Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Artur Salf, Biograafiad (Re), Esimene maailmasõda, Esimene Masuuria järvede lahing, Esimese maailmasõja väejuhtide loend, Peter von Wrangell, Reinhold von Stackelberg, Rennenkampff, Sündinud 7. aprillil, Sõjaväelaste loend, Sovetsk, Tallinna Toomkool, Tannenbergi lahing, Vene-Jaapani sõda, Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium.
Artur Salf
Artur Salf (ees- ja perenime rööpvormid:, 4. november 1873 Veriora vald, Võrumaa – 22. august 1937 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, -teadlane ja -ajaloolane.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Artur Salf · Näe rohkem »
Biograafiad (Re)
Biograafiad (Re) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Re".
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Biograafiad (Re) · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esimene Masuuria järvede lahing
Esimene Masuuria järvede lahing oli 7.–14.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Esimene Masuuria järvede lahing · Näe rohkem »
Esimese maailmasõja väejuhtide loend
Siin on ülevaade esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Esimese maailmasõja väejuhtide loend · Näe rohkem »
Peter von Wrangell
Peter von Wrangell Peter von Wrangell (vene keeles Пётр Николаевич фон Врангель, hüüdnimi Paiper Пайпер; 27. august (vkj 15. august) 1878 Zarasai (Novoaleksandrovsk), Kovno kubermang – 25. aprill 1928 Brüssel, Belgia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas ja parun.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Peter von Wrangell · Näe rohkem »
Reinhold von Stackelberg
Reinhold von Stackelberg Vabahärra Gustav Reinhold von Stackelberg (15. november 1777 Mäo mõis – 12. jaanuar 1863 Mäo mõis) oli Eesti- ja Liivimaa mõisnik.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Reinhold von Stackelberg · Näe rohkem »
Rennenkampff
Rennenkampff on Vestfaalist pärit Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Rennenkampff · Näe rohkem »
Sündinud 7. aprillil
Siin loetletakse 7. aprillil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Sündinud 7. aprillil · Näe rohkem »
Sõjaväelaste loend
Siin on loetletud sõjaväelasi.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Sõjaväelaste loend · Näe rohkem »
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Sovetsk · Näe rohkem »
Tallinna Toomkool
Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »
Tannenbergi lahing
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »
Vene-Jaapani sõda
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Vene-Jaapani sõda · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium
Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium oli aastatel 1815 – 1917 Venemaa Keisririigi riigi- ja sõjalise kaitse riiklik keskkasutus, mida juhtis Venemaa sõjaminister.
Uus!!: Paul von Rennenkampff ja Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Paul Georg Edler von Rennenkampff, Paul Georg von Rennenkampff, Paul von Rennenkampf.
