Kiiremini kui brauser!
61 suhted: Apollo 8, Aprilliteesid, Boriss Jefimov, Boriss Vladimirski, Daniil Rudnev, Demjan Bednõi, Dimitri Klenski, Dmitri Šepilov, Doktriin, Eesti okupeerimine 1940. aastal, Eesti venekeelne meedia, Elsa Lell-Kingissepp, Esimene Moskva protsess, Gustav Naan, Herbert Murd, Hernehirmutis (film 1983), Heydər Əliyev, Igor Latõšev, Ilmar Reidi, Jakov Sverdlov, Jan Gamarnik, Jean Effel, Jevsei Liberman, Johannes Käspert, Jossif Stalin, Julian Semjonov, Kalendrireform, Karl Radek, Lembit Annus, Lenini orden, Lev Mehlis, Lev Trotski, Looming (ajakiri), Māris Liepa, Mihhail Koltsov, Narva-Jõesuu sanatoorium, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nikolai Buhharin, Nikolai Marr, Peapööritus edusammudest, Priit Põldroos, Proletari, Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist, Samantha Smith, Slovakkia meedia, Ungari ülestõus (1956), Välismaa ajalehtede loend, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus, Venemaa, Victor Grayson, ..., Vikerkaar (ajakiri), Vladimir Bukovski, Vsevolod Kotšetov, Vsevolod Višnevski, 13. jaanuar, 1980, 1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal, 20. aprill, 28. oktoober, 40 kiri, 42 kiri. Laienda indeks (11 rohkem) »
Apollo 8
Apollo 8 oli Apollo programmi teine mehitatud lend, mis toimus 21.–27. detsembril 1968.
Uus!!: Pravda ja Apollo 8 · Näe rohkem »
Aprilliteesid
Lenin peab Tauria palees kõnet Petrogradi nõukogule (17. aprill 1917) Aprilliteesid on Lenini tegevusplaan bolševikele pärast Veebruarirevolutsiooni.
Uus!!: Pravda ja Aprilliteesid · Näe rohkem »
Boriss Jefimov
Boriss Jefimovitš Jefimov (vene Борис Ефимович Ефимов; sünnipärane nimi Boriss Haimovitš Fridljand (vene Борис Хаимович Фридлянд); Boris Friedlandi sünniarvestus Kiievi rabinaadi metrikirjas 1900. aastal (ЦГИАК Украины. Ф. 1164. Оп. 1. Д. 454. Л. 435об—436.). (vene) Kiiev, Venemaa Keisririik – 1. oktoober 2008 Moskva, Venemaa) oli Vene graafik ja karikaturist.
Uus!!: Pravda ja Boriss Jefimov · Näe rohkem »
Boriss Vladimirski
Boriss Vladimirski (vene Борис Еремеевич (Иеремеевич) Владимирский; 27. veebruar 1878 Kiiev – 12. veebruar 1950 Moskva) oli Nõukogude Liidu maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Pravda ja Boriss Vladimirski · Näe rohkem »
Daniil Rudnev
Daniil Rudnev (aastani 1945 Daniil Gurevitš, 12. detsember 1911 Vitebsk – 2008) oli Eestis tegutsenud ajakirjanik ja ajaloolane.
Uus!!: Pravda ja Daniil Rudnev · Näe rohkem »
Demjan Bednõi
Demjan Bednõi aastal 1920 Demjan Bednõi (vene keeles Демьян Бедный, 1. (13.) aprill 1883 – 25. mai 1945 Moskva) oli vene luuletaja, publitsist ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Pravda ja Demjan Bednõi · Näe rohkem »
Dimitri Klenski
Dimitri Klenski (2007) Dimitri Klenski (vene keeles Димитрий Кириллович Кленский; sündinud 2. detsembril 1945 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik ja poliitikategelane.
Uus!!: Pravda ja Dimitri Klenski · Näe rohkem »
Dmitri Šepilov
Dmitri Šepilov (1955) Dmitri Trofimovitš Šepilov (vene Дмитрий Трофимович Шепилов) (5. november (vana kalendri järgi 23. oktoober) 1905 Aşgabat – 8. august 1995 Moskva) oli vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane.
Uus!!: Pravda ja Dmitri Šepilov · Näe rohkem »
Doktriin
Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.
Uus!!: Pravda ja Doktriin · Näe rohkem »
Eesti okupeerimine 1940. aastal
Eesti okupeerimine 1940.
Uus!!: Pravda ja Eesti okupeerimine 1940. aastal · Näe rohkem »
Eesti venekeelne meedia
Eesti venekeelse meedia hulka loetakse Eesti venekeelsed uudistesaated ja -portaalid, ajalehed, ajakirjad ning televisiooni- ja raadiokanalid ja -saated.
Uus!!: Pravda ja Eesti venekeelne meedia · Näe rohkem »
Elsa Lell-Kingissepp
Elsa Lell-Kingissepp (1887 Saaremaa – 27. märts 1952 Moskva, NSV Liit) oli eestlasest Venemaa ning Nõukogude Liidu töölisliikumise tegelane ja tõlkija, alates 1918.
Uus!!: Pravda ja Elsa Lell-Kingissepp · Näe rohkem »
Esimene Moskva protsess
Esimene Moskva protsess, ametlikult Nõukogudevastase ühendatud trotskistlik-zinovjevliku keskuse protsess (vene keeles: процесс «Антисоветского объединенного троцкистско-зиновьевского центра»), samuti tuntud kui 16 protsess, oli esimene nn Moskva kohtuprotsessidest, näidisprotsess endiste opositsioonis osalenud kommunistliku partei liikmete rühma üle.
Uus!!: Pravda ja Esimene Moskva protsess · Näe rohkem »
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Uus!!: Pravda ja Gustav Naan · Näe rohkem »
Herbert Murd
Herbert Murd (sündinud 24. märtsil 1954 Pärnus) on eesti muusikategelane.
Uus!!: Pravda ja Herbert Murd · Näe rohkem »
Hernehirmutis (film 1983)
"Hernehirmutis" (vene keeles «Чучело») on Rolan Bõkovi kunstiline film kuuenda klassi õpilasest, kes suudab vastu seista alatusele ja reeturlusele.
Uus!!: Pravda ja Hernehirmutis (film 1983) · Näe rohkem »
Heydər Əliyev
Heydər Əlirza oğlu Əliyev (venepäraselt Geidar Alijev; 10. mai 1923 Naxçıvan – 12. detsember 2003 Cleveland Ohios) oli Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitik ja julgeolekukindral.
Uus!!: Pravda ja Heydər Əliyev · Näe rohkem »
Igor Latõšev
Igor Aleksandrovitš Latõšev (vene keeles Игорь Александрович Латышев; 9. mai 1925 Smolensk – 6. oktoober 2006 Moskva) oli vene japonist, Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudi rahvusvaheliste suhete komplekssete probleemide osakonna juhtivteadur.
Uus!!: Pravda ja Igor Latõšev · Näe rohkem »
Ilmar Reidi
Ilmar Reidi (sünninimi Ilmar Reisberk; 28. detsember 1921 – 13. märts 1976) oli eesti ajakirjanik.
Uus!!: Pravda ja Ilmar Reidi · Näe rohkem »
Jakov Sverdlov
Jakov Sverdlov (Яков Михайлович Свердлов) (3. juuni (vkj 22. mai) 1885, Nižni Novgorod Venemaa keisririik – 16. märts 1919, Moskva) oli Vene revolutsionäär ja riigitegelane, VSDT(b)P Keskkomitee liige, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees (Nõukogude Venemaa valitsusjuht) 1917.
Uus!!: Pravda ja Jakov Sverdlov · Näe rohkem »
Jan Gamarnik
Nõukogude Liidu postmargil Jan Gamarnik esinemas mereväelastele 1933. aastal Jan Gamarnik (vene Ян Борисович Гамарник; sünninimi Jakov Tsudikovitš Gamarnik, vene Яков Цудикович Гамарник; 14. juuni (2. juuni vkj) 1894 Žõtomõr – 31. mai 1937 Moskva) oli juudi rahvusest Nõukogude riigitegelane ja sõjaväelane.
Uus!!: Pravda ja Jan Gamarnik · Näe rohkem »
Jean Effel
Jean Effel (kodanikunimega François Lejeune; 12. veebruar 1908 Pariis – 16. oktoober 1982 Pariis) oli prantsuse ajakirjanik, kunstnik ja karikaturist.
Uus!!: Pravda ja Jean Effel · Näe rohkem »
Jevsei Liberman
Jevsei Grigorjevitš Liberman (vene keeles Евсей Григорьевич Либерман, ukraina keeles Овсій Григорович Ліберман; 2. oktoober 1897 Slavuta, Venemaa Keisririik – 11. november 1981 Harkov, Ukraina NSV) oli Nõukogude Liidu majandusteadlane, 1965.
Uus!!: Pravda ja Jevsei Liberman · Näe rohkem »
Johannes Käspert
Johannes Käspert (vene keeles Кясперт Йоханнес Юрьевич) (9/21. mai 1886 Narva Peterburi kubermang Venemaa keisririik – 4. november 1937 NSV Liit) oli eesti poliitik, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja (nn ajutine Siseasjade valitsuse juhataja).
Uus!!: Pravda ja Johannes Käspert · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Pravda ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Julian Semjonov
Julian Semjonov (kodanikunimega Julian Semjonovitš Ljandres; 8. oktoober 1931 – 5. september 1993) oli Nõukogude vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik Известные персоны России.
Uus!!: Pravda ja Julian Semjonov · Näe rohkem »
Kalendrireform
Gregoriuse kalendri vastuvõtmise Inglismaal, mille käigus "kadus" 11 päeva Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda paremini looduse või ühiskonna elurütmiga.
Uus!!: Pravda ja Kalendrireform · Näe rohkem »
Karl Radek
Karl Radek (sünnijärgne nimi Karol Sobelsohn; 31. oktoober 1885 Lemberg, Austria-Ungari – 19. mai 1939 Verhneuralsk, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu poliitik ning rahvusvahelise sotsialistliku ja kommunistliku liikumise tegelane.
Uus!!: Pravda ja Karl Radek · Näe rohkem »
Lembit Annus
Lembit Annus 1990. aastal Lembit Annus (vene keeles Lembit Elmarovitš Annus, Лембит Эльмарович Аннус) (17. september 1941 Kohtla-Järve – 4. juuli 2018) oli eesti kommunist ja Eestimaa Kommunistlik Partei tegelane, NSV Liidu kommunistide platvormi toetava Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) 1.
Uus!!: Pravda ja Lembit Annus · Näe rohkem »
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Uus!!: Pravda ja Lenini orden · Näe rohkem »
Lev Mehlis
Lev Mehlis Lev Mehlis (vene keeles Лев Захарович Мехлис; 13. jaanuar (vkj. 1. jaanuar) 1889 Odessa – 13. veebruar 1953 Moskva) oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane.
Uus!!: Pravda ja Lev Mehlis · Näe rohkem »
Lev Trotski
Lev Davidovitš Trotski (Лев Давидович Троцкий; sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein (Лев Давидович Бронштейн); 7. november (26. oktoober vkj) 1879 Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik, tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina – 21. august 1940 Coyoacán, Mexico föderaalringkond, Mehhiko) oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik.
Uus!!: Pravda ja Lev Trotski · Näe rohkem »
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Uus!!: Pravda ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »
Māris Liepa
Māris Liepa mälestusmärk Riias (skulptor Jüri Ojaver) Suure Teatri laval balletietenduses "Giselle" (1972) Māris Rūdolfs Liepa (vene keeles Марис Эдуардович Лиепа Maris Eduardovitš Liepa; 27. juuli 1936 Riia – 26. märts 1989 Moskva) oli läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija.
Uus!!: Pravda ja Māris Liepa · Näe rohkem »
Mihhail Koltsov
Mihhail Koltsov pärast arreteerimist NKVD-s 1938. aastal Mihhail Koltsov (vene Михаил Ефимович Кольцов, sünninimi Moissei Fridljand, vene Мойсей Хаимович Фридлянд; 12. juuni (vkj. 31. mai) 1898 Kiiev – 2. veebruar 1940 Moskva) oli juudi rahvusest Vene ajakirjanik ja publitsist.
Uus!!: Pravda ja Mihhail Koltsov · Näe rohkem »
Narva-Jõesuu sanatoorium
Sanatooriumi peahoone eenduv ümarveranda Narva-Jõesuu sanatoorium (varem kolhoosidevaheline sanatoorium "Narva-Jõesuu"), ametlikult Narva-Jõesuu Medical SPA, on sanatoorium ja spaahotell Ida-Virumaal Narva-Jõesuus aadressil Aia tänav 3.
Uus!!: Pravda ja Narva-Jõesuu sanatoorium · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Uus!!: Pravda ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Näe rohkem »
Nikolai Buhharin
Nikolai Buhharin (vene Николай Иванович Бухарин; 9. oktoober (vkj 27. september) 1888 Moskva – 15. märts 1938 Moskva oblast Kommunarka) oli bolševik, Oktoobrirevolutsiooni juhte ja Nõukogude Liidu riigitegelane, aastail 1924–1929 ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige ning 1926–1929 Kominterni juht.
Uus!!: Pravda ja Nikolai Buhharin · Näe rohkem »
Nikolai Marr
Nikolai Marr Nikolai Marr (25. detsember 1864 (6. jaanuar 1865) Khuthaisi (Gruusia) – 20. detsember 1934 Leningrad) oli Gruusia päritolu vene ja nõukogude filoloog, ajaloolane, etnograaf ja arheoloog, Keiserliku Teaduste Akadeemia akadeemik (1912).
Uus!!: Pravda ja Nikolai Marr · Näe rohkem »
Peapööritus edusammudest
"Peapööritus edusammudest" ("Головокружение от успехов") on Jossif Stalini juhtkiri ajalehes Pravda, mis ilmus 2. märtsil 1930.
Uus!!: Pravda ja Peapööritus edusammudest · Näe rohkem »
Priit Põldroos
Priit Põldroos (õieti Johannes Friedrich Põldroos; 11. jaanuar 1902 Nissi vald, Tabara – 28. juuli 1968) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja kirjamees.
Uus!!: Pravda ja Priit Põldroos · Näe rohkem »
Proletari
Proletari (vene Пролетарий) on alev Venemaal Novgorodi oblastis Novgorodi rajoonis, samanimelise linnaasunduse keskus.
Uus!!: Pravda ja Proletari · Näe rohkem »
Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist
Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist (vene keeles Письмо группы советскихписателей о Солженицыне и Сахарове), ka Kiri ajalehe Pravda toimetusse (Письмо в редакцию газеты «Правда»), oli rühma tuntud nõukogude kirjanike avalik kiri seoses A. Solženitsõni ja A. Sahharovi nõukogudevastase tegevuse ja sõnavõttudega.
Uus!!: Pravda ja Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist · Näe rohkem »
Samantha Smith
Samantha Smith NSV Liidu postmargil Samantha Smith Arteki pioneerilaagris (1983) Samantha Reed Smith (29. juuni 1972 – 25. august 1985) oli ameerika koolitüdruk, kes sai üle maailma kuulsaks tänu kirjale, mille ta kirjutas äsja NLKP KK peasekretäriks saanud Juri Andropovile 1982.
Uus!!: Pravda ja Samantha Smith · Näe rohkem »
Slovakkia meedia
Slovakkia meedia all mõistetakse Slovakkias toimivat massimeedia süsteemi.
Uus!!: Pravda ja Slovakkia meedia · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Pravda ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Välismaa ajalehtede loend
Siin on loetletud välismaa ajalehti.
Uus!!: Pravda ja Välismaa ajalehtede loend · Näe rohkem »
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus
Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Государственное политическое управление при НКВД РСФСР, lühend ГПУ при НКВД РСФСР) oli Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogule allunud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku tagamise ametkond aastatel 1922–1923.
Uus!!: Pravda ja Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Pravda ja Venemaa · Näe rohkem »
Victor Grayson
Albert Victor Grayson (umbes 1908) Albert Victor Grayson (sündis 5. septembril 1881, jäi kadunuks 28. septembril 1920) oli inglise sotsialistlik poliitik.
Uus!!: Pravda ja Victor Grayson · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Pravda ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
Vladimir Bukovski
Vladimir Bukovski (1987) Vladimir Konstantinovitš Bukovski (Владимир Константинович Буковский; 30. detsember 1942 Belebei, Baškiiri ANSV – 27. oktoober 2019 Cambridge) oli vene kirjanik ja ühiskonnategelane, endine Nõukogude dissident.
Uus!!: Pravda ja Vladimir Bukovski · Näe rohkem »
Vsevolod Kotšetov
Vsevolod Anissimovitš Kotšetov (vene keeles: Всеволод Анисимович Кочетов; 4. veebruar 1912 Novgorod – 4. november 1973 Moskva) oli vene nõukogude kirjanik.
Uus!!: Pravda ja Vsevolod Kotšetov · Näe rohkem »
Vsevolod Višnevski
Vsevolod Višnevski Vsevolod Višnevski (vene keeles Всеволод Витальевич Вишневский; 21. detsember (vkj. 8. detsember) 1900 Peterburi – 28. veebruar 1951 Moskva) oli vene kirjanik.
Uus!!: Pravda ja Vsevolod Višnevski · Näe rohkem »
13. jaanuar
13.
Uus!!: Pravda ja 13. jaanuar · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Pravda ja 1980 · Näe rohkem »
1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal
1992.–1993.
Uus!!: Pravda ja 1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal · Näe rohkem »
20. aprill
20.
Uus!!: Pravda ja 20. aprill · Näe rohkem »
28. oktoober
28.
Uus!!: Pravda ja 28. oktoober · Näe rohkem »
40 kiri
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on 28. oktoobriga 1980 dateeritud ja nädal hiljem teele pandud kiri, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta venestamise ajal eesti keelt ja mõni nädal varem massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori Nõukogude okupatsioonivõimude omavoli eest.
Uus!!: Pravda ja 40 kiri · Näe rohkem »
42 kiri
42 kiri (ametliku pealkirjaga "Kirjanikud nõuavad valitsuselt otsustavaid samme") oli rea tuntud Venemaa literaatide avalik pöördumine üldsuse poole pärast 3.–4. oktoobri Jeltsini-vastase mässu mahasurumist.
Uus!!: Pravda ja 42 kiri · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Listok "Pravdõ", Pravda truda, Proletarskaja pravda, Put pravdõ, Rabotšaja pravda, Rabotši, Rabotši put, Severnaja pravda, Trudovaja pravda, Za pravdu.
