Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Propositsioon

Index Propositsioon

Propositsioon on see, mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

115 suhted: A causal account of knowing, A Model of the Universe, Abstraktne objekt, Aksioom, Aleetilised modaalsused, Alfred Ayer, An Essay on Free Will, Analüütiline filosoofia, Analüütiline propositsioon, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Argument (täpsustus), Arutlus, Arutlus (täpsustus), Asjaolu, Üldisuskvantor, Bayesiaanlus, Brendan Balcerak Jackson, Carl Hempel, Charles Sanders Peirce, Corine Besson, David Chalmers, David Lewis, Eeldus, Eetika, Eetika (Spinoza), Eitus, Enesestmõistetavus, Ethics and Language, Evil and Omnipotence, Fenomenalism, Filosoofia mõisteid, Gettieri probleem, Gilbert Ryle, Gottlob Frege, Harry Frankfurt, Hüpotees, Idee, Intentsionaalsus, Järeldus, Järeldus (täpsustus), Järjestatud paar, John Mackie, Konnektor (keeleteadus), Kontingentne propositsioon, Kontradiktoorsus, Lause, ..., Lauseloogika, Logitsism, Loogika, Loogika mõisteid, Loogikatehe, Loogiline võimalikkus, Love's Vision, Lucy Allais, Mathematical Truth, Meaning and Knowledge, Michael Tooley, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mis tunne on olla nahkhiir?, Modaalsus, Moore'i paradoks, Moraalne motivatsioon, Ned Markosian, On a New List of Categories, On Denoting, Otsustus, Paratamatu propositsioon, Partikulaar, Paul Grice, Põhjend, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pierre Abélard, Predikaat, Predikatsioon (filosoofia), Presupositsioon, Principia Ethica, Prolog, Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind, Realism, Realism (teadus), Semantika, Semiootika mõisteid, Seos (matemaatika), Sisemised ja välimised omadused, Stephan Torre, Stoitsism, Subjekt (filosoofia), Subjekt ja predikaat, Tõde, Tõestus, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõeväärtus, Teadmine, Teaduslik pilt, Teoreem, Termin (loogika), The Pragmatics of Explanation, The Refutation of Idealism, The Structure of Biological Science, Tim Crane, Unaarne tehe, Uskumine, Uskumus, Valem, Valetaja paradoks, Vastuolulisus, Väärus, Väide, Välistatud kolmanda reegel. Laienda indeks (65 rohkem) »

A causal account of knowing

"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi.

Uus!!: Propositsioon ja A causal account of knowing · Näe rohkem »

A Model of the Universe

"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.

Uus!!: Propositsioon ja A Model of the Universe · Näe rohkem »

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Uus!!: Propositsioon ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Propositsioon ja Aksioom · Näe rohkem »

Aleetilised modaalsused

Aleetilised modaalsused on paratamatu tõesusega seotud modaalsused.

Uus!!: Propositsioon ja Aleetilised modaalsused · Näe rohkem »

Alfred Ayer

Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Alfred Ayer · Näe rohkem »

An Essay on Free Will

"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.

Uus!!: Propositsioon ja An Essay on Free Will · Näe rohkem »

Analüütiline filosoofia

Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.

Uus!!: Propositsioon ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »

Analüütiline propositsioon

Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.

Uus!!: Propositsioon ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »

Aposterioorne teadmine

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Uus!!: Propositsioon ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Uus!!: Propositsioon ja Aposterioorsus · Näe rohkem »

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamiseks, mille uskumist õigustatakse.

Uus!!: Propositsioon ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Propositsioon ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Propositsioon ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Argument (täpsustus)

Argument võib olla.

Uus!!: Propositsioon ja Argument (täpsustus) · Näe rohkem »

Arutlus

Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.

Uus!!: Propositsioon ja Arutlus · Näe rohkem »

Arutlus (täpsustus)

Arutlus võib olla.

Uus!!: Propositsioon ja Arutlus (täpsustus) · Näe rohkem »

Asjaolu

Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.

Uus!!: Propositsioon ja Asjaolu · Näe rohkem »

Üldisuskvantor

Üldisuskvantor (sümbol \forall) on predikaatloogikas sümbol, mille abil väljendatakse, et miski on tõsi kõige kohta (või kõige asjasse puutuva kohta).

Uus!!: Propositsioon ja Üldisuskvantor · Näe rohkem »

Bayesiaanlus

Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.

Uus!!: Propositsioon ja Bayesiaanlus · Näe rohkem »

Brendan Balcerak Jackson

Brendan Balcerak Jackson on Ameerika Ühendriikide filosoof, Miami Ülikooli dotsent.

Uus!!: Propositsioon ja Brendan Balcerak Jackson · Näe rohkem »

Carl Hempel

Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Propositsioon ja Carl Hempel · Näe rohkem »

Charles Sanders Peirce

Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.

Uus!!: Propositsioon ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »

Corine Besson

Corine Besson on filosoof, kes on tegelnud epistemoloogia, analüütilise filosoofia ajaloo ja filosoofilise loogikaga.

Uus!!: Propositsioon ja Corine Besson · Näe rohkem »

David Chalmers

David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane Tema uurimistööd on seotud vaimufilosoofia ja sellega piirnevate filosoofia teiste valdkondade ja kognitiivteadusega.

Uus!!: Propositsioon ja David Chalmers · Näe rohkem »

David Lewis

David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof, üks väljapaistvamaid analüütilisi filosoofe, kes on andnud olulise panuse metafüüsikasse, vaimufilosoofiasse, keelefilosoofiasse, matemaatikafilosoofiasse, teadusfilosoofiasse, otsustusteooriasse, epistemoloogiasse, metaeetikasse ja esteetikasse.

Uus!!: Propositsioon ja David Lewis · Näe rohkem »

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Uus!!: Propositsioon ja Eeldus · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Propositsioon ja Eetika · Näe rohkem »

Eetika (Spinoza)

"Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".

Uus!!: Propositsioon ja Eetika (Spinoza) · Näe rohkem »

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Uus!!: Propositsioon ja Eitus · Näe rohkem »

Enesestmõistetavus

Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.

Uus!!: Propositsioon ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »

Ethics and Language

"Ethics and Language" ("Eetika keel") on Charles Stevensoni filosoofiline teos.

Uus!!: Propositsioon ja Ethics and Language · Näe rohkem »

Evil and Omnipotence

"Evil and Omnipotence" on John Mackie artikkel.

Uus!!: Propositsioon ja Evil and Omnipotence · Näe rohkem »

Fenomenalism

Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.

Uus!!: Propositsioon ja Fenomenalism · Näe rohkem »

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid.

Uus!!: Propositsioon ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.

Uus!!: Propositsioon ja Gettieri probleem · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Uus!!: Propositsioon ja Gottlob Frege · Näe rohkem »

Harry Frankfurt

Harry Gordon Frankfurt (sündinud 29. mail 1929 Langhorne'is Pennsylvanias) on USA filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Harry Frankfurt · Näe rohkem »

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Uus!!: Propositsioon ja Hüpotees · Näe rohkem »

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Uus!!: Propositsioon ja Idee · Näe rohkem »

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Uus!!: Propositsioon ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »

Järeldus

Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.

Uus!!: Propositsioon ja Järeldus · Näe rohkem »

Järeldus (täpsustus)

"Järeldus" võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Propositsioon ja Järeldus (täpsustus) · Näe rohkem »

Järjestatud paar

Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.

Uus!!: Propositsioon ja Järjestatud paar · Näe rohkem »

John Mackie

John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja John Mackie · Näe rohkem »

Konnektor (keeleteadus)

Konnektoriks ehk konnektiiviks nimetatakse formaalse keele või loomuliku keele loogilisi konstante, mille abil lausetest moodustatakse liitlauseid.

Uus!!: Propositsioon ja Konnektor (keeleteadus) · Näe rohkem »

Kontingentne propositsioon

Kontingentne propositsioon on propositsioon, mis on mõnes võimalikus maailmas tõene, mõnes väär.

Uus!!: Propositsioon ja Kontingentne propositsioon · Näe rohkem »

Kontradiktoorsus

Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.

Uus!!: Propositsioon ja Kontradiktoorsus · Näe rohkem »

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.

Uus!!: Propositsioon ja Lause · Näe rohkem »

Lauseloogika

Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).

Uus!!: Propositsioon ja Lauseloogika · Näe rohkem »

Logitsism

Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.

Uus!!: Propositsioon ja Logitsism · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Propositsioon ja Loogika · Näe rohkem »

Loogika mõisteid

Siin on loetletud loogika mõisteid.

Uus!!: Propositsioon ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »

Loogikatehe

Loogikatehe on loogikas tõefunktsionaalne tehe propositsioonidega.

Uus!!: Propositsioon ja Loogikatehe · Näe rohkem »

Loogiline võimalikkus

Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).

Uus!!: Propositsioon ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »

Love's Vision

"Love's Vision" on Troy Jollimore'i filosoofiline raamat, mis ilmus 2011.

Uus!!: Propositsioon ja Love's Vision · Näe rohkem »

Lucy Allais

Lucy Allais on Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Lucy Allais · Näe rohkem »

Mathematical Truth

"Mathematical Truth" on Paul Benacerrafi artikkel.

Uus!!: Propositsioon ja Mathematical Truth · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Propositsioon ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Michael Tooley

Michael Tooley (sündinud 1941 Kanadas) on USA filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Michael Tooley · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Propositsioon ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Mis tunne on olla nahkhiir?

"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.

Uus!!: Propositsioon ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »

Modaalsus

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.

Uus!!: Propositsioon ja Modaalsus · Näe rohkem »

Moore'i paradoks

Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide.

Uus!!: Propositsioon ja Moore'i paradoks · Näe rohkem »

Moraalne motivatsioon

Moraalne motivatsioon on moraaliotsustustest tulenev motivatsioon toimida nendele vastavalt.

Uus!!: Propositsioon ja Moraalne motivatsioon · Näe rohkem »

Ned Markosian

Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.

Uus!!: Propositsioon ja Ned Markosian · Näe rohkem »

On a New List of Categories

"On a New List of Categories" ("Uuest kategooriate nimekirjast") on Charles Sanders Peirce'i esimene filosoofiaalane publikatsioon (kui mitte arvestada formaalse loogika alaseid töid ja loengusarju teaduse loogikast).

Uus!!: Propositsioon ja On a New List of Categories · Näe rohkem »

On Denoting

"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.

Uus!!: Propositsioon ja On Denoting · Näe rohkem »

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Uus!!: Propositsioon ja Otsustus · Näe rohkem »

Paratamatu propositsioon

Paratamatu propositsioon ehk loogiliselt paratamatu propositsioon on propositsioon, mille tõeväärtus on kõikides võimalikes maailmades ühesugune.

Uus!!: Propositsioon ja Paratamatu propositsioon · Näe rohkem »

Partikulaar

Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.

Uus!!: Propositsioon ja Partikulaar · Näe rohkem »

Paul Grice

Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).

Uus!!: Propositsioon ja Paul Grice · Näe rohkem »

Põhjend

Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.

Uus!!: Propositsioon ja Põhjend · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Propositsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Uus!!: Propositsioon ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »

Pierre Abélard

Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil. 1819. Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; (1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.

Uus!!: Propositsioon ja Pierre Abélard · Näe rohkem »

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Uus!!: Propositsioon ja Predikaat · Näe rohkem »

Predikatsioon (filosoofia)

Predikatsioon (ladina keeles praedicare, teatavaks tegema, välja kutsuma; praedicatio, väljaütlemine, teatavakstegemine) on filosoofias esemele (Gegenstand), asjale (Ding), objektile (Objekt), asjaolule (Sachverhalt)) omaduse omistamine või selle äravõtmine. Loogikas nimetatakse esemega seotud väljendit ka üksikterminiks (Nominator, proper name) ning (laias tähenduses) omadusega seotud väljendit predikaadiks. Wilhelm Kamlah defineerib predikatsiooni oma "Loogilises propedeutikas" (Logischen Propädeutik) kõneaktina, mille puhul objekti üksiktermin ja predikaat identifitseeritakse ning objektile omistatakse või sellelt võetakse ära omadusi. Predikatsioon toimib klassifitseerija või kategoriseerijana. Predikatsiooni kaudu toimuvad keelelised eristamised. Koos referentsiga viib predikatsioon maailma keelelise jaotamiseni. Predikatsioon võib olla ka preditseerimise kui toimingu tulemus, st väljend ise või ka tähistatava esemega seotud predikaat (omadus, suhe (Relation)), st väljendi väljendamine, väljaütlemine, tähendus või sisu (vt propositsioon).

Uus!!: Propositsioon ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »

Presupositsioon

Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.

Uus!!: Propositsioon ja Presupositsioon · Näe rohkem »

Principia Ethica

"Principia Ethica" on 1903.

Uus!!: Propositsioon ja Principia Ethica · Näe rohkem »

Prolog

Prolog on loogika programmeerimiseks mõeldud deklaratiivne programmeerimiskeel, mis põhineb predikaatloogikal.

Uus!!: Propositsioon ja Prolog · Näe rohkem »

Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind

"Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind" ("Psühhosemantika: tähenduse probleem vaimufilosoofias") on Jerry Fodori filosoofiaraamat.

Uus!!: Propositsioon ja Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind · Näe rohkem »

Realism

Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.

Uus!!: Propositsioon ja Realism · Näe rohkem »

Realism (teadus)

Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).

Uus!!: Propositsioon ja Realism (teadus) · Näe rohkem »

Semantika

Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.

Uus!!: Propositsioon ja Semantika · Näe rohkem »

Semiootika mõisteid

Siin on loetletud semiootika mõisteid.

Uus!!: Propositsioon ja Semiootika mõisteid · Näe rohkem »

Seos (matemaatika)

Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.

Uus!!: Propositsioon ja Seos (matemaatika) · Näe rohkem »

Sisemised ja välimised omadused

Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.

Uus!!: Propositsioon ja Sisemised ja välimised omadused · Näe rohkem »

Stephan Torre

Stephan Torre on USA päritolu filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Stephan Torre · Näe rohkem »

Stoitsism

Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.

Uus!!: Propositsioon ja Stoitsism · Näe rohkem »

Subjekt (filosoofia)

Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.

Uus!!: Propositsioon ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Subjekt ja predikaat

Subjekt ja predikaat on lauseloogikas väite või propositsiooni kaks komponenti, mis koos moodustavad vähima võimaliku informatsioonilise või tähendusliku üksuse.

Uus!!: Propositsioon ja Subjekt ja predikaat · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Propositsioon ja Tõde · Näe rohkem »

Tõestus

---- Tõestus on arutlus, mis näitab mingi propositsiooni tõesust.

Uus!!: Propositsioon ja Tõestus · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Propositsioon ja Tõesus · Näe rohkem »

Tõetagaja ja valetagaja

Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.

Uus!!: Propositsioon ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »

Tõeväärtus

Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.

Uus!!: Propositsioon ja Tõeväärtus · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted, teooriad, printsiibid ja protseduurid, mis mõistliku kindluse astmega on tõesed või vastavalt kasulikud (kuid ei pruugi nendega piirduda).

Uus!!: Propositsioon ja Teadmine · Näe rohkem »

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.

Uus!!: Propositsioon ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »

Teoreem

publisher.

Uus!!: Propositsioon ja Teoreem · Näe rohkem »

Termin (loogika)

Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhikomponent.

Uus!!: Propositsioon ja Termin (loogika) · Näe rohkem »

The Pragmatics of Explanation

"The Pragmatics of Explanation" on Bas van Fraasseni artikkel.

Uus!!: Propositsioon ja The Pragmatics of Explanation · Näe rohkem »

The Refutation of Idealism

"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.

Uus!!: Propositsioon ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »

The Structure of Biological Science

"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.

Uus!!: Propositsioon ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »

Tim Crane

Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.

Uus!!: Propositsioon ja Tim Crane · Näe rohkem »

Unaarne tehe

Unaarne tehe ehk unaarne operatsioon on matemaatikas ainult ühe operandiga algebraline tehe.

Uus!!: Propositsioon ja Unaarne tehe · Näe rohkem »

Uskumine

Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).

Uus!!: Propositsioon ja Uskumine · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Propositsioon ja Uskumus · Näe rohkem »

Valem

Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.

Uus!!: Propositsioon ja Valem · Näe rohkem »

Valetaja paradoks

Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.

Uus!!: Propositsioon ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »

Vastuolulisus

Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.

Uus!!: Propositsioon ja Vastuolulisus · Näe rohkem »

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Propositsioon ja Väärus · Näe rohkem »

Väide

Väide on propositsioon, mida väidetakse.

Uus!!: Propositsioon ja Väide · Näe rohkem »

Välistatud kolmanda reegel

Välistatud kolmanda reegel (ka tertium non datur) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.

Uus!!: Propositsioon ja Välistatud kolmanda reegel · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »