Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Prefiks

Index Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.

59 suhted: Abasiini keel, Afiks, Afiksoid, Ainu keel, Akinetopsia, Anne Lill, Ante, Antimeetod, Artši keel, Šona keel, Üksiku nukleotiidi polümorfism, Öko-, Burušaski keel, Dahl (perekonnanimi), Dakota keel, De Wahli reegel, DOI, Eitav kõneliik, Eve keel, Eveeni keel, Evengi keel, Havai keel, Herero keel, Heteroseksuaalsus, Homoseksuaalsus, Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara, Infiks, Kalmõki keel, Kariibi keel, Keeleteaduse mõisteid, Kompleksühend, Koosa keel, Lamnso keel, Leivu keel, M, Maaja keel, Maasai keel, Meta-, Na'vi keel, Neo-, Ngäbere keel, Njandža keel, Poonpei keel, Post-, Prefikskood, Rundi keel, Saksa keel, Sõna, Serbia-horvaadi keel, Soga keel, ..., Sufiks, Sukuma keel, Suulu keel, Tšerokii keel, Triljon, Tsirkumfiks, Ujjain, Uncyclopedia, Varlpiri keel. Laienda indeks (9 rohkem) »

Abasiini keel

Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.

Uus!!: Prefiks ja Abasiini keel · Näe rohkem »

Afiks

Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.

Uus!!: Prefiks ja Afiks · Näe rohkem »

Afiksoid

Afiksoid ehk poolafiks ehk semiafiks ehk poolliide on sõna osa, mis liidetakse sõnatüvele uue sõna moodustamisel.

Uus!!: Prefiks ja Afiksoid · Näe rohkem »

Ainu keel

Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.

Uus!!: Prefiks ja Ainu keel · Näe rohkem »

Akinetopsia

Akinetopsia (kreeka keeles prefiks a tähendab "ilma", kine "liikuma" ja opsia "nägemine"), tuntud ka kui tserebraalne akinetopsia või liikumispimedus, on neuropsühholoogiline häire, mille puhul inimene pole võimeline enda visuaalväljas liikumist tajuma, kuid näeb paigalseisvaid objekte probleemideta.

Uus!!: Prefiks ja Akinetopsia · Näe rohkem »

Anne Lill

Anne Lill (2010) Anne Lill (sünninimi Anne Laansoo; sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Uus!!: Prefiks ja Anne Lill · Näe rohkem »

Ante

Ante võib tähendada järgmist.

Uus!!: Prefiks ja Ante · Näe rohkem »

Antimeetod

Antimeetod (eesliide “anti-” Vana-Kreeka keelest pärinev aktiivne morfeem tähenduses vastu-, vastas-, vastand-) on uute meetodite loomise asemel eksisteerivate meetodite ning nende kasutamiseks vajalike tingimustekriitline vaatlemine, kirjutas muusikateooria professor Kevin Korsyn.

Uus!!: Prefiks ja Antimeetod · Näe rohkem »

Artši keel

Artši keel on Dagestani keelkonna keel, mida räägitakse Artšibi külas ja selle lähikonnas Tšaroda rajoonis Dagestanis.

Uus!!: Prefiks ja Artši keel · Näe rohkem »

Šona keel

Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.

Uus!!: Prefiks ja Šona keel · Näe rohkem »

Üksiku nukleotiidi polümorfism

DNA molekul 1 erineb DNA molekulist 2 ühe aluspaari juures (C/T polümorfism) Üksiku nukleotiidi polümorfismid ehk üksiknukleotiidsed polümorfismid (inglise single nucleotide polymorphisms; SNPs (hääldatakse snips) eestipäraselt SNP-d) on DNA järjestuse variatsioonid, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel.

Uus!!: Prefiks ja Üksiku nukleotiidi polümorfism · Näe rohkem »

Öko-

Öko- (omadussõnast ökoloogiline) on eesliide, mis algupäraselt oli viljakas sõnamoodustusosa paljudes keskkonnatermineis (eriti ökoloogiaga seonduvais), kuid hiljem on eesliidet kasutatud ka nendes termineis, mille seotus keskkonnaga on kaudne (ökoloogiline kasvatus).

Uus!!: Prefiks ja Öko- · Näe rohkem »

Burušaski keel

Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.

Uus!!: Prefiks ja Burušaski keel · Näe rohkem »

Dahl (perekonnanimi)

Dahl (või Dahle) on germaani päritolu perekonnanimi.

Uus!!: Prefiks ja Dahl (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Dakota keel

Dakota keel on siuu keelkonda kuuluv keel, mida kõnelevad dakotad laial alal hajutatud reservaatides peamiselt Põhja-Dakotas ja Lõuna-Dakotas, aga ka Minnesotas, Nebraskas ja Kanadas.

Uus!!: Prefiks ja Dakota keel · Näe rohkem »

De Wahli reegel

De Wahli reegliks nimetatakse Edgar von Wahli poolt 1911.

Uus!!: Prefiks ja De Wahli reegel · Näe rohkem »

DOI

Objekti digitaalidentifikaator (inglise keeles digital object identifier, DOI) on sümbolite jada, mille abil identifitseeritakse unikaalselt mingi objekt, näiteks elektrooniline dokument.

Uus!!: Prefiks ja DOI · Näe rohkem »

Eitav kõneliik

Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.

Uus!!: Prefiks ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »

Eve keel

Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.

Uus!!: Prefiks ja Eve keel · Näe rohkem »

Eveeni keel

Eveeni keel on tunguusi keel, mida kõnelevad eveenid Venemaal Sahhas, Magadani oblastis, Tšuktšimaal ja Habarovski krais.

Uus!!: Prefiks ja Eveeni keel · Näe rohkem »

Evengi keel

Evengi keel on tunguusi-mandžu keel, millel on 16 800 kõnelejat Venemaal, Hiinas ja Mongoolias.

Uus!!: Prefiks ja Evengi keel · Näe rohkem »

Havai keel

Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.

Uus!!: Prefiks ja Havai keel · Näe rohkem »

Herero keel

Herero keel on keel, mida kõnelevad hererod Lõuna-Aafrikas Angolas, Botswanas ja Namiibias.

Uus!!: Prefiks ja Herero keel · Näe rohkem »

Heteroseksuaalsus

Heteroseksuaalsus ehk heteroseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme vastassoost isikute poole ning vastassoost isikutele suunatud seksuaalkäitumine.

Uus!!: Prefiks ja Heteroseksuaalsus · Näe rohkem »

Homoseksuaalsus

Homoseksuaalsus on samast soost inimeste vaheline romantiline või seksuaalne huvi või käitumine, mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.

Uus!!: Prefiks ja Homoseksuaalsus · Näe rohkem »

Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara

See artikkel tutvustab homoseksuaalsusega seotud sõnavara. Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara on olnud pidevaks teemaks alates LGBT liikumise algusest 19.

Uus!!: Prefiks ja Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara · Näe rohkem »

Infiks

Infiks ehk siseliide on morfeem, mida kasutatakse sõnajuure siseselt.

Uus!!: Prefiks ja Infiks · Näe rohkem »

Kalmõki keel

Kalmõki keel (kalmõki: хальмг келн) kuulub Altai keelkonda mongoli keelte rühma.

Uus!!: Prefiks ja Kalmõki keel · Näe rohkem »

Kariibi keel

Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.

Uus!!: Prefiks ja Kariibi keel · Näe rohkem »

Keeleteaduse mõisteid

Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.

Uus!!: Prefiks ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Kompleksühend

B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.

Uus!!: Prefiks ja Kompleksühend · Näe rohkem »

Koosa keel

Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos.

Uus!!: Prefiks ja Koosa keel · Näe rohkem »

Lamnso keel

Lamnso keel ehk nsoo keel on bantu keel, mis kuulub Nigeri-Kordofani keelkonnale.

Uus!!: Prefiks ja Lamnso keel · Näe rohkem »

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Uus!!: Prefiks ja Leivu keel · Näe rohkem »

M

M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.

Uus!!: Prefiks ja M · Näe rohkem »

Maaja keel

Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is.

Uus!!: Prefiks ja Maaja keel · Näe rohkem »

Maasai keel

Maasai keel ehk masai keel (maasai keeles ɔl Maa) on Niiluse-Sahara keelehõimkonna Ida-Niiluse harusse kuuluv keel, mida räägitakse Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias.

Uus!!: Prefiks ja Maasai keel · Näe rohkem »

Meta-

Meta- (kreeka keeles μετά 'pärast') on tavaliselt nimisõna eesliide, mida kasutatakse millegi sellise kohta, mis tuleb pärast selle nimisõnaga tähistatavat ja seda tähistatavat ületades, andes nimisõnaga tähistatavale uue, kõrgema, üldisema vaatepunkti.

Uus!!: Prefiks ja Meta- · Näe rohkem »

Na'vi keel

Na'vi keel on kunstlik keel, mis on loodud Pandoral elavate na’vide jaoks filmis "Avatar".

Uus!!: Prefiks ja Na'vi keel · Näe rohkem »

Neo-

Neo- (kreeka keeles neos 'noor, uus') on eesliide, mis tähendab midagi uut.

Uus!!: Prefiks ja Neo- · Näe rohkem »

Ngäbere keel

Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.

Uus!!: Prefiks ja Ngäbere keel · Näe rohkem »

Njandža keel

Njandža keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda Bantu keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Prefiks ja Njandža keel · Näe rohkem »

Poonpei keel

Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.

Uus!!: Prefiks ja Poonpei keel · Näe rohkem »

Post-

Post- on eesliide, mis tähistab millegi järel, pärast, hiljem olemist.

Uus!!: Prefiks ja Post- · Näe rohkem »

Prefikskood

Prefikskood on kood, milles ükski koodisõna ei ole ühegi teise koodisõna prefiksiks (kõik dekodeeritavad koodid ei ole prefikskoodid).

Uus!!: Prefiks ja Prefikskood · Näe rohkem »

Rundi keel

Rundi keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on Ida-Aafrikas asuva Burundi Vabariigi rahvuskeeleks (koos prantsuse keelega).

Uus!!: Prefiks ja Rundi keel · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prefiks ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Prefiks ja Sõna · Näe rohkem »

Serbia-horvaadi keel

Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).

Uus!!: Prefiks ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »

Soga keel

Soga keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda Bantu keelte J-rühma hulka.

Uus!!: Prefiks ja Soga keel · Näe rohkem »

Sufiks

Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.

Uus!!: Prefiks ja Sufiks · Näe rohkem »

Sukuma keel

Sukuma keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Tansaania loodeosas, Victoria järve lääne- ja lõunakaldal, paarisaja kilomeetri kaugusel ekvaatorist.

Uus!!: Prefiks ja Sukuma keel · Näe rohkem »

Suulu keel

Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.

Uus!!: Prefiks ja Suulu keel · Näe rohkem »

Tšerokii keel

Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ ᎦᏬᏂᎯᏍᏗ Tsalagi Gawonihisdi) on irokeesi keelkonna lõunarühma kuuluv ohustatud keel, mida kõnelevad emakeelena Ameerika Ühendriikides Oklahomas ja Põhja-Carolinas elavad tšerokiid.

Uus!!: Prefiks ja Tšerokii keel · Näe rohkem »

Triljon

Triljon on kümnendarvu järguühik, miljon miljonit ehk 1 000 000 000 000 ehk 1012.

Uus!!: Prefiks ja Triljon · Näe rohkem »

Tsirkumfiks

Tsirkumfiks on afiksi liik, kus prefiks ehk eesliide ja sufiks ehk järelliide kuuluvad kokku ning kumbki ei moodusta eraldi tähendust.

Uus!!: Prefiks ja Tsirkumfiks · Näe rohkem »

Ujjain

Ujjain, august 2006 Ujjain on linn Indias Madhya Pradeshis.

Uus!!: Prefiks ja Ujjain · Näe rohkem »

Uncyclopedia

Uncyclopedia logo Uncyclopedia ehk Ebatsüklopeedia on Vikipeedia paroodia.

Uus!!: Prefiks ja Uncyclopedia · Näe rohkem »

Varlpiri keel

Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.

Uus!!: Prefiks ja Varlpiri keel · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesliide.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »