Kiiremini kui brauser!
126 suhted: A causal account of knowing, A Model of the Universe, Abstraktne objekt, Aksioom, Aleetilised modaalsused, Alfred Ayer, An Essay on Free Will, Analüütiline filosoofia, Analüütiline propositsioon, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Aquino Thomas, Argument (täpsustus), Aristoteles, Arutlus, Arutlus (täpsustus), Asjaolu, Üldisuskvantor, Bayesiaanlus, Beauty (Scruton), Brendan Balcerak Jackson, Carl Hempel, Charles Sanders Peirce, Corine Besson, David Chalmers, David Lewis, Eeldus, Eetika, Eetika (Spinoza), Eitus, Elizabeth Fricker, Enesestmõistetavus, Epistemology, Ethics and Language, Evil and Omnipotence, Fenomenalism, Filosoofia mõisteid, Gettieri probleem, Gilbert Harman, Gilbert Ryle, Gottlob Frege, Harry Frankfurt, Hüpotees, Idee, Infallibilism, Intentsionaalsus, Järeldus, ..., Järeldus (täpsustus), Järjestatud paar, John Mackie, Konnektor (keeleteadus), Kontingentne propositsioon, Kontradiktoorsus, Lause, Lauseloogika, Logitsism, Loogika, Loogika mõisteid, Loogikatehe, Loogiline võimalikkus, Love's Vision, Lucy Allais, Mathematical Truth, Meaning and Knowledge, Mental Files, Michael Tooley, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mis tunne on olla nahkhiir?, Modaalsus, Moore'i paradoks, Moraalne motivatsioon, Ned Markosian, On a New List of Categories, On Denoting, Osutamine, Otsustus, Paratamatu propositsioon, Partikulaar, Paul Grice, Põhjend, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pierre Abélard, Practical Reflection, Predikaat, Predikatsioon (filosoofia), Presupositsioon, Principia Ethica, Prolog, Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind, Realism, Realism (teadus), Richard Boyd, Semantika, Semiootika mõisteid, Seos (matemaatika), Sisemised ja välimised omadused, Stephan Torre, Stoitsism, Subjekt (filosoofia), Subjekt ja predikaat, Tõde, Tõestus, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõeväärtus, Teadmine, Teaduslik pilt, Teoreem, Termin (loogika), The Pragmatics of Explanation, The Refutation of Idealism, The Structure of Biological Science, Tim Crane, Unaarne tehe, Uskumine, Uskumus, Valem, Valetaja paradoks, Vastuolulisus, Väärus, Väide, Välistatud kolmanda seadus. Laienda indeks (76 rohkem) »
A causal account of knowing
"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi.
Uus!!: Propositsioon ja A causal account of knowing · Näe rohkem »
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Uus!!: Propositsioon ja A Model of the Universe · Näe rohkem »
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Uus!!: Propositsioon ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Propositsioon ja Aksioom · Näe rohkem »
Aleetilised modaalsused
Aleetilised modaalsused on paratamatu tõesusega seotud modaalsused.
Uus!!: Propositsioon ja Aleetilised modaalsused · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
An Essay on Free Will
"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.
Uus!!: Propositsioon ja An Essay on Free Will · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: Propositsioon ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Analüütiline propositsioon
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Uus!!: Propositsioon ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Propositsioon ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »
Aposterioorsus
Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.
Uus!!: Propositsioon ja Aposterioorsus · Näe rohkem »
Aprioorne õigustus
Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.
Uus!!: Propositsioon ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Uus!!: Propositsioon ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Propositsioon ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Propositsioon ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Argument (täpsustus)
Argument võib olla.
Uus!!: Propositsioon ja Argument (täpsustus) · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Propositsioon ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Propositsioon ja Arutlus · Näe rohkem »
Arutlus (täpsustus)
Arutlus võib olla.
Uus!!: Propositsioon ja Arutlus (täpsustus) · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Propositsioon ja Asjaolu · Näe rohkem »
Üldisuskvantor
Üldisuskvantor (sümbol \forall) on predikaatloogikas sümbol, mille abil väljendatakse, et miski on tõsi kõige kohta (või kõige asjasse puutuva kohta).
Uus!!: Propositsioon ja Üldisuskvantor · Näe rohkem »
Bayesiaanlus
Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.
Uus!!: Propositsioon ja Bayesiaanlus · Näe rohkem »
Beauty (Scruton)
"Beauty" ("Ilu") on Roger Scrutoni filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Propositsioon ja Beauty (Scruton) · Näe rohkem »
Brendan Balcerak Jackson
Brendan Balcerak Jackson on Ameerika Ühendriikide filosoof, Miami Ülikooli dotsent.
Uus!!: Propositsioon ja Brendan Balcerak Jackson · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Propositsioon ja Carl Hempel · Näe rohkem »
Charles Sanders Peirce
Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.
Uus!!: Propositsioon ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »
Corine Besson
Corine Besson on filosoof, kes on tegelnud epistemoloogia, analüütilise filosoofia ajaloo ja filosoofilise loogikaga.
Uus!!: Propositsioon ja Corine Besson · Näe rohkem »
David Chalmers
David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.
Uus!!: Propositsioon ja David Chalmers · Näe rohkem »
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja David Lewis · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Propositsioon ja Eeldus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Propositsioon ja Eetika · Näe rohkem »
Eetika (Spinoza)
Spinoza "Eetika" avaleht "Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".
Uus!!: Propositsioon ja Eetika (Spinoza) · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Propositsioon ja Eitus · Näe rohkem »
Elizabeth Fricker
Elizabeth Fricker (Lizzie Fricker) on Briti filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Elizabeth Fricker · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: Propositsioon ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Epistemology
"Epistemology" on Duncan Pritchardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Propositsioon ja Epistemology · Näe rohkem »
Ethics and Language
"Ethics and Language" ("Eetika keel") on Charles Stevensoni filosoofiline teos.
Uus!!: Propositsioon ja Ethics and Language · Näe rohkem »
Evil and Omnipotence
"Evil and Omnipotence" on John Mackie artikkel.
Uus!!: Propositsioon ja Evil and Omnipotence · Näe rohkem »
Fenomenalism
Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.
Uus!!: Propositsioon ja Fenomenalism · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Propositsioon ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Gettieri probleem
Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.
Uus!!: Propositsioon ja Gettieri probleem · Näe rohkem »
Gilbert Harman
Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.
Uus!!: Propositsioon ja Gilbert Harman · Näe rohkem »
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Propositsioon ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Harry Frankfurt
Harry Frankfurt (2017) Harry Gordon Frankfurt (29. mai 1929 Langhorne, Pennsylvania – 16. juuli 2023 Santa Monica, California) oli USA filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Harry Frankfurt · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Propositsioon ja Hüpotees · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Propositsioon ja Idee · Näe rohkem »
Infallibilism
Infallibilism (ka "episteemiline infallibilism") ehk eksimatus on hoiak, mille kohaselt propositsiooni tõesuse teadmine ei sobi kokku võimalusega, et propositsioon võib olla vale.
Uus!!: Propositsioon ja Infallibilism · Näe rohkem »
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Uus!!: Propositsioon ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Propositsioon ja Järeldus · Näe rohkem »
Järeldus (täpsustus)
"Järeldus" võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Propositsioon ja Järeldus (täpsustus) · Näe rohkem »
Järjestatud paar
Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.
Uus!!: Propositsioon ja Järjestatud paar · Näe rohkem »
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja John Mackie · Näe rohkem »
Konnektor (keeleteadus)
Konnektoriks ehk konnektiiviks nimetatakse formaalse keele või loomuliku keele loogilisi konstante, mille abil lausetest moodustatakse liitlauseid.
Uus!!: Propositsioon ja Konnektor (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kontingentne propositsioon
Kontingentne propositsioon on propositsioon, mis on mõnes võimalikus maailmas tõene, mõnes väär.
Uus!!: Propositsioon ja Kontingentne propositsioon · Näe rohkem »
Kontradiktoorsus
Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.
Uus!!: Propositsioon ja Kontradiktoorsus · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Propositsioon ja Lause · Näe rohkem »
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Uus!!: Propositsioon ja Lauseloogika · Näe rohkem »
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Uus!!: Propositsioon ja Logitsism · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Propositsioon ja Loogika · Näe rohkem »
Loogika mõisteid
Siin on loetletud loogika mõisteid.
Uus!!: Propositsioon ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »
Loogikatehe
Loogikatehe on loogikas tõefunktsionaalne tehe propositsioonidega.
Uus!!: Propositsioon ja Loogikatehe · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Propositsioon ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Love's Vision
"Love's Vision" on Troy Jollimore'i filosoofiline raamat, mis ilmus 2011.
Uus!!: Propositsioon ja Love's Vision · Näe rohkem »
Lucy Allais
Lucy Allais on Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Lucy Allais · Näe rohkem »
Mathematical Truth
"Mathematical Truth" on Paul Benacerrafi artikkel.
Uus!!: Propositsioon ja Mathematical Truth · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Propositsioon ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Mental Files
"Mental Files" on François Recanati filosoofiline raamat.
Uus!!: Propositsioon ja Mental Files · Näe rohkem »
Michael Tooley
Michael Tooley (sündinud 1941 Kanadas) on USA filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Michael Tooley · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Propositsioon ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Mis tunne on olla nahkhiir?
"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.
Uus!!: Propositsioon ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »
Modaalsus
Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.
Uus!!: Propositsioon ja Modaalsus · Näe rohkem »
Moore'i paradoks
Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide.
Uus!!: Propositsioon ja Moore'i paradoks · Näe rohkem »
Moraalne motivatsioon
Moraalne motivatsioon on moraaliotsustustest tulenev motivatsioon toimida nendele vastavalt.
Uus!!: Propositsioon ja Moraalne motivatsioon · Näe rohkem »
Ned Markosian
Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Propositsioon ja Ned Markosian · Näe rohkem »
On a New List of Categories
"On a New List of Categories" ("Uuest kategooriate nimekirjast") on Charles Sanders Peirce'i esimene filosoofiaalane publikatsioon (kui mitte arvestada formaalse loogika alaseid töid ja loengusarju teaduse loogikast).
Uus!!: Propositsioon ja On a New List of Categories · Näe rohkem »
On Denoting
"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.
Uus!!: Propositsioon ja On Denoting · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Propositsioon ja Osutamine · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Propositsioon ja Otsustus · Näe rohkem »
Paratamatu propositsioon
Paratamatu propositsioon ehk loogiliselt paratamatu propositsioon on propositsioon, mille tõeväärtus on kõikides võimalikes maailmades ühesugune.
Uus!!: Propositsioon ja Paratamatu propositsioon · Näe rohkem »
Partikulaar
Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.
Uus!!: Propositsioon ja Partikulaar · Näe rohkem »
Paul Grice
Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).
Uus!!: Propositsioon ja Paul Grice · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Propositsioon ja Põhjend · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Propositsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Propositsioon ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Pierre Abélard
Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.
Uus!!: Propositsioon ja Pierre Abélard · Näe rohkem »
Practical Reflection
"Practical Reflection" on David Vellemani filosoofiline raamat.
Uus!!: Propositsioon ja Practical Reflection · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Propositsioon ja Predikaat · Näe rohkem »
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Uus!!: Propositsioon ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Presupositsioon
Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.
Uus!!: Propositsioon ja Presupositsioon · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Propositsioon ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Prolog
Prolog on loogika programmeerimiseks mõeldud deklaratiivne programmeerimiskeel, mis põhineb predikaatloogikal.
Uus!!: Propositsioon ja Prolog · Näe rohkem »
Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind
"Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind" ("Psühhosemantika: tähenduse probleem vaimufilosoofias") on Jerry Fodori filosoofiaraamat.
Uus!!: Propositsioon ja Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind · Näe rohkem »
Realism
Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.
Uus!!: Propositsioon ja Realism · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Propositsioon ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Richard Boyd
Richard Newell Boyd (19. mai 1942 Washington – 20. veebruar 2021 Cleveland) oli ameerika filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Richard Boyd · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Propositsioon ja Semantika · Näe rohkem »
Semiootika mõisteid
Siin on loetletud semiootika mõisteid.
Uus!!: Propositsioon ja Semiootika mõisteid · Näe rohkem »
Seos (matemaatika)
Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.
Uus!!: Propositsioon ja Seos (matemaatika) · Näe rohkem »
Sisemised ja välimised omadused
Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.
Uus!!: Propositsioon ja Sisemised ja välimised omadused · Näe rohkem »
Stephan Torre
Stephan Torre on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Stephan Torre · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Propositsioon ja Stoitsism · Näe rohkem »
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Uus!!: Propositsioon ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Subjekt ja predikaat
Subjekt ja predikaat on lauseloogikas väite või propositsiooni kaks komponenti, mis koos moodustavad vähima võimaliku informatsioonilise või tähendusliku üksuse.
Uus!!: Propositsioon ja Subjekt ja predikaat · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Propositsioon ja Tõde · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Propositsioon ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Propositsioon ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Propositsioon ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Propositsioon ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Propositsioon ja Teadmine · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Propositsioon ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Propositsioon ja Teoreem · Näe rohkem »
Termin (loogika)
Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhiosa.
Uus!!: Propositsioon ja Termin (loogika) · Näe rohkem »
The Pragmatics of Explanation
"The Pragmatics of Explanation" on Bas van Fraasseni artikkel.
Uus!!: Propositsioon ja The Pragmatics of Explanation · Näe rohkem »
The Refutation of Idealism
"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.
Uus!!: Propositsioon ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »
The Structure of Biological Science
"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.
Uus!!: Propositsioon ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »
Tim Crane
Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.
Uus!!: Propositsioon ja Tim Crane · Näe rohkem »
Unaarne tehe
Unaarne tehe ehk unaarne operatsioon on matemaatikas ainult ühe operandiga algebraline tehe.
Uus!!: Propositsioon ja Unaarne tehe · Näe rohkem »
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Uus!!: Propositsioon ja Uskumine · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Propositsioon ja Uskumus · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Propositsioon ja Valem · Näe rohkem »
Valetaja paradoks
Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.
Uus!!: Propositsioon ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Propositsioon ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Propositsioon ja Väärus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Propositsioon ja Väide · Näe rohkem »
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Uus!!: Propositsioon ja Välistatud kolmanda seadus · Näe rohkem »
