Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Orbiidi kalle

Index Orbiidi kalle

tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.

Sisukord

  1. 41 suhted: Aegaeon, Aegir (kuu), Albiorix (kuu), Apollo 16, Astérix (tehiskaaslane), Astronoomia mõisteid, Bebhionn, CryoSat, Daphnis (kuu), Europa, Fenrir (kuu), Fornjot (kuu), Galileo (positsioneerimissüsteem), Greip (kuu), Hale'i-Boppi komeet, Halimede (kuu), Hyrrokkin (kuu), Inklinatsioon, Jarnsaxa, Kalle, Kari (kuu), Kiviuq (kuu), Kuu, Orbiit, Päikesesüsteemi teke ja areng, Polaarorbiit, S/2004 S 12, S/2004 S 13, S/2004 S 17, S/2004 S 7, S/2006 S 1, S/2006 S 3, S/2007 S 2, S/2007 S 3, Saturni kaaslaste skandinaavia grupp, Skathi, Surtur (kuu), Tarqeq (kuu), Veenus, 4179 Toutatis, 67P/Tšurjumov-Gerassimenko.

Aegaeon

Kolm pilti, millel on näha Saturni G-rõnga hele kaar ja selle sees olev Aegaeon. Pildid on tehtud kümneminutilisel ajavahemikul Aegaeon (ka Saturn LIII, esmase ajutise nimega S/2008 S 1) on Saturni kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Aegaeon

Aegir (kuu)

Aegir (ka Saturn XXXVI) on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Aegir (kuu)

Albiorix (kuu)

Albiorix on Saturni looduslik kaaslane, mis tiirleb planeedi pöörlemisega samas suunas (prograadsel orbiidil).

Vaata Orbiidi kalle ja Albiorix (kuu)

Apollo 16

Apollo 16 oli NASA Apollo programmi kümnes mehitatud missioon, mis sooritas viienda maandumise Kuule.

Vaata Orbiidi kalle ja Apollo 16

Astérix (tehiskaaslane)

Astérix ehk A-1 on Prantsusmaa esimene kosmoseaparaat, Maa tehiskaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Astérix (tehiskaaslane)

Astronoomia mõisteid

Siin on loetletud astronoomia mõisteid.

Vaata Orbiidi kalle ja Astronoomia mõisteid

Bebhionn

Bebhionn või Saturn XXXVII (esmane tähis S/2004 S 11) on üks Saturni kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Bebhionn

CryoSat

CryoSat on Euroopa Kosmoseagentuuri kaugseiresatelliit Maa pooluste lähedal asuva jää uurimiseks.

Vaata Orbiidi kalle ja CryoSat

Daphnis (kuu)

Daphnis ehk Saturn XXV (esialgse nimega S/2005 S 1) 6.

Vaata Orbiidi kalle ja Daphnis (kuu)

Europa

Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.

Vaata Orbiidi kalle ja Europa

Fenrir (kuu)

Fenrir ehk Saturn XLI (esialgne tähis S/2004 S 16) on Saturni kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Fenrir (kuu)

Fornjot (kuu)

Fornjot (teise nimega Saturn XLII, esmase ajutise nimega S/2004 S 8) on Saturni kaaslane ja planeedi teiste kaaslastega võrreldes kaugeim kuu.

Vaata Orbiidi kalle ja Fornjot (kuu)

Galileo (positsioneerimissüsteem)

Galileo navigatsioonisüsteemi logo Galileo on alatest 2016.

Vaata Orbiidi kalle ja Galileo (positsioneerimissüsteem)

Greip (kuu)

Greip (ka Saturn LI, esmane tähis S/2006 S 4) on üks Saturni teadaolevast 62 kuust.

Vaata Orbiidi kalle ja Greip (kuu)

Hale'i-Boppi komeet

Hale'i-Boppi komeet vahetult pärast periheeli läbimist aprillis 1997 Hale'i-Boppi komeet ehk Hale-Bopp (C/1995 O1) on pika tiirlemisperioodiga komeet, mis läbis periheeli 1. aprillil 1997.

Vaata Orbiidi kalle ja Hale'i-Boppi komeet

Halimede (kuu)

Halimede (kreeka sõnast Αλιμήδη), teise nimega Neptune IX, on Neptuuni kaaslane, mis on nimetatud kreeka usundi tegelaskuju nereiidi Halimede järgi.

Vaata Orbiidi kalle ja Halimede (kuu)

Hyrrokkin (kuu)

Hyrrokkin või Saturn XLIV (esmane nimi S/2004 S 19) on Saturni looduslik kaaslane, üks Saturni kaaslaste skandinaavia grupi kuudest.

Vaata Orbiidi kalle ja Hyrrokkin (kuu)

Inklinatsioon

Inklinatsioon on nurk vertikaaltasandil geograafilise meridiaani (maakera pinnal) ja mõne teise tasapinna vahel.

Vaata Orbiidi kalle ja Inklinatsioon

Jarnsaxa

Jarnsaxa (teise nimega Saturn L) on üks Saturni looduslikest kaaslastest.

Vaata Orbiidi kalle ja Jarnsaxa

Kalle

Δh.

Vaata Orbiidi kalle ja Kalle

Kari (kuu)

Kari (teise nimega Saturn XLV) on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Kari (kuu)

Kiviuq (kuu)

Kiviuq (ka Saturn XXIV) on Saturni üks mitmetest kuudest ning ta tiirleb oma emaplaneedi pöörlemisega samas suunas.

Vaata Orbiidi kalle ja Kiviuq (kuu)

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Kuu

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Vaata Orbiidi kalle ja Orbiit

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Vaata Orbiidi kalle ja Päikesesüsteemi teke ja areng

Polaarorbiit

Polaarorbiit Polaarorbiit on orbiit, millel olles kaaslane liigub igal tiirul üle taevakeha (tavaliselt planeedi, nagu näiteks Maa, kuid võimalik, et ka mõne muu taevakeha) mõlema pooluse kohal või nende lähedalt.

Vaata Orbiidi kalle ja Polaarorbiit

S/2004 S 12

S/2004 S 12 on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2004 S 12

S/2004 S 13

S/2004 S 13 on Saturni looduslik kaaslane ning ta on üks Saturni kaaslaste skandinaavia grupi kuudest.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2004 S 13

S/2004 S 17

S/2004 S 17 on üks Saturni mitmest kaaslasest.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2004 S 17

S/2004 S 7

S/2004 S 7 on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2004 S 7

S/2006 S 1

S/2006 S 1 on Saturni looduslik kaaslane, mis kuulub Saturni skandinaavia grupi kuude hulka.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2006 S 1

S/2006 S 3

S/2006 S 3 on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2006 S 3

S/2007 S 2

S/2007 S 2 on Saturni looduslik kaaslane ning ta kuulub Saturni skandinaavia grupi kuude hulka.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2007 S 2

S/2007 S 3

S/2007 S 3 on Saturni üks kuudes.

Vaata Orbiidi kalle ja S/2007 S 3

Saturni kaaslaste skandinaavia grupp

Phoebe on Saturni kaaslaste skandinaavia grupi suurim liige Saturni kaaslaste skandinaavia grupp (Norse group) on Saturni kaugete retrograadse orbiidiga kaaslaste rühm.

Vaata Orbiidi kalle ja Saturni kaaslaste skandinaavia grupp

Skathi

Skathi või Saturn XXVII on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Skathi

Surtur (kuu)

Surtur (ka Saturn XLVIII) on Saturni üks kaaslastest.

Vaata Orbiidi kalle ja Surtur (kuu)

Tarqeq (kuu)

Tarqeq, teatud ka kui Saturn LII (esmane ajutine nimetus S/2007 S 1) on Saturni looduslik kaaslane.

Vaata Orbiidi kalle ja Tarqeq (kuu)

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Vaata Orbiidi kalle ja Veenus

4179 Toutatis

4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.

Vaata Orbiidi kalle ja 4179 Toutatis

67P/Tšurjumov-Gerassimenko

Rosetta tehtud foto Tšurjumovi-Gerassimenko komeedist Tšurjumovi-Gerassimenko komeet (vene keeles комета Чурюмова-Герасименко, inglise keeles Comet Churyumov-Gerasimenko), ametlikult 67P/Tšurjumov-Gerassimenko (vene keeles 67P/Чурюмова-Герасименко, inglise keeles 67P/Churyumov-Gerasimenko) ja vahel lühendina 67P/C-G või lihtsalt 67P, on komeet.

Vaata Orbiidi kalle ja 67P/Tšurjumov-Gerassimenko