Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Altmark, Austria, Brandenburgi piiskopkond, Halberstadti piiskopkond, Heinrich I Linnupüüdja, Hermann Billung, Jüterbog, Kašuubid, Kaszuby, Lausitzi mark, Lääneslaavlased, Lechi lahing (955), Liudolf (Saksi), Magdeburgi peapiiskopkond, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Merseburgi mark, Obodriidid, Ostsiedlung, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Põhjala ristisõjad, Polaabid, Pommeri, Poola ajalugu, Poola Piastide ajal, Poola vürstiriik, Pribislaw (Mecklenburg), Rahvaste ja hõimude loend, Ristisõjad, Saksa-Poola sõda, Saksi Idamark, Saksi vall, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Samboriidid, Schönbergi piiskopilinnus, Suur slaavlaste ülestõus, Vendi ristisõda, Vendid, Wendland.
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Polaabid ja Altmark · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Polaabid ja Austria · Näe rohkem »
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Uus!!: Polaabid ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Polaabid ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Polaabid ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Uus!!: Polaabid ja Hermann Billung · Näe rohkem »
Jüterbog
Vaade külale Püha Nikolause kiriku tornist Vapp Jüterbogi paiknemine Teltow-Flämingi kreisis Jüterbog on ajalooline küla Kirde-Saksamaal Brandenburgis Teltow-Flämingi kreisis.
Uus!!: Polaabid ja Jüterbog · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Polaabid ja Kašuubid · Näe rohkem »
Kaszuby
Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.
Uus!!: Polaabid ja Kaszuby · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Polaabid ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Polaabid ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Uus!!: Polaabid ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Uus!!: Polaabid ja Liudolf (Saksi) · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Polaabid ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.
Uus!!: Polaabid ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Uus!!: Polaabid ja Merseburgi mark · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Polaabid ja Obodriidid · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Polaabid ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Polaabid ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Uus!!: Polaabid ja Otto I (Saksi) · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Polaabid ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Polaabid ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Polaabid ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Polaabid ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Polaabid ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Uus!!: Polaabid ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »
Pribislaw (Mecklenburg)
Pribislaw (suri 30. detsembril 1178) oli obodriidide vürst ja esimene Mecklenburgi vürst (1167–1178).
Uus!!: Polaabid ja Pribislaw (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Uus!!: Polaabid ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Polaabid ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Saksa-Poola sõda
Saksa-Poola sõda koosnes aastatel 1002–1018 reast võitlustest Ottoonide Saksamaa kuninga Heinrich II (Saksa-Rooma keiser 1014. aastast) ja Poola Piastide valitseja Bolesław I Chrobry vahel.
Uus!!: Polaabid ja Saksa-Poola sõda · Näe rohkem »
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Uus!!: Polaabid ja Saksi Idamark · Näe rohkem »
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Uus!!: Polaabid ja Saksi vall · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Polaabid ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Samboriidid
Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Polaabid ja Samboriidid · Näe rohkem »
Schönbergi piiskopilinnus
Schönbergi piiskopilinnus oli endiste Ratzeburgi piiskoppide residentslinnus ja asus tänapäeva Saksamaa Liitvabariigi Meklenburg-Vorpommerni liidumaa Loode-Mecklenburgi maakonnas Schönbergi linnas (vallas).
Uus!!: Polaabid ja Schönbergi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Uus!!: Polaabid ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Polaabid ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Polaabid ja Vendid · Näe rohkem »
Wendland
Põhjas piirab Wendlandi Elbe luht Wendland on piirkond Saksamaal Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaade piirialadel.
Uus!!: Polaabid ja Wendland · Näe rohkem »
