Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pealiskord

Index Pealiskord

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.

37 suhted: Ahtme rike, Aluskord, Aluspõhi, Ameerika Ühendriigid, Andesiit, Antekliis, Aseri rike, Assamalla kuppel, Ķemeri rahvuspark, Barentsi saar, Eesti geoloogiline ehitus, Eesti kronostratigraafiline skaala, Eesti monoklinaal, Embūte looduspark, Hanerahu, Hiiumaa, Ida-Euroopa platvorm, Kilp (geoloogia), Kivim, Kraaton, Liiv, Litoloogiliselt heterogeenne põiksus, Maa, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (P), Mandriline maakoor, Monoklinaal, Petroloogia mõisteid, Pinnakate, Platvorm (geoloogia), Sünekliis, Sedimentoloogia mõisteid, Struktuurigeoloogia mõisteid, Tardkivim, Ukraina geograafia, Vendium, Viivikonna rike.

Ahtme rike

Ahtme rike on Kirde-Eestis olev kirde–edela-sihiline tektooniline rikkevöönd, mis läbib nii alus- kui pealiskorda.

Uus!!: Pealiskord ja Ahtme rike · Näe rohkem »

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Uus!!: Pealiskord ja Aluskord · Näe rohkem »

Aluspõhi

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.

Uus!!: Pealiskord ja Aluspõhi · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Pealiskord ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Pealiskord ja Andesiit · Näe rohkem »

Antekliis

Antekliis on suure ulatusega kumer platvormse aluskorra struktuur.

Uus!!: Pealiskord ja Antekliis · Näe rohkem »

Aseri rike

Aseri rike on Kirde- ja Kesk-Eestis olev kirde–edelasihiline tektooniline rikkevöönd, mis läbib nii alus- kui ka pealiskorda.

Uus!!: Pealiskord ja Aseri rike · Näe rohkem »

Assamalla kuppel

Assamalla kuppel on Lääne-Viru maakonnas Assamalla ja Kadila küla lähedal olev maastiku kõrgendik (lühikurd), mis on tekkinud pealiskorrakihtide kurrutusel.

Uus!!: Pealiskord ja Assamalla kuppel · Näe rohkem »

Ķemeri rahvuspark

Ķemeri rahvuspark (läti keeles Ķemeru nacionālais parks) on rahvuspark Lätis.

Uus!!: Pealiskord ja Ķemeri rahvuspark · Näe rohkem »

Barentsi saar

Barentsi saare asukoht Barentsi saar (norra Barentsøya) on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestikus Lääne-Teravmägede ja Edgeøya vahel.

Uus!!: Pealiskord ja Barentsi saar · Näe rohkem »

Eesti geoloogiline ehitus

Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.

Uus!!: Pealiskord ja Eesti geoloogiline ehitus · Näe rohkem »

Eesti kronostratigraafiline skaala

Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.

Uus!!: Pealiskord ja Eesti kronostratigraafiline skaala · Näe rohkem »

Eesti monoklinaal

Eesti monoklinaal on Põhja- ja Kesk-Eesti aluskorra peal lasuv Vendi- ja Vanaaegkonna pealiskord, mille paksus on 100–400 m. Monoklinaal on laugelt (15') lõunasse kaldu.

Uus!!: Pealiskord ja Eesti monoklinaal · Näe rohkem »

Embūte looduspark

Embūte looduspark on kaitseala Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Embūte vallas.

Uus!!: Pealiskord ja Embūte looduspark · Näe rohkem »

Hanerahu

Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.

Uus!!: Pealiskord ja Hanerahu · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Pealiskord ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Ida-Euroopa platvorm

Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.

Uus!!: Pealiskord ja Ida-Euroopa platvorm · Näe rohkem »

Kilp (geoloogia)

Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.

Uus!!: Pealiskord ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Pealiskord ja Kivim · Näe rohkem »

Kraaton

Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa.

Uus!!: Pealiskord ja Kraaton · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Pealiskord ja Liiv · Näe rohkem »

Litoloogiliselt heterogeenne põiksus

pisi Litoloogiliselt heterogeenne põiksus (inglise nonconformity) on kristalsetest kivimitest koosneva kivimkeha ja setteist või settekivimeist koosneva kivimkeha vaheline põiksus.

Uus!!: Pealiskord ja Litoloogiliselt heterogeenne põiksus · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Pealiskord ja Maa · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (A)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.

Uus!!: Pealiskord ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (P)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.

Uus!!: Pealiskord ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Pealiskord ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Monoklinaal

Monoklinaal ehk homoklinaal (inglise keeles monocline) on stratisfääris, eriti platvormide pealiskorras paljudes kohtades leiduv struktuurielement.

Uus!!: Pealiskord ja Monoklinaal · Näe rohkem »

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.

Uus!!: Pealiskord ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Pinnakate

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Uus!!: Pealiskord ja Pinnakate · Näe rohkem »

Platvorm (geoloogia)

Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.

Uus!!: Pealiskord ja Platvorm (geoloogia) · Näe rohkem »

Sünekliis

Sünekliis on suure ulatusega nõgus platvormse aluskorra struktuur.

Uus!!: Pealiskord ja Sünekliis · Näe rohkem »

Sedimentoloogia mõisteid

Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.

Uus!!: Pealiskord ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Struktuurigeoloogia mõisteid

Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.

Uus!!: Pealiskord ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Pealiskord ja Tardkivim · Näe rohkem »

Ukraina geograafia

Ukraina asukoht Euroopas Ukraina halduskaart Ukraina geograafia on regionaalgeograafia osa, mis uurib loodustingimusi Ukraina territooriumil ja ühiskonna korraldust selles riigis.

Uus!!: Pealiskord ja Ukraina geograafia · Näe rohkem »

Vendium

Vendium ehk Vend ehk Vendi kompleks on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus, mille asemel kasutatakse mõistet Ediacara.

Uus!!: Pealiskord ja Vendium · Näe rohkem »

Viivikonna rike

Viivikonna rike on Kirde-Eestis olev kirde–edela-sihiline tektooniline rikkevöönd, mis läbib nii alus- kui pealiskorda.

Uus!!: Pealiskord ja Viivikonna rike · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »