Kiiremini kui brauser!
81 suhted: A causal account of knowing, Absurditeater, Aeg, Ainesidemos, Ajafilosoofia, Ajalooline institutsionalism, Alfred Ayer, Alfred Weber, Andmelugu, Aristoteles, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Émile Meyerson, Biosemiootika, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Brahman, Budistlik kosmoloogia, David Sanford, Demokritos, Ebausk, Elu muusika, Emergentsus, Epifenomenalism, Epistemoloogia, Ethics: Inventing Right and Wrong, Explanation and Reference, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofia mõisteid, Francis Bacon, Funktsioon (bioloogia), G. E. M. Anscombe, Hans Reichenbach, Hinduism, Incomplete Nature, Is Semantics Possible?, John Mackie, Kahjum, Küllaldase aluse printsiip, Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel, Kontrafaktuaalne sõltuvus, Kristie Miller, Laskuv põhjuslikkus, Lüürika, Loodusseadus, Loomulik liik, Maailm kui tahe ja kujutlus, Magnetiline monopoolus, Martin Buber, Max Planck, Metaphysics, Milli meetodid, ..., Moraalne vastutus, Moritz Schlick, Naturalism (filosoofia), Newcombi paradoks, Nicolas Malebranche, Okasionalism, Otsustusvõime kriitika, Põhjus ja tagajärg, Põhjuslik uurimus, Personalism, Philipp Frank, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Postnarrativist Philosophy of Historiography, Prosopograafia, Radikaalne empirism, Reaalsus, Readers of the Book of Life, Realism (filosoofia), Saankhja, Sünkroonsus (Jung), Sõltuvus (metafüüsika), Semiootika alused, Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, Skeptitsism, Teadusfilosoofia mõisteid, Tegevusfilosoofia, Terrence Deacon, The Pragmatics of Explanation, The Refutation of Idealism, Umut Baysan, Vaimufilosoofia. Laienda indeks (31 rohkem) »
A causal account of knowing
"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi.
Uus!!: Põhjuslikkus ja A causal account of knowing · Näe rohkem »
Absurditeater
Absurditeater on modernistlik teatrikunsti suund, mis lähtub maailma ja inimelu absurdsuse ideest.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Absurditeater · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Aeg · Näe rohkem »
Ainesidemos
Ainesidemos oli Kreeka filosoof, sündis Knossoses Kreetal ja õpetas Aleksandrias umbkaudu 70 eKr.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Ainesidemos · Näe rohkem »
Ajafilosoofia
Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »
Ajalooline institutsionalism
Ajalooline institutsionalism on üks poliitiliste süsteemide uurimiseks kasutatavatest lähenemistest.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Ajalooline institutsionalism · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Alfred Weber
Alfred Weber (30. juuli 1868 Erfurt – 2. mai 1958 Heidelberg) oli Saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik, kelle tööd mõjutasid tänapäeva majandusgeograafia arengut.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Alfred Weber · Näe rohkem »
Andmelugu
Andmelugu (ka andmejutustus või andmete jutustamine) on konkreetse vaatajaskonna jaoks kohandatud ja kaaluka jutustusega informatsiooni edastamise metoodika.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Andmelugu · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Artiklid kultuuritüpoloogiast
"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Artiklid kultuuritüpoloogiast · Näe rohkem »
Émile Meyerson
Émile Meyerson (ka Emil Mejerson; 12. veebruar 1859 Lublin, Poola – 4. detsember 1933 Pariis) oli Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof, kes tegeles peamiselt epistemoloogia ja teaduslooga.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Émile Meyerson · Näe rohkem »
Biosemiootika
Biosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Biosemiootika · Näe rohkem »
Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust
"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »
Brahman
Brahman (sanskriti keeles ब्रह्मन) on india ja hinduismi filosoofias ja teoloogias kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Brahman · Näe rohkem »
Budistlik kosmoloogia
Budistlik kosmoloogia on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Budistlik kosmoloogia · Näe rohkem »
David Sanford
David H. Sanford (sündinud 13. detsembril 1937 Detroitis Michigani osariigis) on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Põhjuslikkus ja David Sanford · Näe rohkem »
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Demokritos · Näe rohkem »
Ebausk
amuletid Porto poe vaateaknal Musta kassiga on seostatud nii õnne kui ebaõnne Ebausk on käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil, mille alusel ebausu praktiseerija usub, et tulevikku või teatud sündmuste tulemust saab mõjutada tema käitumisega.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Ebausk · Näe rohkem »
Elu muusika
"Elu muusika: Bioloogia teispool geene" ("The Music of Life: Biology Beyond the Genes") on Denis Noble'i bioloogiaraamat, mis ilmus originaalis 2006 Oxford University Pressi väljaandel ning 2016.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Elu muusika · Näe rohkem »
Emergentsus
mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Emergentsus · Näe rohkem »
Epifenomenalism
Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).
Uus!!: Põhjuslikkus ja Epifenomenalism · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Ethics: Inventing Right and Wrong
"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Ethics: Inventing Right and Wrong · Näe rohkem »
Explanation and Reference
"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Explanation and Reference · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Francis Bacon · Näe rohkem »
Funktsioon (bioloogia)
Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Funktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Põhjuslikkus ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Hinduism · Näe rohkem »
Incomplete Nature
"Incomplete Nature: How Mind Emerged from Matter" ("Mittetäielik loodus: kuidas vaim emergeerus mateeriast") on Terrence Deaconi raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Incomplete Nature · Näe rohkem »
Is Semantics Possible?
"Is Semantics Possible?" ("Kas semantika on võimalik?") on Hilary Putnami filosoofiline artikkel 1970.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Is Semantics Possible? · Näe rohkem »
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Põhjuslikkus ja John Mackie · Näe rohkem »
Kahjum
Kahjum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Kahjum · Näe rohkem »
Küllaldase aluse printsiip
Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »
Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel
"Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel: skeptikute ja ateistide vastu" on iiri filosoofi ja teoloogi George Berkeley 1713.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel · Näe rohkem »
Kontrafaktuaalne sõltuvus
Sündmus A on kontrafaktuaalses sõltuvuses sündmusest B parajasti siis, kui A ei oleks aset leidnud, kui B ei oleks aset leidnud.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Kontrafaktuaalne sõltuvus · Näe rohkem »
Kristie Miller
Kristie L. Miller on Austraalia filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Kristie Miller · Näe rohkem »
Laskuv põhjuslikkus
Laskuv põhjuslikkus (inglise downward causation) on süsteemi põhjuslik toime oma elementidele.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Laskuv põhjuslikkus · Näe rohkem »
Lüürika
Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Lüürika · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Maailm kui tahe ja kujutlus
"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Põhjuslikkus ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Martin Buber
pisi Martin Buber (8. veebruar 1878 Viin – 13. juuni 1965 Jeruusalemm) oli Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Martin Buber · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Max Planck · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Metaphysics · Näe rohkem »
Milli meetodid
Milli meetodid on viis induktsioonimeetodit, mida filosoof John Stuart Mill on kirjeldanud oma 1843.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Milli meetodid · Näe rohkem »
Moraalne vastutus
Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Moraalne vastutus · Näe rohkem »
Moritz Schlick
Moritz Schlick (14. aprill 1882 – 22. juuni 1936) oli saksa filosoof, loogilise positivismi rajaja ja Viini ringi asutaja.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Moritz Schlick · Näe rohkem »
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »
Newcombi paradoks
Newcombi paradoks ehk Newcombi probleem on filosoofias ja matemaatikas mõtte-eksperiment, mis kujutab mängu kahe osaleja vahel, kellest üks (superintelligentne olevus) peab ennustama teise valikut.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Newcombi paradoks · Näe rohkem »
Nicolas Malebranche
Nicolas Malebranche Nicolas Malebranche (6. august 1638 Pariis – 13. oktoober 1715 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik, keda tuntakse tänapäeval eelkõige okasionalismi pooldajana – see on filosoofiline õpetus, mille kohaselt pole kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel otseseid põhjuslikke seoseid, nendevahelise kooskõla loob Jumal kooskõlastab neid igakordse sekkumisega.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Nicolas Malebranche · Näe rohkem »
Okasionalism
Okasionalism (ld 'juhus', 'juhtum', 'ajend') on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638–1715).
Uus!!: Põhjuslikkus ja Okasionalism · Näe rohkem »
Otsustusvõime kriitika
"Otsustusvõime kriitika" ehk "Otsustusjõu kriitika" (saksa keeles "Kritik der Urteilskraft", algses õigekirjas "Critik der Urtheilskraft") on Immanuel Kanti filosoofiline teos, mis ilmus esmakordselt 1790.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Otsustusvõime kriitika · Näe rohkem »
Põhjus ja tagajärg
Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »
Põhjuslik uurimus
Põhjuslik uurimus on põhjuse ja tagajärje suhte uurimine .
Uus!!: Põhjuslikkus ja Põhjuslik uurimus · Näe rohkem »
Personalism
Sõna "personalism" on tuletatud sõnast personality – isiksus, millele on liidetud ideoloogiale viitav liides -ism.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Personalism · Näe rohkem »
Philipp Frank
Philipp G. Frank (20. märts 1884 Viin – 21. juuli 1966 Cambridge, Massachusetts, USA) oli Austria filosoof, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Philipp Frank · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Postnarrativist Philosophy of Historiography
"Postnarrativist Philosophy of Historiography" ("Postnarrativistlik historiograafiafilosoofia") on Soome ajaloofilosoofi Jouni-Matti Kuukkaneni filosoofiline raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Postnarrativist Philosophy of Historiography · Näe rohkem »
Prosopograafia
Prosopograafia on ajalooteaduse uurimismeetod, mis seisneb teatud tunnuste alusel piiritletud inimrühma biograafiliste andmete analüüsis.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Prosopograafia · Näe rohkem »
Radikaalne empirism
Radikaalne empirism on filosoofiline doktriin, mille esitas Ameerika filosoof ja psühholoog William James.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Radikaalne empirism · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Reaalsus · Näe rohkem »
Readers of the Book of Life
"Readers of the Book of Life: Contextualizing Developmental Evolutionary Biology" ("Eluraamatu lugejad: arengulise evolutsioonibioloogia kontekstualiseerimine") on Anton Markoši raamat, mille andis välja Oxford University Press 2002.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Readers of the Book of Life · Näe rohkem »
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »
Saankhja
Saankhja (sanskriti sāṁkhya) on üks India filosoofia kuuest koolkonnast.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Saankhja · Näe rohkem »
Sünkroonsus (Jung)
Sünkroonsus (kreeka keelest syn, 'koos' + chronos‚ 'aeg', saksa keeles Synchronizität, inglise keeles synchronicity) on psühholoogias Šveitsi psühholoogi Carl Gustav Jungi poolt kasutusele võetud mõiste, millega ta mõtles "ajaliselt kokkulangevatele akausaalsetele sündmustele," "tähendusrikastele kokkusattumistele," st seaduspärasustele, mida ei saa seletada põhjuslikkuse abil.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Sünkroonsus (Jung) · Näe rohkem »
Sõltuvus (metafüüsika)
Sõltuvus (ladina keeles dependentia) ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on entiteetide suhe, mille puhul ühe entiteedi olemasolu või omadusi määrab ja tingib teine entiteet.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Sõltuvus (metafüüsika) · Näe rohkem »
Semiootika alused
"Semiootika alused" ("Basics of Semiotics") on John Deely raamat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Semiootika alused · Näe rohkem »
Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic
"Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic" on Roger Scrutoni filosoofiline teos, mis käsitleb seksifilosoofiat.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia mõisteid
Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Teadusfilosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Tegevusfilosoofia
Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Tegevusfilosoofia · Näe rohkem »
Terrence Deacon
Terrence Deacon (2008) Terrence William Deacon (sündinud 24. augustil 1950) on Ameerika Ühendriikide antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Terrence Deacon · Näe rohkem »
The Pragmatics of Explanation
"The Pragmatics of Explanation" on Bas van Fraasseni artikkel.
Uus!!: Põhjuslikkus ja The Pragmatics of Explanation · Näe rohkem »
The Refutation of Idealism
"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.
Uus!!: Põhjuslikkus ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »
Umut Baysan
Umut Baysan on filosoof, kes töötab vaimufilosoofia ja metafüüsika vallas.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Umut Baysan · Näe rohkem »
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Uus!!: Põhjuslikkus ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »
