Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aampalk, Abiparred, Aganik, Ahju suitsuauk, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjupõrand, Ao mõis, Aravete külamuuseum, Arhitektuuri mõisteid, Ildike Jaagosild, Jõgisoo (Järva), Kamber (taluarhitektuur), Kanatool, Katlaahel, Katlakook, Kräss, Kutsari Lasteaed-Algkool, Lade (etnoloogia), Laud, Laudi, Lavats, Lõmmuõrred, Lee, Leitseauk, Lepikon torppa, Lina harimine, Linaligu, Lusikavarn, Mihkli Talumuuseum, Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa), Mold, Muhu Muuseum, Muldpink, Pajaaken, Parred, Pühajärve Põhikool, Peerg, Peretuba, Pilak, Pliit, Poluvernikud, Rabamine, Reheahi, Rehealune, Rehepeks, Rehi, Rehielamu, Rehielamu lõunatüüp, Rehielamu põhjatüüp, ..., Repneauk, Roosna, Rootsi aeg, Seinapink, Soemüür, Soera Talumuuseum, Suitsutuba, Ulualune, Viira kool. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aampalk
Aampalk on taluarhitektuuris kasutatud piki hoonet asetsev tala, kuhu rehetoas toetati parred.
Uus!!: Rehetuba ja Aampalk · Näe rohkem »
Abiparred
Abiparred on taluarhitektuuris rehetoas partele lisaks kasutatud peenikesed puud, mis paiknesid ahju koldeesise kohal.
Uus!!: Rehetuba ja Abiparred · Näe rohkem »
Aganik
Aganik ehk aganaladu (ka: agerik, kõlk, lõunaeesti murretes ka: kõlgus) on talurahvaarhitektuuris rehielamus või rehetoas ruum, kus hoiti aganaidEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Rehetuba ja Aganik · Näe rohkem »
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Uus!!: Rehetuba ja Ahju suitsuauk · Näe rohkem »
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Uus!!: Rehetuba ja Ahjuauk · Näe rohkem »
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Uus!!: Rehetuba ja Ahjuesine · Näe rohkem »
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Uus!!: Rehetuba ja Ahjupõrand · Näe rohkem »
Ao mõis
Ao mõis (saksa keeles Hackeweid) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Ao külas Järvamaal.
Uus!!: Rehetuba ja Ao mõis · Näe rohkem »
Aravete külamuuseum
Aravete külamuuseum on aastal 1989 avatud muuseum, mis asub Järva vallas Aravete asulas Kurisoo mõisashttp://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action.
Uus!!: Rehetuba ja Aravete külamuuseum · Näe rohkem »
Arhitektuuri mõisteid
Siin on loetletud arhitektuuri ja linnaehituse mõisteid.
Uus!!: Rehetuba ja Arhitektuuri mõisteid · Näe rohkem »
Ildike Jaagosild
Ildike Ahutar Jaagosild (neiuna Liiv; 31. august 1933 – 4. jaanuar 2020) oli eesti etnoloog.
Uus!!: Rehetuba ja Ildike Jaagosild · Näe rohkem »
Jõgisoo (Järva)
Jõgisoo on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Rehetuba ja Jõgisoo (Järva) · Näe rohkem »
Kamber (taluarhitektuur)
Kamber oli eesti rehielamus ruum, kus vanasti ainult suviti ja rehepeksu ajal elati.
Uus!!: Rehetuba ja Kamber (taluarhitektuur) · Näe rohkem »
Kanatool
Kanatool on endisaegne ruum rehetoa tagaseinas magamisaseme all ja hiljem seina ääres paiknev puur, kus talvel hoiti kanasid.
Uus!!: Rehetuba ja Kanatool · Näe rohkem »
Katlaahel
Katlaahel, ka pajaahel, oli raudvarvast ja hambulisest lehest koosnev konstruktsioon, mis riputati rehetoas või suveköögis lee kohaleEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Rehetuba ja Katlaahel · Näe rohkem »
Katlakook
Katlakook ehk pajakook oli puust vahend (kook) katla riputamiseks rehetoa või suveköögi lee kohaleArvi Ränk.
Uus!!: Rehetuba ja Katlakook · Näe rohkem »
Kräss
Kräss (ka kärbsekiik, laevurr, äitsmepall) on Eesti rahvakultuuris kerakujuline rippkaunistus, mis riputati jõuludeks, pulmadeks või simmaniks rehetare lakke.
Uus!!: Rehetuba ja Kräss · Näe rohkem »
Kutsari Lasteaed-Algkool
Kutsari Lasteaed-Algkool oli lasteaed-algkool Viljandi maakonnas, mis tegutses aastatel 1838–2002.
Uus!!: Rehetuba ja Kutsari Lasteaed-Algkool · Näe rohkem »
Lade (etnoloogia)
Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.
Uus!!: Rehetuba ja Lade (etnoloogia) · Näe rohkem »
Laud
Palkmööbel: täispuidust valmistatud öölaud Laud on horisontaalsest plaadist ja jalgadest või muust tugitarindist koosnev mööbliese.
Uus!!: Rehetuba ja Laud · Näe rohkem »
Laudi
Laudi (läänemurdes tari; Harjumaal lasted) on ree ristpuudele toetuv varbpõhi.
Uus!!: Rehetuba ja Laudi · Näe rohkem »
Lavats
Lavats on (magamis)lava või nari, mis endisaegadel oli tavaliselt hoone seina külge ehitatudEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Rehetuba ja Lavats · Näe rohkem »
Lõmmuõrred
Lõmmuõrred, ka peeruõrred olid rehetoas peeruhalgude või peergude kuivatamise õrred.
Uus!!: Rehetuba ja Lõmmuõrred · Näe rohkem »
Lee
Lee Norras Lee ehk kolle (tartu ja võru murdes ka tuhkhaud) oli ürgne lahtine tulease toidu valmistamiseks.
Uus!!: Rehetuba ja Lee · Näe rohkem »
Leitseauk
Leitseauk oli eesti etnograafias suletav auk rehetoa, sepikoja või sauna seinas leitse (suitsu ja vingu) väljalaskmiseksEesti keele seletav sõnaraamat, võru murdes nimetati seda ava otspajaEesti murrete sõnaraamat, saarte murdes ja kirderanniku murretes repnaauk või reppenVäike murdesõnastik.
Uus!!: Rehetuba ja Leitseauk · Näe rohkem »
Lepikon torppa
Lepikon torppa (2005) Lepikon torppa on Urho Kekkose sünnikodu Pielavesi vallas paari kilomeetri kaugusel Pielavesi kirikukülast.
Uus!!: Rehetuba ja Lepikon torppa · Näe rohkem »
Lina harimine
Lina harimine oli toorlina töötlemine puhta linakiu eraldamiseks.
Uus!!: Rehetuba ja Lina harimine · Näe rohkem »
Linaligu
Linaligu on looduslikust veekogust eraldatud osa või maa sisse kaevatud auk (linaleoauk), kus leotati linavarsi, et need kiudude küljest lahti tuleksid.
Uus!!: Rehetuba ja Linaligu · Näe rohkem »
Lusikavarn
Lusikavarn oli endisaegne lusikate hoidmise puust varn, mis kinnitati rehetoas või talutoas söögilaua või keedukolde läheduses seinale.
Uus!!: Rehetuba ja Lusikavarn · Näe rohkem »
Mihkli Talumuuseum
Elumaja Mihkli talu kaev Mihkli Talumuuseum on Saaremaa Muuseumi filiaal ja asub Saaremaal Saaremaa vallas Viki külas Mihkli talus.
Uus!!: Rehetuba ja Mihkli Talumuuseum · Näe rohkem »
Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)
Mihkli talumuuseumi õu, 2014 Mihkli Talumuuseum (ka Mihkli Talukompleks-Muuseum) asub Hiiumaa vallas Malvaste külas Mihkli talus.
Uus!!: Rehetuba ja Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Mold
Mold on lühike küna, mis tahuti puidust või kivist (dolomiidist).
Uus!!: Rehetuba ja Mold · Näe rohkem »
Muhu Muuseum
Muhu Muuseum Muhu Muuseum asub Koguva külas Muhu saarel Saare maakonnas.
Uus!!: Rehetuba ja Muhu Muuseum · Näe rohkem »
Muldpink
Muldpink, Lõuna-Eestis ka mulder) oli rehielamus rehetoa, hiljem ka kambrite välisseinte äärde rajatud madal muldvall, mida ääristas palk või kivirida.Eesti rahvakultuuri leksikon (3.
Uus!!: Rehetuba ja Muldpink · Näe rohkem »
Pajaaken
Pajaaken, Lõuna-Eestis ka paja või pajamulk,Eesti murrete sõnaraamat oli eesti etnograafias lükandluugiga aknaauk suitsutares, ka rehetoa kolde vastas olev aken.
Uus!!: Rehetuba ja Pajaaken · Näe rohkem »
Parred
Parred ehk reheparred olid peened latid (palgid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele (lõsnadele) vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu.
Uus!!: Rehetuba ja Parred · Näe rohkem »
Pühajärve Põhikool
Pühajärve Põhikool (2008) Pühajärve Põhikool on põhikool Valga maakonnas Otepää vallas Sihval.
Uus!!: Rehetuba ja Pühajärve Põhikool · Näe rohkem »
Peerg
Peerg, tuntud ka kui pird või piird (lõunaeesti murdes) ning piirg (saarte murdes ja läänemurdes), on pikk õhuke puulaast (männi- või kasepuidust), mida kasutati tulehakatuseks ja ajalooliselt ruumi valgustamiseks.
Uus!!: Rehetuba ja Peerg · Näe rohkem »
Peretuba
Peretuba on suurem tuba kogu pere ühiskasutuseks, eriti söögiruumina.
Uus!!: Rehetuba ja Peretuba · Näe rohkem »
Pilak
Pilak (ka tulekäpp, tuleraud (läänemurdes ja keskmurdes); peerupiht (Pärnumaal ja Viljandimaal); piiruraud (saarte murdes) oli rauast, harvemini puust klamber põlevate peergude hoidmiseks. Oli tuntud igal pool, kus kasutati peeruvalgustust.
Uus!!: Rehetuba ja Pilak · Näe rohkem »
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Uus!!: Rehetuba ja Pliit · Näe rohkem »
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Uus!!: Rehetuba ja Poluvernikud · Näe rohkem »
Rabamine
Rabamine on viljavihkude teradest tühjakslöömine vastu pinki (rabamispink), seina vms.
Uus!!: Rehetuba ja Rabamine · Näe rohkem »
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Uus!!: Rehetuba ja Reheahi · Näe rohkem »
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Uus!!: Rehetuba ja Rehealune · Näe rohkem »
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Uus!!: Rehetuba ja Rehepeks · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Rehetuba ja Rehi · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Rehetuba ja Rehielamu · Näe rohkem »
Rehielamu lõunatüüp
Rehielamu lõunatüüp on üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel.
Uus!!: Rehetuba ja Rehielamu lõunatüüp · Näe rohkem »
Rehielamu põhjatüüp
Rehielamu põhjatüüp Rehielamu põhjatüüp on üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel.
Uus!!: Rehetuba ja Rehielamu põhjatüüp · Näe rohkem »
Repneauk
Repneauk (ka räpnaauk, Lõuna-Eestis vinguauk või paja) oli avaus majaseina ülaosas, mille kaudu juhiti ruumist välja ving ning suits.
Uus!!: Rehetuba ja Repneauk · Näe rohkem »
Roosna
Roosna on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Rehetuba ja Roosna · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Rehetuba ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Seinapink
Seinapink on rehetoas seina ääres paiknev 40–50 cm laiune ja suhteliselt pikk pink.
Uus!!: Rehetuba ja Seinapink · Näe rohkem »
Soemüür
Soemüür on pliidi juurde kuuluv suitsulõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.
Uus!!: Rehetuba ja Soemüür · Näe rohkem »
Soera Talumuuseum
Soera Talumuuseum asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Palade külas.
Uus!!: Rehetuba ja Soera Talumuuseum · Näe rohkem »
Suitsutuba
Suitsutuba (Lõuna-Eestis ka suitsutare, setudel sautare) on ahiküttega korstnata üheruumiline elamu, vanimaid ja algelisemaid elamutüüpe.
Uus!!: Rehetuba ja Suitsutuba · Näe rohkem »
Ulualune
Ulualune (ka hagerik, raagjas) on eesti etnograafias lai lahtine katusealune, harilikult rehielamu räästaalune, mida kasutati varjualusena sadude korral.
Uus!!: Rehetuba ja Ulualune · Näe rohkem »
Viira kool
Viira kool oli kool Pärnu maakonnas Tori vallas, mis tegutses aastatel 1858–2014.
Uus!!: Rehetuba ja Viira kool · Näe rohkem »
