Kiiremini kui brauser!
197 suhted: Abja mõisa paljand, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Ahja jõgi, Aiakujundus, Alpid, Aluskord, Amata lademe tüüpläbilõige, Annobón, Arstle paljand, Aseri paekalda paljand, Aseri pank, Atla jõe kaldaastang, Atla jõgi, Žagarė, Ületammi kalju, Ülgase paljand, Ürglooduse objekt, Õisu põrguoru paljandid, Balbieriškis, Devoni liivakivi, Eesti ürglooduse raamat, Eesti loodus, Eesti loodusmälestiste loend, Elga Mark-Kurik, Gabon, Geokronomeetriline üksus, Geoloogiline kaardistamine, Geoloogiline kompass, Geoloogivasar, Geomorfoloogia mõisteid, Georgia O'Keeffe, Gorodenka ülemine paljand, Gorodenka kärestiku paljand, Helme koopad, Hendrikhansu paljandid ja koopad, Himmiste paemurd, Hinni kanjon, Huitbergi paekühm, Hundikuristiku paljand, Idavere paemurd, Iganõmme maastikukaitseala, Iganõmme Pakamäe paljand, Iru paljand, Jaagarahu murrud, Jädivere paljand, Joaveski paljand, Kaiserstuhl, Kaitstav looduse üksikobjekt, Kakumäe paljand, Kalju, ..., Kalju (täpsustus), Kalkahju dolomiidipaljand, Kallaste paljand, Kalmetumägi, Kalmistu paljand, Kandle pank, Kannuka pank, Karaski paljand, Karepa, Karinu lubjakivipaljand, Karksi paljand, Kaugatuma lade, Kämbemäe paemurd, Käsipala, Kõinastu laid, Kõrgekalda paljand, Kõrgemäe paljand, Keila lade, Keila paemurd, Kingu oja paljand, Kivimi tekstuur, Koguva murd, Kohtla põlevkivipaljand, Koivaliina, Kolgaküla karjääri paljand, Kolmis-seligeeria, Koodioru paljandid, Koorküla paljand, Kriit, Kullamäe paljand, Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand, Laɡerstätte, Lasnamäe paljand, Lasnamäe vana paemurru paljand, Lüütre oru paljand, Lükati paljand, Leetse paljand, Liivakivipaljand, Loodusmälestis, Lopa paljand, Maarjamäe paekallas, Maasi paljand, Maateaduste mõisteid (P), Madal pae, Maimu koobas, Make müür, Mäekalda paljand, Mäekalda-Liivoja paljand, Mägi, Mündi paemurd, Mõnuste paemurd, Mõra jõeoru paljandid, Mõsumägi, Merebioloogia, Moe paemurd, Napa paljand, Narva jõe paljand, Narva karjäär, Narva karjääri läänesein, Nõmmeküla paljand, Nõmmeveski paljand, Nuia paljand, Nunne tänava paljand, Oandu paljand, Obinitsa paljand, Oinamäe paljand, Ojaküla paemurd, Oore meierei paljand, Oosemägi, Orajõgi, Orasoja, Orasoja kanjon, Orasoja paljand, Paadla murd, Paekna paemurd, Pagramantise regionaalpark, Paistu ürgorg, Paistu põrguoru paljand, Pakerordi paljand, Paljandumine, Palsi paljand, Paluküla paemurd, Panemunė regionaalpark, Pank (geoloogia), Patkuli trepi paljand, Päärdu paljand, Pääsküla kõviku paljandid, Päri paemurd, Pärnu lade, Pärtlioru paljand, Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand, Peetri jõgi, Porkuni paemurd, Poruni jõgi, Pukinõmme astang, Pusku paemurd, Rägavere paemurd, Rõstla karjäär, Regoliit, Rekultiveerimine, Ruhnu paljand, Saastna rand, Saka joastik, Saka veelask, Saku paekivipaljand, Sarkanās klintis, Sänna paljand, Sõmerpalu paljand, Settekivim, Silur, Skaudvilė, Soeoos, Stratigraafia mõisteid, Stratotüüp, Stratotüüppaljand, Suhkrumäe paljand, Suislepa paljand, Taevaskoda, Tagavere paemurd, Tamme pank, Tamsalu karjäär, Tartu maakond, Türisalu paljand, Tõrma paepaljand, Tiirhanna paemurd, Tiiu Märss, Tikste paljand, Tiskre paljand, Tobrova paljand, Toolse paljand, Toompea paljand, Tsuba pae, Uhaku sängi paljandid, Utria pank, Vahtrepa maastikukaitseala, Vahtrepa pank, Vaida paljand, Valaste juga, Vapramäe paljand, Varangu paljand, Vardja aluskivimi paljand, Vastseliina vald, Väike Taevaskoda, Võhandu jõe ürgorg, Vesiku jõgi, Vihula paljand, Vinguta küla paemurd. Laienda indeks (147 rohkem) »
Abja mõisa paljand
Abja mõisa paljand on paljand Viljandi maakonnas Mulgi vallas endisaegse Abja mõisa pargis Kuustle oja vasakul kaldal (vaadatud 28.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Abja mõisa paljand · Näe rohkem »
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
Suur Taevaskoda on maastikukaitseala tuntuim vaatamisväärsus. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala asub Põlva vallas ja hõlmab Ahja jõe keskjooksu ja selle lähiümbrust Koorvere sillast kuni Otteni vesiveskini.
Uus!!: Paljand ja Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala · Näe rohkem »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Paljand ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Aiakujundus
Aiakujundus (garden design) on aedade ja maastike kujundamise ning istutusplaanide koostamise protsess, mis on seotud kunsti, teaduse ja loodusega.
Uus!!: Paljand ja Aiakujundus · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Paljand ja Alpid · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Paljand ja Aluskord · Näe rohkem »
Amata lademe tüüpläbilõige
Amata lademe tüüpläbilõige on Piusa jõe ürgorus Vahtseliina asula lähedal ühes paljandis nähtuv keskdevoni Amata lademe esinduslik läbilõige.
Uus!!: Paljand ja Amata lademe tüüpläbilõige · Näe rohkem »
Annobón
pisi pisi Annobón (ametlik nimi oli 1973–1979 Pagalu) on saar Guinea lahes, mis koos mõne väiksema saarega moodustab Ekvatoriaal-Guinea Annobóni provintsi.
Uus!!: Paljand ja Annobón · Näe rohkem »
Arstle paljand
Arstle paljand (ka: Helme Liivakivi paljand) on liivakivipaljand Viljandi-Helme-Leebiku teeristil; halduslikult Valga maakonnas Tõrva vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Arstle paljand · Näe rohkem »
Aseri paekalda paljand
2010. aasta seisuga on paljand Aseri maastikukaitseala koosseisus. Maastikukaitseala kaart. Aseri paekalda paljand on paljand Põhja-Eesti paekaldal, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Uus!!: Paljand ja Aseri paekalda paljand · Näe rohkem »
Aseri pank
Põhja-Eesti klint Aseriarul Aseri pank on paljand Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas.
Uus!!: Paljand ja Aseri pank · Näe rohkem »
Atla jõe kaldaastang
Atla jõe kaldaastang (ka: Pirgu jõe kaldaastang või Pirgu Möldri paljand) on Atla jõe kaldal olev astang ja ühtlasi paljand; halduslikult Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu ja Seli asula vahel (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Atla jõe kaldaastang · Näe rohkem »
Atla jõgi
Atla jõgi (ka: Kuimetsa jõgi, Seli jõgi, Pirgu jõgi) on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Paljand ja Atla jõgi · Näe rohkem »
Žagarė
Žagarė on linn Põhja-Leedus Joniškise rajoonis.
Uus!!: Paljand ja Žagarė · Näe rohkem »
Ületammi kalju
Ületammi kalju on liivakivipaljand (ehk pae) Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal Otteni vesiveski sillast umbes 100 meetrit ida pool, endisaegse Valgesoo–Himmaste veskitee ääres.
Uus!!: Paljand ja Ületammi kalju · Näe rohkem »
Ülgase paljand
Ülgase paljand on paljand endise Ülgase fosforiidikaevanduse rikastusvabriku varemete juures; halduslikult Harju maakonnas Jõelähtme vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Ülgase paljand · Näe rohkem »
Ürglooduse objekt
Talv Kõnnu Suursoos Ürglooduse objekt on geoloogiline objekt, millel on püsiv teaduslik ja kultuuriajalooline väärtushttps://web.archive.org/web/20150610224528/http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id.
Uus!!: Paljand ja Ürglooduse objekt · Näe rohkem »
Õisu põrguoru paljandid
Õisu põrguoru paljandid (ka: Õisu paljandid) on paljandid Vidva oja kaldal; halduslikult Viljandi maakonnas Mulgi vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Õisu põrguoru paljandid · Näe rohkem »
Balbieriškis
Balbieriškise kiriku ase Balbieriškis on alev (endine linn) Leedus Prienai rajoonis, Balbieriškise valla halduskeskus.
Uus!!: Paljand ja Balbieriškis · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Paljand ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Eesti ürglooduse raamat
Eesti ürglooduse raamat on 17-köiteline kogumik, kus on antud üleriigiline ülevaade eluta looduse tähelepanuväärsetest objektidest.
Uus!!: Paljand ja Eesti ürglooduse raamat · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Paljand ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti loodusmälestiste loend
Siin on loetletud Eesti loodusmälestisi. Nimekirja kuuluvad rändrahnud, paljandid, allikad, kivikülvid, karstialad, pinnavormid, meteoriidikraatrid, joad ja teised geoloogiliselt olulised looduslikud objektid Eestis.
Uus!!: Paljand ja Eesti loodusmälestiste loend · Näe rohkem »
Elga Mark-Kurik
Elga Mark-Kurik, ka Elga Kurik (aastani 1964 Elga Mark; 26. detsember 1928 Tartu – 6. november 2016) oli eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog).
Uus!!: Paljand ja Elga Mark-Kurik · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Paljand ja Gabon · Näe rohkem »
Geokronomeetriline üksus
Geokronomeetriline üksus on ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine mitte stratigraafial, vaid puhtalt geoloogilise aja jaotamisel sobiva suurusega väiksemateks üksusteks.
Uus!!: Paljand ja Geokronomeetriline üksus · Näe rohkem »
Geoloogiline kaardistamine
Geoloogiline kaardistamine on mingi uuritava maa-ala geoloogilise kaardi koostamine.
Uus!!: Paljand ja Geoloogiline kaardistamine · Näe rohkem »
Geoloogiline kompass
Klassikaline geoloogiline kompass (tootja Brunton), külgvaade Klassikaline geoloogiline kompass (tootja Brunton), pealtvaade Geoloogiline kompass on kompass, mida peamiselt kasutatakse kivi struktuuri ruumilise paigutuse määramiseks, aga ka geoloogilistel kaardistamistel ja maastikul orienteerumiseks.
Uus!!: Paljand ja Geoloogiline kompass · Näe rohkem »
Geoloogivasar
Tüüpiline geoloogivasar Geoloogivasar Geoloogivasar on spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes.
Uus!!: Paljand ja Geoloogivasar · Näe rohkem »
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Paljand ja Geomorfoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Georgia O'Keeffe
Georgia Totto O’Keeffe (15. november 1887 – 6. märts 1986) oli 20. sajandi Ameerika kunstnik, keda peetakse Ameerika modernismi teerajajaks.
Uus!!: Paljand ja Georgia O'Keeffe · Näe rohkem »
Gorodenka ülemine paljand
Gorodenka ülemine paljand on paljand Gorodenka oja vasakul kaldal, halduslikult Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas (vaadatud 28.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Gorodenka ülemine paljand · Näe rohkem »
Gorodenka kärestiku paljand
Gorodenka kärestiku paljand on paljand Gorodenka oja vasakul kaldal, halduslikult Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas (vaadatud 28.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Gorodenka kärestiku paljand · Näe rohkem »
Helme koopad
Helme koopad (ka Helme Põrgu) on koopad Helme mõisa pargis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Uus!!: Paljand ja Helme koopad · Näe rohkem »
Hendrikhansu paljandid ja koopad
Hendrikhansu paljandid ja koopad on piirkond Viljandi maakonnas Mulgi vallas Sarja külas, kus esineb paljandeid ja koopaid.
Uus!!: Paljand ja Hendrikhansu paljandid ja koopad · Näe rohkem »
Himmiste paemurd
Himmiste paemurd (ka: Himmiste murd, Himmiste-Kuigi murd) on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Saare maakonnas Lümanda vallas Himmiste külas (vaadatud 28.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Himmiste paemurd · Näe rohkem »
Hinni kanjon
Hinni kanjon augustis 2008 Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis.
Uus!!: Paljand ja Hinni kanjon · Näe rohkem »
Huitbergi paekühm
Huitbergi paekühm (ka Hoitbergi bioherm, Hoitbergi korallriff) on riftilubjakivist paljand Läänemaal Vormsi saarel Suuremõisa külas.
Uus!!: Paljand ja Huitbergi paekühm · Näe rohkem »
Hundikuristiku paljand
Hundikuristiku joastik kukub paljandilt alla Hundikuristiku paljand on paljand Tallinnas Kadriorus Hundikuristiku joastiku langemiskohal.
Uus!!: Paljand ja Hundikuristiku paljand · Näe rohkem »
Idavere paemurd
Idavere paemurd (ka: Idavere-Tatruse paemurd, Tatruse kõviku astang, Tatruse paljand) on endine paemurd ja ühtlasi paljand Idavere asula lähedal Tatruse kõviku kirdeosas, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (vaadatud 29.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Idavere paemurd · Näe rohkem »
Iganõmme maastikukaitseala
Iganõmme maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Iganõmme maastikukaitseala · Näe rohkem »
Iganõmme Pakamäe paljand
Iganõmme Pakamäe paljand (ka: Laukna paljand) on paljand Iganõmme Pakamäel, halduslikult Rapla maakonna Märjamaa vallas (vaadatud 29.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Iganõmme Pakamäe paljand · Näe rohkem »
Iru paljand
Iru paljand (ka: Iru koobastunneli paljand) on paljand Tallinnas Pirita jõe orus (vaadatud 29.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Iru paljand · Näe rohkem »
Jaagarahu murrud
Jaagarahu paemurd Jaagarahu murrud on endised paemurrud ja ühtlasi paljandid Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Jaagarahu murrud · Näe rohkem »
Jädivere paljand
Jädivere paljand (ka: Jädivere jõekallas) on Siluri ladestu Jaani lademe karbonaatkivimeist koosnev paljand Enge jõe vasakpoolsel kaldal Rapla maakonnas Märjamaa vallas, Pallika ja Jädivere küla piiril.
Uus!!: Paljand ja Jädivere paljand · Näe rohkem »
Joaveski paljand
Joaveski paljand Joaveski paljand on paljand Loobu jõe ja Joaveski joastiku juures, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Joaveski külas.
Uus!!: Paljand ja Joaveski paljand · Näe rohkem »
Kaiserstuhl
Üldvaade Kaiserstuhlile ja Totenkopfile. Kaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik.
Uus!!: Paljand ja Kaiserstuhl · Näe rohkem »
Kaitstav looduse üksikobjekt
Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mis on seaduse alusel võetud kaitse alla.
Uus!!: Paljand ja Kaitstav looduse üksikobjekt · Näe rohkem »
Kakumäe paljand
Kakumäe paljand Kakumäe paljand on paljand Kakumäe poolsaare idarannikul Rocca al Mares.
Uus!!: Paljand ja Kakumäe paljand · Näe rohkem »
Kalju
Kalju all mõistetakse kõvast kivimist paljandit, mis ulatub ümbritsevast pinnasest kõrgemale, või suurt järskude nõlvadega kivist kaldapanga osa.
Uus!!: Paljand ja Kalju · Näe rohkem »
Kalju (täpsustus)
*Kalju on ümbritsevast pinnasest kõrgemale ulatuv kristalsest kivimist paljand või suur järskude nõlvadega kivist kaldapanga osa.
Uus!!: Paljand ja Kalju (täpsustus) · Näe rohkem »
Kalkahju dolomiidipaljand
Kalkahju paljand. Kalkahju dolomiidipaljand (lühemalt: Kalkahju) on paljand Peetri jõe vasakul kaldal (vaadatud 09.04.2013); halduslikult Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Paljand ja Kalkahju dolomiidipaljand · Näe rohkem »
Kallaste paljand
Paljandi lõunaosa Kaldapääsukeste pesaaugud Kallaste paljandis Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi.
Uus!!: Paljand ja Kallaste paljand · Näe rohkem »
Kalmetumägi
Kalmõtumüür Piusa jõel Kalmetumägi (võru keeles Kalmõtumüür) on paljand Piusa jõel.
Uus!!: Paljand ja Kalmetumägi · Näe rohkem »
Kalmistu paljand
Kalmistu paljand on Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakul kaldal asuv devoni liivakivi paljand.
Uus!!: Paljand ja Kalmistu paljand · Näe rohkem »
Kandle pank
Kandle pank (ka: Kandle astang) on pank Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Aaviku külas.
Uus!!: Paljand ja Kandle pank · Näe rohkem »
Kannuka pank
Kannuka pank ehk Kannuka klindineemik on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ja Sillamäe linnas.
Uus!!: Paljand ja Kannuka pank · Näe rohkem »
Karaski paljand
Karaski paljand (ka: Ihandu (liivakivi)paljand, Iändu (liivakivi)paljand) on paljand Pärlijõe vasakul kaldal, halduslikult Võru maakonnas Rõuge vallas (vaadatud 29.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Karaski paljand · Näe rohkem »
Karepa
Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe ääres.
Uus!!: Paljand ja Karepa · Näe rohkem »
Karinu lubjakivipaljand
Karinu lubjakivipaljand on paljand Karinu karjääris Karinu lubjakivimaardlas, halduslikult maakonnas Järva-Jaani vallas.
Uus!!: Paljand ja Karinu lubjakivipaljand · Näe rohkem »
Karksi paljand
Karksi paljand on paljand Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Uus!!: Paljand ja Karksi paljand · Näe rohkem »
Kaugatuma lade
Kaugatuma lade on siluri ladestu Přidolí ladestikku kuuluv regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Paljand ja Kaugatuma lade · Näe rohkem »
Kämbemäe paemurd
Kämbemäe paemurd on endine paemurd, mis asub Jõhvist 1,5–2 km lõunas Kämbemäe talu lähedal.
Uus!!: Paljand ja Kämbemäe paemurd · Näe rohkem »
Käsipala
Gneisi käsipala Käsipalaks nimetatakse fragmenti kivimist, mis on piisavalt suur, et olla esinduslikuks näidiseks vastava kivimi makroskoopilisel uurimisel, ning samas piisavalt väike, et teda oleks võimalik käes hoida ning välitöödelt vaid inimese kandejõudu kasutades kaasa tuua.
Uus!!: Paljand ja Käsipala · Näe rohkem »
Kõinastu laid
Kõinastu laid (ka Keinastu) on 2,66 km² suurune laid Väinameres Väikese väina ja Lõpemere vahel.
Uus!!: Paljand ja Kõinastu laid · Näe rohkem »
Kõrgekalda paljand
Kõrgekalda paljand (ka: Purtse-Kõrgekalda paljand) on paljand Purtse jõe kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Kõrgekalda paljand · Näe rohkem »
Kõrgemäe paljand
Kõrgemäe paljand (ka: Kõrgekalda paljand) on paljand Helme jõe kaldal; halduslikult Valga maakonnas Tõrva vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Kõrgemäe paljand · Näe rohkem »
Keila lade
Keila paemurrus Keila lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Paljand ja Keila lade · Näe rohkem »
Keila paemurd
Keila paemurd Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas.
Uus!!: Paljand ja Keila paemurd · Näe rohkem »
Kingu oja paljand
Kingu oja paljand (ka: Kingo oja paljand) on paljand Kingo oja kaldal, halduslikult Valga maakonnas Valga vallas (vaadatud 29.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Kingu oja paljand · Näe rohkem »
Kivimi tekstuur
Kivimi tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.
Uus!!: Paljand ja Kivimi tekstuur · Näe rohkem »
Koguva murd
Koguva murd on murd ja ühtlasi paljand Muhu saarel Koguva külas.
Uus!!: Paljand ja Koguva murd · Näe rohkem »
Kohtla põlevkivipaljand
Kohtla põlevkivipaljand on endisaegses Kohtla karjääri seinas olev paljand; halduslikult Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Nõmmest 1,5 km lääne-edela suunas (vaadatud 12.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Kohtla põlevkivipaljand · Näe rohkem »
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Uus!!: Paljand ja Koivaliina · Näe rohkem »
Kolgaküla karjääri paljand
Kolgaküla karjääri paljand on paljand endises Kolgaküla karjääris; halduslikult Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgaküla lähedal (vaadatud 30.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Kolgaküla karjääri paljand · Näe rohkem »
Kolmis-seligeeria
Kolmis-seligeeria (Seligeria patula) on seligeerialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Uus!!: Paljand ja Kolmis-seligeeria · Näe rohkem »
Koodioru paljandid
Koodioru paljandid on Koodiorus asuvad liivakivipaljandid; halduslikult Viljandi maakonnas Mulgi vallas Päigiste külas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Koodioru paljandid · Näe rohkem »
Koorküla paljand
Koorküla paljand on paljand Jaoma oja kaldal; halduslikult Valga maakonnas Tõrva vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Koorküla paljand · Näe rohkem »
Kriit
Doveri kriidipaljand koosneb planktoni ''Coccolithus pelagicus'' kivististest See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.
Uus!!: Paljand ja Kriit · Näe rohkem »
Kullamäe paljand
Kullamäe paljand on kaitsealune paljand Tarvastu jõe kaldal; halduslikult Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Paljand ja Kullamäe paljand · Näe rohkem »
Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand
Stratotüüpne paljand on taga vasakul asuv lõik Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand on aluspõhja paljand Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Kunda-Aru karjääris.
Uus!!: Paljand ja Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand · Näe rohkem »
Laɡerstätte
''Archaeopteryx''-i kivistis Lagerstätte (ka Lagerstatte ja Lagerstaette) on paik, kus esineb erakordse säilivusega kivistisi, kus on fossiliseerunud lisaks organismide kõva kesta ka pehme kude, näiteks karvad, suled, lihased ja nahk.
Uus!!: Paljand ja Laɡerstätte · Näe rohkem »
Lasnamäe paljand
Lasnamäe paljand on paljand Tallinnas Laagna tee lõunaküljel endisest Lasnamäe karjäärist loodes.
Uus!!: Paljand ja Lasnamäe paljand · Näe rohkem »
Lasnamäe vana paemurru paljand
Lasnamäe vana paemurru paljand on paljand Tallinnas Pae järve kagukaldal.
Uus!!: Paljand ja Lasnamäe vana paemurru paljand · Näe rohkem »
Lüütre oru paljand
Lüütre oru paljand koos Lüütre ojaga Lüütre oru paljand on paljand Lüütre oja ääres kaitsealuses Lüütre orus.
Uus!!: Paljand ja Lüütre oru paljand · Näe rohkem »
Lükati paljand
Lükati paljand Pirita jõeoru maastikukaitsealal Lükati paljand (ka: Kose-Lükati paljand) on paljand Pirita jõe ürgorus Tallinnas (vaadatud 30.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Lükati paljand · Näe rohkem »
Leetse paljand
Leetse paljand on paljand Pakri poolsaarel; halduslikult Harju maakonnas Paldiski linnas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Leetse paljand · Näe rohkem »
Liivakivipaljand
Tori põrgu kaitsealal paiknev Kesk-Devoni liivakivipaljand. Liivakivipaljand Saesaare paisjärve kaldal. Liivakivipaljand paljand, kus avaneb liivakivi.
Uus!!: Paljand ja Liivakivipaljand · Näe rohkem »
Loodusmälestis
Loodusmälestis: Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Loodusmälestis ehk loodusmonument ehk üksikobjekt (varasemas eesti keeles ka loodusmälestusmärk) on elus või eluta looduse objekt, mis omab looduslikku tähtsust, kultuuriloolist või esteetilist väärtust, ja on inimtegevuse tagajärjel sattunud ohtu.
Uus!!: Paljand ja Loodusmälestis · Näe rohkem »
Lopa paljand
Lopa paljand Lopa paljand on paljand Viljandi maakonnas Mulgi vallas Atika külas, Pöögle oja kaldal.
Uus!!: Paljand ja Lopa paljand · Näe rohkem »
Maarjamäe paekallas
Suhkrumäe paljandis olev diktüoneemaargilliit Maarjamäe paekallas asub Tallinna Pirita linnaosas ning ulatub lauluväljaku ülemistest väravatest Kose teeni.
Uus!!: Paljand ja Maarjamäe paekallas · Näe rohkem »
Maasi paljand
Maasi paljand on paljand endises paemurrus (Maasi murd), halduslikult Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Maasi paljand · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Paljand ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Madal pae
Madal pae Madal pae on paljand Ahja jõe paremkaldal Saesaare paisjärve ääres.
Uus!!: Paljand ja Madal pae · Näe rohkem »
Maimu koobas
Maimu koobas (ka: Mäkiste Põrguhaud, Mägiste Põrguhaud) on koobas Viljandi maakonnas Mulgi vallas Allaste külas.
Uus!!: Paljand ja Maimu koobas · Näe rohkem »
Make müür
Make müür (ka Möldre müür) on kuni 12 meetri kõrgusele ulatuv liivakivipaljand Piusa jõe kaldal, kalda kõrgus on kuni 17 meetrit.
Uus!!: Paljand ja Make müür · Näe rohkem »
Mäekalda paljand
Mäekalda paljand on paljand Tallinnas Lasnamäe linnaosas paekaldas, Laagna tee ääres (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Mäekalda paljand · Näe rohkem »
Mäekalda-Liivoja paljand
Mäekalda-Liivoja paljand on paljand Tallinnas Lasnamäe linnaosas Kadrioru kaguosas Mäekalda teesüvendi juures, kus oli endine loomaaed (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Mäekalda-Liivoja paljand · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Paljand ja Mägi · Näe rohkem »
Mündi paemurd
Mündi paemurd (ka Mündi murd) on endine paemurd ja ühtlasi paljand Järva maakonnas Paide linnas Mündi külas.
Uus!!: Paljand ja Mündi paemurd · Näe rohkem »
Mõnuste paemurd
Mõnuste paemurd on endine paemurd ja ühtlasi paljand Harju maakonnas Saue vallas Mõnuste külas.
Uus!!: Paljand ja Mõnuste paemurd · Näe rohkem »
Mõra jõeoru paljandid
Mõra jõeoru paljandid (ka: Mõra paljandid) on paljandid Mõra jõe orus, halduslikult Taru maakonnas Kastre vallas (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Mõra jõeoru paljandid · Näe rohkem »
Mõsumägi
Mõsumägi 2015 mais Mõsumägi 2015 septembris langetatud veetasemega Mõsumägi ehk Kakumägi ehk Haavasaare kalju on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõe paremkaldal, Saesaare paisjärve ääres, Saesaare hüdroelektrijaama paisust umbes 1,8 km ülesvoolu.
Uus!!: Paljand ja Mõsumägi · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Paljand ja Merebioloogia · Näe rohkem »
Moe paemurd
Moe paemurd on endine paemurd ja ühtlasi paljand Moe piiritustehase lähedal, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Paljand ja Moe paemurd · Näe rohkem »
Napa paljand
Napa paljand on paljand Purtse jõe vasakul kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Napa paljand · Näe rohkem »
Narva jõe paljand
Narva jõe paljand on paljand Narva jõe vasakul kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Narva jõe paljand · Näe rohkem »
Narva karjäär
Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1970.
Uus!!: Paljand ja Narva karjäär · Näe rohkem »
Narva karjääri läänesein
Narva karjääri läänesein on Narva karjääri 4.
Uus!!: Paljand ja Narva karjääri läänesein · Näe rohkem »
Nõmmeküla paljand
Nõmmeküla paljand on paljand endises Nõmmeküla paemurrus; halduslikult Harju maakonnas Kiili vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Nõmmeküla paljand · Näe rohkem »
Nõmmeveski paljand
Nõmmeveski paljand Nõmmeveski paljand on paljand Valgejõe kaldal; halduslikult Harju maakonnas Kuusalu vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Nõmmeveski paljand · Näe rohkem »
Nuia paljand
Nuia paljand on paljand Halliste ürgorgu suubuvas sälkorus; halduslikult Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Nuia paljand · Näe rohkem »
Nunne tänava paljand
Nunne tänava paljand on paljand Toompea kirdenõlval; halduslikult Tallinnas Kesklinna linnaosas Nunne tänava ääres (Tallinna vanalinn) (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Nunne tänava paljand · Näe rohkem »
Oandu paljand
Oandu paljand on paljand Purtse jõe (Oandu jõe) kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Oandu paljand · Näe rohkem »
Obinitsa paljand
Obinitsa paljand (ka: Obinitsa liivakivipaljand) on paljand Tuhkvitsa oja paisutatud osa kaldajärsakul; halduslikult Võru maakonnas Setomaa vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Obinitsa paljand · Näe rohkem »
Oinamäe paljand
Oinamäe paljand on paljand Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Paljand ja Oinamäe paljand · Näe rohkem »
Ojaküla paemurd
Ojaküla paemurd on endine paemurd Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojakülas.
Uus!!: Paljand ja Ojaküla paemurd · Näe rohkem »
Oore meierei paljand
Oore meierei paljand on paljand Pärnu jõe vasakul kaldal endisaegse Oore meierei lähedal; halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Oore meierei paljand · Näe rohkem »
Oosemägi
Oosemäe koobas 2015 mais Oosemäe koobas 2015 septembris langetatud veetasemega Oosemägi ehk Oonega mägi ehk Vanakivi mägi ehk Rebasemägi on paljand Ahja jõe paremkaldal Saesaare paisjärve ääres.
Uus!!: Paljand ja Oosemägi · Näe rohkem »
Orajõgi
Orajõgi (ka Põlgaste jõgi, Põlva jõgi) on jõgi Lõuna-Eestis, Ahja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Paljand ja Orajõgi · Näe rohkem »
Orasoja
Orasoja juga märtsis 2008 Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja on oja Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Paljand ja Orasoja · Näe rohkem »
Orasoja kanjon
Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja kanjon ehk Orasoja ürgorg on klindilõhe Põhja-Eesti panga Narva klindilõigus Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas.
Uus!!: Paljand ja Orasoja kanjon · Näe rohkem »
Orasoja paljand
Orasoja paljand on paljand Orasoja kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas.
Uus!!: Paljand ja Orasoja paljand · Näe rohkem »
Paadla murd
Paadla murd on endine kivimurd ja ühtlasi ka paljand Saare maakonnas Paevere külas.
Uus!!: Paljand ja Paadla murd · Näe rohkem »
Paekna paemurd
Paekna paemurd on kasutatav paemurd Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera külas.
Uus!!: Paljand ja Paekna paemurd · Näe rohkem »
Pagramantise regionaalpark
Akmena jõgi Plynoji soo Pagramantis regionaalpark (leedu keeles Pagramančio regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Šilalė ja Tauragė rajoonis.
Uus!!: Paljand ja Pagramantise regionaalpark · Näe rohkem »
Paistu ürgorg
Paistu Põrguorg, Varstu oja uus voolutee Aruküla lademe liivakivis 2011. aastal Paistu ürgorg on ürgorg Sakala kõrgustiku keskosas Viljandi maakonnas.
Uus!!: Paljand ja Paistu ürgorg · Näe rohkem »
Paistu põrguoru paljand
Paistu põrguoru paljand 2011. aastal. Paistu põrgu paljand (ka: Paistu põrguoru paljand) on kaitsealune paljand Paistu ürgorus Viljandi maakonnas Viljandi vallas (vaadatud 02.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Paistu põrguoru paljand · Näe rohkem »
Pakerordi paljand
Pakerordi paljand on paljand Pakri poolsaare läänerannikul; halduslikult Harju maakonnas Paldiski linnas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Pakerordi paljand · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Paljand ja Paljandumine · Näe rohkem »
Palsi paljand
Palsi paljand on paljand Lavatsi järve idakaldal; halduslikult Tartu maakonnas Kastre vallas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Palsi paljand · Näe rohkem »
Paluküla paemurd
Paluküla paemurd on endine paemurd Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Palukülas.
Uus!!: Paljand ja Paluküla paemurd · Näe rohkem »
Panemunė regionaalpark
Regionaalpargi administratiivhoone Panemunė regionaalpark (leedu keeles Panemunių regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Jurbarkase, Kaunase ja Šakiai rajoonis.
Uus!!: Paljand ja Panemunė regionaalpark · Näe rohkem »
Pank (geoloogia)
Panga pank Saaremaa kirdeosas Pank (rootsi keeles bank) on järsak, mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toimel.
Uus!!: Paljand ja Pank (geoloogia) · Näe rohkem »
Patkuli trepi paljand
Patkuli trepi paljand on paljand Harju maakonnas Tallinnas Kesklinna linnaosas Toompea loodeserval (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Patkuli trepi paljand · Näe rohkem »
Päärdu paljand
Päärdu paljand on kaitsealune paljand Rapla maakonnas Märjamaa vallas Päärdu külas Päärdu jõe paremal kaldal.
Uus!!: Paljand ja Päärdu paljand · Näe rohkem »
Pääsküla kõviku paljandid
Pääsküla kõviku paljandid on Pääsküla kõvikul olevad paljandid; halduslikult Harju maakonnas Saku vallas.
Uus!!: Paljand ja Pääsküla kõviku paljandid · Näe rohkem »
Päri paemurd
Päri paemurd on endine paemurd Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Päri külas.
Uus!!: Paljand ja Päri paemurd · Näe rohkem »
Pärnu lade
Tori põrgus paljanduvad Pärnu lademe liivakivid. Pärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Paljand ja Pärnu lade · Näe rohkem »
Pärtlioru paljand
Pärtlioru paljand on paljand Purtse jõe kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Pärtlioru paljand · Näe rohkem »
Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand
Peetri jõe liivakivipaljand Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand on paljand Peetri jõe paremal kaldal (vaadatud 09.04.2013); halduslikult Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Paljand ja Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand · Näe rohkem »
Peetri jõgi
pisi Peetri jõgi (ka Melnupe jõgi, Ihte jõgi, Mušturg) on jõgi, mille alamjooks paikneb Võrumaal, aga lähe Kirde-Lätis.
Uus!!: Paljand ja Peetri jõgi · Näe rohkem »
Porkuni paemurd
Porkuni paemurd Porkuni paemurd on endine paemurd Valgejõe ürgoru nõlval, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Paljand ja Porkuni paemurd · Näe rohkem »
Poruni jõgi
Poruni jõgi Poruni jõgi Poruni jõgi (ka Borovnja jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Narva jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Paljand ja Poruni jõgi · Näe rohkem »
Pukinõmme astang
Pukinõmme astang on astang ja ühtlasi paljand Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Paljand ja Pukinõmme astang · Näe rohkem »
Pusku paemurd
Pusku paemurd on paemurd Lääne maakonnas Pusku külas.
Uus!!: Paljand ja Pusku paemurd · Näe rohkem »
Rägavere paemurd
Paljand karjääris Rägavere paemurd on endine paemurd Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna piiril Vinni valla Piira külas.
Uus!!: Paljand ja Rägavere paemurd · Näe rohkem »
Rõstla karjäär
Vana karstimaastik Rõstla karjääris Rõstla paekarjäär on karjäär Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Rõstla karjäär · Näe rohkem »
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Uus!!: Paljand ja Regoliit · Näe rohkem »
Rekultiveerimine
Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
Uus!!: Paljand ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »
Ruhnu paljand
Ruhnu paljand (ka: Flisbacka järsak) on paljand Ruhnu saarel.
Uus!!: Paljand ja Ruhnu paljand · Näe rohkem »
Saastna rand
Saastna rand on rannaala Saastna poolsaarel; halduslikult Pärnu maakonnas Lääneranna vallas (vaadatud 12.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Saastna rand · Näe rohkem »
Saka joastik
Joastik veerohkel suvel, juunis 2010 Saka joastik (ka Kivisilla joastik) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas omaaegse Saka mõisa (millest ka joastiku nimi) maa-alal ja laskub alla Saka pangast.
Uus!!: Paljand ja Saka joastik · Näe rohkem »
Saka veelask
Saka veelask, august 2009. Saka veelask on Nõukogude ajal Ontika-Saka panka Ida-Virumaal murtud sälkorg, see on 60 meetrit lai ja 30 meetrit sügav.
Uus!!: Paljand ja Saka veelask · Näe rohkem »
Saku paekivipaljand
Saku paekivipaljand on kaitsealune paljand Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus (vaadatud 17.12.2015) aadressil Pähklimäe 2.
Uus!!: Paljand ja Saku paekivipaljand · Näe rohkem »
Sarkanās klintis
Sarkanās klintis Sarkanās klintis ('punased kaljud') ehk Pietrags ehk Pietragsi kaljud (Pietraga klintis) ehk Mačperu klintis on liivakivipaljandid Lätis Limbaži piirkonnas Heinaste vallas Salatsi jõe alamjooksu vasakul kaldal raudsilla ja endise raudteetammi lähedal.
Uus!!: Paljand ja Sarkanās klintis · Näe rohkem »
Sänna paljand
Sänna paljand (ka: Purlaku paljand, Liivhavva paljand) on paljand Pärlijõe orus; halduslikult Võru maakonnas Rõuge vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Sänna paljand · Näe rohkem »
Sõmerpalu paljand
Sõmerpalu paljand on paljand Pühajõe kaldal; halduslikult Võru maakonnas Võru vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Sõmerpalu paljand · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Paljand ja Settekivim · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Paljand ja Silur · Näe rohkem »
Skaudvilė
Skaudvilė on linn Leedus Tauragė rajoonis, Skaudvilė valla halduskeskus.
Uus!!: Paljand ja Skaudvilė · Näe rohkem »
Soeoos
Soeoos Soeoos ehk Soeoone kalju on paljand Ahja jõe paremkaldal, Suure Taevaskoja ja Otteni vesiveski vahel.
Uus!!: Paljand ja Soeoos · Näe rohkem »
Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
Uus!!: Paljand ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »
Stratotüüp
Stratotüüp (ka tüüpläbilõige) on kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks.
Uus!!: Paljand ja Stratotüüp · Näe rohkem »
Stratotüüppaljand
Stratotüüppaljand ehk stratotüüpne paljand on kindlat stratotüüpi esindav paljand, mis illustreerib maapõue ehitust ja ajalugu, hõlbustab geoloogiahariduse edasiandmist ja eriala edendamist.
Uus!!: Paljand ja Stratotüüppaljand · Näe rohkem »
Suhkrumäe paljand
Suhkrumäe paljand Suhkrumäe paljand on paljand Tallinnas Maarjamäe lossi taga.
Uus!!: Paljand ja Suhkrumäe paljand · Näe rohkem »
Suislepa paljand
suure nälja mälestusmärk. Suislepa paljand (ka: Uue-Suislepa paljand) on paljand Õhne jõe vasakul kaldal Uue-Suislepa mõisa pargi juures; halduslikult Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Paljand ja Suislepa paljand · Näe rohkem »
Taevaskoda
Suur Taevaskoda talvel Liivakivikihtide paljandumine Taevaskojas Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivipaljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas.
Uus!!: Paljand ja Taevaskoda · Näe rohkem »
Tagavere paemurd
Tagavere paemurd on paemurd Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Tagavere paemurd · Näe rohkem »
Tamme pank
Üks Tamme paljanditest juulis 2010 pisi pisi Tamme pank on Võrtsjärve idarannikul asuv paljandite rühm (vaadatud 09.04.2013).
Uus!!: Paljand ja Tamme pank · Näe rohkem »
Tamsalu karjäär
Tamsalu karjäär (ka: Tamsalu paemurd, Tamsalu-Sääse peamurd) on endine karjäär Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Paljand ja Tamsalu karjäär · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Paljand ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Türisalu paljand
Türisalu paljand on paljand Türisalu paekalda astangul; halduslikult Harju maakonnas Harku vallas Türisalu küla lähedal (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Türisalu paljand · Näe rohkem »
Tõrma paepaljand
Tõrma paepaljand (ka: Tõrma loopealne) on paljand Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Paljand ja Tõrma paepaljand · Näe rohkem »
Tiirhanna paemurd
Tiirhanna paemurd on endine paemurd Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Tiirhanna paemurd · Näe rohkem »
Tiiu Märss
Tiiu Märss (1970. aastani Tiiu Noppel; sündinud 5. oktoobril 1943 Elvas) on eesti geoloog (paleoihtüoloog).
Uus!!: Paljand ja Tiiu Märss · Näe rohkem »
Tikste paljand
Tikste paljand (ka: Pokardi paljand) on paljand Tikste ürgorus Pokardi oja kaldal; halduslikult Valga maakonnas Tõrva linnas (vaadatud 14.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Tikste paljand · Näe rohkem »
Tiskre paljand
Tiskre paljand on paljand Rannamõisa pangal.
Uus!!: Paljand ja Tiskre paljand · Näe rohkem »
Tobrova paljand
Tobrova paljand (ka: Tobrova liivakivipaljand) on paljand Tuhkvitsa oja orus; halduslikult Võru maakonnas Setomaa vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Tobrova paljand · Näe rohkem »
Toolse paljand
Toolse paljand on paljand Toolse jõe orus; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Toolse paljand · Näe rohkem »
Toompea paljand
Toompea paljand Toompea paljand on paljand Harju maakonnas Tallinna Kesklinna linnaosas Toompea läänenõlval (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Toompea paljand · Näe rohkem »
Tsuba pae
Tsuba pae (ka Tšuba pae) on aluspõhjapaljand Ahja jõe paremal kaldal.
Uus!!: Paljand ja Tsuba pae · Näe rohkem »
Uhaku sängi paljandid
Uhaku sängi paljandid (ka: Uhaku jõe kanjoni paljandid) on paljandid Uhaku ehk Erra jõe sängis; halduslikult Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganusel.
Uus!!: Paljand ja Uhaku sängi paljandid · Näe rohkem »
Utria pank
Utria panga paljandid. Esiplaanil Utria savikallas, kaugemal kõrgekallas augustis 2007. Utria pank (ka Udria pank) on Põhja-Eesti panga osa (klindisaar) Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Udria külas.
Uus!!: Paljand ja Utria pank · Näe rohkem »
Vahtrepa maastikukaitseala
Maastikukaitsealal asub Vahtrepa pank. Vahtrepa maastikukaitseala (ka: Kallaste maastikukaitseala) on maastikukaitseala Hiiumaal Hiiumaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Vahtrepa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Vahtrepa pank
Kallaste pank Vahtrepa pank ehk Kallaste pank on loode-kagusuunaline pank Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Vahtrepa külas, Hilleste–Hellamaa tee ääres.
Uus!!: Paljand ja Vahtrepa pank · Näe rohkem »
Vaida paljand
Vaida paljand on paljand Hendrikhansu oja kaldal, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas.
Uus!!: Paljand ja Vaida paljand · Näe rohkem »
Valaste juga
Valaste juga talvel 2008 Valaste juga Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas (varem Kohtla vallas) Valaste külas.
Uus!!: Paljand ja Valaste juga · Näe rohkem »
Vapramäe paljand
Vapramäe paljand on paljand Voika oja orus; halduslikult Tartu maakonnas Nõo vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Vapramäe paljand · Näe rohkem »
Varangu paljand
Varangu paljand on paljand Selja jõe ürgoru vasakul kaldal; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Varangu asulas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Varangu paljand · Näe rohkem »
Vardja aluskivimi paljand
Vardja aluskivimi paljand on paljand Halliste jõe ühe lõigu – Vardja kärestiku – põhjas; halduslikult Pärnu maakonnas Saarde vallas (vaadatud 08.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Vardja aluskivimi paljand · Näe rohkem »
Vastseliina vald
Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas.
Uus!!: Paljand ja Vastseliina vald · Näe rohkem »
Väike Taevaskoda
Talv Väike-Taevaskojas (jaanuar 2016) Suvi Väike-Taevaskojas (juuni 2019) Väike Taevaskoda on Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, üks taevaskodadest, mis jääb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale.
Uus!!: Paljand ja Väike Taevaskoda · Näe rohkem »
Võhandu jõe ürgorg
Liivakivipaljand Võhandu jõe ürgorus Võhandu jõe ürgorg on kaitstav ürgorg Põlva maakonnas Räpina vallas.
Uus!!: Paljand ja Võhandu jõe ürgorg · Näe rohkem »
Vesiku jõgi
Vesiku jõgi (ka Vesiku oja) on jõgi Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Vesiku jõgi · Näe rohkem »
Vihula paljand
Vihula paljand on paljand Mustoja kaldal; halduslikult Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (vaadatud 04.05.2013).
Uus!!: Paljand ja Vihula paljand · Näe rohkem »
Vinguta küla paemurd
Vinguta küla paemurd (ka: Vinguta paemurd, Paadiku paemurd) on paemurd ja ühtlasi seal olev paljand Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Paljand ja Vinguta küla paemurd · Näe rohkem »
