VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 450 suhted: A.L.A.R.A., Aino Thauvón-Suits, Aivar Põldvee, Aleksander Promet, Aleksander Tõnisson, Aleksandr Fissun, Aleksandr Grin (laevaklass), Aleksius II, Alexander von der Pahlen, Alexela Arena, Alfred Prants, Amandus Adamson, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum, António de Vieira, Apple Inc., Aprill 2007, Aprill 2014, Aprill 2017, Arda-Maria Kirsel, Arsenal-Crossley, Artur Pihlak, Arvo Niitenberg, Asmu Saar, Asulad (P), Atlantic Vision, Štandart, Ülase tänav, Õgu, Õie Palmre, Balder Tomasberg, Balti eraseadus, Balti jaam, Balti laevastik, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Balti raudtee, Balti Raudtee Selts, Balti vaksal (Peterburi), Baltic Exchange, Baltic Scandinavian Lines, Balticconnector, Bjärrgronne, Bodän, Bomarsundi kindlus, Burchard Christoph von Münnich, Carl August Tanton, Def Räädu, Detsember 2009, DFDS Seaways, E265, EAÕK Tallinna peapiiskopkond, ... Laienda indeks (400 rohkem) » « Kahaneb indeks

A.L.A.R.A.

A.L.A.R.A. AS ("As Low As Reasonably Achievable") on 1995.

Vaata Paldiski ja A.L.A.R.A.

Aino Thauvón-Suits

Aino Thauvón-Suits Aino Emilia Thauvón-Suits (9. november 1884 Haapajärvi kihelkond, Oulu lään, Soome – 8. august 1969 Göteborg, Rootsi) oli soome päritolu estofiilist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane Rootsi eestlaskonnas.

Vaata Paldiski ja Aino Thauvón-Suits

Aivar Põldvee

Aivar Põldvee Aivar Põldvee (sündinud 5. veebruaril 1962 Paldiskis) on eesti ajaloolane, alates 2010.

Vaata Paldiski ja Aivar Põldvee

Aleksander Promet

Aleksander Promet (28. oktoober (vkj)/ 10. november 1879 Kreenholm, Joala vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 18. september 1938 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Vaata Paldiski ja Aleksander Promet

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Vaata Paldiski ja Aleksander Tõnisson

Aleksandr Fissun

Aleksandr Jakovlevitš Fissun (vene keeles Александр Яковлевич Фисун; sündinud 12. juulil 1957) on vene arstiteadlane, sõjameditsiini spetsialist, professor, meditsiiniteaduste doktor, 2. klassi tõeline riiginõunik (2015), meditsiiniteenistuse reservkindralmajor, Venemaa Teaduste Akadeemia liige.

Vaata Paldiski ja Aleksandr Fissun

Aleksandr Grin (laevaklass)

Klassi Aleksandr Grin laev 1980. aastail Mustal merel Projekt 1430 Aleksandr Grin (vene keeles: Проект 1430, тип Александр Грин) on Nõukogude Liidus massiliselt toodetud rannikulähedaseks kasutuseks mõeldud reisilaevaklass.

Vaata Paldiski ja Aleksandr Grin (laevaklass)

Aleksius II

Aleksius II Patriarh veebruaris 2008 Aleksius II ehk Aleksi II (vene keeles Алексий II; kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger (Rüdiger), vene keeles Алексей Михайлович Ридигер; 23. veebruar 1929 Tallinn – 5. detsember 2008 Moskva, Novo-Peredelkino) oli Eestist pärit õigeusu vaimulik, aastatel 1990–2008 Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Vaata Paldiski ja Aleksius II

Alexander von der Pahlen

Alexander von der Pahlen Vabahärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (29. detsember 1819 Tallinn – 7. august 1895 Palmse), maapoliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Balti raudteekompanii president ja Peterburi–Tallinna raudteeliini (Balti raudtee) ehituse organisaator, Tallinna aukodanik, Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1872), ning Palmse, Vaida, Arbavere ja Aruvalla mõisnik.

Vaata Paldiski ja Alexander von der Pahlen

Alexela Arena

Alexela Arena (ka Paldiski jalgpallistaadion) on Paldiskis aadressil Pakri tänav 5 asuv jalgpallistaadion.

Vaata Paldiski ja Alexela Arena

Alfred Prants

Alfred August Prants (15. oktoober 1894 Tuula vald – 9. märts 1944 Tallinn) oli eesti arst.

Vaata Paldiski ja Alfred Prants

Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Vaata Paldiski ja Amandus Adamson

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum on skulptor Amandus Adamsoni elu ja loomingut tutvustav muuseum Paldiskis aadressil Amandus Adamsoni tänav 3http://www.amandusadamson.eu/ajalugu (vaadatud 07.06.2013).

Vaata Paldiski ja Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum

António de Vieira

Krahv (a-st 1726) António Manuel de Vieira (vene Антон Мануилович Девиер; 1673 või 1682 – 1745) oli Portugali päritolu juut, Venemaa sõjaväelane (kindral ''en chef'') ja riigitegelane.

Vaata Paldiski ja António de Vieira

Apple Inc.

Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat.

Vaata Paldiski ja Apple Inc.

Aprill 2007

Aprill 2007, kroonika.

Vaata Paldiski ja Aprill 2007

Aprill 2014

Aprill 2014, kroonika 2014.

Vaata Paldiski ja Aprill 2014

Aprill 2017

Aprill 2017, kroonika 2017.

Vaata Paldiski ja Aprill 2017

Arda-Maria Kirsel

Arda-Maria Kirsel (11. september 1926 Tallinn – 13. august 2014 Tallinn) oli eesti raamatukogundustegelane, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige.

Vaata Paldiski ja Arda-Maria Kirsel

Arsenal-Crossley

Arsenal-Crossley ehk M 27/28 olid Eestis projekteeritud ja ehitatud soomusautod.

Vaata Paldiski ja Arsenal-Crossley

Artur Pihlak

Artur Aleksander Pihlak (eesnimede rööpkuju: Arthur Alexander; 1. aprill 1885 Viljandi – 22. november 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli eesti tehnikateadlane.

Vaata Paldiski ja Artur Pihlak

Arvo Niitenberg

Arvo Niitenberg (27. september 1934 Tallinn – 16. juuli 2003 Toronto) oli Eesti tehnikateadlane, poliitik ja diplomaat.

Vaata Paldiski ja Arvo Niitenberg

Asmu Saar

Asmu Saar (17. juuli 1931 Tallinn – 17. jaanuar 2003 Tallinn) oli eesti geograaf.

Vaata Paldiski ja Asmu Saar

Asulad (P)

Asulad (P) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega.

Vaata Paldiski ja Asulad (P)

Atlantic Vision

Atlantic Vision (novembrini 2008 Superfast IX) on Eesti laevandusettevõttele Tallink kuuluv kiire parvlaev, ehitatud 2002.

Vaata Paldiski ja Atlantic Vision

Štandart

Štandart (vene keeles Штандартъ) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II jahtlaev.

Vaata Paldiski ja Štandart

Ülase tänav

Ülase tänav on tänav mitmes asulas.

Vaata Paldiski ja Ülase tänav

Õgu

Õgu on eesti perekonnanimi.

Vaata Paldiski ja Õgu

Õie Palmre

Õie Palmre (sündinud 3. juunil 1948 Paldiskis) on eesti keemik.

Vaata Paldiski ja Õie Palmre

Balder Tomasberg

Balder Tomasberg (30. mai 1897 Paldiski – 22. märts 1919 Vabadussõja lahingus Kalevlaste malevas) oli eesti maalikunstnik.

Vaata Paldiski ja Balder Tomasberg

Balti eraseadus

Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Vaata Paldiski ja Balti eraseadus

Balti jaam

Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.

Vaata Paldiski ja Balti jaam

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Vaata Paldiski ja Balti laevastik

Balti laevastik Teises maailmasõjas

Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940.

Vaata Paldiski ja Balti laevastik Teises maailmasõjas

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Vaata Paldiski ja Balti raudtee

Balti Raudtee Selts

Balti Raudtee Selts oli raudtee valdkonnaga tegelev selts, mille moodustasid 1868.

Vaata Paldiski ja Balti Raudtee Selts

Balti vaksal (Peterburi)

Balti vaksal (vene keeles Балтийский вокзал) on raudteejaam Peterburis Admiraliteedi rajoonis aadressil Обводного канал 120.

Vaata Paldiski ja Balti vaksal (Peterburi)

Baltic Exchange

Baltic Exchange oli Suurbritannia pealinnas Londonis aadressil 24-28 St Mary Axe asuv börsihoone, mida hõivas mereveoturgude teabefirma Baltic Exchange Ltd.

Vaata Paldiski ja Baltic Exchange

Baltic Scandinavian Lines

Baltic Scandinavian Lines AS on 2005.

Vaata Paldiski ja Baltic Scandinavian Lines

Balticconnector

Balticconnector on kahesuunaline maagaasi torujuhe Soome ja Eesti vahel.

Vaata Paldiski ja Balticconnector

Bjärrgronne

Bjär(r)gronne (eestirootsi keeles) on Harju maakonnas Paldiskis asuv 0,7 hektari suurune saar.

Vaata Paldiski ja Bjärrgronne

Bodän

Bodän on järv Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Bodän

Bomarsundi kindlus

Bomarsundi kindluse peafordi varemed Bomarsundi kindlus oli Venemaa kindlus Läänemere rannikul riigi tollasel läänepiiril Soome Suurvürstiriigis.

Vaata Paldiski ja Bomarsundi kindlus

Burchard Christoph von Münnich

Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).

Vaata Paldiski ja Burchard Christoph von Münnich

Carl August Tanton

Carl August Tanton (10/22. aprill 1801 Haapsalu – 13. juuni (vana kalendri järgi 31. mai) 1890 Paldiski) oli Eesti orelimeister.

Vaata Paldiski ja Carl August Tanton

Def Räädu

Def Räädu on 1999.

Vaata Paldiski ja Def Räädu

Detsember 2009

Detsember 2009, kroonika 2009.

Vaata Paldiski ja Detsember 2009

DFDS Seaways

DFDS Seaways logo DFDS Seaways on Taani laevandusettevõte (inglise shipping company), mis pakub reisi- ja kaubaveoteenuseid Põhja-Euroopas, sh Eestis.

Vaata Paldiski ja DFDS Seaways

E265

300px Paldiski maantee Tallinnas Haaberstis. Maantee Valkse külas. E265 on 60,4 km pikkune (maismaaosa) Euroopa tee, mis kulgeb läbi Eesti ja Rootsi.

Vaata Paldiski ja E265

EAÕK Tallinna peapiiskopkond

EAÕK Tallinna peapiiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tartu piiskopkond ning Pärnu ja Saare piiskopkond), mille keskus asub Tallinnas.

Vaata Paldiski ja EAÕK Tallinna peapiiskopkond

Eduard Georg Fick

Eduard Georg Fick (7/19. august 1838 Keila kirikumõis – 30. juuni/13. juuli 1908 Moskva) oli baltisaksa arst.

Vaata Paldiski ja Eduard Georg Fick

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Vaata Paldiski ja Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Vaata Paldiski ja Eesti haldusjaotus

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Vaata Paldiski ja Eesti haridus

Eesti hiidrahnude loend

Siin on loetletud Eesti hiidrahne.

Vaata Paldiski ja Eesti hiidrahnude loend

Eesti ingerisoomlased

Ingerlased ehk ingerisoomlased on Eesti üks vähemusrahvuseid.

Vaata Paldiski ja Eesti ingerisoomlased

Eesti kaitsealade loend

Siin on loetletud Eesti kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ehk looduspargid, kaitsealused pargid, kaitsealused puistud, hoiualad ja kohaliku omavalitsuse objektid).

Vaata Paldiski ja Eesti kaitsealade loend

Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti kaitsejõudude ajalugu on ülevaade Eesti kaitsejõudude arengust.

Vaata Paldiski ja Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti kõrgeimate ehitiste loend

Siin on loetletud Eesti kõrgeimaid ehitisi, mille kõrgus on üle 50 m. || |- | Balti soojuselektrijaama korstnad || 180 || 80px || Narva || 1965 || korsten || || |- | Orissaare telemast || 180 || || Orissaare, Saaremaa vald || 1965 || || || 3803 KM? |- | Kristiine katlamaja korsten || 130 || 80px || Tallinn || 1973 || korsten || || |- | Mustamäe katlamaja korsten || 125 || 80px || Tallinn || 1963 || korsten || || |- | Saue mast || 124,8 || || Saue || 2001 || || || |- | Oleviste kirik || 123,7 || || Tallinn || 1549 || || || |- | Männamaa mast || 120 || || Männamaa, Hiiumaa vald || 2008 || || || |- | Sauvere mast || >120 || || Sauvere, Saaremaa vald || 2008 || || || |- | Haapsalu mast || 117 || || Uuemõisa, Haapsalu || || || || |- | Swissôtel Tallinn || 117 || || Tallinn || 2007 || || || |- | Tornimäe elamu || 117 || || Tallinn || 2006 || || || |- | Ellamaa mast || >116 || || Ellamaa, Saue vald || 2008 || || || |- | Pehka mast || >116 || || Pehka, Haljala vald || 2008 || || || |- |Ahtri kvartal |111 | |Tallinn |2024 | | | |- | Aegviidu telemast || 107 || 80px || Aegviidu || || || || |- | Tallinna Niguliste kirik || 105 || 80px || Tallinn || 1420 || || || Taastati 1984 |- | Radisson Blu Sky Hotel || 104,8 || || Tallinn || 2001 || || || |- | Kärdla mast || 103 || || Kärdla || 1980 || || || |- | Torila sidemast || 100 ||148x148px|| Torila, Peipsiääre vald || 2000 || || || |- | Kristiina mast || >97 || 80px || Tallinn || || || || |- | Kihnu mast || >97 || || Kihnu vald || || || || |- | SEB Panga peakontor || 94,5 || 80px || Tallinn || 1999 || || || |- | Tartu keskkatlamaja korsten || 90 || || Tartu || || korsten || || |- | Kehra tselluloositehase korsten || 90 || 80px || Kehra || 1938 || korsten || || Lõhati 1941.

Vaata Paldiski ja Eesti kõrgeimate ehitiste loend

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Vaata Paldiski ja Eesti lähiajalugu

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.

Vaata Paldiski ja Eesti linnad

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.

Vaata Paldiski ja Eesti loodus

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.

Vaata Paldiski ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Vaata Paldiski ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised

Toompea loss, Riigikogu hoone (1996) Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised olid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, mis toimusid 18. märtsil 1990.

Vaata Paldiski ja Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Vaata Paldiski ja Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti piirivalve ajalugu

Eesti piirivalve ajalugu lühiülevaade Eesti piirivalve arengust, selle loomisest 1918.

Vaata Paldiski ja Eesti piirivalve ajalugu

Eesti politsei (1918–1940)

Siin on ülevaade Eesti Vabariigi loomisel 1918.

Vaata Paldiski ja Eesti politsei (1918–1940)

Eesti poolakeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.

Vaata Paldiski ja Eesti poolakeelsed kohanimed

Eesti raudteetransport

Eesti raudteede kaart Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.

Vaata Paldiski ja Eesti raudteetransport

Eesti saksakeelsete kohanimede loend

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.

Vaata Paldiski ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Vaata Paldiski ja Eesti Teises maailmasõjas

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Vaata Paldiski ja Eesti uusaeg

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.

Vaata Paldiski ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti valdade loend

Siin on loetletud Eesti vallad.

Vaata Paldiski ja Eesti valdade loend

Eesti vanausulised

Eesti vanausulised (nimetatud ka: Peipsi venelased, raskolnikud, sibulavenelased) on Eesti alal, peamiselt Peipsi-äärses piirkonnas elavad vanausulised.

Vaata Paldiski ja Eesti vanausulised

Eesti venekeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.

Vaata Paldiski ja Eesti venekeelsed kohanimed

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Paldiski ja Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi

Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi üle ülevaade ajavahemikus 1710–1917 Venemaa Keisririigis koosseisus olnud Eestimaa kubermangus asunud keisririigi sõjaväeasutustest, sõjaväeosadest ja kubermangu elanike osalusest keisririigi sõjaväes.

Vaata Paldiski ja Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi

Eestimaa kubermangu korrakaitse

Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Vaata Paldiski ja Eestimaa kubermangu korrakaitse

Einvald Nõulik

Einvald Nõulik (26. november 1928 Lümanda vald, Karala - 1. november 2023 Järvakandi, Raplamaa) oli eesti koduloolane.

Vaata Paldiski ja Einvald Nõulik

Elevandiluurannik

Elevandiluurannik (ametlikult Côte d'Ivoire'i Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe põhjarannikul.

Vaata Paldiski ja Elevandiluurannik

ELKNÜ piirkondlikud asutused

ELKNÜ piirkondlikud asutused on loetelu Eestis aastatel 1941–1990 tegutsenud ÜLKNÜ allorganisatsiooni Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu piirkondlikest allorganisatsioonidest ja nende juhtidest, ja ELKNÜ Keskkomitee#ELKNÜ Keskkomitee juhtkond Aastatel 1940–1941, territoriaalseid muudatusi Eesti NSV halduspiirkondade jaotuses ei toimunud, säilisid Eesti Vabariigis kehtinud jaotus maakondadeks.

Vaata Paldiski ja ELKNÜ piirkondlikud asutused

Elo Liiv

aan Poska kuju valmib skulptor Elo Liivi käe all. Foto: Urmas Kaldaru Skulptor Elo Liiv Jaan Poska monumendi avamisel 2016. Foto: Annika Haas Elo-Katre Liiv (sündinud 26. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti skulptor, installatsioonikunstnik ja pedagoog.

Vaata Paldiski ja Elo Liiv

EMK Paldiski kogudus

Eesti Metodisti Kiriku Paldiski kogudus on Paldiskis tegutsev Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kogudus.

Vaata Paldiski ja EMK Paldiski kogudus

Endla tänav

Endla tänav on tänav Tallinnas Kesklinna ja Kristiine linnaosas.

Vaata Paldiski ja Endla tänav

Enno Sinivee

Enno Sinivee VR I/3 (kuni 1935 Rudolf Gildemann; 11. oktoober 1894 Paldiski – 5. jaanuar 1954 Cardiff) oli Eesti sõjaväelane (kaptenleitnant).

Vaata Paldiski ja Enno Sinivee

Erna Villmer

Erna Villmer (ka Erna Willmer; 17. veebruar 1889 Tallinn – 16. juuni 1965 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.

Vaata Paldiski ja Erna Villmer

Ernst Sokolowsky

Ernst Johann Georg Sokolowsky (ka Ernst Johann Georg Sokolovsky ja Ernst Johann Georg Sokolowski, Ernst Johann Georg Sokolovski ja Ernst Sokolovski; 8. veebruar / 20. veebruar 1833 Straupe – 26. veebruar / 10. märts 1899 Paldiski) oli Eesti vaimulik ja kurttummade hariduse edendaja.

Vaata Paldiski ja Ernst Sokolowsky

Evald Gering

Evald Voldemar Gering (24. mai 1918 Paldiski, Harjumaa – 6. september 2007 Grimsby, Ontario) oli Eesti ja Kanada laskesportlane.

Vaata Paldiski ja Evald Gering

Ferdinand Schmiedehelm

Ferdinand Adolf Schmiedehelm (19. august 1899 Paldiski – 10. mai 1942 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kaptenmajor).

Vaata Paldiski ja Ferdinand Schmiedehelm

Foogtikohus

Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.

Vaata Paldiski ja Foogtikohus

Friedrich Wilhelm Treuer

Friedrich Wilhelm Treuer (4. oktoober / 16. oktoober 1835 Paldiski – 20. detsember 1917 / 2. jaanuar 1918) oli Eesti vaimulik.

Vaata Paldiski ja Friedrich Wilhelm Treuer

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Vaata Paldiski ja George Browne

Grafiti

Frankfurdis New Yorgi logo "I Love NY" ainetel loodud logode traditsioone Grafiti ehk grafiito on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel, tavaliselt avalikus ruumis.

Vaata Paldiski ja Grafiti

Harju kreis

Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.

Vaata Paldiski ja Harju kreis

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Paldiski ja Harju maakond

Harju maavalitsus

Harju maavalitsus oli riigiasutus, mis asus Tallinnas aadressil Roosikrantsi tänav 12.

Vaata Paldiski ja Harju maavalitsus

Harju Politseiprefektuur

Harju Politseiprefektuur oli 1990–2003 tegutsenud Eesti Politsei piirkondlik politseiprefektuur. 1991-1992 asus Harju Politseiprefektuur Tallinnas, Munga tänav 4 hoones (endine Harju Rajooni RSN TK Siseasjade Osakond). Prefektuuri ülem oli alampolkovnik Rein Ling ja asetäitja Arno Kelnik.

Vaata Paldiski ja Harju Politseiprefektuur

Harju-Madise kihelkond

Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz, hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Vaata Paldiski ja Harju-Madise kihelkond

Harjumaa Muuseum

Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.

Vaata Paldiski ja Harjumaa Muuseum

Harri Rent

Harri Rent (9. jaanuar 1924 Paldiski – 13. aprill 2010 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), üks Eesti Kaitseväe taastajatest.

Vaata Paldiski ja Harri Rent

Heategevusfond Uus Laine

Heategevusfond Uus Laine on Eesti mittetulundusühing, mis on loodud eesmärgiga toetada Paldiskiga seotud sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja spordiprojekte.

Vaata Paldiski ja Heategevusfond Uus Laine

Heina tänav (täpsustus)

Heina tänav on tänava nimi järgmistes Eesti linnades.

Vaata Paldiski ja Heina tänav (täpsustus)

Heino Sampu

Heino Sampu (10. veebruar 1932 Paldiski – 30. juuni 2015) oli eesti raamatugraafik.

Vaata Paldiski ja Heino Sampu

Helmuth Sirgemets

Helmuth Sirgemets (kuni 24. aprillini 1936 Hellmuth Heinrich Springberg; 28. veebruar 1906 Paldiski – 7. aprill 1986 Tallinn) oli eesti poksija ja poksitreener.

Vaata Paldiski ja Helmuth Sirgemets

Hermann von Tritthof

Hermann Johann Theodor von Tritthof (11/22. juuli 1794 Paldiski – 15/27. veebruar 1871 Põllküla) oli Põllküla ja Kuijõe mõisnik, rittmeister.

Vaata Paldiski ja Hermann von Tritthof

Hille Lagerspetz

Hille Lagerspetz (neiupõlvenimega Jõeäär, 9. märts 1964 Paldiski – 3. jaanuar 2021 Tallinn) oli eesti tõlkija ja toimetaja.

Vaata Paldiski ja Hille Lagerspetz

Hohenzollern (laev)

SMY Hohenzollern (SMY saksa keeles Seiner Majestät Yacht) oli Saksa keisri ja Preisimaa kuninga Wilhelm II jahtlaev.

Vaata Paldiski ja Hohenzollern (laev)

Hugin (lennuk)

Raadioluurelennuk Tp79 "Hugin" Douglas DC-3/C-47 oli Rootsi sõjaväe luureteenistusele KSI kuulunud raadioluurelennuk, mille NSV Liidu lennuväe hävituslennuk MiG-15 13. juunil 1952 neutraalvete kohal alla tulistas.

Vaata Paldiski ja Hugin (lennuk)

Hugo Viktor Carl Wühner

Hugo Viktor Carl Wühner (25. juuni/7. juuli 1877 Pallaste mõis – 26. mai 1932 Sindi) oli eesti vaimulik.

Vaata Paldiski ja Hugo Viktor Carl Wühner

Ida tänav

Ida tänav on tänav mitmes Eesti asulas.

Vaata Paldiski ja Ida tänav

III liiga 2014

III liiga 2014 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga III liiga 2014.

Vaata Paldiski ja III liiga 2014

III liiga 2015

III liiga 2015 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga, III liiga 2015.

Vaata Paldiski ja III liiga 2015

III liiga 2016

III liiga 2016 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga, III liiga 2016.

Vaata Paldiski ja III liiga 2016

III liiga 2017

III liiga 2017 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga, III liiga 2017.

Vaata Paldiski ja III liiga 2017

Indrek Peil

Indrek Peil 2009. aastal Indrek Peil (sündinud 18. märtsil 1973 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Vaata Paldiski ja Indrek Peil

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Paldiski ja Ingeri

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Vaata Paldiski ja Ingeri ajalugu

Ingerisoomlased

Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.

Vaata Paldiski ja Ingerisoomlased

Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal

Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni alla langenud Leningradi oblastis (ajalooline Ingerimaa) elanud soomlaste vabatahtlik ümberpaigutamine Eestisse ja Soome.

Vaata Paldiski ja Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal

IV liiga 2013

IV liiga 2013 oli Eesti jalgpalli tugevuselt kuuenda liiga, IV liiga 2013.

Vaata Paldiski ja IV liiga 2013

IV liiga 2014

IV liiga 2014 on Eesti jalgpalli tugevuselt kuuenda liiga IV liiga 2014.

Vaata Paldiski ja IV liiga 2014

IV liiga 2018

IV liiga 2018 oli Eesti jalgpalli tugevuselt kuuenda liiga, IV liiga 2018.

Vaata Paldiski ja IV liiga 2018

Jaan Mölder

Jaan Mölder (sündinud 6. juulil 1960) on Eesti omavalitsustegelane.

Vaata Paldiski ja Jaan Mölder

Jaan Mölder juunior

Jaan Mölder (sündinud 9. juunil 1987 Tartus) on endine Eesti autorallisõitja.

Vaata Paldiski ja Jaan Mölder juunior

Jaan Poska

Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.

Vaata Paldiski ja Jaan Poska

Jaanuar 2009

Jaanuar 2009, kroonika 2009.

Vaata Paldiski ja Jaanuar 2009

Jaanuar 2016

Jaanuar 2016, kroonika 2016.

Vaata Paldiski ja Jaanuar 2016

Jaanus Saat

Jaanus Saat 2022. aasta Arvamusfestivalil Jaanus Saat (2022) Jaanus Saat (sündinud 4. aprillil 1983) on Eesti omavalitsusjuht, alates 4. novembrist 2017 Lääne-Harju vallavanem.

Vaata Paldiski ja Jaanus Saat

Jakob Hiietamm

Jakob Hiietamm (enne 1936 Jakob Ridbe(c)k; 31. august 1882 Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 98, 23. august 1935 (koos fotoga) – 10. jaanuar 1950) oli Eesti omavalitsustegelane.

Vaata Paldiski ja Jakob Hiietamm

Jakob Jalajas

Jakob Jalajas (19. november 1869 Vana-Suislepa, Tarvastu kihelkond – 31. detsember 1957 Göteborg) oli eesti vaimulik.

Vaata Paldiski ja Jakob Jalajas

Jääretk

Balti laevastiku jääretk oli 1918.

Vaata Paldiski ja Jääretk

Järgmine Peatus

Järgmine Peatus (lühend JäPe) ehk Kiriku noortepäevad on EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) korraldatav kristlik suvine noortefestival.

Vaata Paldiski ja Järgmine Peatus

Johannes Klesment

Johannes Klesment VR II/3 (30. mai 1896 Keila vald (Keila kihelkond), Harjumaa – 23. detsember 1967 Washington) oli Eesti poliitik.

Vaata Paldiski ja Johannes Klesment

Johannes Odres

Johannes Odres (13/25. november 1886 Albu vald, Järvamaa – 17. detsember 1941 Šarõgino, Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Paldiski linnapea aastatel 1917–1940.

Vaata Paldiski ja Johannes Odres

Julai Aznalin

Julai Aznalin (baškiiri Юлай Аҙналин; 1730 (teistel andmetel 1722) – umbes 1797 Paldiski) oli Venemaa 1773.–1775.

Vaata Paldiski ja Julai Aznalin

Julius Oengo

Julius Oengo (1936. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Pleesi talu Harju küla Suuremõisa vald, Pühalepa kihelkond – ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski; kenotaafil on surmaaeg 24. august 1941) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.

Vaata Paldiski ja Julius Oengo

Juminda miinilahing

Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.

Vaata Paldiski ja Juminda miinilahing

Juuli 2007

Juuli 2007, kroonika.

Vaata Paldiski ja Juuli 2007

Juuli 2017

Juuli 2017, kroonika 2017.

Vaata Paldiski ja Juuli 2017

Juulilepped

Juulilepped on 26. juulil 1994 Moskvas Eesti presidendi Lennart Meri ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini allkirjastatud kokkulepped Vene sõjaväe lahkumise kohta Eestist.

Vaata Paldiski ja Juulilepped

Juuni 2012

Juuni 2012, kroonika 2012.

Vaata Paldiski ja Juuni 2012

Juunipööre

Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Vaata Paldiski ja Juunipööre

Kadrina

Kadrina on alevik Lääne-Viru maakonnas, Kadrina valla keskus.

Vaata Paldiski ja Kadrina

Kadrina raudteejaam

Kadrina jaamahoone aastal 2012 Kadrina raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.

Vaata Paldiski ja Kadrina raudteejaam

Kapellskäri sadam

Kapellskär Kapellskäri sadam on Rootsi sadam, mis asub Stockholmist umbes 90 kilomeetrit põhja pool Norrtälje vallas.

Vaata Paldiski ja Kapellskäri sadam

Karl Friedrich Kalk

Karl Friedrich Kalk Karl /ristitud Carl/ Friedrich Kalk (1/13. september 1804 Paldiski – 20. detsember 1885 /1. jaanuar 1886 Paldiski) oli Paldiski foogtikohtunik (ühtlasi ka Paldiski linnapea) 25.03.1836-28.01.1863 /v.k./, igas mõttes väikese linna suur mees, kes vormis Paldiski selliseks, nagu seda paika täna tunneme.

Vaata Paldiski ja Karl Friedrich Kalk

Karl Miil

Karl Miil Karl Miil (14. juuli (26. juuli ukj) 1897 Keava, Rapla kihelkond, Harjumaa – 29. oktoober 1933Maaleht (Tallinn: 1929–1935), nr 130, 4. november 1933, lk 1.) oli Eesti sõjaväelane (kapten), Eesti Vabaduse Risti II liigi 3. järgu kavaler.

Vaata Paldiski ja Karl Miil

Karl Prees

Karl Eduard Prees (kuni 1935. aastani Karl Eduard Preisberg; 4. jaanuar 1893 Paldiski – 21. august 1969 Olympia, Washingtoni osariik, USA) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1935).

Vaata Paldiski ja Karl Prees

Karutamm

Karutamm on eesti perekonnanimi.

Vaata Paldiski ja Karutamm

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Vaata Paldiski ja Katariina II

Kaul Kadak

Kaul Andrus Kadak (aastani 1936 Evald Johannes Kadak; 24. mai 1903 Kloostri vald – 4. juuni 1985 Toronto) oli eesti eripedagoog, haridusministeeriumi ametnik, metsavend, soomepoiss ning eesti aktivist Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Kanadas.

Vaata Paldiski ja Kaul Kadak

Kehra raudteejaam

Kehra raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Anija vallas Kehras, Tallinna–Narva raudteel.

Vaata Paldiski ja Kehra raudteejaam

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Vaata Paldiski ja Keila

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Vaata Paldiski ja Keila ajalugu

Keila rajoon

Keila rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.

Vaata Paldiski ja Keila rajoon

Keila raudteejaam

Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.

Vaata Paldiski ja Keila raudteejaam

Keila vald

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.

Vaata Paldiski ja Keila vald

Keila–Paldiski raudteelõik

Keila–Paldiski raudteelõik on 20,8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel.

Vaata Paldiski ja Keila–Paldiski raudteelõik

Kersalu joastik

Joastik kevadel Vaade joastikule rannalt Kersalu juga kevadel Kersalu joastik (ka Vanaaseme joastik) asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Kersalu joastik

Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, kes oli 10.

Vaata Paldiski ja Kersti Kaljulaid

Kinnine linn

Kinnine linn on endises Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal asula, kuhu ligipääs on võimalik vaid erilubadega.

Vaata Paldiski ja Kinnine linn

Klooga raudteejaam

Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.

Vaata Paldiski ja Klooga raudteejaam

Koit (Tõrva kino)

Koit on 1953.

Vaata Paldiski ja Koit (Tõrva kino)

Kolmanda astme linn

Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.

Vaata Paldiski ja Kolmanda astme linn

Kolme Mere Algatus

Kolme mere algatus (inglise keeles Three Seas Initiative, 3SI) on 12 Kesk- ja Ida-Euroopas asuva Euroopa Liidu liikmesriigi foorum.

Vaata Paldiski ja Kolme Mere Algatus

Konstantin Pätsi esimene valitsus

Konstantin Pätsi valitsus tegutses 25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922.

Vaata Paldiski ja Konstantin Pätsi esimene valitsus

Konstantin Türnpu

Konstantin Türnpu Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 Klooga mõis – 16. aprill 1927 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.

Vaata Paldiski ja Konstantin Türnpu

Kopli kaubajaam

Eesti Raudtee Kopli kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Tallinna–Keila raudteelõigul, Balti jaamast loodes, Kopli, Telliskivi, Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis, Kopli tänav 23.

Vaata Paldiski ja Kopli kaubajaam

Krišjānis Valdemārs

Valdemārs enne 1885 Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht.

Vaata Paldiski ja Krišjānis Valdemārs

Kukruse lade

Kukersiit ehk Eesti põlevkivi Kukruse lade (läti keeles Kukruzes, vene keeles Кукрузеский)Stratigraafia Komisjon: on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku vanim eristatud regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.

Vaata Paldiski ja Kukruse lade

Kuusiku lennuväli

Rapla lennuväli (ICAO: EERA), rahvakeeles ka Kuusiku lennuväli, on murukattega lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa poole, Iira küla maa-alal, millel paikneb kaks märgistatud lennurada mõõtmetega 1600 x 60 m (suund 15-33) ja 1100 x 30 m (suund 15-33).

Vaata Paldiski ja Kuusiku lennuväli

Kuzma Nikitin

Kuzma Nikitin (surnud 1965. aastal) oli Nõukogude Liidu diplomaat.

Vaata Paldiski ja Kuzma Nikitin

Laeva viimne ohe

Amandus Adamson. "Laeva viimne ohe". Biskviitportselan, 1902. Ermitaaži muuseum Peterburis "Laeva viimne ohe" (ka "Hukkuva laeva viimne ohe") on Amandus Adamsoni 1899.

Vaata Paldiski ja Laeva viimne ohe

Lagedi raudteejaam

Lagedi raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Rae vallas Lagedi alevikus.

Vaata Paldiski ja Lagedi raudteejaam

Langgronne

Langgronne (eestirootsi keeles) on Harju maakonnas Paldiskis asuv saar.

Vaata Paldiski ja Langgronne

Laoküla merelaager

Laoküla merelaager on Paldiski lähedal Pakri lahe kaldal Laokülas suveti korraldatav vahetustega merendusteemaline laste- ja noortelaager.

Vaata Paldiski ja Laoküla merelaager

Laoküla raudteepeatus

Laoküla raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Laoküla külas.

Vaata Paldiski ja Laoküla raudteepeatus

Larp

Larp on rollimäng, milles osalejad püüavad kehastada tegelasi neid füüsilises maailmas välja mängides.

Vaata Paldiski ja Larp

Lääne tänav

Lääne tänav on mitme tänava nimi Eestis.

Vaata Paldiski ja Lääne tänav

Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool

Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool on huvikool Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Paldiski ja Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool

Lääne-Harju politseijaoskond

Lääne-Harju politseijaoskond asub aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

Vaata Paldiski ja Lääne-Harju politseijaoskond

Lääne-Harju vald

Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.

Vaata Paldiski ja Lääne-Harju vald

Lõuna tänav

Lõuna tänav on mitme tänava nimi Eestis.

Vaata Paldiski ja Lõuna tänav

Leetse kihistu

Leetse pank on kihistu stratotüübiks Leetse kihistu (inglise keeles Leetse Formation) on ordoviitsiumi ladestu kihistu.

Vaata Paldiski ja Leetse kihistu

Leetse Lodukivi

Leetse Lodukivi 2008. aastal Leetse Lodukivi (ka Sarapuu rahn) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Pakri poolsaarel Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Leetse Lodukivi

Leetse mõis

Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vaata Paldiski ja Leetse mõis

Leetse paljand

Leetse paljand on paljand Pakri poolsaarel; halduslikult Harju maakonnas Paldiski linnas (vaadatud 04.05.2013).

Vaata Paldiski ja Leetse paljand

Leetse-Lepiku talu kalmistu

Vaade kalmistu väravale.Foto: Robert Treufeldt, 3. september 2014 Vaade haudadele kalmistul.Foto: Robert Treufeldt, 3. september 2014 Nikolai Triigi haud.Foto: Robert Treufeldt, 3. september 2014 Leetse-Lepiku talu kalmistu on kalmistu Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Paldiski linnas Harju maakonnas.

Vaata Paldiski ja Leetse-Lepiku talu kalmistu

Leetsemõisa kivid

Leetsemõisa kivid (ka Leetse suured rahnud, Leetse mõisa rahnudekogum) on rabakivist rändrahnud Harju maakonnas Paldiski linnas Pakri poolsaare põhjaküljel.

Vaata Paldiski ja Leetsemõisa kivid

Lehtse raudteepeatus

Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).

Vaata Paldiski ja Lehtse raudteepeatus

Lembit (allveelaev)

Allveelaev Lembit on Kalev-klassi allveelaev, mis teenis Eesti merejõududes ja NSV Liidu mereväes ning hiljem sai uuesti Eesti Vabariigi omandusse muuseumilaevana.

Vaata Paldiski ja Lembit (allveelaev)

Lembit Odres

Lembit Odres (24. mai 1921 Paldiski – 27. jaanuar 2010) oli eesti koduloolane.

Vaata Paldiski ja Lembit Odres

Lembit Uustulnd

Lembit Uustulnd (sündinud 25. juulil 1952) on eesti kirjanik ja laevakapten.

Vaata Paldiski ja Lembit Uustulnd

Lepiku tänav (täpsustus)

Lepiku tänav on mitme Eesti asula tänava nimi.

Vaata Paldiski ja Lepiku tänav (täpsustus)

Lihlträske

Lihlträske (ka Lihl-träske) on järv Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Lihlträske

Lihlviki

Lihlviki Lihlviki (ka Lihl-viki) on järv Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Lihlviki

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Vaata Paldiski ja Linn

Linnastu

Linnastu ehk aglomeratsioon (ld agglomerāre 'lisama, liitma') ehk konurbatsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed.

Vaata Paldiski ja Linnastu

Linnavanem

Linnavanem (saksa der Stadtälteste) on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem.

Vaata Paldiski ja Linnavanem

Logistikapataljon

Logistikapataljon (Logistics battalion) on Kaitseväe keskalluvusega Diviisi alluvuses olev pataljonisuurune logistilise tagalateenistuse väeosa.

Vaata Paldiski ja Logistikapataljon

Loode-Eesti klindilõik

Loode-Eesti klindilõik on umbes 50 km pikkune lõik Põhja-Eesti klindil, mis jääb Osmussaare ja Paldiski klindilahe vahele; ühtlasi Põhja-Eesti klindi läänepoolseim osa.

Vaata Paldiski ja Loode-Eesti klindilõik

Magdeburg (laev 1911)

SMS Magdeburg oli esimene Magdeburg-klassi kergeristleja, mis Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (Kaiserliche Marine) jaoks ehitati.

Vaata Paldiski ja Magdeburg (laev 1911)

Mai 2011

Mai 2011, kroonika 2011.

Vaata Paldiski ja Mai 2011

Mai 2017

Mai 2017, kroonika 2017.

Vaata Paldiski ja Mai 2017

Majaomanikkude Koda

Majaomanikkude Koda (ajakirjanduses ka Majaomanike Koda) oli linnade (kuni 1938. aastani ka alevite) administratiivpiires asuvate kinnisvarade omanike kutsealane omavalitsus Eestis aastail 1935–1940.

Vaata Paldiski ja Majaomanikkude Koda

Margus Allikmaa

Margus Allikmaa (sündinud 28. juunil 1961 Paldiskis) on Eesti riigiametnik ja tippjuht, Eesti Kultuurkapitali juhataja, endine kultuuriminister ja Vene Teatri direktor.

Vaata Paldiski ja Margus Allikmaa

Mart Laari esimene valitsus

Mart Laari valitsus oli Eesti Vabariigi 36.

Vaata Paldiski ja Mart Laari esimene valitsus

Marti Hääl

Marti Hääl 2022. aasta Arvamusfestivalil Marti Hääl (10. oktoobril 1972 Tallinnas) on eesti ettevõtja, advokaat ja kodanikuaktivist.

Vaata Paldiski ja Marti Hääl

Mati Kadak

Mati Kadak (sündinud 26. juulil 1957) on Eesti kohtutäitur ja Eesti poliitik.

Vaata Paldiski ja Mati Kadak

Max Kaur

Max Kaur, 2004 Max Kaur (1999. aastani Maksim Jermakov; sündinud 9. detsembril 1969 Tallinnas) on Eesti poliitik, aastail 2019–2020 Jõhvi vallavanem.

Vaata Paldiski ja Max Kaur

Männi tee (täpsustus)

Männi tee on tänav järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Männi tee (täpsustus)

Märts 2009

Märts 2009, kroonika 2009.

Vaata Paldiski ja Märts 2009

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Vaata Paldiski ja Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine Hiiumaal

Märtsiküüditamine Hiiumaal on ülevaade Hiiumaal 1949.

Vaata Paldiski ja Märtsiküüditamine Hiiumaal

Mere tänav

Mere tänav on tänav järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Mere tänav

Merenoorkotkad

Merenoorkotkad laeval pidulikus vormis 2014. a Merenoorkotkad (vanem keelekuju: merinoorkotkad) on Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad merendusallüksuste (mererühmade) liikmete mitteametlik üldistav nimetus.

Vaata Paldiski ja Merenoorkotkad

Moltke (laev)

SMS Moltke oli Saksamaa Keiserliku Mereväe Moltke-klassi lahinguristlejate juhtlaev.

Vaata Paldiski ja Moltke (laev)

Mooni tänav (täpsustus)

Mooni tänav on tänav mitmes Eesti linnas, alevis ja alevikus.

Vaata Paldiski ja Mooni tänav (täpsustus)

MPEÕK Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkond on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku piiskopkond, mida juhib Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius.

Vaata Paldiski ja MPEÕK Tallinna piiskopkond

NaiRe

NaiRe (varem Naiste Reformiklubi) on Eesti Reformierakonna juures tegutsev naisteühendus.

Vaata Paldiski ja NaiRe

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Vaata Paldiski ja Narva ajalugu

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Vaata Paldiski ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Vaata Paldiski ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944.

Vaata Paldiski ja Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

Nõukogude tööpataljonid Eestis

Nõukogude tööpataljonid Eestis on ülevaade Eestis aastail 1944–1949 tegutsenund NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD)-NSV Liidu Siseministeeriumi (MVD) üksikute sõjaväeehituspataljonide tegevusest.

Vaata Paldiski ja Nõukogude tööpataljonid Eestis

Nõukogude väeosad Eestis

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

Vaata Paldiski ja Nõukogude väeosad Eestis

Neosti hiidrahn

Neosti hiidrahn on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Neosti hiidrahn

Nikolai Demin

Nikolai Demin ülikoolipõlves Nikolai Demin (27. juuli / 8. august 1842 Tallinn –17/30. august 1903 Paldiski, maetud Tallinna Siselinna õigeusu kalmistule) oli Paldiski kohtufoogt ja linnavanem.

Vaata Paldiski ja Nikolai Demin

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Vaata Paldiski ja Nikolai II

Nissi vald

Nissi vald oli vald Harju maakonna edelaosas.

Vaata Paldiski ja Nissi vald

November 2008

November 2008, kroonika 2008.

Vaata Paldiski ja November 2008

November 2010

November 2010, kroonika 2010.

Vaata Paldiski ja November 2010

November 2015

November 2015, kroonika 2015.

Vaata Paldiski ja November 2015

NSV Liidu merevägi Eestis

NSV Liidu merevägi Eestis asus Eesti territooriumil alates Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodud Eestis 1940.

Vaata Paldiski ja NSV Liidu merevägi Eestis

NSV Liidu piirivalve Eestis

Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel Hara 10. piirivalvekordonis NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

Vaata Paldiski ja NSV Liidu piirivalve Eestis

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940.

Vaata Paldiski ja NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

Oktoober 2008

Oktoober 2008, kroonika.

Vaata Paldiski ja Oktoober 2008

Oktoobri tänav

Oktoobri tänav on mitme tänava endine nimi.

Vaata Paldiski ja Oktoobri tänav

Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu

Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu ülesandeks 1938.

Vaata Paldiski ja Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu

Osmussaare maavärin

Osmussaare maavärin oli 25. oktoobril 1976 toimunud maavärin, mille epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal (5...6 km kirde pool) merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel.

Vaata Paldiski ja Osmussaare maavärin

Otto Wilhelm Eberhard

Otto Wilhelm Eberhard (25. märts/5. aprill 1728 Kaiavere – 20. september/1. oktoober 1795 Paldiski) oli Eesti vaimulik.

Vaata Paldiski ja Otto Wilhelm Eberhard

Padise vald

Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas.

Vaata Paldiski ja Padise vald

Paide kohtuhoone

Paide (kreisi)kohtuhoone on hoone Järva maakonnas Paides aadressil Tallinna tänav 18.

Vaata Paldiski ja Paide kohtuhoone

Pakerordi paljand

Pakerordi paljand on paljand Pakri poolsaare läänerannikul; halduslikult Harju maakonnas Paldiski linnas (vaadatud 14.05.2013).

Vaata Paldiski ja Pakerordi paljand

Pakri hoiuala

Pakri hoiuala territoorium on märgitud tumepunasega Pakri hoiuala on 16. juunil 2005 elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud hoiuala, mis hõlmab Vihterpalu lahest Vääna-Jõesuuni ulatuvat rannikumere lõiku.

Vaata Paldiski ja Pakri hoiuala

Pakri juga

Juga kevadel Pakri juga asub Paldiski linna alal, Pakri neeme lähedal Pakri pangal.

Vaata Paldiski ja Pakri juga

Pakri maastikukaitseala

Väike-Pakri kagurand. Pakri maastikukaitseala asub Harju maakonnas Paldiski linna haldusterritooriumil.

Vaata Paldiski ja Pakri maastikukaitseala

Pakri neem

Pakri poolsaar kaardil. Poolsaare tipus on Pakri neem Pakri neem on Harju maakonnas Paldiskis Pakri poolsaare tipus asuv neem.

Vaata Paldiski ja Pakri neem

Pakri päikeseelektrijaam

Pakri päikeseelektrijaam ehk Pakri päikesepark on päikeseelektrijaam Harjumaal Paldiski linna serval PAKRI Teadus- ja Tööstuspargist põhja ja lõuna pool.

Vaata Paldiski ja Pakri päikeseelektrijaam

Pakri poolsaar

Pakri poolsaar kaardil Droonivideo Pakri poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.

Vaata Paldiski ja Pakri poolsaar

Pakri saared

Pakri saarte vaheline sild enne 2012. aasta rekonstrueerimist pisi Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega.

Vaata Paldiski ja Pakri saared

Pakri SK Alexela

Pakri SK Alexela on Eesti jalgpalliklubi, mis tegutseb Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Pakri SK Alexela

Pakri tänav

Pakri tänav on tänav Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Pakri tänav

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on nutikat tööstuslinna arendav ettevõte Pakri poolsaarel, mis on spetsialiseerunud peamistele rohetehnoloogia sektori väljakutsetele ja innovatsioonile.

Vaata Paldiski ja PAKRI Teadus- ja Tööstuspark

Pakri tuulepark

Pakri tuletorn ja tuulepark 2023. aasta kevadel mere kohalt vaadatuna Droonivideo Pakri poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri tuulepark Pakri tuulepark on tuulepark Eestis, mis asub Harju maakonnas Paldiskis Pakri poolsaare tipus.

Vaata Paldiski ja Pakri tuulepark

Pakri vald

Pakri vald oli vald Pakri saartel Harjumaal aastail 1939–1947.

Vaata Paldiski ja Pakri vald

Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)

Pakri vald (saksa keeles Rogoe) oli vald Harju-Madise kihelkonnas.

Vaata Paldiski ja Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Paldiski ja Paldiski

Paldiski allveelaevnike kalmistu

Paldiski allveelaevnike kalmistu oli kalmistu Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Paldiski allveelaevnike kalmistu

Paldiski ühisgümnaasium

Paldiski Gümnaasium ‎ Paldiski ühisgümnaasium on eestikeelset põhi- ja keskharidust andev haridusasutus, mis asub Paldiskis Rae 56.

Vaata Paldiski ja Paldiski ühisgümnaasium

Paldiski õigeusu kalmistu

Paldiski õigeusu kalmistu Paldiski õigeusu kalmistu on kalmistu Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Paldiski õigeusu kalmistu

Paldiski foogtikohus

Paldiski foogtikohus oli Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus (foogtikohus) kuni 1889.

Vaata Paldiski ja Paldiski foogtikohus

Paldiski II maailmasõja matmispaik

II maailmasõjas hukkunute ühishaud Paldiskis Paldiski II maailmasõja matmispaik paikneb Paldiski õigeusu kalmistu põhjapoolses osas, kuid ei moodusta omaette kalmistut.

Vaata Paldiski ja Paldiski II maailmasõja matmispaik

Paldiski Insenerikomando

Paldiski Insenerikomando (saksa keeles Ingeniör-Kommando zu Baltischport, vene keeles Балтийская инженерная команда) oli Venemaa keisririigi ajal Paldiski sõjaväeobjektide ehitamise ja korrashoiuga tegelev üksus (komando).

Vaata Paldiski ja Paldiski Insenerikomando

Paldiski juga

Paldiski juga Paldiski juga asub Paldiski linna põhjaosas.

Vaata Paldiski ja Paldiski juga

Paldiski kirik

Paldiski kirikuks võidakse nimetada üht paljudest Paldiski linnas asuvatest pühakodadest.

Vaata Paldiski ja Paldiski kirik

Paldiski kreis

Paldiski kreis (saksa keeles Der Baltischport(i)sche Kreis, vene keeles Балтийский порт; Балтийско-Портский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.

Vaata Paldiski ja Paldiski kreis

Paldiski Lõunasadam

Paldiski Lõunasadam (sadama kood: EE PLS) on ASi Tallinna Sadam koosseisus olev sadam Paldiskis, Pakri poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Põhjasadama kõrval.

Vaata Paldiski ja Paldiski Lõunasadam

Paldiski lõunasadama tee

Paldiski lõunasadama tee (registrinumbriga 11180) on 0,7 km pikkune kõrvalmaantee Paldiski linnas (Paldiski linna tänavana Rae põik).

Vaata Paldiski ja Paldiski lõunasadama tee

Paldiski lipp

Paldiski lipp Paldiski lipp on Harju maakonnas asuva Eesti Paldiski linna lipp.

Vaata Paldiski ja Paldiski lipp

Paldiski luteri kalmistu

Hauatähised Paldiski kalmistul. Paldiski luteri kalmistu on kalmistu Harju-Madise kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Paldiski luteri kalmistu

Paldiski maantee

Vaade Paldiski maantee algusest Toompeale Haaberstis Paldiski maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Vaata Paldiski ja Paldiski maantee

Paldiski majaka tee

Paldiski majaka tee (registrinumbriga 11183) on kõrvalmaantee Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Paldiski majaka tee

Paldiski merekool

Paldiski merekool oli aastatel 1875–1915 Paldiskis tegutsenud merekool.

Vaata Paldiski ja Paldiski merekool

Paldiski muuseum

Paldiski muuseum (ka Paldiski Linnamuuseum) on Paldiskis asuv muuseum, mis tutvustab Paldiski ajalugu ja kultuuripärandit.

Vaata Paldiski ja Paldiski muuseum

Paldiski Nikolai kirik

Paldiski Nikolai kiriku eestvaade, oktoober 2009 Paldiski Nikolai kirik on kirikuhoone Paldiskis Mere tänav 12, mida kasutab EELK Paldiski Nikolai kogudus.

Vaata Paldiski ja Paldiski Nikolai kirik

Paldiski Nikolai kogudus

Paldiski Nikolai kirik EELK Paldiski Nikolai kogudus on luterlik kogudus Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Paldiski Nikolai kogudus

Paldiski Püha Georgi kirik

Paldiski Püha Georgi kirik, märts 2013 Paldiski Püha Georgi kiriku interjöör (2013) Paldiski Püha Georgi kirik on õigeusu kirik Paldiskis aadressil Pakri tänav 2, mida kasutab EAÕK Tallinna peapiiskopkonna Paldiski Püha Georgi kogudus.

Vaata Paldiski ja Paldiski Püha Georgi kirik

Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus

Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku koosseisu kuuluv õigeusu kogudus Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus

Paldiski põhikool

Paldiski põhikool oli põhikool Harju maakonnas Paldiskis aadressil Rae tänav 56.

Vaata Paldiski ja Paldiski põhikool

Paldiski Põhjasadam

Paldiski Põhjasadam (sadama kood: EE PLN) on sadam Paldiskis, Pakri poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Lõunasadama kõrval.

Vaata Paldiski ja Paldiski Põhjasadam

Paldiski raamatukogu

Paldiski Linnaraamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas aadressil Rae tänav 38.

Vaata Paldiski ja Paldiski raamatukogu

Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik

Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik Ikonostaas Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik on Paldiskis asuv 2015.

Vaata Paldiski ja Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik

Paldiski raudteejaam

Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Paldiski raudteejaam

Paldiski sadam

Paldiskis on/oli mitu sadamat.

Vaata Paldiski ja Paldiski sadam

Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik

Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik, oktoober 2009 Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik on õigeusu pühakoda Paldiskis aadressil Muuli 4, mis on pühitsetud püha Panteleimoni auks.

Vaata Paldiski ja Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik

Paldiski tänavate loend

Siin on loetletud Paldiski tänavad ja muud aadressikohad.

Vaata Paldiski ja Paldiski tänavate loend

Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus

Õppekeskuse peahoone sissepääs 1999 Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus (vene k. Учебный Центр атомныхподводныхлодок), sõjaväeosa nr 56190, oli Eesti NSV ajal Paldiskis asunud NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade õppekeskus.

Vaata Paldiski ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus

Paldiski vapp

Paldiski vapp Paldiski vapp on Eesti haldusüksuse Paldiski linna vapp.

Vaata Paldiski ja Paldiski vapp

Paldiski vene põhikool

Koolihoone aadressil Peetri 26 Paldiski vene põhikool on venekeelse õppekeelega põhikool Harju maakonnas Paldiskis aadressil Peetri 26.

Vaata Paldiski ja Paldiski vene põhikool

Paldiski–Padise tee

Paldiski–Padise tee (registrinumbriga 11174) on 15,2 km pikkune kõrvalmaantee Lääne-Harju vallas (Paldiski linna tänavatena Soomepoiste tee ja Padise tee – kokku 1,6 km).

Vaata Paldiski ja Paldiski–Padise tee

Paljand

Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.

Vaata Paldiski ja Paljand

Pallaste mõis

Pallaste mõis (saksa keeles Pallas) oli Leetse mõisa kõrvalmõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 08.07.2015), tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vaata Paldiski ja Pallaste mõis

Pargi tänav

Pargi tänav on tänav järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Pargi tänav

Paul Laan

Paul Laan (Paul Kirschmann; sündinud 28. augustil 1928 Narvas) on eesti filoloog ja luuletaja.

Vaata Paldiski ja Paul Laan

Päästekomando

Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.

Vaata Paldiski ja Päästekomando

Pääsukese tänav (täpsustus)

Pääsukese tänav on tänava nimi järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Pääsukese tänav (täpsustus)

Põhja päästekeskus

Põhja päästekeskus on Päästeameti allüksus, mis teostab päästetöid, riiklikku tuleohutusjärelevalvet, päästealast ennetustööd ja kriisireguleerimist Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas ja teistes Harjumaa linnades.

Vaata Paldiski ja Põhja päästekeskus

Põhja Politseiprefektuur

Põhja Politseiprefektuur oli Eesti Politsei piirkondlik siseturvalisuse eest vastutav riiklik haldusasutus – politseiprefektuur Politseiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti haldusalas.

Vaata Paldiski ja Põhja Politseiprefektuur

Põhja tänav

Põhja tänav on või oli järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Põhja tänav

Põhja-Eesti pank

Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.

Vaata Paldiski ja Põhja-Eesti pank

Põllküla

Põllküla on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Paldiski ja Põllküla

Põllküla juga

Juga kevadel Põllküla juga aprillis Põllküla juga (ka Raja juga) asub Harjumaal Lääne-Harju vallas Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Põllküla juga

Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid

Põllküla, Klooga ja Paldiski kogumislaagrites hukkunud ingerisoomlaste memoriaal Põllkülas Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid oli aastatel 1942–1944 Eestis Põllkülas, Kloogal ja Paldiskis tegutsenud sõjapõgenike karantiini- ja kogumislaagrite võrgustik, mille eesmärgiks oli Nõukogude Liidust, peamiselt Leningradi oblastist, Saksa vägede poolt okupeeritud aladelt evakueeritud ingerisoomlaste ajutine majutamine enne ümberpaigutamist Soome, Saksamaale ja Eestisse.

Vaata Paldiski ja Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid

Põllu tänav

Põllu tänav on mitme tänava nimi Eestis.

Vaata Paldiski ja Põllu tänav

Peetri aedlinn

ID.

Vaata Paldiski ja Peetri aedlinn

Peetri kindlus

Peetri kindlus on Peeter I poolt rajatud kaitseehitis, mis asub Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Peetri kindlus

Pentagon (täpsustus)

Pentagon on USA Kaitseministeeriumi hoone.

Vaata Paldiski ja Pentagon (täpsustus)

Piiritsoon

Piiritsoon on kindlaksmääratud maa-ala riigipiiri ääres, kus isikute liikumine ja lubatud tegevused on piirivalve eesmärkidel piiratud.

Vaata Paldiski ja Piiritsoon

Piirivalve Valitsus

Piirivalve Valitsus oli Eesti piirivalve juhtasutus 1.

Vaata Paldiski ja Piirivalve Valitsus

Porkkala mereväebaas

Moskva vaherahulepingu lisas olnud kaart Porkkala piirkonnast Porkkala mereväebaas (vene keeles Bоенно-морская база Порккала-Удд, lühend ВМБ ПУ) oli Soome Vabariigi territooriumil Porkkala poolsaarel aastatel 1944–1955 tegutsenud NSV Liidu Balti laevastiku sõjaväebaas.

Vaata Paldiski ja Porkkala mereväebaas

Pullapää kriis

Pullapää kriisiks nimetatakse 1993.

Vaata Paldiski ja Pullapää kriis

Rae (täpsustus)

Rae võib tähendada mitut asja.

Vaata Paldiski ja Rae (täpsustus)

Rae põik

Rae põik on tänav Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Rae põik

Rahuoperatsioonide Keskus

Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk Rahuoperatsioonide keskus oli Eesti Kaitsejõudude koosseisu loodud iseseisev üksus.

Vaata Paldiski ja Rahuoperatsioonide Keskus

Rahvuskogu 12. valimisringkond

Rahvuskogu 12.

Vaata Paldiski ja Rahvuskogu 12. valimisringkond

Rahvusvaheline E-teede võrk

Rahvusvaheline E-teede võrk Euroopa tee märk Rahvusvaheline E-teede võrk on Euroopa maanteede võrk, nummerdatud E01 ja nii edasi.

Vaata Paldiski ja Rahvusvaheline E-teede võrk

Raja tänav (täpsustus)

Raja tänav on tänava nimi järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Raja tänav (täpsustus)

Rakvere raudteejaam

Rakvere raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Rakveres.

Vaata Paldiski ja Rakvere raudteejaam

Rannakaitsepatarei nr 3

Rannakaitsepatarei nr 3 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Harju maakonnas Harku vallas Suurupi külas.

Vaata Paldiski ja Rannakaitsepatarei nr 3

Rannakaitsepatarei nr 314

I (põhjapoolse) suurtükipositsiooni varemed II (lõunapoolse) suurtükipositsiooni varemed Rannakaitsepatarei nr 314 oli Osmussaarel suurtükitornides paiknenud kahe 180 mm paarissuurtükiga Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi rannakaitsepatarei.

Vaata Paldiski ja Rannakaitsepatarei nr 314

Raudteede prefektuur

Raudteede prefektuur oli Eesti politsei prefektuur aastatel 1936–1940.

Vaata Paldiski ja Raudteede prefektuur

Raudteetransport

Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate ja kaubavedu raudteedel.

Vaata Paldiski ja Raudteetransport

Rein Einasto

Rein Einasto 7. mail 2010 Saku Suurhallis Rein Einasto (sündinud 7. juulil 1934) on eesti geoloog ja ühiskonnaaktivist, Eesti Rooma Klubi liige.

Vaata Paldiski ja Rein Einasto

Reinhold von Ramm

Reinhold von Ramm Reinhold von Ramm (14./24. august 1665 Tallinn – 7./18. aprill 1755 Vihterpalu mõis) oli Eestimaa mõisnik.

Vaata Paldiski ja Reinhold von Ramm

René Reinumäe

René Reinumäe (sündinud 27. veebruaril 1978) on eesti skulptor.

Vaata Paldiski ja René Reinumäe

Riigivolikogu 13. valimisringkond

Riigivolikogu 13.

Vaata Paldiski ja Riigivolikogu 13. valimisringkond

Ristiku tänav

Ristiku tänav on tänava nimi järgmistes linnades ja asulates.

Vaata Paldiski ja Ristiku tänav

Ro-ro-laev

Grande Nigeria ahtriramp Ro-ro-laev (inglise roll-on/roll-off) ehk veeremilaev on sõidukite vedamiseks ehitatud laev, mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid rambi kaudu kergesti laeva autotekile ja sealt kaile sõita.

Vaata Paldiski ja Ro-ro-laev

Robert Scheibe

Robert Alexander Scheibe (10. jaanuar 1848 Kirna mõis – 21. mai 1897 Tallinn) oli Eesti apteeker ja ettevõtja.

Vaata Paldiski ja Robert Scheibe

Rootsi vabatahtlike kompanii

Rootsi vabatahtlike kompanii ehk Rootsi Vabakorpus Eestis (ka Rootsi vabatahtlike korpus; rootsi keeles Svenska kåren i Estland) oli Eesti Rahvaväe koosseisu kuulunud jalaväekompanii Eesti Vabadussõjas.

Vaata Paldiski ja Rootsi vabatahtlike kompanii

Rudolf Linnuste

Rudolf Linnuste (kuni 1935. aastani Rudolf Borgmann (Porkman), 12. mai 1888 Altja, Palmse vald, Virumaa – 21. oktoober 1947 Stockholm) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane (mereväekapten).

Vaata Paldiski ja Rudolf Linnuste

Russalka (monument)

Russalka mälestussammas Kadriorus Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumist meenutav mälestusmärk Kadriorus Tallinnas aadressil Pirita tee 1.

Vaata Paldiski ja Russalka (monument)

Sadama tänav

Sadama tänav on tänav mitmes Eesti asulas.

Vaata Paldiski ja Sadama tänav

Sailor (laev)

Sailor on Eesti laevandusettevõtte Tallink ro-pax-laev, mis sõidab Paldiski–Kapellskäri liinil.

Vaata Paldiski ja Sailor (laev)

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Vaata Paldiski ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest.

Vaata Paldiski ja Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Salavat Julajev

Salavat Julajev (baškiiri keeles Салауат Юлай улы, Салауат Юлаев; 16. juuni 1754 – 8. oktoober 1800 Paldiski) oli baškiiri rahvuskangelane.

Vaata Paldiski ja Salavat Julajev

Salavat Julajevi mälestussammas

pisi Salavat Julajevi mälestussammas on mälestusmärk baškiiri rahvuskangelasele Salavat Julajevile Paldiski linnapargis.

Vaata Paldiski ja Salavat Julajevi mälestussammas

Saluut (Keila kino)

Kinohoone enne juurdeehitust Keila kino tagune 1960. aastal Keila kino tänapäeval koos juurdeehitusega Saluut oli kino Keilas.

Vaata Paldiski ja Saluut (Keila kino)

Saue vald (1991)

Saue vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast läänes ja edelas.

Vaata Paldiski ja Saue vald (1991)

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941.

Vaata Paldiski ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Scoutspataljon

Saber Strike 2014 Saber Junction 2014 Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.

Vaata Paldiski ja Scoutspataljon

September 2015

September 2015, kroonika 2015.

Vaata Paldiski ja September 2015

September 2017

September 2017, kroonika 2017.

Vaata Paldiski ja September 2017

Sergi (Telihh)

Sergi (vene keeles Сергий; kodanikunimega Oleg Telihh, Олег Андреевич Телих; sündinud 24. novembril 1966 Donetskis) on õigeusu kiriku vaimulik; ta on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop, tiitliga Maardu piiskop.

Vaata Paldiski ja Sergi (Telihh)

Sihtasutus Õpilasmalev

Sihtasutus Õpilasmalev on Tallinna linnavolikogu 20.

Vaata Paldiski ja Sihtasutus Õpilasmalev

Siil 2018

Siil 2018 oli Eesti kaitseväe taasiseseisvumise aja suurim õppus.

Vaata Paldiski ja Siil 2018

Siiri Vallner

Siiri Vallner 2009. aastal Siiri Vallner (sündinud 9. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Vaata Paldiski ja Siiri Vallner

Silvia Truu

Silvia Astrid Truu (aastani 1936 Silvia Astrid Koch, 1936–1941 Silvia Astrid Koht; 16. detsember 1922 Paldiski – 5. mai 1990) oli eesti laste- ja noorsookirjanik.

Vaata Paldiski ja Silvia Truu

Sinilille tänav (täpsustus)

Sinilille tänav on tänava nimi järgmistes Eesti linnades ja asulates.

Vaata Paldiski ja Sinilille tänav (täpsustus)

Sjölafluto

Sjölafluto (eestirootsi keeles; rootsi keeles Siola fluto, ka Sjölagronne) on Harju maakonnas Paldiski alal Kurkse väinas asuv 548 m² suurune saar.

Vaata Paldiski ja Sjölafluto

Stanislav Tšerepanov

Stanislav Tšerepanov (Станислав Алексеевич Черепанов; sündinud 15. veebruaril 1969 Tallinnas) on Eesti poliitik.

Vaata Paldiski ja Stanislav Tšerepanov

Stena Superfast VII

Stena Superfast VII on Eesti laevandusettevõttele Tallink kuulunud kiire parvlaev, mis on ehitatud Howaldtswerke-Deutsche Werft AG laevatehases Kielis Saksamaal laevakompanii Superfast Ferries jaoks 2001.

Vaata Paldiski ja Stena Superfast VII

Stena Superfast VIII

Stena Superfast VIII on Eesti laevakompaniile Tallink kuulunud kiire parvlaev, mis on ehitatud 2001.

Vaata Paldiski ja Stena Superfast VIII

Storgronne

Storgronne (eestirootsi keeles) on Harju maakonnas Paldiskis asuv saar.

Vaata Paldiski ja Storgronne

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vaata Paldiski ja Sulev Vahtre

Suur põgenemine

Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemas Saaremaa muuseumi väljapanekus Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944.

Vaata Paldiski ja Suur põgenemine

Suur-Pakri

Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.

Vaata Paldiski ja Suur-Pakri

Suur-Pakri kalmistu

Suur-Pakri kalmistu on kalmistu Suur-Pakri saarel Harju-Risti kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Suur-Pakri kalmistu

Suvesõda

Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.

Vaata Paldiski ja Suvesõda

Tagalapataljon

Tagalapataljon Lipp. Tagalapataljon (Combat Service Support Battalion) on 1. jalaväebrigaadi lahinguteenindustoetuse pataljon.

Vaata Paldiski ja Tagalapataljon

Tallink

Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, mis veab oma parvlaevadel reisijaid ja veeremlasti Läänemerel kaubamärkide Tallink ja Silja Line all.

Vaata Paldiski ja Tallink

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Vaata Paldiski ja Tallinna asehaldurkond

Tallinna ühistransport

CAF Urbos AXL-i tramm on üks kolmest Tallinna teenindavast trammitüübist "Tallinna tramm 100" tähistamine 1988. aastal Tallinna ühistransport koosneb bussi-, trammi-, trolli-, rongi, parvlaevateenusest ja ööbussist.

Vaata Paldiski ja Tallinna ühistransport

Tallinna kreis

Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.

Vaata Paldiski ja Tallinna kreis

Tallinna merelahing

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Vaata Paldiski ja Tallinna merelahing

Tallinna Merelennujaam

Tallinna Merelennujaam oli Vene merelennuväebaas Tallinnas aastatel 1915–1918.

Vaata Paldiski ja Tallinna Merelennujaam

Tallinna mereväebaas

Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.

Vaata Paldiski ja Tallinna mereväebaas

Tallinna vallutamine (1941)

Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.

Vaata Paldiski ja Tallinna vallutamine (1941)

Tallinna-Harju prefektuur

Tallinna-Harju prefektuur oli aastail 1926–1940 tegutsenud Eesti välispolitsei piirkondlik prefektuur.

Vaata Paldiski ja Tallinna-Harju prefektuur

Tallinna–Keila raudteelõik

Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.

Vaata Paldiski ja Tallinna–Keila raudteelõik

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.

Vaata Paldiski ja Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Paldiski maantee

Maantee Valkse külas Tallinna–Paldiski maantee (põhimaantee nr 8) on üks Eesti põhimaanteid.

Vaata Paldiski ja Tallinna–Paldiski maantee

Tallinna–Paldiski rongiliin

AS Elroni reisirong Stadler FLIRT väljumas Klooga jaamast Paldiski suunal Tallinna–Paldiski rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Paldiski ja Tallinna–Paldiski rongiliin

Tapa–Tartu raudteelõik

Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.

Vaata Paldiski ja Tapa–Tartu raudteelõik

Tööstuse tänav (täpsustus)

Tööstuse tänav on tänav paljudes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Tööstuse tänav (täpsustus)

Theodor Fabian

Theodor Eduard Fabian (1.02.1835 v.k. Paldiski – 1.12.1912 v.k. Paldiski) oli kaupmees, Paldiski linnavanem aastatel 1898–1906 ja 1883–1887 ka foogtikohtunik.

Vaata Paldiski ja Theodor Fabian

Tihase tänav (täpsustus)

Tihase tänav on tänav mitmes Eesti asulas.

Vaata Paldiski ja Tihase tänav (täpsustus)

Tiheasustusala

Tiheasustusala on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisele lähedal.

Vaata Paldiski ja Tiheasustusala

Tikri tänav (täpsustus)

Tikri tänav on tänav mitmes Eesti linnas.

Vaata Paldiski ja Tikri tänav (täpsustus)

Torm (laev)

PVL-105 Torm on endine Eesti Piirivalve Storm-klassi laev, mis seisab praegu Eesti Meremuuseumi eksponaadina Lennusadamas.

Vaata Paldiski ja Torm (laev)

Tunnuslause

Tunnuslause on lause või fraas, millest tuntakse organisatsiooni, ettevõtet, toodet, kampaaniat vm.

Vaata Paldiski ja Tunnuslause

Tuule tänav

Tuule tänav on mitmetes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Tuule tänav

Tuuleenergia Eestis

Tuuleturbiin Tahkuna poolsaarel Hiiumaal 2020 oli Eestis tuuleenergia elektrijaamade koguvõimsus 320 MW.

Vaata Paldiski ja Tuuleenergia Eestis

Tuvi tänav (täpsustus)

Tuvi tänav on mitmes Eesti asulas.

Vaata Paldiski ja Tuvi tänav (täpsustus)

Ufa

Ufa (endine eestikeelne nimekuju Ufaa, baškiiri Öfö) on linn Venemaal, Baškortostani Vabariigi pealinn.

Vaata Paldiski ja Ufa

Uhaku lade

Osmussaarel paljandub Uhaku lademe paekivi Teo ''Lophospira sp.'' kivistis, mis leitud Uhaku lademe lubjakivist Tallinnas. Kuulub Eesti Loodusmuuseumi kogudesse Uhaku lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Paldiski ja Uhaku lade

Uuga pank

Uuga pank suvel Uuga pank talvel Uuga pank on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus; halduslikult Harju maakonnas Paldiski lähedal.

Vaata Paldiski ja Uuga pank

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.

Vaata Paldiski ja Vabakaubanduspiirkond

Vaeslastekohus

Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares.

Vaata Paldiski ja Vaeslastekohus

Vahipataljon

Vahipataljon (endise nimega jalaväe väljaõppekeskus "Üksik-vahipataljon") on Paldiskis asuv Eesti kaitseväe väeosa.

Vaata Paldiski ja Vahipataljon

Vaivara koonduslaager

Vaivara koonduslaager (saksa keeles Stammlager K.L. Vaivara) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Vaivara lähedale loodud põlevkivitööstuse tarvis rajatud välilaagrite pealaager, mis eksisteeris 1943.

Vaata Paldiski ja Vaivara koonduslaager

Valentin Grenz

Valentin Martin Grenz VR I/3 (22. oktoober 1888 Paldiski – 22. veebruar 1944 Halturin, Kirovi oblast) oli Eesti mereväelane (mereväekapten), 1932–1938 Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja.

Vaata Paldiski ja Valentin Grenz

Valimisliit Ühendus

Valimisliit Ühendus (aastatel 2017–2020 Valimisliitude Ühendus) on Eesti 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks moodustatud valimisliit Lääne-Harju vallas.

Vaata Paldiski ja Valimisliit Ühendus

Vallasisene linn

Üks vallasisestest linnadest on Jõhvi Vallasisene linn on linnaline asula Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust ning kuulub valla koosseisu.

Vaata Paldiski ja Vallasisene linn

Valli juga

Juga kevadel Valli juga asub Paldiski linna alal, Kloogaranna–Paldiski maantee lähedal.

Vaata Paldiski ja Valli juga

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Vaata Paldiski ja Vanausulised

Varangu lade

Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Paldiski ja Varangu lade

Vasalemma vald

Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas.

Vaata Paldiski ja Vasalemma vald

Vassili Tšitšagov

thumb Vassili Jakovlevitš Tšitšagov (vene keeles Василий Яковлевич Чичагов) (12. märts (28. veebruar vkj) 1726 Kostroma – 16. aprill (4. aprill vkj) 1809), Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja Balti laevastiku Tallinna baasi ülem 1788.

Vaata Paldiski ja Vassili Tšitšagov

Vatsla

Vatsla on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Vaata Paldiski ja Vatsla

Väike tänav

Väike tänav on tänava nimi järgmistes Eesti asulates.

Vaata Paldiski ja Väike tänav

Väike-Pakri

Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes.

Vaata Paldiski ja Väike-Pakri

Väike-Pakri kalmistu

Väike-Pakri kalmistu on kalmistu Väike-Pakri saarel Harju-Madise kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Paldiski linnas.

Vaata Paldiski ja Väike-Pakri kalmistu

Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)

Välisriikide aukonsulite loendis on riikide kaupa loetletud välisriikide aukonsulid Eestis 1938.

Vaata Paldiski ja Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Paldiski ja Võru

Veebruar 2013

Veebruar 2013, kroonika 2013.

Vaata Paldiski ja Veebruar 2013

Veebruar 2017

Veebruar 2017, kroonika 2017.

Vaata Paldiski ja Veebruar 2017

Veeldatud maagaas

Veeldatud maagaas (inglise keeles liquefied natural gas, lühend LNG), tuntud ka kui vedel maagaas, on krüogeenne vedelik, mille saamiseks alandatakse maagaasi temperatuur atmosfäärirõhu juures -161,7 °C tasemele ja mida säilitatakse sõidukikütusena kasutamiseks.

Vaata Paldiski ja Veeldatud maagaas

Veeteede Amet

Veeteede Amet (inglise Estonian Maritime Administration) oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel.

Vaata Paldiski ja Veeteede Amet

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Paldiski ja Vene keel

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Vaata Paldiski ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Venemaa eestlased

Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.

Vaata Paldiski ja Venemaa eestlased

Venemaa okupatsioon Eestis

Venemaa okupatsioon Eestis oli Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude üksuste viibimine Eesti Vabariigi territooriumil ilma Eesti valitsuse loata rahvusvahelisi lepinguid rikkudes aastail 1991–1995.

Vaata Paldiski ja Venemaa okupatsioon Eestis

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Vaata Paldiski ja Venestamine

Via Mare

Via Mare on ro-pax-laev, mis kuulub Eesti laevakompaniile AS Baltic Scandinavian Lines.

Vaata Paldiski ja Via Mare

Viire Valdma

Viire Valdma (sündinud 29. augustil 1960 Paldiskis) on eesti näitleja.

Vaata Paldiski ja Viire Valdma

Viktor Kingissepa tänav

Viktor Kingissepa tänav on mitme tänava endine nimi ja mitme endise tänava nimi.

Vaata Paldiski ja Viktor Kingissepa tänav

Viktor Kingissepp

Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Vaata Paldiski ja Viktor Kingissepp

Voldemar Horst

Voldemar Horst (12.veebruar/24. veebruar 1868 Paldiski – 12. detsember 1927) oli eesti meremees.

Vaata Paldiski ja Voldemar Horst

Voldemar Jaanberg

Voldemar Jaanberg (1911 Paldiski - 29. märts 2005 Toronto) oli Tartu Ülikooli aullige.

Vaata Paldiski ja Voldemar Jaanberg

Voldemar Pärlin

Voldemar Pärlin (28. märts 1904 Peterburi – 12. september 1944 Rakvere) oli Eesti (kapten), NSV Liidu, Soome ja Saksa (Hauptsturmführer) sõjaväelane.

Vaata Paldiski ja Voldemar Pärlin

Wilhelm Friedrich Eichhorn

Wilhelm Friedrich Eichhorn (16/28. september 1827 Merja, Väinjärve vald, Järvamaa – 5/17. september 1896 Peterburi) oli eesti ajakirjanik, tõlkija ja maamõõtja.

Vaata Paldiski ja Wilhelm Friedrich Eichhorn

Wilhelm II

Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.

Vaata Paldiski ja Wilhelm II

Wilhelm Robert Schmidt

Wilhelm Robert Schmidt (23. jaanuar/4. veebruar 1823 Paldiski – 7. detsember/19. detsember 1887 Mihkli) oli Eesti vaimulik ja koolijuht.

Vaata Paldiski ja Wilhelm Robert Schmidt

1. jalaväebrigaad

1.

Vaata Paldiski ja 1. jalaväebrigaad

11. jaanuar

11.

Vaata Paldiski ja 11. jaanuar

11. mai

11.

Vaata Paldiski ja 11. mai

12. aprill

12.

Vaata Paldiski ja 12. aprill

17. jaanuar

17.

Vaata Paldiski ja 17. jaanuar

18. märts

18.

Vaata Paldiski ja 18. märts

18. sajand Eestis

18.

Vaata Paldiski ja 18. sajand Eestis

1855

1855.

Vaata Paldiski ja 1855

19. august

19.

Vaata Paldiski ja 19. august

19. sajand Eestis

19.

Vaata Paldiski ja 19. sajand Eestis

1912

1912.

Vaata Paldiski ja 1912

1913

1913.

Vaata Paldiski ja 1913

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 3. klass

1924.

Vaata Paldiski ja 1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 3. klass

1995

1995.

Vaata Paldiski ja 1995

200. jalaväerügement

200.

Vaata Paldiski ja 200. jalaväerügement

24. august

24.

Vaata Paldiski ja 24. august

24. september

24.

Vaata Paldiski ja 24. september

28. juuli

28.

Vaata Paldiski ja 28. juuli

3. august

3.

Vaata Paldiski ja 3. august

4. juuni

4.

Vaata Paldiski ja 4. juuni

7. jaanuar

7.

Vaata Paldiski ja 7. jaanuar

9. august

9.

Vaata Paldiski ja 9. august

Tuntud ka kui Baldiski, Baltischport, Baltiski, Paldiski linn, Paldiski linnapea, Rogerwiek.

, Eduard Georg Fick, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus, Eesti hiidrahnude loend, Eesti ingerisoomlased, Eesti kaitsealade loend, Eesti kaitsejõudude ajalugu, Eesti kõrgeimate ehitiste loend, Eesti lähiajalugu, Eesti linnad, Eesti loodus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti piirivalve ajalugu, Eesti politsei (1918–1940), Eesti poolakeelsed kohanimed, Eesti raudteetransport, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eesti Teises maailmasõjas, Eesti uusaeg, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eesti valdade loend, Eesti vanausulised, Eesti venekeelsed kohanimed, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Einvald Nõulik, Elevandiluurannik, ELKNÜ piirkondlikud asutused, Elo Liiv, EMK Paldiski kogudus, Endla tänav, Enno Sinivee, Erna Villmer, Ernst Sokolowsky, Evald Gering, Ferdinand Schmiedehelm, Foogtikohus, Friedrich Wilhelm Treuer, George Browne, Grafiti, Harju kreis, Harju maakond, Harju maavalitsus, Harju Politseiprefektuur, Harju-Madise kihelkond, Harjumaa Muuseum, Harri Rent, Heategevusfond Uus Laine, Heina tänav (täpsustus), Heino Sampu, Helmuth Sirgemets, Hermann von Tritthof, Hille Lagerspetz, Hohenzollern (laev), Hugin (lennuk), Hugo Viktor Carl Wühner, Ida tänav, III liiga 2014, III liiga 2015, III liiga 2016, III liiga 2017, Indrek Peil, Ingeri, Ingeri ajalugu, Ingerisoomlased, Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal, IV liiga 2013, IV liiga 2014, IV liiga 2018, Jaan Mölder, Jaan Mölder juunior, Jaan Poska, Jaanuar 2009, Jaanuar 2016, Jaanus Saat, Jakob Hiietamm, Jakob Jalajas, Jääretk, Järgmine Peatus, Johannes Klesment, Johannes Odres, Julai Aznalin, Julius Oengo, Juminda miinilahing, Juuli 2007, Juuli 2017, Juulilepped, Juuni 2012, Juunipööre, Kadrina, Kadrina raudteejaam, Kapellskäri sadam, Karl Friedrich Kalk, Karl Miil, Karl Prees, Karutamm, Katariina II, Kaul Kadak, Kehra raudteejaam, Keila, Keila ajalugu, Keila rajoon, Keila raudteejaam, Keila vald, Keila–Paldiski raudteelõik, Kersalu joastik, Kersti Kaljulaid, Kinnine linn, Klooga raudteejaam, Koit (Tõrva kino), Kolmanda astme linn, Kolme Mere Algatus, Konstantin Pätsi esimene valitsus, Konstantin Türnpu, Kopli kaubajaam, Krišjānis Valdemārs, Kukruse lade, Kuusiku lennuväli, Kuzma Nikitin, Laeva viimne ohe, Lagedi raudteejaam, Langgronne, Laoküla merelaager, Laoküla raudteepeatus, Larp, Lääne tänav, Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool, Lääne-Harju politseijaoskond, Lääne-Harju vald, Lõuna tänav, Leetse kihistu, Leetse Lodukivi, Leetse mõis, Leetse paljand, Leetse-Lepiku talu kalmistu, Leetsemõisa kivid, Lehtse raudteepeatus, Lembit (allveelaev), Lembit Odres, Lembit Uustulnd, Lepiku tänav (täpsustus), Lihlträske, Lihlviki, Linn, Linnastu, Linnavanem, Logistikapataljon, Loode-Eesti klindilõik, Magdeburg (laev 1911), Mai 2011, Mai 2017, Majaomanikkude Koda, Margus Allikmaa, Mart Laari esimene valitsus, Marti Hääl, Mati Kadak, Max Kaur, Männi tee (täpsustus), Märts 2009, Märtsiküüditamine, Märtsiküüditamine Hiiumaal, Mere tänav, Merenoorkotkad, Moltke (laev), Mooni tänav (täpsustus), MPEÕK Tallinna piiskopkond, NaiRe, Narva ajalugu, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis, Nõukogude tööpataljonid Eestis, Nõukogude väeosad Eestis, Neosti hiidrahn, Nikolai Demin, Nikolai II, Nissi vald, November 2008, November 2010, November 2015, NSV Liidu merevägi Eestis, NSV Liidu piirivalve Eestis, NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal, Oktoober 2008, Oktoobri tänav, Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, Osmussaare maavärin, Otto Wilhelm Eberhard, Padise vald, Paide kohtuhoone, Pakerordi paljand, Pakri hoiuala, Pakri juga, Pakri maastikukaitseala, Pakri neem, Pakri päikeseelektrijaam, Pakri poolsaar, Pakri saared, Pakri SK Alexela, Pakri tänav, PAKRI Teadus- ja Tööstuspark, Pakri tuulepark, Pakri vald, Pakri vald (Harju-Madise kihelkond), Paldiski, Paldiski allveelaevnike kalmistu, Paldiski ühisgümnaasium, Paldiski õigeusu kalmistu, Paldiski foogtikohus, Paldiski II maailmasõja matmispaik, Paldiski Insenerikomando, Paldiski juga, Paldiski kirik, Paldiski kreis, Paldiski Lõunasadam, Paldiski lõunasadama tee, Paldiski lipp, Paldiski luteri kalmistu, Paldiski maantee, Paldiski majaka tee, Paldiski merekool, Paldiski muuseum, Paldiski Nikolai kirik, Paldiski Nikolai kogudus, Paldiski Püha Georgi kirik, Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus, Paldiski põhikool, Paldiski Põhjasadam, Paldiski raamatukogu, Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik, Paldiski raudteejaam, Paldiski sadam, Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik, Paldiski tänavate loend, Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus, Paldiski vapp, Paldiski vene põhikool, Paldiski–Padise tee, Paljand, Pallaste mõis, Pargi tänav, Paul Laan, Päästekomando, Pääsukese tänav (täpsustus), Põhja päästekeskus, Põhja Politseiprefektuur, Põhja tänav, Põhja-Eesti pank, Põllküla, Põllküla juga, Põllküla-Klooga-Paldiski sõjapõgenike laagrid, Põllu tänav, Peetri aedlinn, Peetri kindlus, Pentagon (täpsustus), Piiritsoon, Piirivalve Valitsus, Porkkala mereväebaas, Pullapää kriis, Rae (täpsustus), Rae põik, Rahuoperatsioonide Keskus, Rahvuskogu 12. valimisringkond, Rahvusvaheline E-teede võrk, Raja tänav (täpsustus), Rakvere raudteejaam, Rannakaitsepatarei nr 3, Rannakaitsepatarei nr 314, Raudteede prefektuur, Raudteetransport, Rein Einasto, Reinhold von Ramm, René Reinumäe, Riigivolikogu 13. valimisringkond, Ristiku tänav, Ro-ro-laev, Robert Scheibe, Rootsi vabatahtlike kompanii, Rudolf Linnuste, Russalka (monument), Sadama tänav, Sailor (laev), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis, Salavat Julajev, Salavat Julajevi mälestussammas, Saluut (Keila kino), Saue vald (1991), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Scoutspataljon, September 2015, September 2017, Sergi (Telihh), Sihtasutus Õpilasmalev, Siil 2018, Siiri Vallner, Silvia Truu, Sinilille tänav (täpsustus), Sjölafluto, Stanislav Tšerepanov, Stena Superfast VII, Stena Superfast VIII, Storgronne, Sulev Vahtre, Suur põgenemine, Suur-Pakri, Suur-Pakri kalmistu, Suvesõda, Tagalapataljon, Tallink, Tallinna asehaldurkond, Tallinna ühistransport, Tallinna kreis, Tallinna merelahing, Tallinna Merelennujaam, Tallinna mereväebaas, Tallinna vallutamine (1941), Tallinna-Harju prefektuur, Tallinna–Keila raudteelõik, Tallinna–Narva raudtee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tapa–Tartu raudteelõik, Tööstuse tänav (täpsustus), Theodor Fabian, Tihase tänav (täpsustus), Tiheasustusala, Tikri tänav (täpsustus), Torm (laev), Tunnuslause, Tuule tänav, Tuuleenergia Eestis, Tuvi tänav (täpsustus), Ufa, Uhaku lade, Uuga pank, Vabakaubanduspiirkond, Vaeslastekohus, Vahipataljon, Vaivara koonduslaager, Valentin Grenz, Valimisliit Ühendus, Vallasisene linn, Valli juga, Vanausulised, Varangu lade, Vasalemma vald, Vassili Tšitšagov, Vatsla, Väike tänav, Väike-Pakri, Väike-Pakri kalmistu, Välisriikide aukonsulid Eestis (1938), Võru, Veebruar 2013, Veebruar 2017, Veeldatud maagaas, Veeteede Amet, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venemaa eestlased, Venemaa okupatsioon Eestis, Venestamine, Via Mare, Viire Valdma, Viktor Kingissepa tänav, Viktor Kingissepp, Voldemar Horst, Voldemar Jaanberg, Voldemar Pärlin, Wilhelm Friedrich Eichhorn, Wilhelm II, Wilhelm Robert Schmidt, 1. jalaväebrigaad, 11. jaanuar, 11. mai, 12. aprill, 17. jaanuar, 18. märts, 18. sajand Eestis, 1855, 19. august, 19. sajand Eestis, 1912, 1913, 1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 3. klass, 1995, 200. jalaväerügement, 24. august, 24. september, 28. juuli, 3. august, 4. juuni, 7. jaanuar, 9. august.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika