Sisukord
263 suhted: Aasia puidusikk, Abies beshanzuensis, Abies yuanbaoshanensis, Abies ziyuanensis, Ajaani kuusk, Alpi seedermänd, Ameerika Ühendriigid, Ameerika lehis, Amuuri nulg, Andres Koppel, Apollo 14, Araukaaria, Araukaarialised, Arumetsad, Šveitsi Alpid, Üheokkaline mänd, Õilis nulg, Élie-Abel Carrière, Baškortostan, Balfouri mänd, Botaanika mõisteid, Brasiilia araukaaria, Breweri kuusk, Bunge mänd, Coulteri mänd, Cunninghami araukaaria, Dauuria lehis, David Douglas, Dendrokronoloogia, Ebaküpress, Ebalehis, Ebalehis (perekond), Ebamari, Ebatsuuga, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti metsad, Eesti NSV floora, Egiptus, Elupuu, Endofüüdid, Engelmanni kuusk, Eurojaapani lehis, Euroopa lehis, Euroopa nulg, Fraseri nulg, George Gordon, Glehni kuusk, Hall mänd, ... Laienda indeks (213 rohkem) »
Aasia puidusikk
Aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis) on siklaste sugukonda kuuluv putukas.
Vaata Okaspuutaimed ja Aasia puidusikk
Abies beshanzuensis
Abies beshanzuensis on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Abies beshanzuensis
Abies yuanbaoshanensis
Abies yuanbaoshanensis on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Abies yuanbaoshanensis
Abies ziyuanensis
Abies ziyuanensis on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Abies ziyuanensis
Ajaani kuusk
Ajaani kuusk (Picea jezoensis) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Ajaani kuusk
Alpi seedermänd
Alpi seedermänd (Pinus cembra L.) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Alpi seedermänd
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Okaspuutaimed ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika lehis
Emaskäbid Ameerika lehise puistu sügisvärvides Ameerika lehis bonsaina Ameerika lehis (Larix laricina) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Ameerika lehis
Amuuri nulg
Amuuri nulg (Abies nephrolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Amuuri nulg
Andres Koppel
Ave Maria Mõistlik, 20. mai 2009 Andres Koppel (sündinud 10. märtsil 1950 Tartus) on eesti ökoloog ja teadusjuht.
Vaata Okaspuutaimed ja Andres Koppel
Apollo 14
Apollo 14 oli Apollo programmi kaheksas mehitatud missioon, mis sooritas kolmanda maandumise Kuule.
Vaata Okaspuutaimed ja Apollo 14
Araukaaria
Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Araukaaria
Araukaarialised
Araukaarialised (Araucariaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Vaata Okaspuutaimed ja Araukaarialised
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Vaata Okaspuutaimed ja Arumetsad
Šveitsi Alpid
Satelliidipilt Šveitsist 2002. aasta oktoobris. Alpide põhjaküljel on üle 2000 m kõrgusel asuvad piirkonnad lumega kaetud. Ticino kanton (lõunaküljel) on varasügisel peaaegu lumevaba Šveitsi Alpide piirkond, mida tavaliselt nimetatakse Šveitsi Alpideks (saksa: Schweizer Alpen, prantsuse: Alpes suisses, itaalia: Alpi svizzere, romanši: Alpid svizras), kujutab endast riigi olulist looduslikku tunnust ning on koos Šveitsi platoo ja Juura mägede Šveitsi osaga üks selle kolmest peamisest loodusgeograafilisest piirkonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Šveitsi Alpid
Üheokkaline mänd
Üheokkaline mänd (Pinus monophylla) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Üheokkaline mänd
Õilis nulg
Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Õilis nulg
Élie-Abel Carrière
Élie-Abel Carrière (4. juuni 1818 – 17. august 1896) oli prantsuse botaanik.
Vaata Okaspuutaimed ja Élie-Abel Carrière
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Vaata Okaspuutaimed ja Baškortostan
Balfouri mänd
Balfouri mänd (Pinus balfouriana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Balfouri mänd
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Vaata Okaspuutaimed ja Botaanika mõisteid
Brasiilia araukaaria
Brasiilia araukaaria (Araucaria angustifolia) on igihaljaste okaspuude liik araukaaria perekonnast araukaarialiste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Brasiilia araukaaria
Breweri kuusk
Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Breweri kuusk
Bunge mänd
Bunge mänd (Pinus bungeana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Bunge mänd
Coulteri mänd
Coulteri mänd (Pinus coulteri) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Coulteri mänd
Cunninghami araukaaria
Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii) on igihaljaste okaspuude liik araukaaria perekonnast araukaarialiste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Cunninghami araukaaria
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Dauuria lehis
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
Vaata Okaspuutaimed ja David Douglas
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Vaata Okaspuutaimed ja Dendrokronoloogia
Ebaküpress
Ebaküpress (Chamaecyparis) on taimeperekond küpressiliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Ebaküpress
Ebalehis
Ebalehis (Pseudolarix amabilis) on männiliste sugukonda ebalehise perekonda kuuluv heitlehine puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Ebalehis
Ebalehis (perekond)
Ebalehis (Pseudolarix) on männiliste sugukonda kuuluv heitlehiste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Ebalehis (perekond)
Ebamari
Ebamari on okaspuude marjataoline vili või kaheiduleheliste lihakas paljuseemneline vili, mis moodustub alumise sigimikuga õiest (nt sõstar, karusmari, mustikas, jõhvikas, paprikad).
Vaata Okaspuutaimed ja Ebamari
Ebatsuuga
Ebatsuuga (Pseudotsuga) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Ebatsuuga
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Okaspuutaimed ja Eesti esiajalugu
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Okaspuutaimed ja Eesti kiviaeg
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.
Vaata Okaspuutaimed ja Eesti loodus
Eesti metsad
Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.
Vaata Okaspuutaimed ja Eesti metsad
Eesti NSV floora
"Eesti NSV floora" on 11-köiteline teaduslik teos Eesti taimestikust.
Vaata Okaspuutaimed ja Eesti NSV floora
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Okaspuutaimed ja Egiptus
Elupuu
Elupuu (Thuja) on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Elupuu
Endofüüdid
Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον 'sees' + φυτόν 'taim') on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.
Vaata Okaspuutaimed ja Endofüüdid
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Engelmanni kuusk
Eurojaapani lehis
Eurojaapani lehise käbi. Kevadised emaskäbi alged on kaunilt värvunud, ja värv varieerub rohekaskollasest roosakaslillani. Käbialge võib olla ka mitmevärviline: lillaka servaga kollakasrohelised soomused. Eurojaapani lehis (Larix × marschlinsii), ka värdlehis või hübriidlehis, on Euroopa lehise (Larix decidua) ja Jaapani lehise (Larix kaempferi) hübriid.
Vaata Okaspuutaimed ja Eurojaapani lehis
Euroopa lehis
Euroopa lehis (Larix decidua) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Euroopa lehis
Euroopa nulg
Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Euroopa nulg
Fraseri nulg
Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Fraseri nulg
George Gordon
George Gordon (25. veebruar 1806 – 11. oktoober 1879) oli Briti botaanik.
Vaata Okaspuutaimed ja George Gordon
Glehni kuusk
Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Glehni kuusk
Hall mänd
Hall mänd (Pinus banksiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Hall mänd
Hall nulg
Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Hall nulg
Harilik ženšenn
Harilik ženšenn (ka hiina ženšenn, ld Panax ginseng) on araalialiste sugukonda ja ženšenni perekonda kuuluv väga haruldane mitmeaastane rohttaim.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik ženšenn
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik ebatsuuga
Harilik elupuu
Harilik elupuu (Thuja occidentalis L.) on okaspuuliik elupuu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik elupuu
Harilik hiibapuu
Harilik hiibapuu (Thujopsis dolabrata) on küpressiliste sugukonda (Cupressaceae) hiibapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuuliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik hiibapuu
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik jugapuu
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik kadakas
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik kärnkonn
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik mänd
Harilik männikärsakas
Harilik männikärsakas (Hylobius abietis) on putukaliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik männikärsakas
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik pohl
Harilik puuvõõrik
arukase okstel Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim.
Vaata Okaspuutaimed ja Harilik puuvõõrik
Harri Paves
Harri Paves (sündinud 26. juunil 1930 Valgas) on eesti metsateadlane.
Vaata Okaspuutaimed ja Harri Paves
Haughtoni kraater
Haughtoni kraater Devoni saarel Haughtoni kraater on meteoriidikraater, mis asub maailma suurimal asustamata saarel, milleks on Devoni saar.
Vaata Okaspuutaimed ja Haughtoni kraater
Hõbenulg
Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Hõbenulg
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Hiigelnulg
Hiina kadakas
Hiina kadakas (Juniperus chinensis) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Hiina kadakas
Hispaania nulg
Hispaania nulg (Abies pinsapo) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Hispaania nulg
Ida-elupuu
Ida-elupuu lehed ja käbid Ida-elupuu (Platycladus orientalis, sünonüümid Thuja orientalis L.; Biota orientalis; ka Platycladus stricta, Thuja chengii) on taimeliik okaspuude seast.
Vaata Okaspuutaimed ja Ida-elupuu
Idakuusk
Idakuusk (Picea orientalis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Idakuusk
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Okaspuutaimed ja Igihaljus
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Igimänd
Inno Salasoo
Inno Salasoo (aastani 1932 Sogenpits; sündinud 6. septembril 1929 Tartus) on eesti keemik ja botaanik.
Vaata Okaspuutaimed ja Inno Salasoo
Jaapani lehis
Jaapani lehis (Larix kaempferi) on männiliste sugukonda lehise perekonda kuuluv puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Jaapani lehis
Jaapani mänd
Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Jaapani mänd
Jaapani nulg
Jaapani nulg (Abies veitchii) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Jaapani nulg
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Vaata Okaspuutaimed ja Jõulupuu
Jeffrey mänd
Jeffrey mänd (Pinus jeffreyi) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Jeffrey mänd
Jugapuu (perekond)
Jugapuu (Taxus) on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Jugapuu (perekond)
Jugapuulised
Jugapuulised (Taxaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Vaata Okaspuutaimed ja Jugapuulised
Kadakas (perekond)
Kadaka "marjad" Osmussaarel. Kadakas Saaremaal 2005 Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Kadakas (perekond)
Kalifornia lõhnaseeder
Kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens) on okaspuu lõhnaseedri perekonnas küpressiliste sugukonnas.
Vaata Okaspuutaimed ja Kalifornia lõhnaseeder
Kaljumänd
Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kaljumänd
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kambium
Kamtšatka nulg
Kamtšatka nulg ehk sale nulg (Abies sachalinensis var. gracilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, sahhalini nulu teisend.
Vaata Okaspuutaimed ja Kamtšatka nulg
Kanada kuusk
Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.
Vaata Okaspuutaimed ja Kanada kuusk
Kanada tsuuga
Kanada tsuuga (Tsuga canadensis) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Kanada tsuuga
Kariibi mänd
Kultiveeritud kariibi mändKariibi mänd (Pinus caribaea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kariibi mänd
Kataia
Kataia (Cathaya argyrophylla) on männiliste sugukonda kataia perekonda kuuluv igihaljas puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kataia
Kataia (perekond)
Kataia (Cathaya) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Kataia (perekond)
Katri Ots
Katri Ots (sündinud 23. mail 1971 Tallinnas) on eesti metsateadlane.
Vaata Okaspuutaimed ja Katri Ots
Kaukaasia nulg
Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kaukaasia nulg
Kauripuu
Kauripuu (Agathis) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Kauripuu
Kääbus-seedermänd
Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd (Pinus pumila) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kääbus-seedermänd
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Vaata Okaspuutaimed ja Käbi
Käbilind
Isane vööt-käbilind Käbilind (Loxia) on linnuperekond vintlaste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Käbilind
Kühnerti aed
Kühnerti aed oli haljasala Tallinnas 19. sajandil ja 20. sajandil, Tatari ja Sakala tänava ning Pärnu maantee nurgal.
Vaata Okaspuutaimed ja Kühnerti aed
Küpress
Küpress (Cupressus) on taimeperekond küpressiliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Küpress
Küpressilised
Küpressilised (Cupressaceae) on okaspuulaadsete seltsi kuuluv igihaljaste okaspuude sugukond.
Vaata Okaspuutaimed ja Küpressilised
Kõrge pisarviljak
Kõrge pisarviljak ehk kõrge kivijugapuu ehk kahikatea (Dacrycarpus dacrydioides) on Uus-Meremaal endeemne okaspuu kivijugapuuliste sugukonna pisarviljaku perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Kõrge pisarviljak
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Keerdmänd
Keteleeria
Keteleeria (Keteleeria) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Keteleeria
Kiirjas mänd
Kiirjas mänd (Pinus radiata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kiirjas mänd
Kivijugapuulised
Kivijugapuulised (Podocarpaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Okaspuutaimed ja Kivijugapuulised
Kollane mänd
Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Kollane mänd
Konksmänd
Konksmänd (Pinus uncinata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Konksmänd
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Vaata Okaspuutaimed ja Koorküla Valgjärve järveasula
Korea kuusk
Korea kuusk (Picea koraiensis) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Korea kuusk
Korea nulg
Korea nulg (Abies koreana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Korea nulg
Korea seedermänd
Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Korea seedermänd
Kortikosteroon
Kortikosteroon, mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni, on 21-süsinikuline steroidhormoon kortikosteroidide klassist, mida toodetakse neerupealiste koores.
Vaata Okaspuutaimed ja Kortikosteroon
Kose valla lipp
Kose valla lipp Kose valla lipp on Harju maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Kose valla lipp.
Vaata Okaspuutaimed ja Kose valla lipp
Kose valla vapp
Kose valla vapp Kose valla vapp on Harju maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Kose valla vapp.
Vaata Okaspuutaimed ja Kose valla vapp
Koyama kuusk
Koyama kuusk (Picea koyamae) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Koyama kuusk
Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
Vaata Okaspuutaimed ja Kuusk (perekond)
Lactarius indigo
''Lactarius indigo'' piimmahl Värsked seened Lactarius indigo on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seen.
Vaata Okaspuutaimed ja Lactarius indigo
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Läänemänd
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Läänetsuuga
Lühiokkaline jugapuu
Lühiokkaline jugapuu (Taxus brevifolia) on taimeliik jugapuuliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Lühiokkaline jugapuu
Lõunatsuuga
Lõunatsuuga (Nothotsuga longibracteata) on männiliste sugukonda lõunatsuuga perekonda kuuluv igihaljas puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Lõunatsuuga
Lõunatsuuga (perekond)
Lõunatsuuga (Nothotsuga) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Lõunatsuuga (perekond)
Lehis
Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Lehis
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Vaata Okaspuutaimed ja Lehtmets
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Lehtpuud
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Vaata Okaspuutaimed ja Liechtenstein
Liibanoni seeder
Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Liibanoni seeder
Limanutt
Limanutt (Hygrophorus) on šampinjonilaadsete seltsi limanutiliste sugukonda kuuluv seeneperekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Limanutt
Loodusajakiri (saade)
"Loodusajakiri" on Kuku Raadio saade, mis on eetris reedeti kell 20:15–20:30.
Vaata Okaspuutaimed ja Loodusajakiri (saade)
Lyalli lehis
Lyalli lehis (Larix lyallii) on Põhja-Ameerika loodeosast pärit heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Lyalli lehis
Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.
Vaata Okaspuutaimed ja Maismaataimed
Malawi
Malawi Vabariik on merepiirita riik Ida-Aafrikas.
Vaata Okaspuutaimed ja Malawi
Mammutipuu
Mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuuliik, perekonna Sequoiadendron ainuliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Mammutipuu
Mandžuuria nulg
Mandžuuria nulg (Abies holophylla) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Mandžuuria nulg
Mägimänd
Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Mägimänd
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Mäginulg
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Mänd (perekond)
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Vaata Okaspuutaimed ja Männilised
MDF-plaat
Näidis MDF plaatidest MDF-plaat ehk keskmise tihedusega puitkiudplaat (inglise keeles medium-density fibreboard) on suure surve ja kõrge temperatuuri all toodetud puitmaterjal.
Vaata Okaspuutaimed ja MDF-plaat
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Vaata Okaspuutaimed ja Merevaik
Merimänd
Merimänd (Pinus pinaster) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Merimändide eluiga on kuni 300 aastat. Merimänd oli 2008. aastal Soome aasta ravimtaim; tema koore ekstrakt on üks uuritumaid loodusravimeid maailmas.
Vaata Okaspuutaimed ja Merimänd
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Vaata Okaspuutaimed ja Mesoliitikum
Metasekvoia
Metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides) on küpressiliste sugukonda metasekvoia perekonda kuuluv heitlehine okaspuu, ainuke säilinud metasekvoialiik.
Vaata Okaspuutaimed ja Metasekvoia
Metasekvoia (perekond)
Metasekvoia (Metasequoia) on okaspuulaadsete seltsi küpressiliste sugukonda kuuluv heitlehine okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Metasekvoia (perekond)
Metsanduse mõisteid
Siin on loetletud metsanduse mõisteid.
Vaata Okaspuutaimed ja Metsanduse mõisteid
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Vaata Okaspuutaimed ja Metsapõleng
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Vaata Okaspuutaimed ja Mulla orgaaniline aine
Mullatekketegur
Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut.
Vaata Okaspuutaimed ja Mullatekketegur
Must kuusk
Must kuusk (Picea mariana) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Must kuusk
Must mänd
Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Vaata Okaspuutaimed ja Must mänd
Mustamäe
Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.
Vaata Okaspuutaimed ja Mustamäe
Mustamäe II mikrorajoon
Vasakul endine kauplus Tuluke Mustamäe II mikrorajoon on Mustamäe asumi allasum Tallinnas Mustamäe linnaosas.
Vaata Okaspuutaimed ja Mustamäe II mikrorajoon
Mustamäe IV mikrorajoon
Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone Mustamäe IV mikrorajoon on Mustamäe asumi allasum Tallinnas Mustamäe linnaosas.
Vaata Okaspuutaimed ja Mustamäe IV mikrorajoon
Mustamäe linnaosa
Sõpruse puiestee Mustamäel Mustamäe linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna edelaosas, mis piirneb läänes Haabersti, lõunas Nõmme ning idas ja põhjas Kristiine linnaosaga.
Vaata Okaspuutaimed ja Mustamäe linnaosa
Nearktis
Nearktis hõlmab suure osa Põhja-Ameerikast Nearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.
Vaata Okaspuutaimed ja Nearktis
Nikko nulg
Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg (Abies homolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Nikko nulg
Noriūnai mõis
Torniga maja Noriūnai mõisas Noriūnai mõis (leedu Noriūnų dvaras) on endine mõis Leedus Kupiškise rajoonis Noriūnais.
Vaata Okaspuutaimed ja Noriūnai mõis
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Okaspuutaimed ja Norra
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Nulg
Ohakalind
Ohakalind (Carduelis carduelis) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Ohakalind
Ohteline mänd
Ohteline mänd (Pinus aristata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Ohteline mänd
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Vaata Okaspuutaimed ja Okasmets
Okaspuu-võrsevähk
Okaspuu-võrsevähiks ehk okaspuu-krumenuloosiks ehk vihmavarjutõveks (ka skleroderrioos, inglise keeles Scleroderris canker) nimetatakse osadel okaspuudel elava virulentse parasiitseene Gremmeniella abietina põhjustatud haigust.
Vaata Okaspuutaimed ja Okaspuu-võrsevähk
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Okaspuutaimed ja Okaspuulaadsed
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Okaspuutaimed ja Okaspuutaimed
Paadrema looduskaitseala
Paadrema looduskaitseala on kaitseala Lääne-Eesti madalikul Pärnumaal Lääneranna vallas Nõmme, Tamba, Paatsalu Korju ja Vatla külas, jäädes Läänemerest umbes 5 kilomeetri kaugusele.
Vaata Okaspuutaimed ja Paadrema looduskaitseala
Paberipuit
Paberipuiduks nimetatakse puitu, millest toodetakse paberimassi, mida kasutatakse eri paberitoodete tootmiseks.
Vaata Okaspuutaimed ja Paberipuit
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Vaata Okaspuutaimed ja Paleosoikum
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Okaspuutaimed ja Paljasseemnetaimed
Palkmaja
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja Baieris Püstpalkmaja Pärnus, Vingi tänaval. 2021. aasta aprill Käsitsi palgi koorimise vahendid: pika varrega koorija ja liimeister Palkmaja on saematerjaliks töötlemata palgist valmistatud hoone.
Vaata Okaspuutaimed ja Palkmaja
Palsamnulg
Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Palsamnulg
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Vaata Okaspuutaimed ja Pavlovsk
Põhjamehhiko kuusk
Põhjamehhiko kuusk (Picea chihuahuana) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Põhjamehhiko kuusk
Peajugapuulised
Peajugapuulised (Cephalotaxaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Vaata Okaspuutaimed ja Peajugapuulised
Philip Miller
Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik.
Vaata Okaspuutaimed ja Philip Miller
Picea martinezii
Picea martinezii on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Picea martinezii
Pigimänd
Pigimänd (Pinus rigida) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Pigimänd
Piinia
Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Piinia
Pikaokkaline mänd
Pikaokkaline mänd (Pinus palustris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Pikaokkaline mänd
Pinus amamiana
Pinus amamiana on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Pinus amamiana
Pinus maximartinezii
Pinus maximartinezii on männiliste sugukonda männi perekonda viieokkaliste mändide rühma kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Pinus maximartinezii
Pinus wangii
Pinus wangii on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Pinus wangii
Pisarmänd
Pisarmänd (Pinus wallichiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Pisarmänd
Pisarviljak
Pisarviljak (Dacrycarpus) on okaspuude perekond kivijugapuuliste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Pisarviljak
Puidutõrv
Puidutõrv Puidutõrv ehk puutõrv on puidu kuivdestilleerimisel saadav tumepruun kuni must viskoosne vedelik (tõrv).
Vaata Okaspuutaimed ja Puidutõrv
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Vaata Okaspuutaimed ja Puittaimed
Punane kuusk
Punane kuusk (Picea rubens) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Punane kuusk
Punane mets
Tšornobõli ohutsoonis Ukrainas Mahajäetud küla Prõpjati lähedal Punane mets (ukraina keeles Рудий ліс, ka Іржавий ліс, Червоний ліс; vene keeles Рыжий лес, ka Ржавый лес, Красный лес) on 10 km² suurune metsaga kaetud maa-ala Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi tagajärjel tekkinud radioaktiivse reostusega ohutsoonis Prõpjati lähedal Ukrainas.
Vaata Okaspuutaimed ja Punane mets
Punapanda
Punapanda ehk panda (ka punane panda, väike panda. tulikass; Ailurus fulgens) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajaliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Punapanda
Punavöötaud
Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella pini.
Vaata Okaspuutaimed ja Punavöötaud
Puravik
Puravik (Leccinum) on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Puravik
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Okaspuutaimed ja Puu
Puu vanus
Puu vanus defineeritakse kui aeg, mis on möödunud seemne idanemisest, võrse või pistoksa kasvamahakkamisest.
Vaata Okaspuutaimed ja Puu vanus
Puupiir
Puupiir on piir, millest kaugemal või kõrgemal kliimategurid ei võimalda ühegi puuliigi normaalset kasvu.
Vaata Okaspuutaimed ja Puupiir
Ranniksekvoia
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.
Vaata Okaspuutaimed ja Ranniksekvoia
Raudkull
Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Vaata Okaspuutaimed ja Raudkull
Ränipuit
Ränipuit Ränipuit on reaktsioonpuit, mis moodustub enamasti okaspuude okste alumistel külgedel ja viltustel või kõveratel tüvedel.
Vaata Okaspuutaimed ja Ränipuit
Reaktsioonpuit
Reaktsioonpuit on tavaliselt erinevate anatoomiliste tunnustega puit, mis moodustub enamasti viltustel tüvedel või paindunud okstel ja mille abil puu püüab taastada normaalset asendit.
Vaata Okaspuutaimed ja Reaktsioonpuit
Rohekas õiesikk
Rohekas õiesikk (Lepturobosca virens) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Vaata Okaspuutaimed ja Rohekas õiesikk
Rumeelia mänd
Rumeelia mänd (Pinus peuce) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Rumeelia mänd
Saare valla lipp
Saare valla lipp Saare valla lipp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Saare valla lipp.
Vaata Okaspuutaimed ja Saare valla lipp
Sahhalini nulg
Sahhalini nulg (Abies sachalinensis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Sahhalini nulg
Sametvahelik
Sametvahelik (Tapinella atrotomentos) on puravikulaadsete seltsi ja sugukonda Tapinellaceae kuuluv seeneliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Sametvahelik
Sandarakk
Sandaraki helmed Sandarakk on nõrgalt kollaka värvusega klaasjas taimne vaik.
Vaata Okaspuutaimed ja Sandarakk
Sarikas
Sarikas ja penn Sarikad Sarikad on katuse kandekonstruktsiooni detailid, mis moodustavad viilu või viilud ja kannavad katusekatet.
Vaata Okaspuutaimed ja Sarikas
Säsikiired
Säsikiirte ristlõige Säsikiired on puidus radiaalselt kulgevad pehme tekstuuriga kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest säsi poole.
Vaata Okaspuutaimed ja Säsikiired
Schrencki kuusk
Schrencki kuusk (Picea schrenkiana) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Schrencki kuusk
Seeder
Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Seeder
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Vaata Okaspuutaimed ja Seemnetaimed
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Okaspuutaimed ja Segamets
Segametsavöönd
Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.
Vaata Okaspuutaimed ja Segametsavöönd
Sekvoia
Sekvoia (Sequoia) on küpressiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Sekvoia
Serbia kuusk
Serbia kuusk (Picea omorika) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv puuliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Serbia kuusk
Servik
Servik (Pleurotus) on servikuliste sugukonda kuuluv seente perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Servik
Siberi kuusk
Siberi kuusk (Picea obovata) on männiliste sugukonda kuuluv puuliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Siberi kuusk
Siberi lehis
Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Siberi lehis
Siberi nulg
Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Siberi nulg
Siberi seedermänd
Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Siberi seedermänd
Siginiit-pungsammal
Siginiit-nuttsammal (Ptychostomum moravicum, varem Bryum flaccidum) on samblaliik nuttsambla perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Siginiit-pungsammal
Sillapää lossi park
Sillapää loss ja park Parkmets Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas.
Vaata Okaspuutaimed ja Sillapää lossi park
Sirmokas
Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.
Vaata Okaspuutaimed ja Sirmokas
Sirmokas (perekond)
Sirmokas (Sciadopitys) on igihaljaste okaspuude perekond, sirmokkaliste sugukonna ainuke perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Sirmokas (perekond)
Sirmokkalised
Sirmokkalised (Sciadopityaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Vaata Okaspuutaimed ja Sirmokkalised
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Sitka kuusk
Sitsiilia nulg
Sitsiilia nulg (Abies nebrodensis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Sitsiilia nulg
Sooküpress
Sooküpress (Taxodium distichum) on küpressiliste sugukonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Sooküpress
Soomusmänd
Soomusmänd (Pinus heldreichii) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Soomusmänd
Stegosaurus
Stegosaurus (Stegosaurus; kreeka steganos, "kaetud" + sauros, "sisalik", "kaetud sisalik", mis viitab tema seljal asunud luuplaatidele) on väljasurnud perekond dinosauruste ülemseltsi lindvaagnaliste seltsist.
Vaata Okaspuutaimed ja Stegosaurus
Suhkrumänd
Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Suhkrumänd
Suitsutamine
Lihatooted suitsukambris Suitsutamine on toidu töötlemine naturaalse suitsuga.
Vaata Okaspuutaimed ja Suitsutamine
Suursamblikud
lehtsamblik Suursamblikeks nimetatakse leht- ja põõsassamblikke.
Vaata Okaspuutaimed ja Suursamblikud
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Okaspuutaimed ja Taimed
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Vaata Okaspuutaimed ja Taimede loend
Tavavahelik
Tavavahelik (Paxillus involutus) on vahelikuliste sugukonda vaheliku perekonda kuuluv seeneliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Tavavahelik
Tõmmu külmaseen
Tõmmu külmaseen (Armillaria solidipes, varem Armillaria ostoyae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Tõmmu külmaseen
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Vaata Okaspuutaimed ja Tõrv
Tenniseväljak
Tenniseväljak Tenniseväljak on tennise mängimiseks kohandatud tasane väljak.
Vaata Okaspuutaimed ja Tenniseväljak
Thunbergi mänd
Thunbergi mänd (Pinus thunbergii) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Thunbergi mänd
Tool
neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).
Vaata Okaspuutaimed ja Tool
Topiaarkunst
Topiaarskulptuur "Kutsikas" Guggenheim muuseum Bilbao, Hispaania. Autor Jeff Koons Topiaarkunst (lad ars topiaris) on puude ja põõsaste vormi kujundamise kunst.
Vaata Okaspuutaimed ja Topiaarkunst
Tore nulg
Tore nulg (Abies magnifica) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Tore nulg
Torkav kuusk
Torkav kuusk ehk hõbekuusk ehk ilukuusk ehk sinikuusk (Picea pungens) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Torkav kuusk
Torkav mänd
Torkav mänd (Pinus Pungens) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Torkav mänd
Tsuuga
Tsuuga (Tsuga) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Okaspuutaimed ja Tsuuga
Vaigukäik
Männi vaigukanalid (valged suuremad avaused) mikroskoobi all Vaigukäigud ehk vaigukanalid on okaspuude puidus leiduvad piklikud torukujulised rakkudevahelised ruumid, mida ümbritsevad epiteelirakud.
Vaata Okaspuutaimed ja Vaigukäik
Vaigumänd
Vaigumänd (Pinus resinosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Vaigumänd
Valge mänd
Valge mänd (Pinus strobus) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv puu.
Vaata Okaspuutaimed ja Valge mänd
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Okaspuutaimed ja Valgejänes
Valgetüveline seedermänd
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Okaspuutaimed ja Valgetüveline seedermänd
Vanusklass
Vanusklass või vanuseklass on pehmelehtpuuliikidel 10 aastat ning okaspuudel ja kõvalehtpuuliikidel 20 aastat.
Vaata Okaspuutaimed ja Vanusklass
Vasalemma valla lipp
Vasalemma valla lipp. Vasalemma valla lipp oli Harju maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Vasalemma valla lipp.
Vaata Okaspuutaimed ja Vasalemma valla lipp
Vasalemma valla vapp
Vasalemma valla vapp. Vasalemma valla vapp oli Harju maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Vasalemma valla vapp.
Vaata Okaspuutaimed ja Vasalemma valla vapp
Vastemõisa valla lipp
Endise Vastemõisa valla lipp Vastsemõisa valla lipp oli Eesti haldusüksuse Vastemõisa valla lipp.
Vaata Okaspuutaimed ja Vastemõisa valla lipp
Värdkoorik
Värdkoorik (Pseudotomentella) on seente perekond lehternahkiseliste sugukonnas lehternahkiselaadsete seltsis.
Vaata Okaspuutaimed ja Värdkoorik
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Vaata Okaspuutaimed ja Võsa
Veitchi kuusk
Veitchi kuusk (Picea neoveitchii) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Veitchi kuusk
Virgiinia kadakas
Virgiinia kadakas (Juniperus virginiana) on küpressiliste sugukonda arvatud puuliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Virgiinia kadakas
Vohilaid
Vohilaid on 4,48 km² suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgu lõunapiiril.
Vaata Okaspuutaimed ja Vohilaid
Volleemia
Volleemia (Wollemia nobilis) on igihaljaste okaspuude hulka kuuluv liik araukaarialiste sugukonnast, volleemia perekonna ainuliik.
Vaata Okaspuutaimed ja Volleemia
Volleemia (perekond)
Volleemia (Wollemia) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.
Vaata Okaspuutaimed ja Volleemia (perekond)
Wienerwald
Wienerwald (Viini mets; baieri keeles Weanawoid, ladina keeles Mons Cetius) on metsane mägipiirkond, mis moodustab Põhja-Lubjakivialpide kirdepoolse eelmäestiku Alam-Austria ja Viini liidumaades.
Vaata Okaspuutaimed ja Wienerwald
Zioni rahvuspark
Zioni rahvuspark on rahvuspark USA-s Utah' osariigi edelaosas.
Vaata Okaspuutaimed ja Zioni rahvuspark
1967. aasta augustitorm
1967.
Vaata Okaspuutaimed ja 1967. aasta augustitorm
Tuntud ka kui Coniferae, Coniferophyta, Okaspuu, Okaspuud, Pinophyta, Pinopsida.
, Hall nulg, Harilik ženšenn, Harilik ebatsuuga, Harilik elupuu, Harilik hiibapuu, Harilik jugapuu, Harilik kadakas, Harilik kärnkonn, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik männikärsakas, Harilik pohl, Harilik puuvõõrik, Harri Paves, Haughtoni kraater, Hõbenulg, Hiigelnulg, Hiina kadakas, Hispaania nulg, Ida-elupuu, Idakuusk, Igihaljus, Igimänd, Inno Salasoo, Jaapani lehis, Jaapani mänd, Jaapani nulg, Jõulupuu, Jeffrey mänd, Jugapuu (perekond), Jugapuulised, Kadakas (perekond), Kalifornia lõhnaseeder, Kaljumänd, Kambium, Kamtšatka nulg, Kanada kuusk, Kanada tsuuga, Kariibi mänd, Kataia, Kataia (perekond), Katri Ots, Kaukaasia nulg, Kauripuu, Kääbus-seedermänd, Käbi, Käbilind, Kühnerti aed, Küpress, Küpressilised, Kõrge pisarviljak, Keerdmänd, Keteleeria, Kiirjas mänd, Kivijugapuulised, Kollane mänd, Konksmänd, Koorküla Valgjärve järveasula, Korea kuusk, Korea nulg, Korea seedermänd, Kortikosteroon, Kose valla lipp, Kose valla vapp, Koyama kuusk, Kuusk (perekond), Lactarius indigo, Läänemänd, Läänetsuuga, Lühiokkaline jugapuu, Lõunatsuuga, Lõunatsuuga (perekond), Lehis, Lehtmets, Lehtpuud, Liechtenstein, Liibanoni seeder, Limanutt, Loodusajakiri (saade), Lyalli lehis, Maismaataimed, Malawi, Mammutipuu, Mandžuuria nulg, Mägimänd, Mäginulg, Mänd (perekond), Männilised, MDF-plaat, Merevaik, Merimänd, Mesoliitikum, Metasekvoia, Metasekvoia (perekond), Metsanduse mõisteid, Metsapõleng, Mulla orgaaniline aine, Mullatekketegur, Must kuusk, Must mänd, Mustamäe, Mustamäe II mikrorajoon, Mustamäe IV mikrorajoon, Mustamäe linnaosa, Nearktis, Nikko nulg, Noriūnai mõis, Norra, Nulg, Ohakalind, Ohteline mänd, Okasmets, Okaspuu-võrsevähk, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paadrema looduskaitseala, Paberipuit, Paleosoikum, Paljasseemnetaimed, Palkmaja, Palsamnulg, Pavlovsk, Põhjamehhiko kuusk, Peajugapuulised, Philip Miller, Picea martinezii, Pigimänd, Piinia, Pikaokkaline mänd, Pinus amamiana, Pinus maximartinezii, Pinus wangii, Pisarmänd, Pisarviljak, Puidutõrv, Puittaimed, Punane kuusk, Punane mets, Punapanda, Punavöötaud, Puravik, Puu, Puu vanus, Puupiir, Ranniksekvoia, Raudkull, Ränipuit, Reaktsioonpuit, Rohekas õiesikk, Rumeelia mänd, Saare valla lipp, Sahhalini nulg, Sametvahelik, Sandarakk, Sarikas, Säsikiired, Schrencki kuusk, Seeder, Seemnetaimed, Segamets, Segametsavöönd, Sekvoia, Serbia kuusk, Servik, Siberi kuusk, Siberi lehis, Siberi nulg, Siberi seedermänd, Siginiit-pungsammal, Sillapää lossi park, Sirmokas, Sirmokas (perekond), Sirmokkalised, Sitka kuusk, Sitsiilia nulg, Sooküpress, Soomusmänd, Stegosaurus, Suhkrumänd, Suitsutamine, Suursamblikud, Taimed, Taimede loend, Tavavahelik, Tõmmu külmaseen, Tõrv, Tenniseväljak, Thunbergi mänd, Tool, Topiaarkunst, Tore nulg, Torkav kuusk, Torkav mänd, Tsuuga, Vaigukäik, Vaigumänd, Valge mänd, Valgejänes, Valgetüveline seedermänd, Vanusklass, Vasalemma valla lipp, Vasalemma valla vapp, Vastemõisa valla lipp, Värdkoorik, Võsa, Veitchi kuusk, Virgiinia kadakas, Vohilaid, Volleemia, Volleemia (perekond), Wienerwald, Zioni rahvuspark, 1967. aasta augustitorm.