Sisukord
40 suhted: Altmark, Austria, Brandenburgi piiskopkond, Halberstadti piiskopkond, Heinrich I Linnupüüdja, Hermann Billung, Jüterbog, Kašuubid, Kaszuby, Lausitzi mark, Lääneslaavlased, Lechi lahing (955), Liudolf (Saksi), Magdeburgi peapiiskopkond, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Merseburgi mark, Obodriidid, Ostsiedlung, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Põhjala ristisõjad, Polaabid, Pommeri, Poola ajalugu, Poola Piastide ajal, Poola vürstiriik, Pribislaw (Mecklenburg), Rahvaste ja hõimude loend, Ristisõjad, Saksa-Poola sõda, Saksi Idamark, Saksi vall, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Samboriidid, Schönbergi piiskopilinnus, Suur slaavlaste ülestõus, Vendi ristisõda, Vendid, Wendland.
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Polaabid ja Altmark
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Polaabid ja Austria
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Vaata Polaabid ja Brandenburgi piiskopkond
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Vaata Polaabid ja Halberstadti piiskopkond
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Vaata Polaabid ja Heinrich I Linnupüüdja
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Vaata Polaabid ja Hermann Billung
Jüterbog
Vaade külale Püha Nikolause kiriku tornist Vapp Jüterbogi paiknemine Teltow-Flämingi kreisis Jüterbog on ajalooline küla Kirde-Saksamaal Brandenburgis Teltow-Flämingi kreisis.
Vaata Polaabid ja Jüterbog
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Polaabid ja Kašuubid
Kaszuby
Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.
Vaata Polaabid ja Kaszuby
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Polaabid ja Lausitzi mark
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Vaata Polaabid ja Lääneslaavlased
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Vaata Polaabid ja Lechi lahing (955)
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Vaata Polaabid ja Liudolf (Saksi)
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Vaata Polaabid ja Magdeburgi peapiiskopkond
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.
Vaata Polaabid ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Polaabid ja Merseburgi mark
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Vaata Polaabid ja Obodriidid
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Polaabid ja Ostsiedlung
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Polaabid ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Vaata Polaabid ja Otto I (Saksi)
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Polaabid ja Põhjala ristisõjad
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Polaabid ja Polaabid
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Polaabid ja Pommeri
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Polaabid ja Poola ajalugu
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Vaata Polaabid ja Poola Piastide ajal
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Vaata Polaabid ja Poola vürstiriik
Pribislaw (Mecklenburg)
Pribislaw (suri 30. detsembril 1178) oli obodriidide vürst ja esimene Mecklenburgi vürst (1167–1178).
Vaata Polaabid ja Pribislaw (Mecklenburg)
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Vaata Polaabid ja Rahvaste ja hõimude loend
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Polaabid ja Ristisõjad
Saksa-Poola sõda
Saksa-Poola sõda koosnes aastatel 1002–1018 reast võitlustest Ottoonide Saksamaa kuninga Heinrich II (Saksa-Rooma keiser 1014. aastast) ja Poola Piastide valitseja Bolesław I Chrobry vahel.
Vaata Polaabid ja Saksa-Poola sõda
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Polaabid ja Saksi Idamark
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Vaata Polaabid ja Saksi vall
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Vaata Polaabid ja Saksimaa ajalugu
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik
Samboriidid
Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.
Vaata Polaabid ja Samboriidid
Schönbergi piiskopilinnus
Schönbergi piiskopilinnus oli endiste Ratzeburgi piiskoppide residentslinnus ja asus tänapäeva Saksamaa Liitvabariigi Meklenburg-Vorpommerni liidumaa Loode-Mecklenburgi maakonnas Schönbergi linnas (vallas).
Vaata Polaabid ja Schönbergi piiskopilinnus
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Vaata Polaabid ja Suur slaavlaste ülestõus
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Vaata Polaabid ja Vendi ristisõda
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Polaabid ja Vendid
Wendland
Põhjas piirab Wendlandi Elbe luht Wendland on piirkond Saksamaal Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaade piirialadel.
Vaata Polaabid ja Wendland
Tuntud ka kui Polaabi slaavlased.