Sisukord
67 suhted: Achatius von Zehmen, Albrecht Alkibiades, Albrecht Friedrich, Albrecht von Hohenzollern, Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Anna Sophia, Berg (riik), Brandenburg-Preisimaa, Burchard Christoph von Münnich, Christoph von Mecklenburg, Clemens XI, Dorothea Taanist, Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Frederik I, Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Georg Hund von Wenkheim, Georg Wilhelm (Brandenburg), Gotthard Kettler, Gotthard von Gilsen, Grobiņa foogt, Gumprecht von Hohenzollern, Hans Schlitte, Heinemann Rode, Heinrich von Galen, Hermann Ronneberg, Hermann von Brüggenei, Jan Lubodzieski, Johann Albrecht I, Johann Albrecht von Hohenzollern, Johann Sigismund (Brandenburg), Johannes Dantiscus, Karl I (Münsterberg), Königsbergi ülikool, Koadjuutorivaenus, Krahvivaenus, Kuramaa hertsog, Läti ajalugu, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Magnus, Mauritius Ferber, Meinecke von Schierstedt, Melchior von Galen, Olecko, Peter von Tiesenhausen, Posvoli leping, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, ... Laienda indeks (17 rohkem) »
Achatius von Zehmen
Achatius von Zehmen ehk Achacy Czema (umbes 1485 – 24. mai 1565 Königsberg) oli Poola riigitegelane ja diplomaat.
Vaata Preisimaa hertsog ja Achatius von Zehmen
Albrecht Alkibiades
Albrecht Alkibiades Albrecht Alkibiades, ka Albrecht Alcibiades (28. märts 1522 Ansbach – 8. jaanuar 1557 Pforzheim) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv (ametlikult Albrecht II) aastatel 1527–1553.
Vaata Preisimaa hertsog ja Albrecht Alkibiades
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Vaata Preisimaa hertsog ja Albrecht Friedrich
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Preisimaa hertsog ja Albrecht von Hohenzollern
Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Anna Maria von Braunschweig-Calenberg-Göttingen (ka Anna Maria von Braunschweig-Lüneburg; 23. aprill 1532 Münden – 20. märts 1568 Neuhausenis (praegu Gurjevsk) Königsbergi lähedal) oli sünnipärane Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsoginna ning abielu kaudu Preisimaa hertsoginna.
Vaata Preisimaa hertsog ja Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Anna Sophia
Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.
Vaata Preisimaa hertsog ja Anna Sophia
Berg (riik)
Berg oli riik – algul krahvkond, hiljem hertsogkond – Saksamaal Reinimaal.
Vaata Preisimaa hertsog ja Berg (riik)
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Preisimaa hertsog ja Brandenburg-Preisimaa
Burchard Christoph von Münnich
Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).
Vaata Preisimaa hertsog ja Burchard Christoph von Münnich
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Vaata Preisimaa hertsog ja Christoph von Mecklenburg
Clemens XI
Clemens XI (Giovanni Francesco Albani või Gianfrancesco Albani; 23. juuli 1649 – 19. märts 1721) oli paavst 1700–1721.
Vaata Preisimaa hertsog ja Clemens XI
Dorothea Taanist
Hertsoginna Dorothea 16. sajandi miniatuuril Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.
Vaata Preisimaa hertsog ja Dorothea Taanist
Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542 Elisabeth von Brandenburg (saksapäraselt Elisabeth von Brandenburg; 24. august 1510, arvatavasti Cölln – 25. mai 1558 Ilmenau) oli sünnilt Hohenzollernite dünastia liige ja Brandenburgi markkrahvinna ning abielu kaudu Braunschweig-Göttingen-Calenbergi hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna.
Vaata Preisimaa hertsog ja Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Vaata Preisimaa hertsog ja Frederik I
Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp) Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.
Vaata Preisimaa hertsog ja Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Vaata Preisimaa hertsog ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Georg Hund von Wenkheim
Georg Hund von Wenkheimi vapp Georg Hund von Wenkheim (ka Hundt von Wenkheim; 1520 Wenkheim – 17. märts 1572 Bad Mergentheim) oli Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (administraator) aastatel 1566–1572.
Vaata Preisimaa hertsog ja Georg Hund von Wenkheim
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Vaata Preisimaa hertsog ja Georg Wilhelm (Brandenburg)
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Preisimaa hertsog ja Gotthard Kettler
Gotthard von Gilsen
Gotthard von Gilsen (ka Goddert Gilsen) oli Saaremaa ehk Kuressaare stiftifoogt aastatel 1530–1534.
Vaata Preisimaa hertsog ja Gotthard von Gilsen
Grobiņa foogt
Grobiņa foogt (saksa keeles Vogt von Grobin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Grobiņa foogtkonda.
Vaata Preisimaa hertsog ja Grobiņa foogt
Gumprecht von Hohenzollern
Markkrahv Gumprechti kujutis nn Markkrahvide aknal, mis asub püha Sebaldi kirikus Nürnbergis; töö autor Hans von Kulmbach (1515) Gumprecht von Hohenzollern (ka Gumprecht von Brandenburg-Ansbach või Gumprecht von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; mõnikord kasutatakse ka eesnime Gumpert; 16.
Vaata Preisimaa hertsog ja Gumprecht von Hohenzollern
Hans Schlitte
Hans Schlitte (surnud umbes 1557 arvatavasti Itaalias) oli Goslarist pärinev kaupmees, kes 1540. aastate lõpus ja 1550. aastatel tegutses Saksamaal Vene tsaari Ivan IV agendina, püüdes talle värvata lääne eksperte sõjanduse, arhitektuuri ja kunstide alal.
Vaata Preisimaa hertsog ja Hans Schlitte
Heinemann Rode
Heinemann Rode (surnud juulis 1539) oli arvatavasti Preisimaa päritolu Liivimaa kirikutegelane, 1530–1539 Riia kapiitli toompraost.
Vaata Preisimaa hertsog ja Heinemann Rode
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Vaata Preisimaa hertsog ja Heinrich von Galen
Hermann Ronneberg
Hermann Ronneberg (surnud enne 17. novembrit 1539) oli Kuramaa piiskop (Hermann II nime all) aastatel 1524–1539.
Vaata Preisimaa hertsog ja Hermann Ronneberg
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Vaata Preisimaa hertsog ja Hermann von Brüggenei
Jan Lubodzieski
Jan Lubodzieski (surnud 24. märtsil 1562) oli Chełmno piiskop aastatel 1551–1562.
Vaata Preisimaa hertsog ja Jan Lubodzieski
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Preisimaa hertsog ja Johann Albrecht I
Johann Albrecht von Hohenzollern
Johann Albrecht von Hohenzollern ehk Johann Albrecht von Brandenburg-Ansbach (ka Johann Albrecht von Magdeburg või Johann Albrecht von Halberstadt; 20. september 1499 – 15. mai 1550) oli Brandenburg-Ansbach-Bayreuthi mittevalitsev markkrahv ja Magdeburgi peapiiskop ning Halberstadti piiskop.
Vaata Preisimaa hertsog ja Johann Albrecht von Hohenzollern
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Preisimaa hertsog ja Johann Sigismund (Brandenburg)
Johannes Dantiscus
Johannes Dantiscus Johannes Dantiscus (ka Johann Dantiscus, Johann von Höfen või Johannes Flachsbinder; poola Jan Dantyszek; 1. oktoober 1485 Gdańsk (Danzig) – 27. oktoober 1548 Lidzbark (Heilsberg)) oli Preisimaa kirikutegelane, humanist ja diplomaat.
Vaata Preisimaa hertsog ja Johannes Dantiscus
Karl I (Münsterberg)
Karl I (ka Karl von Podiebrad, Karel z Minstrberka; 2./4. mai 1476 – 31. mai 1536) oli Münsterbergi ja Oelsi hertsog ning Glatzi krahv.
Vaata Preisimaa hertsog ja Karl I (Münsterberg)
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Vaata Preisimaa hertsog ja Königsbergi ülikool
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Preisimaa hertsog ja Koadjuutorivaenus
Krahvivaenus
Krahvivaenus, ka krahvisõda (taani Grevens Fejde, saksa Grafenfehde) oli sõjaline konflikt Taani trooni pärast aastatel 1534–1536.
Vaata Preisimaa hertsog ja Krahvivaenus
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Preisimaa hertsog ja Kuramaa hertsog
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Preisimaa hertsog ja Läti ajalugu
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Preisimaa hertsog ja Liivi sõda
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Preisimaa hertsog ja Liivimaa ordu
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Preisimaa hertsog ja Magnus
Mauritius Ferber
Anton Mölleri (1568-1611) maal Mauritius Ferberist Mauritius Ferber (poola Maurycy Ferber; 1471 Danzig (Gdańsk) – 1. juuli 1537) oli teoloog ja Ermlandi piiskop aastatel 1523–1537.
Vaata Preisimaa hertsog ja Mauritius Ferber
Meinecke von Schierstedt
Meinecke von Schierstedt (ka Meinecke von Schierstädt; surnud 1540) oli Preisimaa ja Liivimaa ametnik, Albrecht von Hohenzollerni ja Wilhelm von Hohenzollerni kaaskondalne.
Vaata Preisimaa hertsog ja Meinecke von Schierstedt
Melchior von Galen
Melchior von Galen (surnud arvatavasti 1552) oli Liivi ordu liige, viimane Karksi foogt.
Vaata Preisimaa hertsog ja Melchior von Galen
Olecko
Olecko loss Olecko (saksa keeles kuni 1928. aastani Marggrabowa, 1928–1945 Treuburg) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Olecko maakonna ja Olecko valla keskus.
Vaata Preisimaa hertsog ja Olecko
Peter von Tiesenhausen
Peter von Tiesenhausen (ka Petrus de Tisenhusen, Dissenhussen) oli Vana-Liivimaa aadlik ja vaimulik, Tartu toomhärra 1550–1558.
Vaata Preisimaa hertsog ja Peter von Tiesenhausen
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Preisimaa hertsog ja Posvoli leping
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Preisimaa hertsog ja Preisimaa
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Preisimaa hertsog ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Preisimaa hertsog ja Preisimaa kuningas
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Preisimaa hertsog ja Riia ajalugu
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Preisimaa hertsog ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Preisimaa hertsog ja Saare-Lääne vaenus
Saksa meister
Saksa meister (ladina Magister Germaniae, saksa Deutschmeister) oli Saksa ordu kõrge võimukandja tiitel.
Vaata Preisimaa hertsog ja Saksa meister
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Vaata Preisimaa hertsog ja Samlandi piiskopkond
Sigismund August (Mecklenburg)
Sigismund August von Mecklenburg (11. november 1560 – 5. september 1600) oli Mecklenburgi (mitte valitsev) hertsog, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I noorim poeg.
Vaata Preisimaa hertsog ja Sigismund August (Mecklenburg)
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Vaata Preisimaa hertsog ja Smiltene piiskopilinnus
Stanislaus Hosius
Kardinal Stanislaus Hosius Stanislaus Hosius (poola Stanisław Hozjusz; 5. mai 1504 – 5. august 1579) oli poola kirikutegelane, diplomaat ja riigiametnik.
Vaata Preisimaa hertsog ja Stanislaus Hosius
Thomas Schöning
Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.
Vaata Preisimaa hertsog ja Thomas Schöning
Tiedemann Giese
Hans Schencki kujutis Tiedemann Giesest, umbes 1525–1530 Tiedemann Bartholomäus Giese (ka Tidemann Giese; 1. juuni 1480 – 23. oktoober 1550) oli Preisimaa teoloog ning Chełmno (Kulmi) ja Ermlandi piiskop.
Vaata Preisimaa hertsog ja Tiedemann Giese
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Preisimaa hertsog ja Vana-Väina ordulinnus
Volmari liit
Volmari liit ehk Valmiera liit oli 1526.
Vaata Preisimaa hertsog ja Volmari liit
Wilhelm von der Balen
Wilhelm von der Balen, teise nimega Fleck oli Liivi ordu liige, Vindavi komtuur aastatel 1532–1533 või kuni 1534.
Vaata Preisimaa hertsog ja Wilhelm von der Balen
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Preisimaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Preisimaa hertsog ja Wolter von Plettenberg
16. sajand Eestis
16.
Vaata Preisimaa hertsog ja 16. sajand Eestis
17. sajand
17.
Vaata Preisimaa hertsog ja 17. sajand
Tuntud ka kui Preisi hertsog.