) oli Soome poliitik ja kultuuritegelane, üks fennomaanide juhte.
Uus!!: Nikolai I ja Johan Vilhelm Snellman · Näe rohkem »
Josip Jelačić
Josip Jelačić (ka Jellačić; 16. oktoober 1801 Novi Sad – 19. mai 1859 Zagreb) oli horvaadist Austria sõjaväelane ja riigitegelane, kes on tuntud 1848. aasta revolutsiooni ühe peamise mahasurujana.
Uus!!: Nikolai I ja Josip Jelačić · Näe rohkem »
Juhkentali
Juhkentali on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Nikolai I ja Juhkentali · Näe rohkem »
Juri Samarin
Juri Samarin Ivan Kramskoi maalil Juri Samarin (3. mai (vkj 21. aprill) 1819 Peterburi – 31. märts (vkj 19. märts) 1876 Berliin) oli Eestis tegutsenud vene publitsist, filosoof, ajaloolane, ühiskonnategelane ja slavofiil.
Uus!!: Nikolai I ja Juri Samarin · Näe rohkem »
Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik
Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik kuulub EAÕK haldusalasse ja asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kaarepere külas.
Uus!!: Nikolai I ja Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik · Näe rohkem »
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Nikolai I ja Kadriorg · Näe rohkem »
Kadrioru loss
Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.
Uus!!: Nikolai I ja Kadrioru loss · Näe rohkem »
Karl Christian Ulmann
Karl Christian Ulmann Karl Christian Ulmann (läti keeles Kārlis Kristiāns Ulmanis; 3. veebruar 1793 Riia – 8. oktoober 1871 Valga) oli usuteadlane.
Uus!!: Nikolai I ja Karl Christian Ulmann · Näe rohkem »
Karl Christoph von Lieven
Karl Christoph von Lieven (vkj 1. veebruar 1767 Kiiev – 31. detsember 1844 Balgale) oli Balti kiriku- ja haridustegelane, sõjaväelane, Tartu Ülikooli kuraator 1817–1828, Venemaa keisririigi rahvahariduse minister 1828–1833, alates 1826 Riiginõukogu liige.
Uus!!: Nikolai I ja Karl Christoph von Lieven · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Nikolai I ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Karl Nesselrode
Karl Nesselrode Krahv Karl Robert Nesselrode (14. detsember 1780 Lissabon – 11. märts/23. märts 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja diplomaat, pikaajaline välisminister.
Uus!!: Nikolai I ja Karl Nesselrode · Näe rohkem »
Karl von Bistram
Karl Heinrich Georg von Bistram (venepäraselt Карл Иванович Бистром; 30. aprill 1770 Luiste mõis Eestimaa kubermang – 24. juuni 1838 Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).
Uus!!: Nikolai I ja Karl von Bistram · Näe rohkem »
Karl Wilhelm von Toll
Krahv Karl Wilhelm von Toll Krahv Karl Wilhelm von Tolli vapp Karl Wilhelm von Toll maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas Krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, Карл Федорович Тол; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1777 Keskvere mõis – 5. mai (vkj 23. aprill) 1842 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigimees.
Uus!!: Nikolai I ja Karl Wilhelm von Toll · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Nikolai I ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik
Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik oli tänapäeva Aserbaidžaani aladel tegutsenud kohalik kirik, üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Nikolai I ja Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Keila-Joa mõis
Mõisa peahoone (september 2018) Droonivideo Keila joast, mõisast ja ümbruskonnast (juuni 2022) Keila-Joa mõis (saksa keeles Schloß Fall) oli rüütlimõis (1844. aastast fideikomiss) Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Nikolai I ja Keila-Joa mõis · Näe rohkem »
Keiserlik õiguskool
Keiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 1835−1918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.
Uus!!: Nikolai I ja Keiserlik õiguskool · Näe rohkem »
Keisri hull
"Keisri hull" on Jaan Krossi romaan, mis ilmus 1978.
Uus!!: Nikolai I ja Keisri hull · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Nikolai I ja Kiiev · Näe rohkem »
Kisseljov
Kisseljov (vene keeles Киселёв, saksa keeles Kisselew) on Venemaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nikolai I ja Kisseljov · Näe rohkem »
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Uus!!: Nikolai I ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »
Konstantínos I
Konstantínos I Konstantínos I (2. august 1868 Ateena – 11. jaanuar 1923 Palermo) oli hellenite (Kreeka) kuningas.
Uus!!: Nikolai I ja Konstantínos I · Näe rohkem »
Konstantin Konstantinovitš
Suurvürst Konstantin Konstantinovitš (Константин Константинович, "К.Р."; 10. august 1858 Strelna – 4. juuni 1915 Pavlovsk) oli Venemaa riigitegelane Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Nikolai I ja Konstantin Konstantinovitš · Näe rohkem »
Konstantin Pavlovitš
Suurvürst Konstantin Pavlovitš Suurvürst Konstantin Pavlovitš (vene keeles Константин Павлович; 8. mai (vkj 27. aprill) 1779 Tsarskoje Selo – 27. juuni (vkj 15. juuni) 1831 Viciebsk) oli vene tsesareevitš, Poola kuningriigi asevalitseja (1815–1830), kindraladjutant (1819), keiser Paul I teine poeg, keda loeti pärast Aleksandr Pavlovitši kroonimist (1801) Vene troonipärijaks.
Uus!!: Nikolai I ja Konstantin Pavlovitš · Näe rohkem »
Konstantin Thon
1860. aastatest) Konstantin Andrejevitš Thon (vene Константин Андреевич Тон; 6. november (vkj 26. oktoober) 1794 Peterburi – 6. veebruar (vkj 25. jaanuar) 1881 Peterburi) oli Venemaa arhitekt.
Uus!!: Nikolai I ja Konstantin Thon · Näe rohkem »
Kraavi tänav (Narva)
Kraavi tänav on tänav Narva Vanalinnas.
Uus!!: Nikolai I ja Kraavi tänav (Narva) · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Nikolai I ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Lään (Soome)
Soome jagunes 2009.
Uus!!: Nikolai I ja Lään (Soome) · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Nikolai I ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Läti õigeusu kiriku juhtide loend
Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836.
Uus!!: Nikolai I ja Läti õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »
Ludwig van Heyden
Ludwig Heinrich Sigismund van Heyden (vene keeles Логин Логинович Гейден; 6. jaanuar 1806 Peterburi – 20. juuni 1901 Peterburi) oli hollandi päritolu Venemaa mereväeohvitser (admiral) ja riigitegelane, krahv.
Uus!!: Nikolai I ja Ludwig van Heyden · Näe rohkem »
Ludwig von Cube
Johann Ludwig Ferdinand von Cube (vene Леонтий Иванович Кубе); 16. märts 1788 Tirza – 8. mai 1855 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane. Ta oli keiser Aleksander I ja Nikolai I aegne tõeline riiginõunik ja Liivimaa asekuberner 6. juunist 1821 kuni 14. juulini 1852.
Uus!!: Nikolai I ja Ludwig von Cube · Näe rohkem »
Marija Aleksandrovna
Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie (8. august (27. juuli vkj) 1824 – 3. juuni (22. mai vkj) 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa, õigeusku ristituna Maria Aleksandrovna.
Uus!!: Nikolai I ja Marija Aleksandrovna · Näe rohkem »
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Uus!!: Nikolai I ja Marksism · Näe rohkem »
Mõhhailo Ostrohradskõi
Mõhhailo Vassõljovõtš Ostrohradskõi (ukraina keeles Михайло Васильович Остроградський; 24. september 1801 – 1. jaanuar 1862) oli Ukraina kasakate päritolu Ukraina matemaatik, mehaanik ja füüsik.
Uus!!: Nikolai I ja Mõhhailo Ostrohradskõi · Näe rohkem »
Mihhail Aleksandrovitš
Mihhail II Mihhail II (suurvürst Mihhail Aleksandrovitš, 22. november/5. detsember 1878 Tsarskoje Selo – 12. juuni 1918 Perm) oli Venemaa keiser 2./15. märtsist kuni 3./16. märtsini 1917.
Uus!!: Nikolai I ja Mihhail Aleksandrovitš · Näe rohkem »
Mihhail Bakunin
Portreefoto Mihhail Bakuninist Mihhail Aleksandrovitš Bakunin (vene keeles Михаил Александрович Бакунин; 18./30. mai 1814 Tveri kubermang – 1. juuli 1876 Bern) oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda peetakse sageli ka anarhismi isaks.
Uus!!: Nikolai I ja Mihhail Bakunin · Näe rohkem »
Mihhail Speranski
Mihhail Mihhailovitš Speranski (1. jaanuar 1772 Tšerkutino küla, Vladimiri maakond, Vladimiri kubermang − 11. veebruar 1839 Peterburi) oli Venemaa riigimees ja reformaator.
Uus!!: Nikolai I ja Mihhail Speranski · Näe rohkem »
Mihhaili teater
Mihhaili teater Mihhaili teatri vaatesaal Mussorgski Peterburi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater – Mihhaili Teater (vene keeles Санкт-Петербургский государственный академический театр оперы и балета им. Мусоргского – Михайловский театр) on muusikateater Peterburis.
Uus!!: Nikolai I ja Mihhaili teater · Näe rohkem »
Moritz Hermann von Jacobi
Moritz Hermann von Jacobi 1856 Moritz Hermann von Jacobi (ka Jacoby; vene keeles Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; 21. september 1801 Potsdam – 10. märts 1874 Peterburi) oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt.
Uus!!: Nikolai I ja Moritz Hermann von Jacobi · Näe rohkem »
Musta Kotka orden
Musta Kotka orden (pildilt on puudu lint) Musta Kotka orden (saksa keeles Schwarzer Adlerorden) oli Preisi kuningriigi kõrgeim autasu (orden).
Uus!!: Nikolai I ja Musta Kotka orden · Näe rohkem »
Narva gümnaasiumi hoone
Narva gümnaasiumi hoone 1856. aastal Kraavi tänav 2 Narva gümnaasiumi hoone ehk Parun von Velio maja asub Narva idaosas Vanalinna linnaosas aadressil Kraavi tänav 2.
Uus!!: Nikolai I ja Narva gümnaasiumi hoone · Näe rohkem »
Narva sild
Narva ja Jaanilinna vahel on Narva ajaloos olnud üle Narva jõe mitu silda.
Uus!!: Nikolai I ja Narva sild · Näe rohkem »
Natalja Gontšarova
Alexander Brüllow' loodud akvarellmaal Natalja Gontšarovast Ivan Makarovi 1849. aasta maal Natalja Gontšarovast Natalja Gontšarova-Puškina-Lanskaja (vene keeles Наталья Николаевна Гончарова-Пушкина-Ланская, 27. august 1812 Tambovi kubermang – 26. november 1863 Peterburi) oli vene luuletaja Aleksander Puškini abikaasa ja muusa.
Uus!!: Nikolai I ja Natalja Gontšarova · Näe rohkem »
Nikolai
Nikolai (vene keeles Николай, latinisatsioon Nikolay) on venepärane mehenimi 2018.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai · Näe rohkem »
Nikolai I ratsamonument
Nikolai I-le pühendatud monument Peterburis Nikolai I ratsamonument on Venemaa Keisririigi üheteistkümnendale monarhile Nikolai I-le (1796–1855) pühendatud mälestusmärk.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai I ratsamonument · Näe rohkem »
Nikolai kettsild
Nikolai kettsild Kiievis üle Dnepri jõe (foto enne 1905. aastat) Nikolai kettsild (ukraina keeles Миколaївський ланцюгoвий міст) oli esimene alaline sild üle Dnepri jõe Kiievis.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai kettsild · Näe rohkem »
Nikolai Kindralstaabi Akadeemia
Nikolai Kindralstaabi Akadeemia (vene keeles Николаевская академия Генерального штаба) oli 1832.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai Kindralstaabi Akadeemia · Näe rohkem »
Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia
Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia Nõukogude Liidu laevastikuadmirali N. G. Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia (vene keeles Военно-морская академия имени Адмирала Флота Советского Союза Н. Г. Кузнецова), endine Nikolai I nimeline mereakadeemia (Морская Николаевская академия) on Venemaa kõrgem sõjaväeline merendusõppeasutus, Venemaa sõjalaevastiku õppe- ja teaduskeskus.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia · Näe rohkem »
Nikolai Mihhailovitš
Suurvürst Nikolai Mihhailovitš Suurvürst Nikolai Mihhailovitš (vene keeles Николай Михайлович; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1859 Tsarskoje Selo – jaanuar 1919 Petrograd) oli vene sõjaväelane (kindraladjutant, 1903; jalaväekindral, 1913) ning teadlane (lepidopteroloog ja ajaloolane), keiser Nikolai I lapselaps.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai Mihhailovitš · Näe rohkem »
Nikolai Nikolajevitš noorem
Nikolai Nikolajevitš Romanov (6. november 1856 – 5. jaanuar 1929) oli Venemaa suurvürst, keiser Nikolai I pojapoeg ja sõjaväelane.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai Nikolajevitš noorem · Näe rohkem »
Nikolai Protassov
Krahv Nikolai Protassov Krahv Nikolai Aleksandrovitš Protassov (vene Николай Александрович Протасов; 7. jaanuar 1799 (27. detsember 1798 vkj) – 28. jaanuar (16. jaanuar vkj) 1855) oli Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik, aastast 1836 kuni oma surmani Vene Õigeusu Kiriku Pühima Valitseva Sinodi ülemprokurör.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai Protassov · Näe rohkem »
Nikolai raudtee
Nikolai raudtee, kuni 1855 Peterburi–Moskva raudtee, (vene Петербурго-Московская железная дорога; Николаевская железная дорога) oli arvult kolmas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai raudtee · Näe rohkem »
Nikolai Rumjantsev
Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (vene keeles Николай Петрович Румянцев; 14. aprill (3. aprill vkj) 1754 Peterburi – 15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1826 Peterburi) oli Venemaa diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, aastatel 1807–1814 Venemaa keisririigi välisminister ja 1810–1812 Riiginõukogu esimees.
Uus!!: Nikolai I ja Nikolai Rumjantsev · Näe rohkem »
Novembriülestõus
Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.
Uus!!: Nikolai I ja Novembriülestõus · Näe rohkem »
Oleviste kirik
Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kiriku torni muna ja rist. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50.
Uus!!: Nikolai I ja Oleviste kirik · Näe rohkem »
Olga Nikolajevna
Olga Nikolajevna umbes aastal 1914 Suurvürstinna Olga Nikolajevna Romanova (vene keeles Великая Княжна Ольга Николаевна; 15. november 1895 Aleksandri palee, Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Ipatjevi maja, Jekaterinburg) oli Venemaa keisri Nikolai II ja tema abikaasa Aleksandra vanim järglane.
Uus!!: Nikolai I ja Olga Nikolajevna · Näe rohkem »
Pažaislis
Pažaislis (poola keeles Pożajście) on Kaunase asum, mis asub linna idaosas Petrašiūnai valla territooriumil Petrašiūnai linnaosas.
Uus!!: Nikolai I ja Pažaislis · Näe rohkem »
Pažaislise klooster
Pažaislise klooster Pažaislise klooster on Leedu suurim kloostrikompleks, mis asub Kaunase linna Petrašiūnai vallas Pažaislise asumis Kaunase veehoidla loodekaldal.
Uus!!: Nikolai I ja Pažaislise klooster · Näe rohkem »
Paide kirik
Paide Püha Risti kirik Paide Püha Risti kirik on kihelkonnakirik Järvamaal Paides.
Uus!!: Nikolai I ja Paide kirik · Näe rohkem »
Paldiski Nikolai kirik
Paldiski Nikolai kiriku eestvaade, oktoober 2009 Paldiski Nikolai kirik on kirikuhoone Paldiskis Mere tänav 12, mida kasutab EELK Paldiski Nikolai kogudus.
Uus!!: Nikolai I ja Paldiski Nikolai kirik · Näe rohkem »
Paldiski Nikolai kogudus
Paldiski Nikolai kirik EELK Paldiski Nikolai kogudus on luterlik kogudus Paldiskis.
Uus!!: Nikolai I ja Paldiski Nikolai kogudus · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Nikolai I ja Paul I · Näe rohkem »
Paul I fort
Paul I fort (kuni 1854 Riesbanki fort; vene keeles Форт «Император Павел I» («Рисбанк»)) on fort Venemaal Kroonlinna kindluses.
Uus!!: Nikolai I ja Paul I fort · Näe rohkem »
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Uus!!: Nikolai I ja Pavlovsk · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Uus!!: Nikolai I ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.
Uus!!: Nikolai I ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend · Näe rohkem »
Peeter Tarvel
Peeter Tarvel (süsi) Peeter Tarvel (kuni 1935 Peeter Treiberg; 11. juuli 1894 Koduvere (hiljem Metsiku) – 19. oktoober 1953 Omsk) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Nikolai I ja Peeter Tarvel · Näe rohkem »
Peter Jakob Clodt von Jürgensburg
Peter Clodt von Jürgensburg. Peter Jakob Clodt von Jürgensburg (vene keeles Пётр Карлович Клодт; 8. juuni 1805 Peterburi, Vene Impeerium – 20. november 1867 Rantamäki, Soome Suurvürstiriik) oli baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane ja skulptor.
Uus!!: Nikolai I ja Peter Jakob Clodt von Jürgensburg · Näe rohkem »
Peterburi–Varssavi raudtee
Peterburi–Varssavi raudtee (vene Петербурго-Варшавская железная дорога) oli arvult neljas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.
Uus!!: Nikolai I ja Peterburi–Varssavi raudtee · Näe rohkem »
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Uus!!: Nikolai I ja Philipp Karell · Näe rohkem »
Pjotr Tšaadajev
Pjotr Jakovlevitš Tšaadajev (vene keeles Пётр Яковлевич Чаадаев; 7. juuni (vana kalendri järgi 27. mai) 1794 Moskva – 26. aprill (vana kalendri järgi 14. aprill) 1856 Moskva) oli vene filosoof ja publitsist.
Uus!!: Nikolai I ja Pjotr Tšaadajev · Näe rohkem »
Praostkond
Praostkond on kiriklik struktuuriüksus, mille vaimulikuks juhiks on praost.
Uus!!: Nikolai I ja Praostkond · Näe rohkem »
Presidendiloss (Helsingi)
Presidendiloss, Pohjoisesplanadi 1 – Mariankatu 2. 2007 Presidendiloss on Soome Vabariigi presidendi residents Helsingis Kruununhaka linnaosas Kauppatori servas.
Uus!!: Nikolai I ja Presidendiloss (Helsingi) · Näe rohkem »
Professorite Instituut
Professorite instituut oli Tartu Ülikooli juures aastail 1828–1838 tegutsenud institutsioon Venemaa ülikoolidele õppejõudude ettevalmistamiseks.
Uus!!: Nikolai I ja Professorite Instituut · Näe rohkem »
Raudteesild üle Luga jõe Tolmatšovo raudteejaama juures
Raudteesild üle Luga jõe Tolmatšovo raudteejaama juures, varem Raudteesild üle Luga jõe Preobraženskaja raudteejaama juures (vene Железнодорожный мост через реку Луга у станции Преображенская), on raudteesild üle Luga jõe Tolmatšovo raudteejaama juures Luga rajoonis Leningradi oblastis Oktoobriraudteel.
Uus!!: Nikolai I ja Raudteesild üle Luga jõe Tolmatšovo raudteejaama juures · Näe rohkem »
Riia vikaarpiiskopkond
Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopkond (ka Riia abipiiskopkond) oli aastatel 1836–1850 eksisteerinud administratiivne üksus Vene Õigeusu Kirikus.
Uus!!: Nikolai I ja Riia vikaarpiiskopkond · Näe rohkem »
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Uus!!: Nikolai I ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Ringi tänav (Pärnu)
Ringi tänav on Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis endise muldkindlustusvööndi alal asuv tänav.
Uus!!: Nikolai I ja Ringi tänav (Pärnu) · Näe rohkem »
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Uus!!: Nikolai I ja Romanovid · Näe rohkem »
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.
Uus!!: Nikolai I ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »
Saare mõis (Maarja-Magdaleena)
Saare mõisa peahoone aastal 1923 Saare mõis (saksa keeles Saarenhof) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis.
Uus!!: Nikolai I ja Saare mõis (Maarja-Magdaleena) · Näe rohkem »
Sandarmikorpus
Sandarmikorpus (vene keeles Корпус жандармов), alates 1875.
Uus!!: Nikolai I ja Sandarmikorpus · Näe rohkem »
Sarkandaugava asum
Sarkandaugava raudteejaam Sarkandaugava asendikaart Sarkandaugava (saksa keeles Rote Düna, eesti keelde tõlgituna 'Punane Daugava') on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 7,596 km².
Uus!!: Nikolai I ja Sarkandaugava asum · Näe rohkem »
Sergei Uvarov
Sergei Uvarov. Orest Kiprenski maal (1815) Allkiri Sergei Semjonovitš Uvarov Sergei Semjonovitš Uvarov (vene keeles Сергей Семёнович Уваров; 5. september (vana kalendri järgi 25. august) 1786 Moskva – 16. september (vana kalendri järgi 4. september) 1855 Moskva) oli Venemaa teadlane ja riigitegelane.
Uus!!: Nikolai I ja Sergei Uvarov · Näe rohkem »
Skopetsid
Skopetsid (vene keeles скопцы skoptsõ, 'kohitsetud') olid 18.
Uus!!: Nikolai I ja Skopetsid · Näe rohkem »
Soome Teadusselts
Soome Teadusselts, ka Societas Scientiarum Fennica (soome keeles Suomen Tiedeseura, rootsi keeles Finska Vetenskaps-Societeten) on Soome vanim teaduste akadeemia.
Uus!!: Nikolai I ja Soome Teadusselts · Näe rohkem »
Speranski
Speranski suguvõsa vapp Speranski (vene keeles Сперанский, saksa keeles Speransky) oli Venemaa vaimuliku- ja aadlisuguvõsa, mis kustus 1839.
Uus!!: Nikolai I ja Speranski · Näe rohkem »
Stanisław Kierbedź
Stanisław Kierbedź (foto enne 1889) Stanisław Kierbedź (vene Станислав Валерианович Кербедз; 10. märts 1810 Nowy Dwór, Panevėžysi lähedal, Vilno kubermang – 19. aprill 1899 Varssavi) oli poola päritolu Venemaa insener ja sillaehitaja.
Uus!!: Nikolai I ja Stanisław Kierbedź · Näe rohkem »
Suomenlinna kirik
Suomenlinna kirik (soome keeles Suomenlinnan kirkko, rootsi keeles Sveaborgs kyrka) on 19.
Uus!!: Nikolai I ja Suomenlinna kirik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Nikolai I ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Uus!!: Nikolai I ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »
Tallinna Kreiskool
Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.
Uus!!: Nikolai I ja Tallinna Kreiskool · Näe rohkem »
Tallinna sõjasadam
Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.
Uus!!: Nikolai I ja Tallinna sõjasadam · Näe rohkem »
Tallinna–Tartu postimaantee
Tallinna–Tartu postimaantee, ka Tallinna–Tartu postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu Tartu.
Uus!!: Nikolai I ja Tallinna–Tartu postimaantee · Näe rohkem »
Tarass Ševtšenko
Tarass Ševtšenko (ukraina keeles Тарас Григорович Шевченко; 9. märts 1814 (vana kalendri järgi 25. veebruar) Morõntsi, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast) – 10. märts 1861 Peterburi) oli ukraina kirjanik ja kunstnik, tänapäevase ukraina kirjanduse rajaja.
Uus!!: Nikolai I ja Tarass Ševtšenko · Näe rohkem »
Tartu katoliku kirik
Veski ja Oru tänava ristmikult Tartu katoliku kirik (Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik) on tänapäeval Tartu ainuke katoliku kirik.
Uus!!: Nikolai I ja Tartu katoliku kirik · Näe rohkem »
Teine saja-aastane sõda
Wellingtoni hertsog ja marssal Gebhard Leberecht von Blücher võitsid Napoleon Bonaparte'i, peetakse teise saja-aastase sõja viimaseks lahinguks Teine saja-aastane sõda on mõnede ajaloolaste kasutatud periodiseering, mis hõlmab sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi (hiljem Suurbritannia, hiljem ka Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik) ja Prantsusmaa (kuningriigi, vabariigi ja keisririigi) vahel, mis toimusid aastatel 1689–1815.
Uus!!: Nikolai I ja Teine saja-aastane sõda · Näe rohkem »
Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond
Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond (vene keeles Третье отделение Собственной Его Императорского Величества канцелярии) oli Venemaa keisririigi riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1826–1880, mis tegeles eelkõige poliitiliste ja usuliste teisitimõtlejate jälitamisega.
Uus!!: Nikolai I ja Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond · Näe rohkem »
Toll (aadlisuguvõsa)
Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist.
Uus!!: Nikolai I ja Toll (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Toompea allasum
Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.
Uus!!: Nikolai I ja Toompea allasum · Näe rohkem »
Tuutari kihelkond
Tuutari Püha Kolmainu kirik Tuutari (vene keeles Дудерово, Дудорово, Дудергоф, rootsi Duderhof, Dudern) on ajalooline ingerisoome luteri usu kihelkond Ingerimaal.
Uus!!: Nikolai I ja Tuutari kihelkond · Näe rohkem »
Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.
Uus!!: Nikolai I ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Nikolai I ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Uuslinna mereväelinnak
Uuslinn on keiser Paul I käsul 1796.
Uus!!: Nikolai I ja Uuslinna mereväelinnak · Näe rohkem »
Uuslinna mereväelinnaku peavahihoone
Uuslinna mereväelinnaku peavahihoone on hoone Tallinnas Uuslinna mereväelinnakus, kus algselt asus linnaku peavaht.
Uus!!: Nikolai I ja Uuslinna mereväelinnaku peavahihoone · Näe rohkem »
Uvarov
Uvarovid on krahvi- ja põlised aadlisuguvõsad.
Uus!!: Nikolai I ja Uvarov · Näe rohkem »
Vaasa
Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.
Uus!!: Nikolai I ja Vaasa · Näe rohkem »
Vahipost
mälestussamba juures (1896) Vahipost on sõjaväe garnisoniteenistuse mõistes maa-ala või piirkond, kus asuvad tunnimehele valvamiseks määratud valveobjektid.
Uus!!: Nikolai I ja Vahipost · Näe rohkem »
Vanausulised
Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.
Uus!!: Nikolai I ja Vanausulised · Näe rohkem »
Veel õnnetäht kord tõuseb hele
"Veel õnnetäht kord tõuseb hele" on 1975.
Uus!!: Nikolai I ja Veel õnnetäht kord tõuseb hele · Näe rohkem »
Vene Geograafiaselts
Vene Geograafiaselts asub Peterburis aadressil Grivtsovi põik 10 Vene Geograafiaselts (vene keeles Русское географическое общество) on Venemaal tegutsev ühiskondlik organisatsioon, üks vanimatest geograafiaseltsidest maailmas.
Uus!!: Nikolai I ja Vene Geograafiaselts · Näe rohkem »
Vene-Jaapani sõda
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Uus!!: Nikolai I ja Vene-Jaapani sõda · Näe rohkem »
Vene-Türgi sõda (1828–1829)
Vene-Türgi sõda (1828–1829) ehk Üheksas Vene-Türgi sõda oli sõjaline konflikt, mille kutsus esile aastatel 1821–1829 toimunud Kreeka Vabadussõda.
Uus!!: Nikolai I ja Vene-Türgi sõda (1828–1829) · Näe rohkem »
Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium
Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20.
Uus!!: Nikolai I ja Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Nikolai I ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Nikolai I ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Nikolai I ja Venestamine · Näe rohkem »
Viesturdārzs
Viesturdārzs (ka Laulupeo park või Viestura dārzs; läti keeles Viesturdārzs või Dziesmu svētku parks) on Peeter I rajatud park Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis.
Uus!!: Nikolai I ja Viesturdārzs · Näe rohkem »
Viieteistkümnekopikane münt
Viieteistkümnekopikane münt oli aastail 1764–1796 ja 1860–1991 vermitud Venemaa ja Nõukogude Liidu münt.
Uus!!: Nikolai I ja Viieteistkümnekopikane münt · Näe rohkem »
Vilniuse Ülikool
Vilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579.
Uus!!: Nikolai I ja Vilniuse Ülikool · Näe rohkem »
Viru praostkond
Viru praostkond on EELK luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1627.
Uus!!: Nikolai I ja Viru praostkond · Näe rohkem »
Wilhelm August Golicke
Golicke stuudios (1832) Autoportree naise ja lastega (1836) Wilhelm August Golicke (ka Golike; vene: Василий Александрович (Вильгельм-Август) Голике; 1802 Peterburi – 1848 Peterburi) oli saksa päritolu Venemaa maali- ja portreekunstnik.
Uus!!: Nikolai I ja Wilhelm August Golicke · Näe rohkem »
1. veebruar
1.
Uus!!: Nikolai I ja 1. veebruar · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Nikolai I ja 1796 · Näe rohkem »
1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus
Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus oli 1832 Venemaal vastu võetud usuküsimusi korraldav seadus.
Uus!!: Nikolai I ja 1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus · Näe rohkem »
1833
1833.
Uus!!: Nikolai I ja 1833 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Nikolai I ja 1841 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Nikolai I ja 1842 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Nikolai I ja 1846 · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Nikolai I ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis
Barrikaadid Prahas revolutsiooniliste sündmuste ajal Märtsist 1848 novembrini 1849 toimus Austria keisririigis rida revolutsioone.
Uus!!: Nikolai I ja 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis · Näe rohkem »
1848. aasta Ungari revolutsioon
Revolutsiooni kujutav Mihály Zichy maal 1848.
Uus!!: Nikolai I ja 1848. aasta Ungari revolutsioon · Näe rohkem »
1848. aasta Valahhia revolutsioon
Rumeenia trikoloori 1848.
Uus!!: Nikolai I ja 1848. aasta Valahhia revolutsioon · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Nikolai I ja 1849 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Nikolai I ja 1855 · Näe rohkem »
1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis
1864.
Uus!!: Nikolai I ja 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Nikolai I ja 19. sajand · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Nikolai I ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
21. juuli
21.
Uus!!: Nikolai I ja 21. juuli · Näe rohkem »
24. juuni
24.
Uus!!: Nikolai I ja 24. juuni · Näe rohkem »
25. jaanuar
25.
Uus!!: Nikolai I ja 25. jaanuar · Näe rohkem »
26. oktoober
26.
Uus!!: Nikolai I ja 26. oktoober · Näe rohkem »
6. juuli
6.
Uus!!: Nikolai I ja 6. juuli · Näe rohkem »
8. veebruar
8.
Uus!!: Nikolai I ja 8. veebruar · Näe rohkem »
