Sisukord
35 suhted: Chesil Beach, Delta, Geomorfoloogia mõisteid, Guajaana rannikumadalik, Haffi tõbi, Harilik soolikarohi, Hõralaid, Herilased, Keila, Kliburannik, Klibuvall, Koorunõmme looduskaitseala, Kura kurgu hoiuala, Lääne-Saaremaa kõrgendik, Loopealne, Maasäär, Maateaduste mõisteid (R), Mõntu allikad, Mets-harakputk, Narači järv, Narva-Jõesuu rannamoodustised, Nõlv, Nootamaa, Pakri hoiuala, Pärnu, Pärnu ajalugu, Saastna rand, Sarve maastikukaitseala, Saunaküla maastikukaitseala, Soobkand, Suureranna hoiuala, Udria maastikukaitseala, Vaindloo saar, Vall, Vormsi.
Chesil Beach
29 kilomeetri pikkune Chesil Beach on tähistatud lilla sirgjoonega Vaade Chesil Beachilt Portlandi saarele. Taamal vasakul on Portlandi sadam Vaade Chesil Beachilt Portlandi saarele Abbotsbury kandis. Saareni on kümmekond kilomeetrit. Vasakule jääb Fleeti laguun, paremale La Manche Chesil Beach ehk Chesil Bank on Edela-Inglismaa lõunarannikul Dorsetis asuv veerkividega kaetud kitsas valdavalt sirgjooneline looduslik kaldaala, mis on kuulus oma veerkivide suuruse, liigirohkuse ja vaheldusrikkuse poolest.
Vaata Rannavall ja Chesil Beach
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Vaata Rannavall ja Delta
Geomorfoloogia mõisteid
Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Rannavall ja Geomorfoloogia mõisteid
Guajaana rannikumadalik
Guajaana rannikumadalik on madalik Lõuna-Ameerika kirdeosas Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana põhjaosas.
Vaata Rannavall ja Guajaana rannikumadalik
Haffi tõbi
Haffi tõbi on haigus, mis seisneb selles, et ööpäeva jooksul pärast kala söömist hakkavad skeletilihased kiiresti lagunema.
Vaata Rannavall ja Haffi tõbi
Harilik soolikarohi
Harilik soolikarohi Harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare L.) on korvõieliste sugukonna soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane taimeliik.
Vaata Rannavall ja Harilik soolikarohi
Hõralaid
Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.
Vaata Rannavall ja Hõralaid
Herilased
Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Vaata Rannavall ja Herilased
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Rannavall ja Keila
Kliburannik
Kliburannik Kanaaridel Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.
Vaata Rannavall ja Kliburannik
Klibuvall
Klibuvall Kassaril Klibuvall on rannavall, mis koosneb valdavalt klibust.
Vaata Rannavall ja Klibuvall
Koorunõmme looduskaitseala
Koorunõmme looduskaitseala on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Rannavall ja Koorunõmme looduskaitseala
Kura kurgu hoiuala
Kura kurgu hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000316) on loodushoiu ala Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Rannavall ja Kura kurgu hoiuala
Lääne-Saaremaa kõrgendik
Lääne-Saaremaa kõrgendik (ka: Lääne-Saaremaa kõrgustik) on Saaremaa lääneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijää servamoodustis, mis ulatub 54 meetrini üle merepinna.
Vaata Rannavall ja Lääne-Saaremaa kõrgendik
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Rannavall ja Loopealne
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Vaata Rannavall ja Maasäär
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Vaata Rannavall ja Maateaduste mõisteid (R)
Mõntu allikad
Mõntu allikad on allikad Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Rannavall ja Mõntu allikad
Mets-harakputk
Mets-harakputk (ka koerputk, penipütsk, koeraköömen, putkes; Anthriscus sylvestris) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Rannavall ja Mets-harakputk
Narači järv
Narači järv ehk Naratši järv (valgevene keeles Возера Нарач, vene keeles Нарочь (Narotš)) on järv Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis.
Vaata Rannavall ja Narači järv
Narva-Jõesuu rannamoodustised
Narva-Jõesuu rannamoodustised on Litoriinamere regressioonil umbes 6000 aastat tagasi tekkinud rannamoodustised (rannavallide kompleks); halduslikult Narva-Jõesuus (vaadatud 14.05.2013).
Vaata Rannavall ja Narva-Jõesuu rannamoodustised
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Vaata Rannavall ja Nõlv
Nootamaa
Nootamaa on 4,98 hektari suurune saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla küla alal.
Vaata Rannavall ja Nootamaa
Pakri hoiuala
Pakri hoiuala territoorium on märgitud tumepunasega Pakri hoiuala on 16. juunil 2005 elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud hoiuala, mis hõlmab Vihterpalu lahest Vääna-Jõesuuni ulatuvat rannikumere lõiku.
Vaata Rannavall ja Pakri hoiuala
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Rannavall ja Pärnu
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Vaata Rannavall ja Pärnu ajalugu
Saastna rand
Saastna rand on rannaala Saastna poolsaarel; halduslikult Pärnu maakonnas Lääneranna vallas (vaadatud 12.05.2013).
Vaata Rannavall ja Saastna rand
Sarve maastikukaitseala
Hallkäpad Sarve loopealsel Lookaasik Sarve maastikukaitsealal Sarve maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Rannavall ja Sarve maastikukaitseala
Saunaküla maastikukaitseala
Saunaküla maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Kohila vallas.
Vaata Rannavall ja Saunaküla maastikukaitseala
Soobkand
Soobkand (ka: Ninase järv) on Saaremaal Saaremaa vallas Ninase külas asuv järv.
Vaata Rannavall ja Soobkand
Suureranna hoiuala
Suureranna hoiuala ja teiste Kõpu poolsaare kaitsealade paiknemine. Suureranna hoiuala on kaitseala Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kõpu poolsaare lõunaosas.
Vaata Rannavall ja Suureranna hoiuala
Udria maastikukaitseala
Udria maastikukaitseala Udria maastikukaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Perjatsi, Pimestiku Udria ja Meriküla maadel ning lahustükiga Arumäe külas.
Vaata Rannavall ja Udria maastikukaitseala
Vaindloo saar
Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea küla territooriumil.
Vaata Rannavall ja Vaindloo saar
Vall
Vall on sõna, mida kasutatakse mitmes eri tähenduses.
Vaata Rannavall ja Vall
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Rannavall ja Vormsi
Tuntud ka kui Randrõõne, Randvall, Rannavallid.