Kiiremini kui brauser!
33 suhted: ARC-tüüpi inhibiitorid, Bisubstraatsed inhibiitorid, CK2, Darja Lavõgina, DNA replikatsiooni initsiatsioon, Ensüümiinhibiitor, Fosforüülumine, Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg, Hedgehogi signaalirada, Kapivasertiib, Lipinski viie reegel, Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid, Mps1, MSK1, Onkoteraapia, P53, Proteiinkinaas A, Proteiinkinaas B, Proteoom, Rho-sõltuv proteiinkinaas, Süda, Sekundaarne virgatsaine, Seondumissait, Sihtmärkravi, Türosiinkinaas, Transkriptsioonifaktor, Translatsioonijärgne modifikatsioon, TROP2, Tsükliinisõltuvad kinaasid, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsüsteiin, Ubikvitiin, Varbuss.
ARC-tüüpi inhibiitorid
ARC-tüüpi inhibiitorid (lühendatult ARC-d) on sünteetilised ühendid, mis koosnevad nukleosiidi analoogist ja peptiidist või peptiidi analoogist.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja ARC-tüüpi inhibiitorid · Näe rohkem »
Bisubstraatsed inhibiitorid
Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Bisubstraatsed inhibiitorid · Näe rohkem »
CK2
Proteiinkinaas CK2 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui kaseiinkinaas II, on seriini/treoniini proteiinkinaas, mis on laialt levinud eukarüootsetes rakkudes ja omab palju füsioloogilisi funktsioone.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja CK2 · Näe rohkem »
Darja Lavõgina
Darja Lavõgina 2023. aastal Darja Lavõgina (sündinud 31. mail 1986) on Eesti biokeemik, Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Darja Lavõgina · Näe rohkem »
DNA replikatsiooni initsiatsioon
DNA replikatsiooni initsiatsioon on DNA sünteesi esimene samm ehk sünteesi alustamine, millele järgnevad DNA-ahela elongatsioon ehk sünteesitava ahela pikendamine ja terminatsioon ehk sünteesi lõpetamine.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja DNA replikatsiooni initsiatsioon · Näe rohkem »
Ensüümiinhibiitor
Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Ensüümiinhibiitor · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg
Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg ehk HPG. Praktiliselt kõik HPG telje hormoonidest esinevad nii meestel kui naistel, kuigi steroidhormoonide kontsentratsioonid on oluliselt erinevad. ''Hypothalamus'', hüpotalamus; GnRH, gonadotropiine vabastav hormoon; ''anterior pituitary'', hüpofüüsi eessagar; LH, luteiniseeriv hormoon; FSH, folliikuleid stimuleeriv hormoon; ''gonads'', sugunäärmed; ''male testes'', munandid; ''female ovaries'', munasarjad; ''sex hormones'', suguhormoonid; ''testosterone'', testosteroon; ''estradiol'', östradiool; ''progesterone'', progesteroon. Plussiga on tähistatud tootmise stimuleerimine ja miinusega negatiivne tagasiside (tootmise mahasurumine). Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg (inglise hypothalamus-pituitary-gonad axis ehk lühendina HPG axis ehk HPG telg) on mudel, mis kirjeldab inimese reproduktiivsüsteemiga seotud hormoonide hierarhilist funktsioneerimist.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg · Näe rohkem »
Hedgehogi signaalirada
Hedgehogi signaalirada on põhiline regulaator paljudes selgroogsete embrüonaalse arengu protsessides, tüvirakkude säilitamises, rakkude diferentseerumises ja kiires kasvus.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Hedgehogi signaalirada · Näe rohkem »
Kapivasertiib
Kapivasertiibi struktuur. Kapivasertiib on vähi sihtmärkravis kasutatav proteiinkinaasi Akt/PKB inhibiitor, mille arendusega tegeles farmaatsiafirma AstraZeneca ja mis sai ravimina kasutamiseks heakskiidu USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 2023.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Kapivasertiib · Näe rohkem »
Lipinski viie reegel
keel.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Lipinski viie reegel · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Mps1
Inimese Mps1 valgu struktuur Mps1 (ka TTK, ESK või PYT) on konserveerunud valgukinaas, mis fosforüleerib seriini-, treoniini- ja türosiinijääke.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Mps1 · Näe rohkem »
MSK1
Proteiinkinaas MSK1 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui ribosomaalne valgu S6 kinaas alfa-5 "RPS6KA5", on seriin/treoniin proteiinkinaas, millel on rakusisesete signaalide vahendajana oluline roll eukarüootsete rakkude arengus (jagunemises, apoptoosis ja stressi tingimustega toimetutulekul).
Uus!!: Proteiinkinaasid ja MSK1 · Näe rohkem »
Onkoteraapia
Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga ning selle valdkonna teadusuuringute ja koolituse korraldamisega.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Onkoteraapia · Näe rohkem »
P53
Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja P53 · Näe rohkem »
Proteiinkinaas A
Proteiinkinaas A (PKA) on AGC kinaasiperekonna seriin- või treoniinkinaas, mille aktiivsus rakus sõltub tsükliliset adenosiin- 3´,5´-monofosfaadist (cAMP).
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Proteiinkinaas A · Näe rohkem »
Proteiinkinaas B
Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka. Akt on seriin/treoniinkinaas, mis reguleerib rakus mitmeid olulisi protsesse. näiteks transkriptsiooni, glükoosi metabolismi ning rakkude apoptoosi, jagunemist ja migreerumist. Hiljuti on avastatud, et laborihiirte PKB-l on tähtis roll postnataalses aju arengus. Nimetus Akt ei ole seotud valgu funktsiooniga. Jacob Furth nimetas Ak-ks hiirteliini, kellel areneb spontaanselt tüümuse lümfoom. Nimele lisatud t tähistab tümoomi. Liinist isoleeriti transformeeruv retroviirus, millele anti nimi Akt8 ning viiruse kodeeritud onkogeeni nimeks v-Akt. Hiljem hakati inimese analoogseid geene nimetama sama süsteemi järgi.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »
Proteoom
algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega Proteoom on teatud liigis, teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud valkude kogum.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Proteoom · Näe rohkem »
Rho-sõltuv proteiinkinaas
ROCK-I kristallstruktuur Rho-sõltuv proteiinkinaas (ROCK, Rho-kinaas) on AGC kinaasiperekonna seriin/treoniin kinaas, mille aktiveerivad Rho-perekonna väikesed GTPaasid.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Rho-sõltuv proteiinkinaas · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Süda · Näe rohkem »
Sekundaarne virgatsaine
Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Sekundaarne virgatsaine · Näe rohkem »
Seondumissait
issn.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Seondumissait · Näe rohkem »
Sihtmärkravi
pmid.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Sihtmärkravi · Näe rohkem »
Türosiinkinaas
Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Türosiinkinaas · Näe rohkem »
Transkriptsioonifaktor
TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Transkriptsioonifaktor · Näe rohkem »
Translatsioonijärgne modifikatsioon
mikrotuubuleid Valgu translatsioonijärgne modifikatsioon (TJM, sageli kasutatakse ingliskeelse analoogia põhjal ka mõistet post-translatoorne modifikatsioon ehk PTM) on muudatus valmissünteesitud valgu struktuuris, mis mõjutab valgu keemilist koostist ja võimet osaleda bioloogilistes signaaliradades.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Translatsioonijärgne modifikatsioon · Näe rohkem »
TROP2
TROP2 rakuvälise osa struktuur. Valk esineb dimeersena. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 7E5N. TROP2 on geeni TACSTD2 kodeeritav imetajarakkude plasmamembraanis paiknev valk.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja TROP2 · Näe rohkem »
Tsükliinisõltuvad kinaasid
Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Ubikvitiin
'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Ubikvitiin · Näe rohkem »
Varbuss
Liikuv varbuss Varbuss (ka sireuss; Caenorhabditis elegans; lühend C. elegans) on mullas elav nematood ehk ümaruss, kes on laialdaselt kasutusel mudelorganismina.
Uus!!: Proteiinkinaasid ja Varbuss · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Proteiini kinaas, Proteiini kinaasid, Proteiinkinaas, Valgu kinaas, Valgu kinaasid.
