Sisukord
33 suhted: Ahelreaktsioon (keemia), Alkeenid, Alkeenide metatees, Bisubstraatsed inhibiitorid, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Ensüümikineetika, Grignardi reaktsioon, Intermediaat, Katalüütiline tsükkel, Keemia mõisteid, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Kiirust limiteeriv staadium, Konversioon (keemia), Lahkuv rühm, Liitumisreaktsioon, Molekulaarsus, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Orgaaniline reaktsioon, Paralleelreaktsioonid, Peptiidisünteesi aktivaatorid, Polümerisatsioon, Reaktsiooni kiirus, Reaktsiooni staadium, Reaktsiooni tee, Reaktsioonivõrrand, SN1-reaktsioon, SN2 reaktsioon, Stöhhiomeetria, Stereoselektiivsus, Suzuki reaktsioon, Telomerisatsioon.
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Ahelreaktsioon (keemia)
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Alkeenid
Alkeenide metatees
Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Alkeenide metatees
Bisubstraatsed inhibiitorid
Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Bisubstraatsed inhibiitorid
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Elimineerimisreaktsioon
Ensüümikineetika
Ensüümikineetika uurib keemilist reaktsiooni, mida katalüüsib ensüüm.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Ensüümikineetika
Grignardi reaktsioon
galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Grignardi reaktsioon
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Intermediaat
Katalüütiline tsükkel
Katalüütiline tsükkel: A ja B konversioon katalüsaatori osalusel annab C Katalüütiline tsükkel on keemias mitmeastmelise katalüütilise reaktsiooni mehhanismi ringskeem alates lähteainetest kuni produktideni.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Katalüütiline tsükkel
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Keemia mõisteid
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Keemiline kineetika
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Keemiline reaktsioon
Kiirust limiteeriv staadium
Keemilise reaktsiooni kiirust limiteeriv staadium on astmelise reaktsiooni kõige aeglasem staadium, s. t. kõige aeglasem elementaarreaktsioon teel lähteühenditest produktideni.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Kiirust limiteeriv staadium
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Konversioon (keemia)
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Lahkuv rühm
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Liitumisreaktsioon
Molekulaarsus
Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Molekulaarsus
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Nukleofiilne asendusreaktsioon
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Orgaaniline reaktsioon
Paralleelreaktsioonid
Paralleelreaktsioonid ehk konkureerivad reaktsioonid (competing reactions) on samal ajal kulgevad keemilised reaktsioonid, millel on vähemalt üks ühine lähteaine.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Paralleelreaktsioonid
Peptiidisünteesi aktivaatorid
'''Peptiidisünteesi''' aktivaatorid on ained, mida kasutatakse karboksüülrühma aktiveerimiseks.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Peptiidisünteesi aktivaatorid
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Polümerisatsioon
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Reaktsiooni kiirus
Reaktsiooni staadium
Keemilise reaktsiooni staadiumi all mõistetakse elementaarreaktsiooni teel lähteühenditest produktideni.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Reaktsiooni staadium
Reaktsiooni tee
Reaktsiooni tee (ka reaktsiooni rada) tähendab keemilise reaktsiooni kulgemise teed lähteainetelt produktideni.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Reaktsiooni tee
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Reaktsioonivõrrand
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja SN1-reaktsioon
SN2 reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja SN2 reaktsioon
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Stöhhiomeetria
Stereoselektiivsus
Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Stereoselektiivsus
Suzuki reaktsioon
Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Suzuki reaktsioon
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Vaata Reaktsiooni mehhanism ja Telomerisatsioon
Tuntud ka kui Reaktsioonimehhanism.