Kiiremini kui brauser!
280 suhted: A (häälik), Aa (täpsustus), Aftenposten, Agderi Ülikool, Agnes Antik, Alamsaksa keel, Ale (õlu), Alta kirik, Alta vald, Ametlik keel, Anu Saluäär, Arhitektuurimäss, Arnljot Eggen, Arvo Alas, Atlandi tee, AutoCAD, Aylar Lie, Ø, Øyvind Rangøy, Æ, Å, Å (Moskenes), Barentsi saar, Bergeni Ülikool, Bergeni Fleslandi lennujaam, Bergens Tidende, Berliini paplid, BIBBI, Big Game, Bohuslän, Bokmål, Brian Clegg, Carola Häggkvist, Christian Morgenstern, Christian VII, Cornelius Cruys, Deatnu vald, Dina raamat, Dmitri Kisseljov, Dragonfly CMS, Duolingo, Eduard Blossfeldt, Eesti nimi, Eesvokaalid, Ei lähe kõrvalteed, Elvestad, Enel Melberg, Erakvähid (romaan), Erik Pommerist, Fääri kirjandus, ..., Folkspraak, Frami muuseum, Franz Augsberger, Freemani väin, Gamviki vald, Geir Rönning, Germaani keeled, Glittertind, Gorm Vana, Grammatiline sugu, Gripi tuletorn, Guðbergur Bergsson, Guovdageaidnu, Guovdageaidnu vald, Guri Melby, Halvdan Must, Harald Hallmantel, Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Hardangeri viiul, Hääletu ruum, Heinrich Christensen, Henrik Sepamaa, Hinnøya, Hopi kabel, Hurtigruten, Indoeuroopa keeled, Islandi keel, Ivar Giaever, Ja taamal laulavad metsad, Janu (täpsustus), Jørgen Moe, Jiepmaluokta, Johan Turi, Johannes Damaskusest, Kainun institutti, Kalmari unioon, Karje, Karl Laanekask, Kavli auhind, Kárášjohka, Kárášjohka kirik, Kárášjohka vald, Köögilood, Keeletalgud, Keelte loend, Keith Lowe, Keskfraktsioon, Keskpartei (Norra), Kirdemaa, Kirsti Paltto, Kodu (seriaal), Kolmapäev, Konservatiivne fraktsioon, Konungs skuggsjá, Kringel, KUNO, Kvalsundi sild, Kveeni keel, Kveenid, Kvitøya, Lars Christenseni mäetipp, Lars Saabye Christensen, Lauri Pilter, Lågøya, Lågen, Lödöse leping, Lebesby vald, Lilyhammer, Limingen, Linn, Liputüli, Magnus Hea, Margaret (Norra kuninganna), Mari (eesnimi), Mari Boine, Marraskil taevas, Mina olen Dina, Morgenbladet, Mossi-Rygge lennujaam, Munchi muuseum, National Geographic, Näätämöjoki, Nälg (Hamsun), Nidarosi toomkirik, Niels Fredrik Dahl, Nils-Aslak Valkeapää, Nina Lykke, Nordek, NordGen, Nordkinni poolsaar, Norges Handelshøyskole, Norni keel, Norra, Norra ajaloolised piirkonnad, Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel, Norra Jalgpalliliit, Norra küberkaitse, Norra kirjandus, Norra kuninglik õhuvägi, Norra kuninglik merevägi, Norra Lõvi orden, Norra linnade loend, Norra ministeeriumite loend, Norra Muusikaakadeemia, Norra nimi, Norra põhiseadus, Norra peaminister, Norra politseiteenistus, Norra Töölispartei, Norra viipekeel, Norralased, NRK, NRK1, Olav Kyrre, Ooberst, Orkla, Oscar II, Oscarsborgi kindlus, Osebergi laevmatus, Oskar I, Oslo Ülikool, Oslo börs, Oslo fjord, Oslo Gardermoeni lennujaam, Oslo kuningaloss, Oslo metroo, Oslo ooperimaja, Oslo toomkirik, Paatsjoki, Palvehelmed, Patronüüm, Põhja-Norra, Põhjagermaani keeled, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Põhjamaade Nõukogu, Põhjamaade romaan, Põhjamaade Soouuringute Instituut, Põhjamaade Teoreetilise Füüsika Instituut, Põhjameri, Põhjasaami keel, Peeter I saar, Pimeda klaasverandaga maja, Porsangeri vald, Prints Karli maa, Professor Martensi ärasõit, Puhka rahus, QWERTY, Raphaël Poirée, Rasa Juknevičienė, Rändurid, Røros, Rørosi vald, Reede, Regjeringskvartalet, Rehepapp (Kivirähk), Riikide omakeelsete nimede loend, Riina Reinvelt, Rittmeister, Rivertoni auhind, Rohelised aasad, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi lipp, Rootsi-Norra, Rootsi-Norra sõda, Saami meedia, Saami sild, Saaremaa, Saksa keel, Sööbik ja Pisik, Scandinavian Star, Seitsmes rahukevad, Sigala küla, Sigurd Magnusson, Sillsallaten, Simonas Gentvilas, Skandinaavia Rahaliit, Snorri Sturluson, Sofie maailm, Soome, Soome keel, Soome keeled, Sotra sild, Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon (Põhjamaade Nõukogu), Sotsialistlik Vasakpartei, SS Leitheft, Statistika Keskbüroo (Norra), Steam, Steinvikholmen, Stiklestadi lahing, Store Skagastølstind, Storting, Surtr, Suusakuurort, Svalbardi lennujaam, Svalbardi leping, Svend Harkhabe, Taani, Taani keel, Tähevärav, Tüütu mees, Teno, Teravmäed, Thor, Thor Heyerdahl, Toost, Trääl, Trollid, Troms og Finnmargi maakond, Trondheimi lennujaam, Tuuled puhuvad Vaimudemäelt, Unjárga vald, Utøya, Uus Põhjala toit, Uusnorra keel, Vanapõhja keel, Vandetõlk, Vasaksotsialistlik roheline fraktsioon, Vega saared, Venstre, Vidkun Quisling, Viikingilaevade muuseum, Viimne reliikvia, Vrakk, Willy Brandt, Y, 2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus, 2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus, 2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus. Laienda indeks (230 rohkem) »
A (häälik)
A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.
Uus!!: Norra keel ja A (häälik) · Näe rohkem »
Aa (täpsustus)
Aa on mitme koha, asja ja isiku nimi.
Uus!!: Norra keel ja Aa (täpsustus) · Näe rohkem »
Aftenposten
thumb Aftenposten on Norras Oslos ilmuv norrakeelne üleriigilise leviga päevaleht, mis on trükiarvult Norra teine ajaleht Verdens Gangi järel ning suurima tellijate arvuga leht.
Uus!!: Norra keel ja Aftenposten · Näe rohkem »
Agderi Ülikool
Grimstadi kampus Agderi Ülikool (norra keeles Universitetet i Agder) on Norra avalik-õiguslik ülikool, millel on kaks linnakut, üks Kristiansandis ja teine Grimstadis.
Uus!!: Norra keel ja Agderi Ülikool · Näe rohkem »
Agnes Antik
Agnes Antik (sünninimi Agnes Lausten; 31. märts 1903 Taani – 1995) oli taani päritolu Eesti tõlkija.
Uus!!: Norra keel ja Agnes Antik · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Norra keel ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Ale (õlu)
Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest.
Uus!!: Norra keel ja Ale (õlu) · Näe rohkem »
Alta kirik
Alta kirik (norra keeles Alta kirke) on kirik Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Alta vallas Altas.
Uus!!: Norra keel ja Alta kirik · Näe rohkem »
Alta vald
Alta vald (ka Alta kommuun; norra keeles Alta kommune; põhjasaami keeles Álaheadju gielda; kveeni keeles Alattion komuuni; soome keeles Alattion kunta) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Põhja-Norras Norra Lapimaal Troms og Finnmargi maakonnas, pisut põhja pool põhjapolaarjoont.
Uus!!: Norra keel ja Alta vald · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Norra keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Anu Saluäär
Anu Saluäär (2004) Anu Saluäär (sünninimi Anu Vaher; alates 2011. aastast Anu Saluäär-Kall, tõlkijanimega Anu Saluäär; on kasutanud pseudonüümi Anna Ydberg; sündinud 16. septembril 1948) on eesti tõlkija ja toimetaja.
Uus!!: Norra keel ja Anu Saluäär · Näe rohkem »
Arhitektuurimäss
Munchi muuseum, mis pälvis väidetava koleduse tõttu ''Grøss-medaljeni'' Arhitektuurimäss on eestikeelne vaste 2016.
Uus!!: Norra keel ja Arhitektuurimäss · Näe rohkem »
Arnljot Eggen
Arnljot Eggen (13. august 1923 Tolga – 4. veebruar 2009 Oslo) oli norra kirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Arnljot Eggen · Näe rohkem »
Arvo Alas
Arvo-Jürgen Alas (20. märts 1943 Tallinn – 18. september 2007) oli Eesti tõlkija ja diplomaat.
Uus!!: Norra keel ja Arvo Alas · Näe rohkem »
Atlandi tee
Kaheksast sillast pikim, 260-meetrine Storseisundbrua sild talvel Atlandi tee ehk Atlandi ookeani tee (norra keeles Atlanterhavsveien) on Averøy saart ja Eidet ühendav ainulaadne maantee Norras Møre og Romsdali maakonnas Nordmøre piirkonnas.
Uus!!: Norra keel ja Atlandi tee · Näe rohkem »
AutoCAD
AutoCAD on raalprojekteerimise rakendus, mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks.
Uus!!: Norra keel ja AutoCAD · Näe rohkem »
Aylar Lie
Aylar Dianati Lie (pärsia keeles: آیلار لی; sündinud 12. veebruaril 1984) on Iraani-Norra modell, laulja ja endine pornonäitleja.
Uus!!: Norra keel ja Aylar Lie · Näe rohkem »
Ø
Ø (ø) on ladina kirja täht, mis on kasutusel fääri, norra ja taani keeles.
Uus!!: Norra keel ja Ø · Näe rohkem »
Øyvind Rangøy
Øyvind Rangøy (sündinud 15. mail 1979 Kristiansundis, Norras) on norra tõlkija ja luuletaja, kes on avaldanud ka algupäraselt eestikeelset luulet.
Uus!!: Norra keel ja Øyvind Rangøy · Näe rohkem »
Æ
Æ (æ) on ladina kirja täht, mis on kasutusel islandi, taani, norra, fääri, samuti keskaja ladina keeles, vanainglise keeles ja mõnes inglise keele sõnas.
Uus!!: Norra keel ja Æ · Näe rohkem »
Å
Åå Å(å) on norra ja taani tähestiku 29.
Uus!!: Norra keel ja Å · Näe rohkem »
Å (Moskenes)
Vaade külale Åaprillikuus Å(norra murretes 'väike jõgi') ehk Åi Lofoten on kaluriküla Norras Nordlandi maakonnas Moskenesi vallas Moskenesøya kaguosas Norra mere (Vestfjordeni) ääres.
Uus!!: Norra keel ja Å (Moskenes) · Näe rohkem »
Barentsi saar
Barentsi saare asukoht Barentsi saar (norra Barentsøya) on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestikus Lääne-Teravmägede ja Edgeøya vahel.
Uus!!: Norra keel ja Barentsi saar · Näe rohkem »
Bergeni Ülikool
Bergeni ülikool (norra keeles Universitetet i Bergen) asub Norras Bergenis.
Uus!!: Norra keel ja Bergeni Ülikool · Näe rohkem »
Bergeni Fleslandi lennujaam
Bergeni Fleslandi lennujaam (norra: Bergen lufthavn, Flesland) (IATA: BGO, ICAO: ENBR) on lennujaam Norras Bergenis.
Uus!!: Norra keel ja Bergeni Fleslandi lennujaam · Näe rohkem »
Bergens Tidende
Bergens Tidende on Norras Bergenis ilmuv norrakeelne päevaleht, mis on trükiarvult Norra neljas ajaleht ja suurim regionaalne ajaleht.
Uus!!: Norra keel ja Bergens Tidende · Näe rohkem »
Berliini paplid
"Berliini paplid" (norra keeles "Berlinerpopline") on Norra kirjaniku Anne B. Ragde viieosalise romaanisarja esimene raamat, mis ilmus Norras 2005.
Uus!!: Norra keel ja Berliini paplid · Näe rohkem »
BIBBI
BiBBi on esimene Põhjamaade virtuaalne lasteraamatukogu.
Uus!!: Norra keel ja BIBBI · Näe rohkem »
Big Game
„Suur mäng“ („Big Game“) on 2014.
Uus!!: Norra keel ja Big Game · Näe rohkem »
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Uus!!: Norra keel ja Bohuslän · Näe rohkem »
Bokmål
Bokmål ('raamatukeel') on üks kahest norra keele standardist (teine on uusnorra keel ehk nynorsk).
Uus!!: Norra keel ja Bokmål · Näe rohkem »
Brian Clegg
Brian Clegg (sündinud 6. mail 1955 Rochdale'is Lancashire'is) on briti teaduskirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Brian Clegg · Näe rohkem »
Carola Häggkvist
Carola Häggkvist (2005) Carola Maria Häggkvist (esinejanimega Carola; sündinud 8. septembril 1966 Stockholmis) on rootsi poplaulja.
Uus!!: Norra keel ja Carola Häggkvist · Näe rohkem »
Christian Morgenstern
Christian Morgenstern Christian Otto Josef Wolfgang Morgenstern (6. mai 1871 München, Baieri Kuningriik – 31. märts 1914 Merano, Austria-Ungari) oli saksa luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Norra keel ja Christian Morgenstern · Näe rohkem »
Christian VII
Christian VII (29. jaanuar 1749 – 13. märts 1808) oli aastatel 1766–1808 Taani-Norra kuningas ning Schleswigi ja Holsteini hertsog.
Uus!!: Norra keel ja Christian VII · Näe rohkem »
Cornelius Cruys
Cornelius Cruys (vene keeles Корнелий Крюйс, norra keeles Niels Creutz; 14. juuni 1655 Stavanger Taani-Norra – 14. juuni 1727 Peterburi Venemaa keisririik) oli norra ja seejärel hollandi päritolu Venemaa keiserliku mereväe admiral ja Balti laevastiku esimene komandör.
Uus!!: Norra keel ja Cornelius Cruys · Näe rohkem »
Deatnu vald
Deatnu (norra keeles Tana ja kveeni keeles Teno) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Deatnu vald · Näe rohkem »
Dina raamat
"Dina raamat" (norra keeles "Dinas bok") on Norra kirjaniku Herbjørg Wassmo Dina-triloogia 1989.
Uus!!: Norra keel ja Dina raamat · Näe rohkem »
Dmitri Kisseljov
Kisseljov 2019. aastal Dmitri Konstantinovitš Kisseljov (vene keeles Дмитрий Константинович Киселёв; sündinud 26. aprillil 1954 Moskvas) on Venemaa ajakirjanik ja esipropagandist, Venemaa riikliku uudisteagentuuri Rossija Segodnja tegevjuht.
Uus!!: Norra keel ja Dmitri Kisseljov · Näe rohkem »
Dragonfly CMS
Dragonfly CMS on tasuta, avatud lähtekoodiga, PHPs loodud sisuhaldustarkvara.
Uus!!: Norra keel ja Dragonfly CMS · Näe rohkem »
Duolingo
Duolingo on platvorm, mis sisaldab keeleõppe veebisaiti ja rakendust ning digitaalset keeleoskuse hindamise eksamit.
Uus!!: Norra keel ja Duolingo · Näe rohkem »
Eduard Blossfeldt
Eduard (Edgar) Blossfeldt (27. november 1919 Tallinn – 2. märts 2012 Saksamaa) oli eesti jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane.
Uus!!: Norra keel ja Eduard Blossfeldt · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Norra keel ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Norra keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Ei lähe kõrvalteed
"Ei lähe kõrvalteed" (norra keeles "Ingen vei går utenom") on Norra kirjaniku Trygve Gulbransseni kolmas ja ühtlasi viimane romaan.
Uus!!: Norra keel ja Ei lähe kõrvalteed · Näe rohkem »
Elvestad
Elvestad on küla Norras Vikeni maakonnas Indre Østfoldi vallas.
Uus!!: Norra keel ja Elvestad · Näe rohkem »
Enel Melberg
Enel Melberg Enel Melberg (neiuna Enel Savioja; sündinud 21. septembril 1943 Tallinnas) on eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Norra keel ja Enel Melberg · Näe rohkem »
Erakvähid (romaan)
"Erakvähid" (norra keeles "Eremittkrepsene") on norra kirjaniku Anne B. Ragde romaanisarja teine raamat, mis ilmus kodumaal 2005.
Uus!!: Norra keel ja Erakvähid (romaan) · Näe rohkem »
Erik Pommerist
Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.
Uus!!: Norra keel ja Erik Pommerist · Näe rohkem »
Fääri kirjandus
Fääri kirjandus on fääri keeles või Fääri saarte asukate kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Norra keel ja Fääri kirjandus · Näe rohkem »
Folkspraak
pisi Folkspraak (ka folksprák või folksprak; folk 'rahvas' ja spraak 'keel' -> 'rahvakeel') on germaani keelte põhjal üles ehitatud osaliselt väljaarendatud tehiskeel, mille eesmärgiks on see, et kõik germaani keelte rääkijad saaksid seda kiiresti õppida ja omavahel suhtlemiseks kasutada.
Uus!!: Norra keel ja Folkspraak · Näe rohkem »
Frami muuseum
thumb Frami muuseum (norra keeles Frammuseet) on muuseum, mis räägib Norra polaaravastus- ja uurimisretkedest.
Uus!!: Norra keel ja Frami muuseum · Näe rohkem »
Franz Augsberger
Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör.
Uus!!: Norra keel ja Franz Augsberger · Näe rohkem »
Freemani väin
400px Freemani väin (norra keeles Freemansundet) on väin Teravmägedes.
Uus!!: Norra keel ja Freemani väin · Näe rohkem »
Gamviki vald
Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas.
Uus!!: Norra keel ja Gamviki vald · Näe rohkem »
Geir Rönning
Geir Rönning Geir Ola Rönning (norra keeles Geir Rønning) (sündinud 5. novembril 1962 Ålesundis) on norra laulja.
Uus!!: Norra keel ja Geir Rönning · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Norra keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Glittertind
Glittertind ehk Glittertinden on 2465 m kõrgune mägi Norras Innlandeti maakonnas Lomi vallas Jotunheimeni mäeahelikus, 13 km Lillehammerist loodes.
Uus!!: Norra keel ja Glittertind · Näe rohkem »
Gorm Vana
Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), ka Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.
Uus!!: Norra keel ja Gorm Vana · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Norra keel ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Gripi tuletorn
pisi Gripi tuletorn (norra keeles Grip fyrstasjon) on tuletorn Norras Gripi saarestikus Bratthårskolleni saarel.
Uus!!: Norra keel ja Gripi tuletorn · Näe rohkem »
Guðbergur Bergsson
Guðbergur Bergsson (16. oktoober 1932 Grindavík – 4. september 2023 Mosfellsbær) oli Islandi kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Norra keel ja Guðbergur Bergsson · Näe rohkem »
Guovdageaidnu
Guovdageaidnu (norra keeles Kautokeino, soome keeles Koutokeino) on asula Põhja-Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Guovdageaidnu valla keskus.
Uus!!: Norra keel ja Guovdageaidnu · Näe rohkem »
Guovdageaidnu vald
Guovdageaidnu vald (norra Kautokeino, soome Koutokeino) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Guovdageaidnu vald · Näe rohkem »
Guri Melby
Guri Melby (sündinud 3. veebruaril 1981) on Norra poliitik (Venstre).
Uus!!: Norra keel ja Guri Melby · Näe rohkem »
Halvdan Must
Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.
Uus!!: Norra keel ja Halvdan Must · Näe rohkem »
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Uus!!: Norra keel ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Norra keel ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Norra keel ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Hardangeri viiul
Hardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks.
Uus!!: Norra keel ja Hardangeri viiul · Näe rohkem »
Hääletu ruum
"Hääletu ruum" (norra keeles "Det stumme rommet") on Norra kirjaniku Herbjørg Wassmo 1983.
Uus!!: Norra keel ja Hääletu ruum · Näe rohkem »
Heinrich Christensen
Heinrich Christensen (sündinud 14. augustil 1973 Kopenhaagenis) on taani näitekirjanik, stsenarist ja lavastaja.
Uus!!: Norra keel ja Heinrich Christensen · Näe rohkem »
Henrik Sepamaa
Henrik Sepamaa (õieti Heinrich Richard Seppik; 9. veebruar 1905 Pärnu – 4. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti tõlkija.
Uus!!: Norra keel ja Henrik Sepamaa · Näe rohkem »
Hinnøya
Hinnøya (põhjasaami Idna Iinnasuolu) on Norra põhiosa suurim saar.
Uus!!: Norra keel ja Hinnøya · Näe rohkem »
Hopi kabel
thumb Hopi kabel (norra keeles Hop kapell) on puidust kabel Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Gamviki vallas Skjånesi külas Hopis.
Uus!!: Norra keel ja Hopi kabel · Näe rohkem »
Hurtigruten
Polarlys – Hurtigruteni "uue põlvkonna" laev Hurtigruten (norra keeles Kiirliin) on Norra postilaevaliin, mis alates 1893.
Uus!!: Norra keel ja Hurtigruten · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Norra keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Norra keel ja Islandi keel · Näe rohkem »
Ivar Giaever
pisi Ivar Giaever (norra keeles Giæver; sündinud 5. aprillil 1929 Bergenis) on norra päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Norra keel ja Ivar Giaever · Näe rohkem »
Ja taamal laulavad metsad
"Ja taamal laulavad metsad" (norra keeles (bokmål) "Og bakom synger skogene") on Norra kirjaniku Trygve Gulbransseni esikromaan.
Uus!!: Norra keel ja Ja taamal laulavad metsad · Näe rohkem »
Janu (täpsustus)
Janu on mõiste füsioloogiast.
Uus!!: Norra keel ja Janu (täpsustus) · Näe rohkem »
Jørgen Moe
Jørgen Engebretsen Moe (22. aprill 1813 – 27. märts 1882) oli Norra vaimulik ja kirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Jørgen Moe · Näe rohkem »
Jiepmaluokta
Jiepmaluokta (põhjasaami keeles) ehk Hjemmeluft (norra keeles) on laht Norra Troms og Finnmargi maakonna Alta vallas.
Uus!!: Norra keel ja Jiepmaluokta · Näe rohkem »
Johan Turi
Johan Turi Johan Turi (sündinud Johannes Olsen Thuri, ka Johan Tuuri, Johan Thuri, Johan Thuuri; 12. märts 1854 Norras Guovdageaidnus – 30. november 1936 Rootsis Jukkasjärvil) oli saami kirjanik, üks tänapäeva saami kirjanduse rajajaid ja esimene ilmalik autor, kes avaldas oma teoseid saami keeles.
Uus!!: Norra keel ja Johan Turi · Näe rohkem »
Johannes Damaskusest
Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.
Uus!!: Norra keel ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »
Kainun institutti
Kainun institutti. Terje Aronseni foto Kainun institutti (norra keeles: Kvensk institutt) on jaanuaris 2007 avatud kainu ehk kveeni keele ja kultuuri keskus Norras Børselvis.
Uus!!: Norra keel ja Kainun institutti · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Norra keel ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Karje
Karje (1893) "Karje" Munchi muuseumis "Karje" (norra Skrik; valminud 1893–1910) on norra kunstniku Edvard Munchi ekspressionistlike maalide ja graafiliste lehtede sari.
Uus!!: Norra keel ja Karje · Näe rohkem »
Karl Laanekask
Karl Laanekask (sündinud 31. detsembril 1973 Tartus) on eesti kitarrist, bandžomängija ja kitarriõpetaja.
Uus!!: Norra keel ja Karl Laanekask · Näe rohkem »
Kavli auhind
Kavli auhind (norra keeles Kavliprisen; inglise keeles Kavli Prize) on teadusauhind silmapaistva panuse eest astrofüüsika, nanotehnoloogia ja neuroteaduse valdkonnas.
Uus!!: Norra keel ja Kavli auhind · Näe rohkem »
Kárášjohka
Kárášjohka (põhjasaami keeles Kárášjohka, soome keeles Kaarasjoki, norra keeles Karasjok) on linn Norra kirdeosas Troms og Finnmargi maakonnas, Kárášjohka valla keskus.
Uus!!: Norra keel ja Kárášjohka · Näe rohkem »
Kárášjohka kirik
Kárášjohka kirik (norra keeles Karasjok kirke, põhjasaami keeles Kárášjoga girku) on kirik Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Kárášjohka vallas Kárášjohkas.
Uus!!: Norra keel ja Kárášjohka kirik · Näe rohkem »
Kárášjohka vald
Kárášjohka vald (norra Karasjok, soome Kaarasjoki) on Norra suuruselt teine vald, mis asub Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Kárášjohka vald · Näe rohkem »
Köögilood
"Köögilood" (norra "Salmer fra Kjøkkenet", inglise "Kitchen Stories") on 2003.
Uus!!: Norra keel ja Köögilood · Näe rohkem »
Keeletalgud
Keeletalgud oli Eesti Vabariigi 90.
Uus!!: Norra keel ja Keeletalgud · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Norra keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Keith Lowe
Keith Lowe 30. mail 2013 esinemas kirjandusfestivalil HeadRead Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Keith Lowe (sündinud 1970 Londonis) on Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane, teose "Metsik manner" autor.
Uus!!: Norra keel ja Keith Lowe · Näe rohkem »
Keskfraktsioon
Keskfraktsioon (taani keeles Midtergruppen, norra keeles Midtengruppen, rootsi keeles Mittengruppen, soome keeles Keskiryhmä, islandi keeles Flokkahópur miðjumanna) on Põhjamaade Nõukogu konservatiivne fraktsioon.
Uus!!: Norra keel ja Keskfraktsioon · Näe rohkem »
Keskpartei (Norra)
Keskpartei ehk Tsentrumipartei (norra Senterpartiet, norra lühend: SP) on Norra erakond.
Uus!!: Norra keel ja Keskpartei (Norra) · Näe rohkem »
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Uus!!: Norra keel ja Kirdemaa · Näe rohkem »
Kirsti Paltto
Kirsti Paltto (sündinud 11. veebruaril 1947 Ohcejohkas) on soome õpetaja ja saami kirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Kirsti Paltto · Näe rohkem »
Kodu (seriaal)
"Kodu" (norra Hjem) on 16-osaline Norra draamaseriaal, mis leiab aset Buskerudi maakonnas Vestfossenis.
Uus!!: Norra keel ja Kodu (seriaal) · Näe rohkem »
Kolmapäev
Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale.
Uus!!: Norra keel ja Kolmapäev · Näe rohkem »
Konservatiivne fraktsioon
Konservatiivne fraktsioon (taani keeles Den Konservative Gruppe, norra keeles Den konservative gruppen, rootsi keeles Koservativa gruppen, soome keeles Konservatiivinen ryhmä, islandi keeles Flokkahópur hægrimanna) on Põhjamaade Nõukogu konservatiivne fraktsioon.
Uus!!: Norra keel ja Konservatiivne fraktsioon · Näe rohkem »
Konungs skuggsjá
Lehekülg "Konungs skuggsjást" thumb "Konungs skuggsjá" (vanapõhja keeles, "kuninga peegel"; ladina "Speculum regale"; tänapäeva norra keeles "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" (Bokmål)) on umbkaudu 1250.
Uus!!: Norra keel ja Konungs skuggsjá · Näe rohkem »
Kringel
Kringel (alamsaksa keeles kringel, "Eesti keele seletav sõnaraamat". Suuremad kringlid on tavaliselt palmikukujuliste keerdudega. Kringlid on levinud peamiselt Põhja-Euroopas Saksamaalt ja Hollandist Skandinaavia ja Baltimaadeni, kuid mõnel määral tuntakse neid ka Venemaal ja Ameerika Ühendriikides (kus neid seostatakse peamiselt Taani mõjudega). Kringlid võivad olla nii soolased kui ka magusad, enamasti tehakse neid pärmitainast. Soolakringliteks kutsutakse väikesi soolaseid, vesikringlitesarnaseid küpsetisi, mida tarvitatakse suupistena. Suhkrukringlid on mõnevõrra suuremad maiustused, mis tehakse vahel ka mure- või lehttainast. Suuremad kringlid on tavaliselt täidise või lisanditega (nt rosinakringel), neid kasutatakse sageli pidulikel puhkudel tordi asemel. Soolastest on Eestis populaarsed näiteks singi-juustukringlid. Magusas täidises on sageli rosinad, martsipan, kohupiim, kaneel, kardemon, pähklid jms ning kringlikatteks šokolaad. Uuemal ajal müüakse kringlitena ka analoogseid küpsetisi, mis on mitte kaheksakujulised, vaid sõõrjad ja mida varem nimetati pärgadeks. Tõenäoliselt pärinevad kringlid vesikringlist (saksa Brezel), mille katoliku mungad tõid Taani 13. sajandil. Taani ja norra keeles nimetatakse kringleid kringle, mitmus kringler; rootsi keeles kringla, mitmus kringlor; soome keeles rinkeli ja saksa keeles Kringel. Hollandis tuntakse üht tüüpi magusat kringlit nimetusega krakeling. Venemaal tuntakse kringleid 18. sajandist. 1710. aastal Venemaaga liidetud Soome linn Viiburi on tuntud "kringlilinnana" (vene keeles "Крендельный город"). Viiburi kringel (soome keeles viipurinrinkeli) on magus, kardemoni ja paljude muude vürtsidega küpsetis, mis väidetavalt pärineb 14. sajandist, põhineb frantsiskaani munkade retseptil ja jõudis Peeter I ajal ka Vene tsaaride lauale. Ligikaudu 16. sajandist saati on sepistatud kringlid kasutusel pagaripoodide sümbolina.
Uus!!: Norra keel ja Kringel · Näe rohkem »
KUNO
KUNO (norra, taani ja rootsi keeles Kunst Utdanninger i Norden) on Põhja- ja Baltimaade kunstikõrghariduse koostöövõrgustik.
Uus!!: Norra keel ja KUNO · Näe rohkem »
Kvalsundi sild
Kvalsundi sild Kvalsundi sild (norra keeles Kvalsundbrua) on rippsild Norra Troms og Finnmargi maakonnas Hammerfesti vallas.
Uus!!: Norra keel ja Kvalsundi sild · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Norra keel ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Uus!!: Norra keel ja Kveenid · Näe rohkem »
Kvitøya
Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Uus!!: Norra keel ja Kvitøya · Näe rohkem »
Lars Christenseni mäetipp
Lars Christenseni mäetipp (norra keeles Lars Christensen-toppen) on kilpvulkaan Antarktikas asuval Peeter I saarel.
Uus!!: Norra keel ja Lars Christenseni mäetipp · Näe rohkem »
Lars Saabye Christensen
Lars Saabye Christensen 2013. aastal Lars Saabye Christensen Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead 7. mail 2010. Pildistas Ave Maria Mõistlik Lars Saabye Christensen (sündinud 21. septembril 1953 Oslos) on norra kirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Lars Saabye Christensen · Näe rohkem »
Lauri Pilter
Lauri Pilter (sündinud 15. oktoobril 1971 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Lauri Pilter · Näe rohkem »
Lågøya
Lågøya asendikaart Lågøya (norra keeles 'madal saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Norra keel ja Lågøya · Näe rohkem »
Lågen
Lågen on kolme Norra jõe rööpnimi.
Uus!!: Norra keel ja Lågen · Näe rohkem »
Lödöse leping
Lödöse leping (norra ja rootsi keeles Freden i Lödöse) oli Rootsi kuninga Erik XI ja Norra kuninga Håkon IV vahel sõlmitud rahuleping.
Uus!!: Norra keel ja Lödöse leping · Näe rohkem »
Lebesby vald
Lebesby vald (põhjasaami Davvesiidda gielda; kveeni Lebespyyn komuuni) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonna põhjaosas.
Uus!!: Norra keel ja Lebesby vald · Näe rohkem »
Lilyhammer
"Lilyhammer" on Norra draamakomöödia sari, mille peaosas on Steven Van Zandt.
Uus!!: Norra keel ja Lilyhammer · Näe rohkem »
Limingen
Limingen (lõunasaami Lyjmede) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas.
Uus!!: Norra keel ja Limingen · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Norra keel ja Linn · Näe rohkem »
Liputüli
Norra kaubalipp 1844–1899 Liputüli ehk lipuküsimus (norra keeles flaggstriden; rootsi keeles flaggfrågan) oli poliitiline vaidlus Rootsi ja Norra vahel Rootsi ja Norra uniooni ajal.
Uus!!: Norra keel ja Liputüli · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Norra keel ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Margaret (Norra kuninganna)
Šoti Margaret, Norra kuninganna (vanas norra keeles: Margrét Alexandersdóttir; uuemas norra keeles: Margrete Alexandersdotter) (28. veebruar 1261 – 9. aprill 1283) oli Norra kuninga Eirik III abikaasa.
Uus!!: Norra keel ja Margaret (Norra kuninganna) · Näe rohkem »
Mari (eesnimi)
Mari on naisenimi bretooni, eesti, jaapani, kõmri, norra, rootsi, soome ja ungari keeles.
Uus!!: Norra keel ja Mari (eesnimi) · Näe rohkem »
Mari Boine
Mari Boine, 2006 Mari Boine (sündinud 6. novembril 1956 Põhja-Norras Gámehisnjárgas Kárášjohka vallas) on saami päritolu Norra muusik, kes on tuntud eeskätt vanade joigude ning uuema rokk- ja džässmuusika kokkusulatajana.
Uus!!: Norra keel ja Mari Boine · Näe rohkem »
Marraskil taevas
"Marraskil taevas" (norra keeles "Hudløs himmel") on Norra kirjaniku Herbjørg Wassmo 1986.
Uus!!: Norra keel ja Marraskil taevas · Näe rohkem »
Mina olen Dina
"Mina olen Dina" (norra "Jeg er Dina") on 2002.
Uus!!: Norra keel ja Mina olen Dina · Näe rohkem »
Morgenbladet
Morgenbladeti esikülg 2. jaanuaril 1820 Morgenbladet (norra keeles 'hommikuleht') on Norras ilmuv nädalaleht.
Uus!!: Norra keel ja Morgenbladet · Näe rohkem »
Mossi-Rygge lennujaam
Rygge-Mossi lennujaam (norra keeles Moss Lufthavn, Rygge; IATA: RYG, ICAO: ENRY) oli Rygges asuv rahvusvaheline lennujaam, mis teenindas Mossi, Oslot ja Ida-Norrat.
Uus!!: Norra keel ja Mossi-Rygge lennujaam · Näe rohkem »
Munchi muuseum
thumb Munchi muuseumi tuntuim eksponaat on Edvard Munchi "Karje" Munchi muuseum (norra keeles Munch-museet) on muuseum Norras Oslos, mis tutvustab Edvard Munchi loomingut ja elu.
Uus!!: Norra keel ja Munchi muuseum · Näe rohkem »
National Geographic
National Geographic (varem National Geographic Magazine) on 1888.
Uus!!: Norra keel ja National Geographic · Näe rohkem »
Näätämöjoki
Juga Neidenelval Norras Näätämö jõgi (soome keeles Näätämöjoki või Näätämönjoki, põhjasaami keeles Njávdánjohka või Njeävdám, norra keeles Neidenelva) on jõgi Soomes Lapimaal Inari järvest põhjas ning Norras.
Uus!!: Norra keel ja Näätämöjoki · Näe rohkem »
Nälg (Hamsun)
"Nälg" (norra keeles "Sult") on Knut Hamsuni 1890.
Uus!!: Norra keel ja Nälg (Hamsun) · Näe rohkem »
Nidarosi toomkirik
Nidarosi toomkirik (ka Nidarosi katedraal, Trondheimi toomkirik või Trondheimi katedraal; norra keeles Nidarosdomen) on kirik Norras Trondheimis.
Uus!!: Norra keel ja Nidarosi toomkirik · Näe rohkem »
Niels Fredrik Dahl
Niels Fredrik Dahl (sündinud 11. mail 1957) on norra luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Niels Fredrik Dahl · Näe rohkem »
Nils-Aslak Valkeapää
Áillohaš 1960. aastate algupoolel Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis Nils-Aslak Valkeapää eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal. Nils-Aslak Valkeapää oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Oma joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas. Nils-Aslak Valkeapää tegi kaasa Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis "Linnutee tuuled".
Uus!!: Norra keel ja Nils-Aslak Valkeapää · Näe rohkem »
Nina Lykke
Nina Lykke (2016) Nina Lykke (sündinud 17. juunil 1965 Trondheimis) on norra kirjanik.
Uus!!: Norra keel ja Nina Lykke · Näe rohkem »
Nordek
Nordek (rootsi keeles Nordiskt ekonomiskt gemenskap taani ja norra keeles Nordisk økonomi ehk Nordøk) oli Euroopa Majandusühenduse eeskujul Põhjamaade täielikuks majanduskoostööks plaanitud organisatsioon, mille loomiseks tegi ettepaneku Taani peaminister Hilmar Baunsgaard 1968.
Uus!!: Norra keel ja Nordek · Näe rohkem »
NordGen
NordGen (inglise Nordic Genetic Resource Centre) on Põhjamaade geenivaramu põllu- ja metsamajanduses viljeldavate liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks.
Uus!!: Norra keel ja NordGen · Näe rohkem »
Nordkinni poolsaar
Nordkinni poolsaar (norra keeles Nordkinnhalvøya (varem Nordkynhalvøya, põhjasaami keeles Čorgašnjárga) on poolsaar Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres. Poolsaart piirab idast Tanafjorden ja läänest Laksefjorden. Mandri ülejäänud osaga ühendab seda maakitsus Hopseidet. Poolsaare põhjaotsas on Norra ja Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn ehk Kinnarodden.
Uus!!: Norra keel ja Nordkinni poolsaar · Näe rohkem »
Norges Handelshøyskole
Norra Majanduse ja Ärijuhtimise Kool (norra keeles Norges Handelshøyskole, NHH) asutati 1936.
Uus!!: Norra keel ja Norges Handelshøyskole · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Norra keel ja Norni keel · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Norra keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra ajaloolised piirkonnad
Norra jaotatakse viieks ajalooliseks piirkonnaks (landsdeler), mis hõlmavad maakondi järgmiselt (sulgudes endised maakonnad).
Uus!!: Norra keel ja Norra ajaloolised piirkonnad · Näe rohkem »
Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel
Norra on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1960.
Uus!!: Norra keel ja Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »
Norra Jalgpalliliit
Norra Jalgpalliliit (NFF) (norra keeles Norges Fotballforbund) on Norra jalgpalli katusorganisatsioon, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Eliteserien), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist).
Uus!!: Norra keel ja Norra Jalgpalliliit · Näe rohkem »
Norra küberkaitse
Norra küberkaitse (norra keeles Cyberforsvaret – 'küberkaitse', lühendatult Cyber või CYFOR) on Norra kaitseväe väeliik, mis vastutab Norra sõjaväeside, küberkaitse ja kübersõja pidamise eest.
Uus!!: Norra keel ja Norra küberkaitse · Näe rohkem »
Norra kirjandus
Norra kirjandus on tänapäeva norra keele mis tahes keelekujus või selle varasemates keelekujudes kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Norra keel ja Norra kirjandus · Näe rohkem »
Norra kuninglik õhuvägi
Norra kuningli õhuvägi (norra: Luftforsvaret) on Norra kaitseväe koosseisu kuuluv lennuvägi.
Uus!!: Norra keel ja Norra kuninglik õhuvägi · Näe rohkem »
Norra kuninglik merevägi
Norra kuninglik merevägi (norra: Sjøforsvaret) on Norra kaitseväe väeliik, mis vastutab Norra merekaitse eest.
Uus!!: Norra keel ja Norra kuninglik merevägi · Näe rohkem »
Norra Lõvi orden
pisi Norra Lõvi orden (norra keeles Den Norske Løve) on endine Norra rüütliorden, mille asutas Rootsi ja Norra kuningas Oscar II oma 75.
Uus!!: Norra keel ja Norra Lõvi orden · Näe rohkem »
Norra linnade loend
Norra linnade loend loetleb Norra linnad 2009.
Uus!!: Norra keel ja Norra linnade loend · Näe rohkem »
Norra ministeeriumite loend
See on Norra ministeeriumite loend.
Uus!!: Norra keel ja Norra ministeeriumite loend · Näe rohkem »
Norra Muusikaakadeemia
Norra Muusikaakadeemia (norra Norges musikkhøgskole) on konservatoorium Norras Oslos.
Uus!!: Norra keel ja Norra Muusikaakadeemia · Näe rohkem »
Norra nimi
Norra nimi on.
Uus!!: Norra keel ja Norra nimi · Näe rohkem »
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Uus!!: Norra keel ja Norra põhiseadus · Näe rohkem »
Norra peaminister
Norra peaminister (norra keeles statsminister) on Norra valitsuse juht.
Uus!!: Norra keel ja Norra peaminister · Näe rohkem »
Norra politseiteenistus
Norra maanteepolitseinikud Norra politseiteenistus (norra Politi- og lensmannsetaten) on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon.
Uus!!: Norra keel ja Norra politseiteenistus · Näe rohkem »
Norra Töölispartei
Norra Tööpartei ehk Norra Töölispartei (norra keeles Det Norske Arbeiderparti; DNA) on Norra erakond, mille ideoloogia on sotsiaaldemokraatia.
Uus!!: Norra keel ja Norra Töölispartei · Näe rohkem »
Norra viipekeel
Norra viipekeel (norsk tegnspråk, lühend NTS, rahvusvaheline lühend NSL) on Norras kasutatav viipekeelevariant.
Uus!!: Norra keel ja Norra viipekeel · Näe rohkem »
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Uus!!: Norra keel ja Norralased · Näe rohkem »
NRK
NRK logo NRK (norra keeles Norsk rikskringkasting AS) on Norra riigiringhääling.
Uus!!: Norra keel ja NRK · Näe rohkem »
NRK1
NRK1 on Norra Riigiringhäälingu (norra Norsk rikskringkasting) põhikanal.
Uus!!: Norra keel ja NRK1 · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Norra keel ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Norra keel ja Ooberst · Näe rohkem »
Orkla
Orkla jõgi (nr Orkla, Orklaelva) on jõgi Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Orkla · Näe rohkem »
Oscar II
Oscar II (ka Oskar II; 21. jaanuar 1829 – 8. detsember 1907) oli 18. septembrist 1872 kuni surmani Rootsi kuningas ja Norra kuningas kuni 7. juunini 1905, mil Stortingi otsuse järgi riik iseseisvaks kuulutati.
Uus!!: Norra keel ja Oscar II · Näe rohkem »
Oscarsborgi kindlus
Oscarsborgi kindlus Oslo fjordis (vaade edelast) Oslo fjordi kaart Oscarsborgi kindluse asukohaga Kolonel Birger Eriksen – Oscarsborgi kindluse komandör 9. aprillil 1940 Üks Oscarsborgi 28 cm kaliibriga kahuritest Oscarsborgi kindlus (norra Oscarsborg festning) on endine merekindlus Oslo fjordis Drøbaki väikelinna lähedal.
Uus!!: Norra keel ja Oscarsborgi kindlus · Näe rohkem »
Osebergi laevmatus
Osebergi laev Oslo viikingilaevade muuseumis Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.
Uus!!: Norra keel ja Osebergi laevmatus · Näe rohkem »
Oskar I
Oskar I (ka Oscar I, sünninimega Joseph François Oscar Bernadotte, 4. juuli 1799 – 8. juuli 1859) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. märtsist 1844 kuni oma surmani 1859.
Uus!!: Norra keel ja Oskar I · Näe rohkem »
Oslo Ülikool
Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.
Uus!!: Norra keel ja Oslo Ülikool · Näe rohkem »
Oslo börs
Oslo börsi hoone (pilt aastast 2011) Oslo börs (norra keeles Oslo Børs) on Oslos tegutsev väärtpaberibörs.
Uus!!: Norra keel ja Oslo börs · Näe rohkem »
Oslo fjord
Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.
Uus!!: Norra keel ja Oslo fjord · Näe rohkem »
Oslo Gardermoeni lennujaam
Oslo Gardermoeni lennujaam (IATA: OSL, ICAO: ENGM, norra keeles Oslo lufthavn, Gardermoen) on Norra peamine rahvusvaheline lennujaam ning lennufirmade SAS ja Norwegian Air Shuttle baasjaam.
Uus!!: Norra keel ja Oslo Gardermoeni lennujaam · Näe rohkem »
Oslo kuningaloss
thumb Karl III Johani monument Oslo kuningaloss (norra Slottet; ametlik nimetus Det Kongelige Slott) on Norra kuningaloss Oslos, Norra kuninga ametlik residents.
Uus!!: Norra keel ja Oslo kuningaloss · Näe rohkem »
Oslo metroo
T-baneni logo Metroo plaan Oslo metroo (norra T-banen) on Norra pealinnas Oslos ja selle lähialadel alates 1966.
Uus!!: Norra keel ja Oslo metroo · Näe rohkem »
Oslo ooperimaja
Oslo ooperimaja, 2008 Oslo ooperimaja (norra keeles Operahuset) on koduks Norra Rahvusooperile ja -balletile (seda nimetatakse ka Norra Rahvusooperiks).
Uus!!: Norra keel ja Oslo ooperimaja · Näe rohkem »
Oslo toomkirik
Oslo toomkirik (norra Oslo domkirke) on kirik Norras Oslos.
Uus!!: Norra keel ja Oslo toomkirik · Näe rohkem »
Paatsjoki
Paatsjoki (soome keeles Paatsjoki, koltasaami keeles Paaččjokk, põhjasaami keeles Báhčaveaijohka, norra keeles: Pasvikelva, rootsi keeles: Pasvik älv, vene keeles: Паз või Патсойоки) on jõgi Lapimaal, mis saab alguse Inari järvest Soomes, voolab läbi Norra ja Venemaa ning suubub Varangeri fjordi Kirkenesi lähedal.
Uus!!: Norra keel ja Paatsjoki · Näe rohkem »
Palvehelmed
Ladakhi mees palvehelmestega Palvehelmed on kasutusel erinevates religioonides nagu hinduism, budism, kristlus, islam, sikhism ja baha’i usk.
Uus!!: Norra keel ja Palvehelmed · Näe rohkem »
Patronüüm
Patronüüm on täisnime komponent, mis põhineb isiku isa, vanaisa või isegi varasema meessoost esivanema eesnimel.
Uus!!: Norra keel ja Patronüüm · Näe rohkem »
Põhja-Norra
Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.
Uus!!: Norra keel ja Põhja-Norra · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Norra keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Põhjamaade ametlikus koostöös osalevad maad Põhjamaade Ministrite Nõukogu (lühend PMN; taani keeles Nordisk Ministerråd (lühend NMR), norra keeles Nordisk ministerråd, rootsi keeles Nordiska ministerrådet, soome keeles Pohjoismaiden ministerineuvosto, islandi keeles Norræna ráðherranefndin) on Põhjamaade valitsuste koostööorgan, üks Põhjamaade ametliku koostöö põhiorganeid parlamentidevahelise organi Põhjamaade Nõukogu kõrval.
Uus!!: Norra keel ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Põhjamaade Nõukogu
Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.
Uus!!: Norra keel ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »
Põhjamaade romaan
Sarja ümbrispaberiga raamatute selgade kujundus. "Põhjamaade romaan" on kirjastuse Eesti Raamat väljaantav raamatusari, esimene raamat sellest sarjast ilmus aastal 1997.
Uus!!: Norra keel ja Põhjamaade romaan · Näe rohkem »
Põhjamaade Soouuringute Instituut
Põhjamaade Soouuringute Instituut (lühend NIKK; norra keeles Nordisk institutt for kunnskap om kjønn; taani keeles Nordisk institut for kundskab om køn, varem Nordisk institut for kvinde- og kønsforskning; soome keeles Pohjoismainen tasa-arvotiedon keskus; islandi keeles Norræna kvenna- og kynjarannsóknastofnunin) on Põhjamaade soouuringute ja võrdõiguslikkuse uurimis- ja teabekeskus.
Uus!!: Norra keel ja Põhjamaade Soouuringute Instituut · Näe rohkem »
Põhjamaade Teoreetilise Füüsika Instituut
AlbaNova keskus Põhjamaade Teoreetilise Füüsika Instituut (NORDITA; islandi keeles Norræna stofnunin í kennilegri eðlisfræði, norra keeles Nordisk institutt for teoretisk fysikk, rootsi keeles Nordiska institutet för teoretisk fysik, soome keeles Teoreettisen fysiikan pohjoismainen laitos, taani keeles Nordisk institut for teoretisk fysik) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu alluvuses tegutsev teadusasutus.
Uus!!: Norra keel ja Põhjamaade Teoreetilise Füüsika Instituut · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Norra keel ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Norra keel ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Peeter I saar
Peeter I saare asukoht Amundseni meres. Foto on tehtud uurimislaeva Polarstern ekspeditsiooni ajal 1994. Peeter I saar (norra keeles (bokmål) Peter I Øy, Peter 1.s øy, Peter Is øy, Peter I's øy) on vulkaanilise päritoluga saarte rühm Antarktika lääneosas Bellingshauseni meres umbes 450 km kaugusel Antarktise läänerannikust (Eightsi rannikust ja Ellsworthi maast), 400 km Thurstoni saarest kirdes, Hoorni neemest edelas, üks lähisantarktilistest saartest.
Uus!!: Norra keel ja Peeter I saar · Näe rohkem »
Pimeda klaasverandaga maja
"Pimeda klaasverandaga maja" (norra keeles "Huset med den blinde glassveranda") on Norra kirjaniku Herbjørg Wassmo läbimurdeteos, mis ilmus 1981.
Uus!!: Norra keel ja Pimeda klaasverandaga maja · Näe rohkem »
Porsangeri vald
Porsáŋgu (norra Porsanger, kveeni Porsanki) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Porsangeri vald · Näe rohkem »
Prints Karli maa
Prints Karli maa asukoht Vaade Prints Karli maale põhjast Morsad Prints Karli maal Prints Karli maa (norra keeles Prins Karls Forland ehk Forlandet) on Norrale kuuluv asustamata saar Teravmägede saarestiku lääneosas Oskar II maast lääne pool.
Uus!!: Norra keel ja Prints Karli maa · Näe rohkem »
Professor Martensi ärasõit
"Professor Martensi ärasõit" on 1984.
Uus!!: Norra keel ja Professor Martensi ärasõit · Näe rohkem »
Puhka rahus
"Puhka rahus" (ladina keeles: Requiescat in pace, kirikuladina keeles "requiēscat in pāce") on lühike hauakiri või sõnaühend, millega väljendatakse igavese puhkuse ja rahu soovi kellelegi, kes on surnud.
Uus!!: Norra keel ja Puhka rahus · Näe rohkem »
QWERTY
QWERTY-klahvipaigutus QWERTY on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk sõrmistiku klahvipaigutus.
Uus!!: Norra keel ja QWERTY · Näe rohkem »
Raphaël Poirée
Raphaël Poirée (sündinud 9. augustil 1974 Rives) on endine Prantsusmaa laskesuusataja.
Uus!!: Norra keel ja Raphaël Poirée · Näe rohkem »
Rasa Juknevičienė
Rasa Juknevičienė (2018) Rasa Juknevičienė (sündinud Rasa Urbonaitė, 26. jaanuaril 1958 Panevėžysi rajoonis) on Leedu poliitik, alates 2.
Uus!!: Norra keel ja Rasa Juknevičienė · Näe rohkem »
Rändurid
Iiri rändurid 1954. aastal Rändurid (inglise keeles Travellers või pavees, halvustavalt ka tinkers ja pikeys; iiri keeles an lucht siúil, norra keeles skøyere ja reisende, rootsi keeles resandefolket) on Lääne-Euroopas (eelkõige Briti saartel ja Skandinaavias) leiduv rändleva eluviisiga rahvarühm või rahvarühmade kogum, kes ei ole mustlased, kuid mõne allika hinnangul võivad olla nendega suguluses.
Uus!!: Norra keel ja Rändurid · Näe rohkem »
Røros
Røros (lõunasaami keeles Plassje) on linn Norras Sør-Trøndelagi maakonnas, Rørosi valla keskus.
Uus!!: Norra keel ja Røros · Näe rohkem »
Rørosi vald
Rørosi vald asub Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Rørosi vald · Näe rohkem »
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Uus!!: Norra keel ja Reede · Näe rohkem »
Regjeringskvartalet
Vaade Johan Nygaardsvolds plassilt Peaministri büroo ja Justiitsministeeriumi hoonele (paremal).Pilt on tehtud kuus aastat enne autopommiplahvatust. Regjeringskvartalet (norra keeles:Valitsuskvartal) on hoonetekompleks Norra pealinna Oslo kesklinnas, kus asuvad mitmed Norra valitsuse hooned.
Uus!!: Norra keel ja Regjeringskvartalet · Näe rohkem »
Rehepapp (Kivirähk)
"Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000.
Uus!!: Norra keel ja Rehepapp (Kivirähk) · Näe rohkem »
Riikide omakeelsete nimede loend
Siin on tähestikulises järjekorras loetletud maailma maade nimed või nimede latinisatsioonid nende oma ametlikes keeltes.
Uus!!: Norra keel ja Riikide omakeelsete nimede loend · Näe rohkem »
Riina Reinvelt
Riina Reinvelt (sündinud 10. aprillil 1971 Lemmatsi külanõukogus Tartu rajoonis) on eesti etnoloog.
Uus!!: Norra keel ja Riina Reinvelt · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Norra keel ja Rittmeister · Näe rohkem »
Rivertoni auhind
Rivertoni auhind (norra keeles Rivertonprisen) on kirjandusauhind, mida annab välja Norra kriminaalromaanikirjanikke ühendav organisatsioon Rivertonklubben koos Norra raamatukaupmeeste ja Norra raamatuklubide liikmetega.
Uus!!: Norra keel ja Rivertoni auhind · Näe rohkem »
Rohelised aasad
"Rohelised aasad" (norra keeles "Ligge i grønne enger") on Norra kirjaniku Anne B. Ragde romaanisarja kolmas raamat.
Uus!!: Norra keel ja Rohelised aasad · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Norra keel ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Norra keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi lipp
20px Rootsi riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 5:8 (5:2:9 horisontaalselt ja 4:2:4 vertikaalselt) Rootsi lipp sinise taeva taustal pisi Rootsi lipp on Rootsi Kuningriigi riigilipp.
Uus!!: Norra keel ja Rootsi lipp · Näe rohkem »
Rootsi-Norra
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Uus!!: Norra keel ja Rootsi-Norra · Näe rohkem »
Rootsi-Norra sõda
Rootsi-Norra sõda, tuntud ka kui sõjakäik Norra vastu (rootsi keeles Fälttåget mot Norge) või kui 1814.
Uus!!: Norra keel ja Rootsi-Norra sõda · Näe rohkem »
Saami meedia
Saami meedia hõlmab lisaks saamikeelsetele meediaväljaannetele ja -kanalitele ka saamidele suunatud või saamide tehtud väljaandeid norra keeles, soome keeles, rootsi keeles ja vene keeles.
Uus!!: Norra keel ja Saami meedia · Näe rohkem »
Saami sild
Saami sild (soome keeles Saamen silta; põhjasaami keeles Sámi šaldi; norra keeles Samelandsbrua) on vantsild, mis on ehitatud üle Teno jõe.
Uus!!: Norra keel ja Saami sild · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Norra keel ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Norra keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sööbik ja Pisik
Sööbik ja Pisik "Sööbik ja Pisik" (norra keeles "Karius og Baktus") on Norra lasteraamat, mille autor ja illustraator oli Thorbjørn Egner.
Uus!!: Norra keel ja Sööbik ja Pisik · Näe rohkem »
Scandinavian Star
''Scandinavian Star'' Scandinavian Star (endine Massalia) oli 1971.
Uus!!: Norra keel ja Scandinavian Star · Näe rohkem »
Seitsmes rahukevad
"Seitsmes rahukevad" on Viivi Luige 1985.
Uus!!: Norra keel ja Seitsmes rahukevad · Näe rohkem »
Sigala küla
Sigala on Hiiumaal Hiiumaa valla põhjaosas Kõrgessaarest idas asuv küla Kootsaare poolsaarel.
Uus!!: Norra keel ja Sigala küla · Näe rohkem »
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.
Uus!!: Norra keel ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »
Sillsallaten
23pxNorra unioonilipp 1844–1899 23pxRootsi unioonilipp 1844–1905 23pxRootsi ja Norra uniooni plagu ja diplomaatiline lipp. Sillsallaten proportsioonidega 4:5 nagu Rootsi lipul Norra heeringasalat Sillsallaten (rootsi keeles 'heeringasalat', norra keeles Sildesalaten) oli Rootsi lipul ja Norra lipul 1844 kasutusele võetud unioonimärk Rootsi ja Norra uniooni ajal.
Uus!!: Norra keel ja Sillsallaten · Näe rohkem »
Simonas Gentvilas
pisi Simonas Gentvilas (sündinud 28. septembril 1984 Vilniuses) on Leedu poliitik.
Uus!!: Norra keel ja Simonas Gentvilas · Näe rohkem »
Skandinaavia Rahaliit
Skandinaavia Rahaliit (rootsi keeles: Skandinaviska myntunionen, taani: Skandinaviske Møntunion, norra: Skandinaviske myntunion) oli Rootsi ja Taani ühine rahaliit, mis loodi 5. mail 1873.
Uus!!: Norra keel ja Skandinaavia Rahaliit · Näe rohkem »
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Uus!!: Norra keel ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »
Sofie maailm
Sofie maailm (norra keeles (bokmål) "Sofies verden") on norra kirjaniku Jostein Gaarderi 1991.
Uus!!: Norra keel ja Sofie maailm · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Norra keel ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Norra keel ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled.
Uus!!: Norra keel ja Soome keeled · Näe rohkem »
Sotra sild
Sotra sild Sotra sild (norra keeles Sotrabrua) on rippsild Norras Vestlandi maakonnasis.
Uus!!: Norra keel ja Sotra sild · Näe rohkem »
Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon (Põhjamaade Nõukogu)
Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon (taani keeles Den Socialdemokratiske Gruppe, norra keeles Sosialdemokratisk gruppe, rootsi keeles Socialdemokratiska gruppen, soome keeles Sosiaalidemokraattinen ryhmä, islandi keeles Flokkahópur jafnaðarmanna) on Põhjamaade Nõukogu sotsiaaldemokraatlik fraktsioon.
Uus!!: Norra keel ja Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon (Põhjamaade Nõukogu) · Näe rohkem »
Sotsialistlik Vasakpartei
Sotsialistlik Vasakpartei (norra keeles Sosialistisk Venstreparti, lühend SV) on Norra sotsialistlik partei.
Uus!!: Norra keel ja Sotsialistlik Vasakpartei · Näe rohkem »
SS Leitheft
SS Leitheft ('SS-i Juhtvihik') oli SS-i ametlik kuukiri, mis ilmus aastatel 1934–1945 ja oli mõeldud SS-i (nii Allgemeine SS-i kui ka Waffen SS-i) ohvitseride natsionaalsotsialistliku maailmavaate kujundamiseks.
Uus!!: Norra keel ja SS Leitheft · Näe rohkem »
Statistika Keskbüroo (Norra)
Statistika Keskbüroo (norra keeles Statistisk sentralbyrå, lühend SSB) on Norra riigiasutus, mis tegeleb ametlike statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja edastamisega.
Uus!!: Norra keel ja Statistika Keskbüroo (Norra) · Näe rohkem »
Steam
Steam on ettevõtte Valve Corporation videomängude digitaalne levitamisteenus ja netipood.
Uus!!: Norra keel ja Steam · Näe rohkem »
Steinvikholmen
Steinvikholmi linnus (norra Steinvikholmen) on linnus Norras Stjørdali lähedal asuval väikesaarel.
Uus!!: Norra keel ja Steinvikholmen · Näe rohkem »
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Uus!!: Norra keel ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »
Store Skagastølstind
Store Skagastølstind (ka Storen) on mägi Norras Vestlandi maakonnas Årdali ja Lusteri valla piiril.
Uus!!: Norra keel ja Store Skagastølstind · Näe rohkem »
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Uus!!: Norra keel ja Storting · Näe rohkem »
Surtr
Surtr Surtr (vanapõhja keeles Surtr 'must'; islandi keeles Surtur, rootsi keeles, norra keeles ja taani keeles Surt) on skandinaavia mütoloogias tulehiid, aaside vaenlane, Muspellsheimi valitseja.
Uus!!: Norra keel ja Surtr · Näe rohkem »
Suusakuurort
Maailma suusakuurordid riigiti Suusakuurort on suusatamiseks, lumelauaga sõitmiseks ja muude talispordialade jaoks välja töötatud kuurort.
Uus!!: Norra keel ja Suusakuurort · Näe rohkem »
Svalbardi lennujaam
Svalbardi lennujaam, ka Svalbardi Longyeari lennujaam (Norra: Svalbard lufthavn, Longyear), on ainuke lennujaam Põhja-Jäämeres asuvas Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Norra keel ja Svalbardi lennujaam · Näe rohkem »
Svalbardi leping
Svalbardi leping (norra keeles Svalbardtraktaten) on rahvusvaheline leping, mis näeb ette Norra suveräänsuse Svalbardi üle.
Uus!!: Norra keel ja Svalbardi leping · Näe rohkem »
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Uus!!: Norra keel ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Norra keel ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Norra keel ja Taani keel · Näe rohkem »
Tähevärav
"Tähevärav" (ingl Stargate) on 1994.
Uus!!: Norra keel ja Tähevärav · Näe rohkem »
Tüütu mees
"Tüütu mees" (norra "Den brysomme mannen") on 2006.
Uus!!: Norra keel ja Tüütu mees · Näe rohkem »
Teno
thumb thumb Teno (põhjasaami Deatnu, norra Tana) on jõgi Skandinaavia poolsaare põhjaosas Norras ja Soomes.
Uus!!: Norra keel ja Teno · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Norra keel ja Teravmäed · Näe rohkem »
Thor
archiv-bot.
Uus!!: Norra keel ja Thor · Näe rohkem »
Thor Heyerdahl
Thor Heyerdahl Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 Larvik, Norra – 18. aprill 2002 Colla Micheri, Itaalia) oli Norra etnoloog, arheoloog ja seikleja.
Uus!!: Norra keel ja Thor Heyerdahl · Näe rohkem »
Toost
Skagenis (Peder Severin Krøyer, 1887–1888) Grupp kunstnikke ütleb toosti (Michele Mang, enne 1870) "Perekondlik pidu" (Niko Pirosmani, 1907) ''Proosit!'' Oktoberfestil Clintoni aastavahetuse tervituskõne 1999. aastal Toost on tervitus, pühendus või austusavaldus inimesele, sündmusele joogile või muule, mida öeldakse peamiselt seltskonnas alkoholi tarvitades ja joogiklaase kokku lüües.
Uus!!: Norra keel ja Toost · Näe rohkem »
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Uus!!: Norra keel ja Trääl · Näe rohkem »
Trollid
Trollid röövitud printsessiga, illustratsioon muinasjutukogumikust "Bland Tomtar och Troll" (rootsi kunstnik John Bauer, 1915) Troll (norra troll, taani trold) on mitmesuguste inimesesarnaste olendite ühisnimetus skandinaavia mütoloogias.
Uus!!: Norra keel ja Trollid · Näe rohkem »
Troms og Finnmargi maakond
Troms og Finnmargi maakond (norra keeles Troms og Finnmark, kveeni keeles Tromssa ja Finmarkku, põhjasaami keeles Romsa ja Finnmárku) on maakond Põhja-Norras.
Uus!!: Norra keel ja Troms og Finnmargi maakond · Näe rohkem »
Trondheimi lennujaam
Trondheimi lennujaama tuled vaadatuna linnast üle fjordi Trondheimi lennujaam ehk Trondheimi Værnesi lennujaam (norra keeles Trondheim lufthavn, Værnes) on lennujaam Norras Trøndelagi maakonnas Stjørdali vallas.
Uus!!: Norra keel ja Trondheimi lennujaam · Näe rohkem »
Tuuled puhuvad Vaimudemäelt
"Tuuled puhuvad Vaimudemäelt" (norra keeles "Det blåser fra Dauingfjell") on Norra kirjaniku Trygve Gulbransseni teine romaan.
Uus!!: Norra keel ja Tuuled puhuvad Vaimudemäelt · Näe rohkem »
Unjárga vald
Nesseby kirik Nesseby looduskaitseala Kalade kuivatamisrestid Nessebys Unjárga (norra Nesseby ja kveeni Uuniemi) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Norra keel ja Unjárga vald · Näe rohkem »
Utøya
Tyrifjordeni järve kaart. Saare asukoht on märgitud punase ringiga Utøya on saar Norras Vikeni maakonnas Tyrifjordeni järves.
Uus!!: Norra keel ja Utøya · Näe rohkem »
Uus Põhjala toit
"Uus Põhjala toit" (islandi keeles Nýr norrænn matur, norra keeles Ny Nordisk Mat, rootsi keeles Ny nordisk mat, soome keeles Uusi pohjoismainen ruoka, taani keeles Ny Nordisk Mad) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2006.
Uus!!: Norra keel ja Uus Põhjala toit · Näe rohkem »
Uusnorra keel
Ivar Aasenit peetakse uusnorra keele isaks. Norra kaart. Uusnorra keelt kasutavad vallad on tähistatud sinisega. Uusnorra keel ehk nynorsk on norra keele teine ametlik kirjakeel bokmål'i kõrval.
Uus!!: Norra keel ja Uusnorra keel · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Norra keel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vandetõlk
Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.
Uus!!: Norra keel ja Vandetõlk · Näe rohkem »
Vasaksotsialistlik roheline fraktsioon
Vasaksotsialistlik roheline fraktsioon (taani keeles Den Venstresocialistiske Grønne Gruppe (VSG), norra keeles Den Venstresosialistiske grønne gruppen, rootsi keeles Vänstersocialistiska gröna gruppen, soome keeles Vasemmistososialistinen vihreä ryhmä, islandi keeles Flokkahópur vinstri sósíalista og grænna) on Põhjamaade Nõukogus tegutsev vasakpoolne fraktsioon.
Uus!!: Norra keel ja Vasaksotsialistlik roheline fraktsioon · Näe rohkem »
Vega saared
Vega saared (norra keeles Vegaøyan) hõlmab 1037 km² avatud kultuurmaastikku, koosnedes umbkaudu 6500 väikesest saarest, laiust ja skäärist.
Uus!!: Norra keel ja Vega saared · Näe rohkem »
Venstre
Venstre (taani ja norra keeles 'vasak') on kahe partei nimi.
Uus!!: Norra keel ja Venstre · Näe rohkem »
Vidkun Quisling
Vidkun Quisling 1919. aastal Vidkun Quisling 1942. aastal Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling (18. juuli 1887 Fyresdali vald, Telemark – 24. oktoober 1945 Oslo) oli Norra diplomaat, sõjaväelane (major) ja poliitik.
Uus!!: Norra keel ja Vidkun Quisling · Näe rohkem »
Viikingilaevade muuseum
Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.
Uus!!: Norra keel ja Viikingilaevade muuseum · Näe rohkem »
Viimne reliikvia
"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969.
Uus!!: Norra keel ja Viimne reliikvia · Näe rohkem »
Vrakk
Laevavrakk Lennukivrakk Vrakk (norra sõnast vrak) on algses tähenduses laevahuku tõttu kõlbmatuks muutunud laevakere, laiemas mõistes osades keeltes (sealhulgas eesti keel, saksa keel) või tänapäevases mõistes ka muu kõlbmatuks muutunud sõiduk.
Uus!!: Norra keel ja Vrakk · Näe rohkem »
Willy Brandt
Willy Brandt (sündinud Herbert Ernst Karl Frahm; 18. detsember 1913 Lübeck – 8. oktoober 1992 Unkel, Rheinland-Pfalzi liidumaa, Saksamaa Liitvabariik) oli neljas Lääne-Saksamaa kantsler.
Uus!!: Norra keel ja Willy Brandt · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Norra keel ja Y · Näe rohkem »
2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus
2003.
Uus!!: Norra keel ja 2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus
2004.
Uus!!: Norra keel ja 2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus
2005.
Uus!!: Norra keel ja 2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
