Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Alföld, Apatin, Aquileia, Attila, Álmos, Árpád, Bad Vöslau, Baieri hertsogkond, Bajuvaarid, Banja Luka, Bütsantsi ajalugu, Burda, Burgenland, Constans, Constantius II, Daakia, Daakia (Rooma provints), Duklja, Dunántúl, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esztergom, Fürstenfeld, Frangi riik, Friuli, Géza, Germaanlased, Glagoolitsa, Goodid, Großhöflein, Hadrianus, Herennius Etruscus, Hieronymus, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Illüüria, Illüüria (Rooma provints), Illüürlased, Isis, Janus Pannonius, Karl Suur, Keszthely kultuur, Kraini mark, Kujawy, Langobardid, Langobardide kuningate loend, Lääne-Rooma keisririik, ..., Lõunaslaavlased, Marcus Aurelius, Mediolanumi lahing, Morava, Noricum, Osseedid, Ostsiedlung, Pannoonia mark, Pannoonia romaani keel, Poola ajalugu, Romulus Augustulus, Rooma Itaalia, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma riik, Salzburgi peapiiskopkond, Schattendorf, Seibersdorf, Serbia vürstkond (keskaegne), Sirmium, Slaavlased, Steiermargi liidumaa, Suur-Määri riik, Törökbálint, Teutoburgi metsa lahing, Theodosius I, Ungari ajalugu, Ungari vürstiriik, Valentinianus I, Vandaalid, Viin, Vipsania Agrippina, 0. aastad, 10, 3. sajandi kriis, 6, 7, 8. sajand, 9, 9 eKr. Laienda indeks (40 rohkem) »
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Uus!!: Pannoonia ja Alföld · Näe rohkem »
Apatin
Katoliku kirik Apatinis Tänav Apatinis Apatin (serbia keeles Апатин, Apatin) on linn Serbias Vojvodinas Lääne-Bačka ringkonnas, Apatini valla keskus.
Uus!!: Pannoonia ja Apatin · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Pannoonia ja Aquileia · Näe rohkem »
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Uus!!: Pannoonia ja Attila · Näe rohkem »
Álmos
Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.
Uus!!: Pannoonia ja Álmos · Näe rohkem »
Árpád
Árpádi kuju Ráckeve linnas Ungaris Árpádi kuju Budapestis Kangelaste väljakul (''Hősök tere'') Árpád (u 845 – u 907) oli madjarite hõimuliidu juht 9.
Uus!!: Pannoonia ja Árpád · Näe rohkem »
Bad Vöslau
Bad Vöslau on kuurortlinn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Badeni ringkonnas.
Uus!!: Pannoonia ja Bad Vöslau · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Pannoonia ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Pannoonia ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Banja Luka
Vaade linnale ümbritsevatelt mägedelt Banja Luka on Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt teine linn, Serblaste Vabariigi pealinn ja Banja Luka valla keskus.
Uus!!: Pannoonia ja Banja Luka · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Pannoonia ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Burda
Kalju Burda mäestikus Vaade mäestikule üle Doonau Burda (ungari Kovácspataki-hegyek, ka Helembai-hegység) on mäestik Slovakkia lääneosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Põhja-Ungari keskmäestikust.
Uus!!: Pannoonia ja Burda · Näe rohkem »
Burgenland
Burgenland (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa.
Uus!!: Pannoonia ja Burgenland · Näe rohkem »
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Uus!!: Pannoonia ja Constans · Näe rohkem »
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Uus!!: Pannoonia ja Constantius II · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Pannoonia ja Daakia · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Pannoonia ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Duklja
Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.
Uus!!: Pannoonia ja Duklja · Näe rohkem »
Dunántúl
Ungari kaart, millel Dunántúli ala on märgitud rohelisega Dunántúl (ladina Transdanubia, saksa Transdanubien, horvaadi Prekodunavlje või Zadunavlje, slovaki Zadunajsko) on ajalooline piirkond Ungaris.
Uus!!: Pannoonia ja Dunántúl · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Pannoonia ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Esztergom
Esztergomi katedraal Esztergom (saksa keeles Gran, slovaki keeles Ostrihom) on linn Ungaris Komárom-Esztergomi komitaadis, Esztergomi kreisi halduskeskus.
Uus!!: Pannoonia ja Esztergom · Näe rohkem »
Fürstenfeld
Fürstenfeld (ungari: Fölöstöm) on linn (Stadt) Kagu-Austrias Steiermargi liidumaal, Ungari piiri lähedal.
Uus!!: Pannoonia ja Fürstenfeld · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Pannoonia ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Pannoonia ja Friuli · Näe rohkem »
Géza
Géza (u 945 – 997) oli Ungari suurvürst u 970 kuni 997.
Uus!!: Pannoonia ja Géza · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Pannoonia ja Germaanlased · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Pannoonia ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Pannoonia ja Goodid · Näe rohkem »
Großhöflein
Großhöflein (ungari: Nagy-Höflány, Nagyhöflány, horvaadi: Velika Holovajna) on turulinn (Marktgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Eisenstadt-Umgebungi ringkonnas.
Uus!!: Pannoonia ja Großhöflein · Näe rohkem »
Hadrianus
Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.
Uus!!: Pannoonia ja Hadrianus · Näe rohkem »
Herennius Etruscus
Herennius Etruscuse antoninianus (hõbemünt) Herennius Etruscus (227–251 pKr) oli Rooma keisri Deciuse kaaskeiser aastal 251.
Uus!!: Pannoonia ja Herennius Etruscus · Näe rohkem »
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Uus!!: Pannoonia ja Hieronymus · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: Pannoonia ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Pannoonia ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Pannoonia ja Hunnid · Näe rohkem »
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Uus!!: Pannoonia ja Hunnide impeerium · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Pannoonia ja Idagoodid · Näe rohkem »
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Uus!!: Pannoonia ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Uus!!: Pannoonia ja Illüüria · Näe rohkem »
Illüüria (Rooma provints)
Illüüria provints Illüüria oli Rooma provints alates aastast 27 eKr kuni millalgi Vespasianuse valitsemisajal (69–79 pKr).
Uus!!: Pannoonia ja Illüüria (Rooma provints) · Näe rohkem »
Illüürlased
Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2.
Uus!!: Pannoonia ja Illüürlased · Näe rohkem »
Isis
Isis Isis (egiptuse keeles 'troon') oli vanaegiptuse mütoloogias jumalanna, Osirise naine ja õde ning Horose ema.
Uus!!: Pannoonia ja Isis · Näe rohkem »
Janus Pannonius
Janus Pannonius Janus Pannoniuse kuju Pécsis (skulptor Miklós Borsos, 1972). Janus Pannonius (ladina keeles ka Ioannes Pannonius, horvaadi keeles Ivan Česmički, ungari keeles Csezmiczei János või Cesinge János; 29. august 1434 Čazma – 27. märts 1472 Medvedgradi loss Zagrebi lähedal) oli horvaadi-ungari päritolu ladinakeelne luuletaja, diplomaat ja Pécsi piiskop.
Uus!!: Pannoonia ja Janus Pannonius · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Pannoonia ja Karl Suur · Näe rohkem »
Keszthely kultuur
Vaade õhust roomaaegse Keszthely kultuuri keskusele ''Gorsium-Herculia'' asulale (tänapäeval Táci küla Ungaris) Keszthely kultuur kujunes välja umbes aastavahemikus 500–700 Pannoonia romaniseerunud elanike hulgas, kes elasid Castellumi-nimelises kindlustatud küla piirkonnas (tänase Ungari lääneosas Balatoni järve lähedal asuv Keszthely asula).
Uus!!: Pannoonia ja Keszthely kultuur · Näe rohkem »
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Uus!!: Pannoonia ja Kraini mark · Näe rohkem »
Kujawy
Paiknemine Poola kaardil Kujawy vapp Kujawy (poola: Kujawy; saksa: Kujawien; ladina: Cuiavia) on ajalooline piirkond Põhja-Kesk-Poolas, paiknedes Wisła vasakkaldal, samuti Noteći jõest ja Gopło järvest idas.
Uus!!: Pannoonia ja Kujawy · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Pannoonia ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningate loend
Langobardide kuningad või reges Langobardorum (ainsuses rex Langobardorum) valitsesid seda germaani rahvast 6.
Uus!!: Pannoonia ja Langobardide kuningate loend · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Pannoonia ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Pannoonia ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Uus!!: Pannoonia ja Marcus Aurelius · Näe rohkem »
Mediolanumi lahing
Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.
Uus!!: Pannoonia ja Mediolanumi lahing · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Pannoonia ja Morava · Näe rohkem »
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Uus!!: Pannoonia ja Noricum · Näe rohkem »
Osseedid
Osseet 18. sajandi riietuses, Ramonov Vano (19. sajand) Osseedid on idairaani keelte hulka kuuluvat osseedi keelt kõnelev rahvas Kaukaasias.
Uus!!: Pannoonia ja Osseedid · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Pannoonia ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Pannoonia ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Pannoonia romaani keel
Idaromaani keeled (pannoonia romaani keel rohelises) Pannoonia romaani keel oli idaromaani keel, mida rääkisid latiniseerunud keldi ja illüüria rahvad.
Uus!!: Pannoonia ja Pannoonia romaani keel · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Pannoonia ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Uus!!: Pannoonia ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »
Rooma Itaalia
Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.
Uus!!: Pannoonia ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Pannoonia ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Pannoonia ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Pannoonia ja Rooma riik · Näe rohkem »
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Pannoonia ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Schattendorf
Schattendorf on vald (Marktgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Mattersburgi ringkonnas.
Uus!!: Pannoonia ja Schattendorf · Näe rohkem »
Seibersdorf
Seibersdorf on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Badeni ringkonnas.
Uus!!: Pannoonia ja Seibersdorf · Näe rohkem »
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Uus!!: Pannoonia ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Pannoonia ja Sirmium · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Pannoonia ja Slaavlased · Näe rohkem »
Steiermargi liidumaa
Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa.
Uus!!: Pannoonia ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Pannoonia ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Törökbálint
Törökbálint (saksa keeles Großturwall) on linn Ungaris Pesti komitaadis Érdi kreisis.
Uus!!: Pannoonia ja Törökbálint · Näe rohkem »
Teutoburgi metsa lahing
Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.
Uus!!: Pannoonia ja Teutoburgi metsa lahing · Näe rohkem »
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Uus!!: Pannoonia ja Theodosius I · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pannoonia ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Pannoonia ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Valentinianus I
Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.
Uus!!: Pannoonia ja Valentinianus I · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Pannoonia ja Vandaalid · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Pannoonia ja Viin · Näe rohkem »
Vipsania Agrippina
Vipsania Agrippina. Leitud Rusellaest (Roselle). Museo Nazionale Archeologico delle Marche de Grosseto Vipsania Agrippina (umbes 36 eKr – 20 pKr) oli Vana-Rooma riigimehe ja väejuhi Marcus Vipsanius Agrippa vanem tütar ning keiser Tiberiuse esimene abikaasa.
Uus!!: Pannoonia ja Vipsania Agrippina · Näe rohkem »
0. aastad
0.
Uus!!: Pannoonia ja 0. aastad · Näe rohkem »
10
10.
Uus!!: Pannoonia ja 10 · Näe rohkem »
3. sajandi kriis
Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.
Uus!!: Pannoonia ja 3. sajandi kriis · Näe rohkem »
6
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Pannoonia ja 6 · Näe rohkem »
7
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Pannoonia ja 7 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Pannoonia ja 8. sajand · Näe rohkem »
9
9.
Uus!!: Pannoonia ja 9 · Näe rohkem »
9 eKr
9.
Uus!!: Pannoonia ja 9 eKr · Näe rohkem »
