Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Osmoos

Index Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

45 suhted: Akvaporiin, Õhulõhe, Bakterid, Blastotsüst, Difusioon, Ekstratsellulaarne maatriks, Elektroosmoos, Füüsika mõisteid, Fotosüntees, Georg Friedrich Parrot, Halobakterid, Hemolümf, Jäävetikad, Kingloom, Komplemendisüsteem, Laste funktsionaalne kõhukinnisus, Levaansukraas, Mulla-taime-atmosfääri kontiinum, Naatriumpump, Osmolaarsus, Osmool, Osmootne rõhk, P53, Pöördosmoos, Peptidoglükaan, Poolläbilaskev membraan, Proliin, Rakk, Rakukest, Rakukultuur, Rakumembraan, Saprotroof, Sinine energia, Soontaimed, Tülakoid, Traube rakk, Tuikekublik, Turgor, Ultrafiltratsioon, Vakuool, Valgusreaktsioonid, Veekonn, Veepotentsiaal, Vesi, Vitamiinid.

Akvaporiin

Akvapooriin-1 (AQP1) kristallograafiline struktuur Akvaporiin ehk AQP ehk veekanal on integraalne membraanivalk, mis moodustab poore rakumembraanis ja kuulub peamiste sisemiste valkude perekonda (ingl major intrinsic proteins, MIP).

Uus!!: Osmoos ja Akvaporiin · Näe rohkem »

Õhulõhe

skaneeriva elektronmikroskoobi foto Õhulõhe ristlõige Õhulõhe on taime lehe (ka puitumata varre, leherootsu, õie kroonlehe) epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust.

Uus!!: Osmoos ja Õhulõhe · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Osmoos ja Bakterid · Näe rohkem »

Blastotsüst

implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.

Uus!!: Osmoos ja Blastotsüst · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Osmoos ja Difusioon · Näe rohkem »

Ekstratsellulaarne maatriks

Illustratsioon, mis kujutab ekstratsellulaarset maatriksit epiteeli, endoteeli ja sidekoe suhtes Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest.

Uus!!: Osmoos ja Ekstratsellulaarne maatriks · Näe rohkem »

Elektroosmoos

Elektroosmoos (inglise electro-osmosis) on vedeliku liikumine läbi kapillaaride või poorse diafragma välise elektrivälja mõjul.

Uus!!: Osmoos ja Elektroosmoos · Näe rohkem »

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Uus!!: Osmoos ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Osmoos ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Georg Friedrich Parrot

Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

Uus!!: Osmoos ja Georg Friedrich Parrot · Näe rohkem »

Halobakterid

''Halobacteria'' sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk. Halobakterid ehk halofiilsed bakterid (Halobacteria) on arhedeRaik-Hiio Mikelsaar.

Uus!!: Osmoos ja Halobakterid · Näe rohkem »

Hemolümf

Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.

Uus!!: Osmoos ja Hemolümf · Näe rohkem »

Jäävetikad

Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.

Uus!!: Osmoos ja Jäävetikad · Näe rohkem »

Kingloom

Kingloom (Paramecium) on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kuuluv ainuraksete perekond"Loomade elu", 1.

Uus!!: Osmoos ja Kingloom · Näe rohkem »

Komplemendisüsteem

Komplemendisüsteem on üks olulisemaid osi kaasasündinud immuunkaitses, olles vereplasma valkude kogum, mille komponendid omavahelises koostoimes ründavad rakuväliseid patogeene.

Uus!!: Osmoos ja Komplemendisüsteem · Näe rohkem »

Laste funktsionaalne kõhukinnisus

Laste funktsionaalne kõhukinnisus on sage probleem lapseeas.

Uus!!: Osmoos ja Laste funktsionaalne kõhukinnisus · Näe rohkem »

Levaansukraas

Levaansukraasid (ehk sahharoos:2,6-fruktaan 6-D-fruktosüültransferaas; EC 2.4.1.10) on bakteriaalsed ekstratsellulaarsed (rakuvälised) ensüümid.

Uus!!: Osmoos ja Levaansukraas · Näe rohkem »

Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Muld, taim ja atmosfäärMulla-taime-atmosfääri kontiinum ehk SPAC (Soil – Plant – Atmosphere continum) on vee pideva liikumise rada läbi taimede mullast atmosfääri.

Uus!!: Osmoos ja Mulla-taime-atmosfääri kontiinum · Näe rohkem »

Naatriumpump

Naatriumpump ehk Na+/K+-ATPaas ehk naatrium-kaalium-adenosiintrifosfataas ehk Na+/K+-pump ehk Na/K-pump ehk naatrium-kaaliumpump on membraani läbiv (transmembraanne) antiporter-tüüpi valk, mis kannab naatriumi rakust välja ning kaaliumi rakku sisse.

Uus!!: Osmoos ja Naatriumpump · Näe rohkem »

Osmolaarsus

Osmolaarsus (inglise osmolarity) osmootselt aktiivsete osade kontsentratsioon väljendatuna osmolites liitri kohta (osmol/L või Osm/L).

Uus!!: Osmoos ja Osmolaarsus · Näe rohkem »

Osmool

Osmool (lühend Osm või osmol) on SI-süsteemiväline ühik, mis näitab keemilise aine moolide arvu, mis tekitavad lahuse osmootset rõhku.

Uus!!: Osmoos ja Osmool · Näe rohkem »

Osmootne rõhk

Erütrotsüütide erinev toonsus (inglise ''tonicity'') ja vastav vee liikumine Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani ehk vältida osmoosi toimumist.

Uus!!: Osmoos ja Osmootne rõhk · Näe rohkem »

P53

Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.

Uus!!: Osmoos ja P53 · Näe rohkem »

Pöördosmoos

veemagestustehas Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidi osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu.

Uus!!: Osmoos ja Pöördosmoos · Näe rohkem »

Peptidoglükaan

Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).

Uus!!: Osmoos ja Peptidoglükaan · Näe rohkem »

Poolläbilaskev membraan

Poolläbilaskev membraan (ka poolläbilaskev kelme, semipermeaabel membraan) on membraan (näiteks rakumembraan), mida lahusti läbib ja mida lahustunud aine ei läbi.

Uus!!: Osmoos ja Poolläbilaskev membraan · Näe rohkem »

Proliin

zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.

Uus!!: Osmoos ja Proliin · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Osmoos ja Rakk · Näe rohkem »

Rakukest

Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.

Uus!!: Osmoos ja Rakukest · Näe rohkem »

Rakukultuur

Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.

Uus!!: Osmoos ja Rakukultuur · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Osmoos ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Saprotroof

Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi (osmotroofia) teel surnud orgaanilisest ainest.

Uus!!: Osmoos ja Saprotroof · Näe rohkem »

Sinine energia

Sinine energia ehk soolsusgradiendi energia ehk osmootne energia on üks taastuvatest mereenergiaallikatest, mis pärineb merevee ja jõevee soolasisalduse (kontsentratsiooni) erinevustest.

Uus!!: Osmoos ja Sinine energia · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Osmoos ja Soontaimed · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Osmoos ja Tülakoid · Näe rohkem »

Traube rakk

Traube rakk on nn kunstlik rakk, mille töötas välja saksa keemik Moritz Traube, uurimaks elusates rakkudes toimuvaid protsesse, sh raku kasvamist ja osmoosi.

Uus!!: Osmoos ja Traube rakk · Näe rohkem »

Tuikekublik

Protist ''Paramecium aurelia'' koos kahe tuikekublikuga. Tuikekublik on ainurakse organismi organell, mille kaudu ta eritab liigset vett ja jääkaineid, reguleerides ühtlasi raku osmootset rõhku.

Uus!!: Osmoos ja Tuikekublik · Näe rohkem »

Turgor

Turgor ehk turgestsents (ka prinkolek) on organismi kudede pingeseisund, hüdrostaatiline rõhk, taimerakkude siserõhk.

Uus!!: Osmoos ja Turgor · Näe rohkem »

Ultrafiltratsioon

Ultrafiltratsioon ehk ultrafiltrimine ehk ultrafiltreerimine on nähtus, kus vedelik liigub läbi poolläbilaskva (semipermeaabli) bio- või tehismembraani.

Uus!!: Osmoos ja Ultrafiltratsioon · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Uus!!: Osmoos ja Vakuool · Näe rohkem »

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Uus!!: Osmoos ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »

Veekonn

Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Osmoos ja Veekonn · Näe rohkem »

Veepotentsiaal

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.

Uus!!: Osmoos ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Osmoos ja Vesi · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Osmoos ja Vitamiinid · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »