Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Preislased

Index Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

58 suhted: Aestid, Świętopełk II, Ümarkirik, Baltlased, Bogislaw II (Pommeri), Chronicon terrae Prussiae, Dobrini ordu, Drang nach Osten, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti nimi, Gdynia, Honorius III, Ida-Preisimaa, Innocentius III, Kašuubid, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kętrzyn, Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66), Kulmimaa, Kuninglik Preisimaa, Kwidzyn, Lääne-Preisimaa, Leedu ajalugu, Leedu suurvürstiriik, Lidzbark Warmiński, Liivimaa ordu, Masoovia hertsogkond, Mestwin I, Olsztyn, Ostsiedlung, Otakar II, Põhjala ristisõjad, Přemysliidid, Pommeri, Poola, Poola ajalugu, Poola keskaeg, Poola Piastide ajal, Poola vürstiriik, Prabuty, Preisi keel, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Pružany, Raduń, Rahvaste ja hõimude loend, Ristisõdijate riigid, ..., Ristisõjad, Romuva, Saksa ordu, Samboriidid, Semeliškės, Tšehhi kuningriik, Valge hobuse tants, Warmia. Laienda indeks (8 rohkem) »

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Uus!!: Preislased ja Aestid · Näe rohkem »

Świętopełk II

17. sajandi maal, Herman Han, Oliwa klooster Świętopełk II, ka Zwantepolc II või Swantopolk II (1190/1200 – 11. jaanuar 1266), mõnikord tuntud kui Suur (poola: Świętopełk II Wielki; kašuubi: Swiãtopôłk II Wiôldżi), oli valitsev Pomereelia-Gdański hertsog 1215.

Uus!!: Preislased ja Świętopełk II · Näe rohkem »

Ümarkirik

Ümarkirik on kirikuarhitektuuris tsentraalehitise üks tüüpe, põhiosas ringikujulise põhiplaaniga kirikuhoone, millest võib eenduda idaapsiid ja läänes eeskoda või portikus.

Uus!!: Preislased ja Ümarkirik · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Preislased ja Baltlased · Näe rohkem »

Bogislaw II (Pommeri)

Bogislaw II (u. 1177 - 23. jaanuar 1220) oli Pommeri-Stettini hertsog 1187.

Uus!!: Preislased ja Bogislaw II (Pommeri) · Näe rohkem »

Chronicon terrae Prussiae

Raamat ühel Leedu näitusel (august 2018) "Chronicon terrae Prussiae" ('Preisimaa kroonika') on preestervenna Peter von Dusbergi raamat (kroonika), mis räägib Saksa ordu sõjategevusest 1190-1330.

Uus!!: Preislased ja Chronicon terrae Prussiae · Näe rohkem »

Dobrini ordu

Ordu embleem Dobrini ordu (Dobrzyńi ordu; saksa Orden von Dobrin, poola Bracia Dobrzyńscy) oli vaimulik rüütliordu, mis tegutses Preisimaa ja Masoovia piiril ning oli loodud paganlike preislaste alistamiseks.

Uus!!: Preislased ja Dobrini ordu · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Preislased ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Preislased ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Preislased ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti nimi

Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).

Uus!!: Preislased ja Eesti nimi · Näe rohkem »

Gdynia

Gdynia mererand Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias Red Bull Air Race Gdynia - 2014 Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.

Uus!!: Preislased ja Gdynia · Näe rohkem »

Honorius III

Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.

Uus!!: Preislased ja Honorius III · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Preislased ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Preislased ja Innocentius III · Näe rohkem »

Kašuubid

Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Preislased ja Kašuubid · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Preislased ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Preislased ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Kętrzyn

Kętrzyn (kuni 1946. aastani Rastembork; saksa Rastenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Kętrzyni maakonna halduskeskus.

Uus!!: Preislased ja Kętrzyn · Näe rohkem »

Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)

Teutooni ordu (1410) Kolmeteistkümneaastane sõda (saksa Dreizehnjähriger Krieg; poola wojna trzynastoletnia) oli Preisi Liidu, kes oli liidus Poola kuningriigi krooniga, ja Saksa Ordu riigi vaheline konflikt aastatel 1454–1466.

Uus!!: Preislased ja Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66) · Näe rohkem »

Kulmimaa

Asend Poolas Kulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.

Uus!!: Preislased ja Kulmimaa · Näe rohkem »

Kuninglik Preisimaa

Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.

Uus!!: Preislased ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »

Kwidzyn

Kwidzyn (saksa Marienwerder) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Kwidzyni maakonna halduskeskus.

Uus!!: Preislased ja Kwidzyn · Näe rohkem »

Lääne-Preisimaa

Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.

Uus!!: Preislased ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Preislased ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Preislased ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lidzbark Warmiński

Lidzbark Warmiński (saksa Heilsberg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Lidzbark Warmiński maakonna halduskeskus.

Uus!!: Preislased ja Lidzbark Warmiński · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Preislased ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Masoovia hertsogkond

Masoovia hertsogkond (poola Księstwo Mazowieckie) pealinnaga Płockis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Masoovia piirkonnas, pärast Piastide dünastia ajal killustustumist 1138.

Uus!!: Preislased ja Masoovia hertsogkond · Näe rohkem »

Mestwin I

Hermann Hahn maal "Mestwin I" umbes 1620. aastast ''Mestvinus dux Pomeraniae'' pitser Mestwin I (poola: Mściwoj I gdański või Mszczuj I, kašuubi: Mscëwòj I; umbes 1160 – 1./2. mai 1219 või 1220) oli Pomereelia vürst (princeps Pomoranorum) umbes 1205.

Uus!!: Preislased ja Mestwin I · Näe rohkem »

Olsztyn

Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.

Uus!!: Preislased ja Olsztyn · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Preislased ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Otakar II

Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.

Uus!!: Preislased ja Otakar II · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Preislased ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Přemysliidid

Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.

Uus!!: Preislased ja Přemysliidid · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Preislased ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Preislased ja Poola · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Uus!!: Preislased ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Poola keskaeg

Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.

Uus!!: Preislased ja Poola keskaeg · Näe rohkem »

Poola Piastide ajal

Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.

Uus!!: Preislased ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.

Uus!!: Preislased ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »

Prabuty

Prabuty (saksa Riesenburg) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Kwidzyńi maakonnas, Prabuty valla halduskeskus.

Uus!!: Preislased ja Prabuty · Näe rohkem »

Preisi keel

Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.

Uus!!: Preislased ja Preisi keel · Näe rohkem »

Preisi ristisõda

Preisi ristisõda oli 13.

Uus!!: Preislased ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Preislased ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Preislased ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Pružany

Pružany ehk Pružanõ (leedu Pružanai, poola Prużana, jidiši פרוזשענע, Pruzhani, transkribeerituna Pružanõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pružany rajooni ja Pružany külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Preislased ja Pružany · Näe rohkem »

Raduń

Raduń on alev (endine linn) Valgevenes Hrodna oblastis Voranava rajoonis.

Uus!!: Preislased ja Raduń · Näe rohkem »

Rahvaste ja hõimude loend

Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.

Uus!!: Preislased ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Preislased ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Preislased ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Romuva

Nadruvas asunud pühapaik Romuva Romuva on Leedu ristiusustamiseelsel rahvausundil põhinev usuline liikumine.

Uus!!: Preislased ja Romuva · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Preislased ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Samboriidid

Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Preislased ja Samboriidid · Näe rohkem »

Semeliškės

Semeliškės on alev Leedus Elektrėnai omavalitsuses, Semeliškėse valla halduskeskus.

Uus!!: Preislased ja Semeliškės · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Preislased ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Valge hobuse tants

Pidustusel osalejad "Valge hobuse tants" (Leedu keeles Šyvio šokdinimas) on traditsiooniline pidustus Leedus Vilkaviškise rajoonis Gražiškiais.

Uus!!: Preislased ja Valge hobuse tants · Näe rohkem »

Warmia

Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.

Uus!!: Preislased ja Warmia · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »