Sisukord
92 suhted: Alang, Alass, Ameerika Ühendriigid, Ülang, Üldgeograafiline kaart, Ökokliin, Demersaalsed kalad, Depressioon (täpsustus), Devoni lavamaa, Dione (kuu), Eesti ürglooduse raamat, Eesti loodus, Eesti loodusmälestiste loend, Eksogeensed protsessid, Endel Rähni, Fluviaalsus, Geomorfoloogia, Geomorfoloogia mõisteid, Haanja servamoodustiste vöönd, Hüdroakustika, Impaktstruktuur, India ookean, Karepa, Karst, Karstikaitseala, Karstilehter, Kõrgendik, Kõrgustik, Kihtvulkaan, Kisejärve liustikuline vallistik, Korallrahu, Kriiva (pinnavorm), Kulumisastang, Kurisu, Limaan, Liustik, Liustikujärvesete, Liustikujõesete, Liustikusete, Loodusgeograafia, Maasäär, Maastik, Maateadus, Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (N), Maateaduste mõisteid (O), Maateaduste mõisteid (P), Maateaduste mõisteid (R), Merebioloogia, ... Laienda indeks (42 rohkem) »
Alang
Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.
Vaata Pinnavorm ja Alang
Alass
Alass on ümara läbilõike, lameda põhja ning järskude seintega termokarstiga seotud negatiivne pinnavorm.
Vaata Pinnavorm ja Alass
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Pinnavorm ja Ameerika Ühendriigid
Ülang
Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Ülang on normaalmurrangutega piiritletud piklik kerkinud (alangu suhtes) maakoore plokk.
Vaata Pinnavorm ja Ülang
Üldgeograafiline kaart
suuremõõtkavaline üldgeograafiline kaart Hainani saare üldgeograafiline kaart Üldgeograafiline kaart on kaart, millel kujutatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte.
Vaata Pinnavorm ja Üldgeograafiline kaart
Ökokliin
Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti.
Vaata Pinnavorm ja Ökokliin
Demersaalsed kalad
demersaalsete kalade esindaja Demersaalsed kalad on rühm kalu, kelle elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga.
Vaata Pinnavorm ja Demersaalsed kalad
Depressioon (täpsustus)
Depressioon on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Pinnavorm ja Depressioon (täpsustus)
Devoni lavamaa
Devoni lavamaa on Eesti aluspõhja pinnavorm, mis vastab Sakala kõrgustikule ja Otepää kõrgustikule.
Vaata Pinnavorm ja Devoni lavamaa
Dione (kuu)
Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest.
Vaata Pinnavorm ja Dione (kuu)
Eesti ürglooduse raamat
Eesti ürglooduse raamat on 17-köiteline kogumik, kus on antud üleriigiline ülevaade eluta looduse tähelepanuväärsetest objektidest.
Vaata Pinnavorm ja Eesti ürglooduse raamat
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.
Vaata Pinnavorm ja Eesti loodus
Eesti loodusmälestiste loend
Siin on loetletud Eesti loodusmälestisi. Nimekirja kuuluvad rändrahnud, paljandid, allikad, kivikülvid, karstialad, pinnavormid, meteoriidikraatrid, joad ja teised geoloogiliselt olulised looduslikud objektid Eestis.
Vaata Pinnavorm ja Eesti loodusmälestiste loend
Eksogeensed protsessid
Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.
Vaata Pinnavorm ja Eksogeensed protsessid
Endel Rähni
Endel Rähni (29. juuni 1917 Tartu – 5. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti geoloog.
Vaata Pinnavorm ja Endel Rähni
Fluviaalsus
Fluviaalsus ehk vooluveelisus ehk jõelisus on seotus vooluveekoguga, tavaliselt jõega.
Vaata Pinnavorm ja Fluviaalsus
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Vaata Pinnavorm ja Geomorfoloogia
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Pinnavorm ja Geomorfoloogia mõisteid
Haanja servamoodustiste vöönd
Haanja servamoodustiste vöönd oli umbes 13 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Vaata Pinnavorm ja Haanja servamoodustiste vöönd
Hüdroakustika
Hüdroakustika on akustika allharu, mis uurib heli levi ja selle rakendusi veekeskkonnas.
Vaata Pinnavorm ja Hüdroakustika
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Vaata Pinnavorm ja Impaktstruktuur
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Vaata Pinnavorm ja India ookean
Karepa
Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe ääres.
Vaata Pinnavorm ja Karepa
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Vaata Pinnavorm ja Karst
Karstikaitseala
Droonivideo Kostivere karstialast Karstikaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, kus tähelepanu alla on võetud karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormid, näiteks koopad.
Vaata Pinnavorm ja Karstikaitseala
Karstilehter
Väike karstilehter Saksamaal Karstilehter on vees lahustuvate kivimite pinna sisse tekkinud korrapärane, koonusjas, liua- või vannitaoline süvend.
Vaata Pinnavorm ja Karstilehter
Kõrgendik
Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.
Vaata Pinnavorm ja Kõrgendik
Kõrgustik
Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200–500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.
Vaata Pinnavorm ja Kõrgustik
Kihtvulkaan
Jaapanlaste püha mägi Fuji on tüüpiline kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Vaata Pinnavorm ja Kihtvulkaan
Kisejärve liustikuline vallistik
Kisejärve liustikuline vallistik (ka: Kisejärve glatsiaalne vallistik) on viimase mandrijää tekitatud pinnavorm Kisejärve järvestiku juures; halduslikult Võru maakonnas Rõuge vallas (vaadatud 14.05.2013).
Vaata Pinnavorm ja Kisejärve liustikuline vallistik
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Vaata Pinnavorm ja Korallrahu
Kriiva (pinnavorm)
Kriiva (vähem on kasutatud sõna "griiva"; vene грива) on Lääne-Siberi lauskmaal levinud pinnavorm.
Vaata Pinnavorm ja Kriiva (pinnavorm)
Kulumisastang
Kuesta Krimmi poolsaarel Tumedate värvidega on kujutatd kõvad kivimid ja heledate värvidega pehmemad kivimid Kulumisastang ehk kuesta on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm.
Vaata Pinnavorm ja Kulumisastang
Kurisu
Pudisoo jõe ääres Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool läbi pugemite põhjavette.
Vaata Pinnavorm ja Kurisu
Limaan
Satelliidipilt Dnestri limaanist Limaan (kreeka keeles limēn 'sadam, abajas') on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr.
Vaata Pinnavorm ja Limaan
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Pinnavorm ja Liustik
Liustikujärvesete
Liustikujärvesete ehk limnoglatsiaalne sete on jääpaisjärves ja jääjärves settinud sete.
Vaata Pinnavorm ja Liustikujärvesete
Liustikujõesete
Lahemaal Sillaotsa karjääris Liustikujõesete ehk glatsiofluviaalne sete ehk fluvioglatsiaalne sete on liustiku sulamisel tekkinud vooluvete kantud ja setitatud sete.
Vaata Pinnavorm ja Liustikujõesete
Liustikusete
Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.
Vaata Pinnavorm ja Liustikusete
Loodusgeograafia
Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.
Vaata Pinnavorm ja Loodusgeograafia
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Vaata Pinnavorm ja Maasäär
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Vaata Pinnavorm ja Maastik
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Vaata Pinnavorm ja Maateadus
Maateaduste mõisteid (D)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.
Vaata Pinnavorm ja Maateaduste mõisteid (D)
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Vaata Pinnavorm ja Maateaduste mõisteid (K)
Maateaduste mõisteid (N)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkiri algab N-tähega. naatrium – keemiline element järjenumbriga 11 naatriumsalpeeter – Nabala lade – nafta – naftageoloogia – naftalasund – nakhliit – NAO indeks – Narva lade – nasv – natroliit – nautiloidid – Nearktis – neeldumistegur – neem – merre või järve ulatuv maismaa osa neerjas agregaat – nefeliin – negatiivne kalle – negatiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam nekk – nematofüüdid – Neoarhaikum – Neogeen – Neoproterosoikum – neotektoonika – neotektooniline maakerge – neotektoonilised liikumised – Neotroopis – neptunism – nihkepeegel – nihkumine – niiskus – niitjad kiudpilved – nikeliin – nivaalne kliima – NOAA – noorenemine (geoloogia) – normaalkurd – normaalmurrang – kaldmurrang, mille lasuv tiib on laskunud lamava tiiva suhtes allapoole Novaja Zemlja efekt – nullsedimentatsioon – nurkkõrgus – nõeljas agregaat – nõgu – nõiavits – nõlv – üle 2° kallakuga maapind nõlvanurk – nõlvaprotsessid – nõmm – nõosandur – nõrgkivi – nõrglubi – nõrk tuul – nüüdissete – N.
Vaata Pinnavorm ja Maateaduste mõisteid (N)
Maateaduste mõisteid (O)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad O-tähega. oaas – Oandu lade – obduktsioon – obsidiaan – ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim Oddo-Harkinsi reegel – geokeemiline seaduspärasus, mille kohaselt on paarisarvulise järjenumbriga keemilised elemendid enamasti laiemalt levinud kui nendega perioodilisustabelis külgnevad paarituarvulise järjenumbriga elemendid ofiidiline struktuur – ofioliit – tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment Ohessaare lade – ohtrus (paleontoloogia) – oiidid – oiidiline struktuur – oikumeen – oja – okasnahksed – okeanograafia – okeanoloogia – Oklo georeaktor – oklusioonifront – oksiidsed mineraalid – oligoklass – Oligotseen – oliviin – magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm oliviinbasalt – oobolusliivakivi – ooidid – ookean – ookeanibassein – ookeani keskahelik – mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa ookeaniline geosünklinaal – ookeaniline maakoor – ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp ookeaniline mägi – ookeaniline platoo – ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar ookeaninõgu – ookeanipoolkera – ookeanipõhi – ookeanipõhja laienemine – ooker – ooliit – oonüks – oos – pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist oosmõhn – opaal – optiline telg – Ordoviitsium – oreool (geoloogia) – org – mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm orgaaniline aine – orgaaniline mineraal – orgaaniline murenemine – orgaaniline setend – organismi elutegevuse jälg – organogeenne kivim – orkaan – ulatuslik madalatelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi orkaan – tugev tuul orkaani silm – tuulevaikne ala orkaani keskmes orogeenne vöönd – kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik, piklik, kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur orogenees – Orosir – ortleriit – ortoandesiit – ortoklass – orulamm – oruliustik – orulooge – orumeander – orund – orusandur – orutuul – orvand – osaline sulamine – osooniauk – osoonikihi hõrenemine – osoonikiht – ostrakoodid – Otepää staadium – otsamoreen – ovraag – O.
Vaata Pinnavorm ja Maateaduste mõisteid (O)
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Vaata Pinnavorm ja Maateaduste mõisteid (P)
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Vaata Pinnavorm ja Maateaduste mõisteid (R)
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Vaata Pinnavorm ja Merebioloogia
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Vaata Pinnavorm ja Metsatüüp
Monoliit
Augustuse mägi (Burringurrah), tõenäoliselt maailma suurim monoliit Monoliit (ladina keeles monolithus kreeka keelest μονόλιθος) on geoloogiline moodustis, mis kujutab endast tervet kivimitest koosnevat rahnu.
Vaata Pinnavorm ja Monoliit
Muinaslinnus
Muinaslinnus oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
Vaata Pinnavorm ja Muinaslinnus
Mustoja maastikukaitseala
Mustoja 2015. aasta kevadel Mustoja maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Pinnavorm ja Mustoja maastikukaitseala
Negatiivne pinnavorm
Negatiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam.
Vaata Pinnavorm ja Negatiivne pinnavorm
Nicolas Desmarest
Allkiri Nicolas Desmarest (1725-1815) französischer Geologe Nicolas Desmarest (16. september 1725 Soulaines-Dhuys – 20. september 1815 Pariis) oli prantsuse geoloog.
Vaata Pinnavorm ja Nicolas Desmarest
Ookeaniline mägi
Ookeaniliste mägede paiknemine Ookeaniline mägi ehk veealune mägi on ookeanis paiknev veealune mägi, mille tipp on võrreldes lameda tipuga gaiotitega teravam.
Vaata Pinnavorm ja Ookeaniline mägi
Ookeanipõhi
Ookeanipõhja profill NASA animatsioon näitab veest tühjendatud ookeanipõhja Ookeanipõhi on ookeani veealune pinnas, maailmamere veega kaetud laamade osa.
Vaata Pinnavorm ja Ookeanipõhi
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Vaata Pinnavorm ja Oos
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Vaata Pinnavorm ja Org
Orienteerumine
Orienteeruja kontrollpunktis Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.
Vaata Pinnavorm ja Orienteerumine
Orienteerumiskaart
Orienteerumiskaart on topograafiline erikaart, mida kasutatakse orienteerumisvõistlustel.
Vaata Pinnavorm ja Orienteerumiskaart
Otepää servamoodustiste vöönd
Otepää servamoodustiste vöönd oli umbes 12 600 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Vaata Pinnavorm ja Otepää servamoodustiste vöönd
Otsamoreen
Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.
Vaata Pinnavorm ja Otsamoreen
Palivere servamoodustiste vöönd
Palivere servamoodustiste vöönd on umbes 11 200 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Vaata Pinnavorm ja Palivere servamoodustiste vöönd
Palo-Lauksilla oosmõhnastik
Palo-Lauksilla oosmõhnastik on ooside ja mõhnastikega vahelduv kompleksne pinnavorm; halduslikult Valga maakonnas Valga vallas (vaadatud 14.05.2013).
Vaata Pinnavorm ja Palo-Lauksilla oosmõhnastik
Pandivere servamoodustiste vöönd
Pandivere servamoodustiste vöönd on umbes 12 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd Eesti aladel.
Vaata Pinnavorm ja Pandivere servamoodustiste vöönd
Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid
Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid on viimase mandrijää sulamisel tekkinud pinnavormid, mis jäävad praeguse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piiresse.
Vaata Pinnavorm ja Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelised pinnavormid
Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.
Vaata Pinnavorm ja Petroloogia mõisteid
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Vaata Pinnavorm ja Planetoloogia
Positiivne pinnavorm
Positiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem.
Vaata Pinnavorm ja Positiivne pinnavorm
Puula
Asend Soomes Puula järv suveõhtul Puula ehk Puulavesi on Mäntyharju väila suurim järv Kymi jõe vesikonnas Hirvensalme, Kangasniemi ja Mikkeli vallas Soomes.
Vaata Pinnavorm ja Puula
Rannaprotsessid
Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust.
Vaata Pinnavorm ja Rannaprotsessid
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Vaata Pinnavorm ja Reljeef
Reljeef (täpsustus)
Sõnal "reljeef" (prantsuse sõnast relief) on mitu tähendust.
Vaata Pinnavorm ja Reljeef (täpsustus)
Reljeefitüüp
Reljeefitüüp on teatud alal levivate, tekkeloolt sarnaste pinnavormide kogum.
Vaata Pinnavorm ja Reljeefitüüp
Samakõrgusjoon
Samakõrgusjooned topograafilisel kaardil Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.
Vaata Pinnavorm ja Samakõrgusjoon
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Vaata Pinnavorm ja Sedimentoloogia mõisteid
Selenograafia
Selenograafia on teadus, mis uurib Kuu pinda ja pinnavorme.
Vaata Pinnavorm ja Selenograafia
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Vaata Pinnavorm ja Sjælland
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Pinnavorm ja Taani
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Vaata Pinnavorm ja Tasandik
Tšehhi massiiv
Hertsüünia massiivide ja struktuuride kaart Kesk-Euroopas. Tšehhi massiiv asub paremal. Lauged künkad Baieri metsas, tüüpiline maastik Tšehhi massiiv (tšehhi: Česká vysočina või Český masiv, saksa: Böhmische Masse või Böhmisches Massiv) on geomorfoloogiline provints Kesk-Euroopas.
Vaata Pinnavorm ja Tšehhi massiiv
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Vaata Pinnavorm ja Termokarst
Tsonaalsus
Tsonaalsus ehk vööndilisus on loodusnähtuste seaduspärane paiknemine tsoonidena ehk vöötmetena, vöönditena või vöödena.
Vaata Pinnavorm ja Tsonaalsus
TTÜ Geoloogia Instituut
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (endine Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.
Vaata Pinnavorm ja TTÜ Geoloogia Instituut
Tuulesete
Tuule kokkukantud liivast moodustunud kihiline sete Tuulesete ehk eoolsete ehk eool(ili)ne sete (inglise eolian deposit) on tuule poolt kantud ja setitatud sete.
Vaata Pinnavorm ja Tuulesete
Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala
Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Pinnavorm ja Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala
Viieristi mäed
Viieristi mäed on pinnavormid Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Pinnavorm ja Viieristi mäed
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Vaata Pinnavorm ja Voor
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Pinnavorm ja Vulkaan
Vulkanoloogia
Vulkanoloogia on geoloogia haru, mis uurib vulkaane ja vulkanismi.
Vaata Pinnavorm ja Vulkanoloogia
Tuntud ka kui Pinnavormid, Reljeefivorm.