Sisukord
25 suhted: Abstsiishape, Ajatamine, Aleksander Perk, Dendrokronoloogia, Diapaus, Endospoor, Füsioloogia mõisteid, Harilik rästik, Kanakoole, Kärbesõis, Kevadkaruslane, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Loopealne, Maolised, Pikalehine huulhein, Robert Piir, Seeme, Sibul, Sperma, Suveuni, Taliuinak, Talveuni, Tardumusuni, Vegetatsiooniperiood.
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Vaata Puhkeseisund ja Abstsiishape
Ajatamine
Ajatamine on taime (või selle osa) tema puhkeperioodil lehtima või õitsele ajama.
Vaata Puhkeseisund ja Ajatamine
Aleksander Perk
Aleksander Perk (27. juunil 1921 Petrogradi kubermang– 1996) oli Eesti taimefüsioloog.
Vaata Puhkeseisund ja Aleksander Perk
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Vaata Puhkeseisund ja Dendrokronoloogia
Diapaus
Diapaus on putukate (ka mõne imetaja) eriline füsioloogiline puhkeseisund, mis avaldub ajutises kasvu ja arengu pidurdumises, mis on esile kutsutud enamasti ebasoodsate keskkonnatingimuste (näiteks madala õhutemperatuuri) tõttu.
Vaata Puhkeseisund ja Diapaus
Endospoor
Värvitud preparaat ''Bacillus subtilisest''. Endospoorid on värvunud roheliselt ja vegetatiivne rakk punaselt Helendavad ''Paenibacillus alvei'' endospoorid faaskontrastmikroskoobis Endospoorid on grampositiivsete bakterite uinunud, vastupidavad ja mittepaljunevad struktuurid.
Vaata Puhkeseisund ja Endospoor
Füsioloogia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja muude loomade füsioloogia mõisteid, (vt ka anatoomia mõistete loendit, molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loendit, zooloogia mõistete loendit ja meditsiini mõistete loendit); taimefüsioloogia mõisteid võiks kanda botaanika mõistete loendisse.
Vaata Puhkeseisund ja Füsioloogia mõisteid
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Vaata Puhkeseisund ja Harilik rästik
Kanakoole
Kanakoole (Ranunculus ficaria, Ficaria verna) on mitmeaastane rohtne õistaim, mis kuulub tulikaliste sugukonda.
Vaata Puhkeseisund ja Kanakoole
Kärbesõis
Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.
Vaata Puhkeseisund ja Kärbesõis
Kevadkaruslane
Kevadkaruslane (Phragmatobia fuliginosa) on karuslaste sugukonda kuuluv ööliblikane.
Vaata Puhkeseisund ja Kevadkaruslane
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Vaata Puhkeseisund ja Kilpnääre
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Vaata Puhkeseisund ja Kilpnäärmehormoonid
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Puhkeseisund ja Loopealne
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Puhkeseisund ja Maolised
Pikalehine huulhein
Pikalehine huulhein (Drosera anglica) on huulheinaliste sugukonda huulheina perekonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Vaata Puhkeseisund ja Pikalehine huulhein
Robert Piir
Robert Piir (sündinud 21. jaanuaril 1930 Strelka külas Luuga rajoonis Leningradi oblastis) on eesti puuviljandusteadlane.
Vaata Puhkeseisund ja Robert Piir
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Puhkeseisund ja Seeme
Sibul
Sibulad Sibul on taimset päritolu toiduaine, mille all peetakse tavaliselt silmas hariliku sibula küpsenud ja puhkeseisundis jämenenud lühivõsu ehk mugulsibulat.
Vaata Puhkeseisund ja Sibul
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Vaata Puhkeseisund ja Sperma
Suveuni
sarikalise vartel Suveuni ehk estivatsioon on loomade puhkeseisund, mis võimaldab üle elada (erinevalt talveunest) looma elukeskkonnas teatud perioodil vältavat kuuma ja enamasti toiduvaest aega.
Vaata Puhkeseisund ja Suveuni
Taliuinak
Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Vaata Puhkeseisund ja Taliuinak
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Vaata Puhkeseisund ja Talveuni
Tardumusuni
Tardumusuni ehk letargia ehk torpor on mitmetel lindudel ja mõnedel imetajatel esinev ajutine kehatemperatuuri langus koos ainevahetuse intensiivsuse vähenemisega, mis on seotud toitumiseks sobimatute ilmadega.
Vaata Puhkeseisund ja Tardumusuni
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Puhkeseisund ja Vegetatsiooniperiood
Tuntud ka kui Dormantsus, Puhkeperiood, Puhkestaadium.