Sisukord
32 suhted: Allaniit, Angoob, Apatiit, Apliit, Berüll, Brokelandsheia, Eesti hiidrahnude loend, Eesti loodus, Eesti rändrahnud, Fluoriit, Gadoliniit, Gjerstadi vald, Granaadid, Kakukivi, Kivimite loend, Koralpe, Krüoliit, Kupukivi, Kvarts, Lesta kivi, Maateaduste mõisteid (P), Miarooliline tekstuur, Oligoklass, Oru lossipargi kivi, Petroloogia mõisteid, Rutiil, Süeniit, Spodumeen, Suurekivi rahn, Tõugu Saunakivi, Tsirkoon, Vivianiit.
Allaniit
Allaniit on epidoodi rühma mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Allaniit
Angoob
Näide angoobi kasutamisest. Tume angoob, mida on töödeldud sgrafiitotehnikas, on kaetud läbipaistva glasuuriga Angoob on niiskele, harva ka õhkkuivale või ettepõletatud saviesemele kantav vedel keraamiline mass (lobri).
Vaata Pegmatiit ja Angoob
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Vaata Pegmatiit ja Apatiit
Apliit
Apliit Apliit on peeneteraline soonkivim.
Vaata Pegmatiit ja Apliit
Berüll
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Berüll
Brokelandsheia
Brokelandsheia on majanduspiirkond Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas maantee E18 ääres.
Vaata Pegmatiit ja Brokelandsheia
Eesti hiidrahnude loend
Siin on loetletud Eesti hiidrahne.
Vaata Pegmatiit ja Eesti hiidrahnude loend
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.
Vaata Pegmatiit ja Eesti loodus
Eesti rändrahnud
migmatiidist. Eesti rändrahnud on Eesti alal asuvad rändrahnud (sealhulgas hiidrahnud).
Vaata Pegmatiit ja Eesti rändrahnud
Fluoriit
Fluoriit on mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Fluoriit
Gadoliniit
Gadoliniit Gadoliniit on musta värvi klaasja läikega silikaatne mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Gadoliniit
Gjerstadi vald
Gjerstadi vald on vald Norras Agderi maakonnas Risøri lähedal sisemaal Vestfold og Telemargi maakonna piiri ääres.
Vaata Pegmatiit ja Gjerstadi vald
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Vaata Pegmatiit ja Granaadid
Kakukivi
Kakukivi (ka Saunakivi) on pegmatiidist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda poolsaarel.
Vaata Pegmatiit ja Kakukivi
Kivimite loend
Siin on loetletud kivimeid.
Vaata Pegmatiit ja Kivimite loend
Koralpe
Koralpe keskosa koos Große Speikkogeliga vaadatuna läänest Koralpe (sloveeni: Golica või Gola planina), mida nimetatakse ka Koralmiks, on mäestik Lõuna-Austrias, mis eraldab Kärnteni liidumaa idaosa Steiermargi liidumaa lõunaosast.
Vaata Pegmatiit ja Koralpe
Krüoliit
Krüoliit Krüoliit on valge või värvitu monokliinne mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Krüoliit
Kupukivi
Kupukivi Kupukivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Kupu külas.
Vaata Pegmatiit ja Kupukivi
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Kvarts
Lesta kivi
Lesta kivi on looduskaitsealune rahn Tallinnas Kakumäel Vabaõhumuuseumi tee ääres.
Vaata Pegmatiit ja Lesta kivi
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Vaata Pegmatiit ja Maateaduste mõisteid (P)
Miarooliline tekstuur
Miarooliline tekstuur, ka miaroliidiline tekstuur, on süvakivimi tekstuur, mida põhjustavad kivimis kristallisatsiooniproduktidega täitunud süvakivimis esinevad väikesed (Miaroolilise tekstuuri puhul kivimi tühikud (vesiikulid) ei ole siiski üleni täitunud sekundaarsete mineraalidega (sel juhul tekiks mandelkivitekstuur), vaid osaliselt, täpsemalt – vaid vesiikulite seinad kattuvad hilisemate hüdrotermaalsete protsesside käigus sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega, mis põhjustavadki vesiikulite seintele miaroolilise tekstuuri.
Vaata Pegmatiit ja Miarooliline tekstuur
Oligoklass
Oligoklass on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide plagioklassi rühma.
Vaata Pegmatiit ja Oligoklass
Oru lossipargi kivi
Oru lossipargi kivi (ka Oru pargi kivi, Jelissejevi kivi, Ohvrikivi) on pegmatiidist hiidrahn Ida-Viru maakonnas Toila-Oru pargis.
Vaata Pegmatiit ja Oru lossipargi kivi
Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.
Vaata Pegmatiit ja Petroloogia mõisteid
Rutiil
Rutiil Šveitsist (mõõtmed: 2,0 × 1,6 × 0,8 cm) Rutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2).
Vaata Pegmatiit ja Rutiil
Süeniit
Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.
Vaata Pegmatiit ja Süeniit
Spodumeen
Spodumeen on pürokseenide hulka kuuluv mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Spodumeen
Suurekivi rahn
Suurekivi rahn on rändrahn Tallinnas, Pirita linnaosas Lepiku asumis.
Vaata Pegmatiit ja Suurekivi rahn
Tõugu Saunakivi
Tõugu Saunakivi on gneissgraniidist hiidrahn Lääne-Viru maakonnas Tõugu külas.
Vaata Pegmatiit ja Tõugu Saunakivi
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Vaata Pegmatiit ja Tsirkoon
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Vaata Pegmatiit ja Vivianiit
Tuntud ka kui Pegmatiidid.