Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Ava Google Mapsis Kasuta AI-d

Sisukord

1. 380 suhted: A-Rosa Aqua, A-Rosa Bella, A-Rosa Brava, A-Rosa Donna, A-Rosa Flora, A-Rosa Mia, A-Rosa Riva, A-Rosa Silva, A-Rosa Viva, Aachen, Aare jõgi, Absolutism, Agri Decumates, Ahri veinipiirkond, Alam-Lotring, Alemannia, Alemannid, Alexios I Komnenos, Alfenus Varus, Alpid, Alpide geograafia, Alpide peaahelik, Alzette, Amsterdam, Arenbergi hertsogkond, Arlberg, Arminius, Asulad (F), Atterti jõgi, Attila, Augustus, Austria-Preisi sõda, Avalon Imagery, Avalon Tranquility, Švaabi ringkond, Švaabimaa hertsogkond, Šveits, Šveitsi Alpid, Šveitsi platoo, Ülem-Geldern, Ülem-Reini ringkond, Āraiši järvelinnus, Bad Nenndorf, Baden (piirkond), Baden-Württemberg, Badeni kuurvürstkond, Badeni markkrahvkond, Badeni suurhertsogiriik, Badeni valitsejate loend, Baieri, ... Laienda indeks (330 rohkem) » « Kahaneb indeks

A-Rosa Aqua

A-Rosa Aqua on Saksamaa jõereisilaev.

Vaata Rein ja A-Rosa Aqua

A-Rosa Bella

A-Rosa Bella (registreeritud nimi A'Rosa Bella) on neljatekiline Saksamaa jõereisilaev.

Vaata Rein ja A-Rosa Bella

A-Rosa Brava

A-Rosa Brava on Saksamaa jõereisilaev, mis on ehitatud Neptun Werfti laevatehases Rostockis 2011.

Vaata Rein ja A-Rosa Brava

A-Rosa Donna

A-Rosa Donna ja Bolero Budapestis A-Rosa Donna (registreeritud nimi A'Rosa Donna) on neljatekiline Saksamaa jõereisilaev.

Vaata Rein ja A-Rosa Donna

A-Rosa Flora

A-Rosa Flora on Saksamaa jõereisilaev, mis kuulub laevakompaniile A-ROSA Flussschiff GmbH.

Vaata Rein ja A-Rosa Flora

A-Rosa Mia

A-Rosa Mia Budapesti parlamendihoone ees A-Rosa Mia (registreeritud nimi A'Rosa Mia) on neljatekiline Saksamaa jõereisilaev.

Vaata Rein ja A-Rosa Mia

A-Rosa Riva

A-Rosa Riva Bratislavas A-Rosa Riva (registreeritud nimi A'Rosa Riva) on Saksamaa jõereisilaev.

Vaata Rein ja A-Rosa Riva

A-Rosa Silva

A-Rosa Silva on Saksamaa jõereisilaev, mis kuulub laevakompaniile A-ROSA Flussschiff GmbH.

Vaata Rein ja A-Rosa Silva

A-Rosa Viva

A-Rosa Viva on teine A-Rosa Aquaga samasse klassi kuuluv neljatekiline Saksamaa jõereisilaev, mis on ehitatud Neptun Werfti laevatehases Rostockis 2010.

Vaata Rein ja A-Rosa Viva

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Vaata Rein ja Aachen

Aare jõgi

Aare (saksa keeles Aare, prantsuse keeles Aar) on jõgi Euroopas Šveitsis, Reini lisajõgi.

Vaata Rein ja Aare jõgi

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Rein ja Absolutism

Agri Decumates

Rooma keisririik ja Germaania aastal 120. Kaardile on kantud ka mõned Tacituse poolt aastal 98 mainitud germaani hõimud. Limes Germanicus ja Agri Decumates Rooma riigipiir Germaania ülemises osas ja Raetias Alemannide alade laienemine ja roomlaste-alemannide vaheliste lahingute kohad (3.–5.

Vaata Rein ja Agri Decumates

Ahri veinipiirkond

Ahr on Saksamaa veinipiirkond, mis toodab kvaliteetveine.

Vaata Rein ja Ahri veinipiirkond

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Vaata Rein ja Alam-Lotring

Alemannia

Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.

Vaata Rein ja Alemannia

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Vaata Rein ja Alemannid

Alexios I Komnenos

Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.

Vaata Rein ja Alexios I Komnenos

Alfenus Varus

Alfenus Varus (u 39 eKr või 46 eKr Cremona – 9 pKr) oli Vana-Rooma jurist, kirjanik ja väejuht, kes võis põlvneda Publiuse perekonnast.

Vaata Rein ja Alfenus Varus

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Vaata Rein ja Alpid

Alpide geograafia

Alpid nähtuna kosmosest Alpid katavad suure ala.

Vaata Rein ja Alpide geograafia

Alpide peaahelik

Alpide peaahelik Alpide peaahelik, ka Alpi veelahe, on mägede keskjoon, mis moodustab mäestiku veelahkme.

Vaata Rein ja Alpide peaahelik

Alzette

Asendikaart Alzette (letseburgi keeles Uelzecht, saksa keeles Alzig) on jõgi Prantsusmaal ja Luksemburgis.

Vaata Rein ja Alzette

Amsterdam

Amsterdam 1538. aastal Kanalid Jordaani ümbruses Amsterdam on Hollandi pealinn.

Vaata Rein ja Amsterdam

Arenbergi hertsogkond

Arenberg, ka Aremberg või Ahremberg, oli ajalooline krahvkond, vürstkond ja lõpuks hertsogkond, mis paiknes tänapäevasel Saksamaal.

Vaata Rein ja Arenbergi hertsogkond

Arlberg

Vaade üle Arlbergi ja kurutee talvel Arlberg on mäestik või mäemassiiv Vorarlbergi ja Tirooli vahel Austrias.

Vaata Rein ja Arlberg

Arminius

Arminius. Arminius (ladina k. Gaius Julius Arminius) (18/17 eKr – AD 21), tuntud ka kui Armin või Hermann, oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.

Vaata Rein ja Arminius

Asulad (F)

Asulad (F) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad F-tähega.

Vaata Rein ja Asulad (F)

Atterti jõgi

Asendikaart Attert (letseburgi keeles Atert) on jõgi Belgias ja Luksemburgis.

Vaata Rein ja Atterti jõgi

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Vaata Rein ja Attila

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Vaata Rein ja Augustus

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Vaata Rein ja Austria-Preisi sõda

Avalon Imagery

Avalon Imagery on viies TwinCruiser-klassi jõereisilaev, mis kuulub ettevõttele Premicon AG ja mida käitab USA reisikorraldaja Avalon Waterways.

Vaata Rein ja Avalon Imagery

Avalon Tranquility

Avalon Tranquility on neljas TwinCruiser-klassi jõereisilaev, mis kuulub ettevõttele Premicon AG ja mida käitab USA reisikorraldaja Avalon Waterways.

Vaata Rein ja Avalon Tranquility

Švaabi ringkond

Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.

Vaata Rein ja Švaabi ringkond

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Vaata Rein ja Švaabimaa hertsogkond

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Vaata Rein ja Šveits

Šveitsi Alpid

Satelliidipilt Šveitsist 2002. aasta oktoobris. Alpide põhjaküljel on üle 2000 m kõrgusel asuvad piirkonnad lumega kaetud. Ticino kanton (lõunaküljel) on varasügisel peaaegu lumevaba Šveitsi Alpide piirkond, mida tavaliselt nimetatakse Šveitsi Alpideks (saksa: Schweizer Alpen, prantsuse: Alpes suisses, itaalia: Alpi svizzere, romanši: Alpid svizras), kujutab endast riigi olulist looduslikku tunnust ning on koos Šveitsi platoo ja Juura mägede Šveitsi osaga üks selle kolmest peamisest loodusgeograafilisest piirkonnast.

Vaata Rein ja Šveitsi Alpid

Šveitsi platoo

Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.

Vaata Rein ja Šveitsi platoo

Ülem-Geldern

Gelderni hertsogkond aastal 1477: Ülem-Geldern on väiksem lõunapoolne osa. Ülem-Geldern või Hispaania Geldern oli üks neljast veerandist keiserlikus Gelderni hertsogkonnas.

Vaata Rein ja Ülem-Geldern

Ülem-Reini ringkond

Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul. Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.

Vaata Rein ja Ülem-Reini ringkond

Āraiši järvelinnus

Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.

Vaata Rein ja Āraiši järvelinnus

Bad Nenndorf

Rongijaam Bad Nenndorf on väike linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis.

Vaata Rein ja Bad Nenndorf

Baden (piirkond)

Badeni suurhertsogiriik markkrahvkonna (punane) ja alade omandamistega 1803. aasta järel Baden-Badeni kohal Karl Friedrichi mälestusmärk Karlsruhe palee ees Baden on ajalooline territoorium Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Šveitsis Reini ülemjooksu mõlemal kaldal.

Vaata Rein ja Baden (piirkond)

Baden-Württemberg

''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.

Vaata Rein ja Baden-Württemberg

Badeni kuurvürstkond

Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni kuurvürstkond oli Saksa-Rooma riiki kuuluva Badeni markkrahvkonna lühiajaline ja mitteametlik nimetus aastatel 1803 kuni 1806, kui Karl Friedrich oli kuurvürst.

Vaata Rein ja Badeni kuurvürstkond

Badeni markkrahvkond

Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.

Vaata Rein ja Badeni markkrahvkond

Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.

Vaata Rein ja Badeni suurhertsogiriik

Badeni valitsejate loend

Baden oli Saksa-Rooma riigi osariik ja hiljem üks Saksa riikidest piki Prantsuse piiri peamiselt piki Reini paremkallast Alsace'i ja Pfalzi vastas.

Vaata Rein ja Badeni valitsejate loend

Baieri

Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Vaata Rein ja Baieri

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Vaata Rein ja Baieri hertsogkond

Baieri kuurvürstkond

Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.

Vaata Rein ja Baieri kuurvürstkond

Basel

700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.

Vaata Rein ja Basel

Baseli rahu

1795.

Vaata Rein ja Baseli rahu

Büsingen am Hochrhein

Büsingen am Hochrhein on vald Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Konstanzi kreisis.

Vaata Rein ja Büsingen am Hochrhein

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Vaata Rein ja Bütsantsi ajalugu

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Vaata Rein ja Belgia

Bellriva

Bellriva (end Rhine Emerald, Bonaventura Emerald, Italia, ehitatud kui Holland Emerald) on Hollandi laevakompanii Cruiselines Nijmegen Holding BV jõereisilaev, mis on ehitatud Bodewes Binnenvaarti laevatehases Millingen aan de Rijnis 1971.

Vaata Rein ja Bellriva

Bentlage klooster

Bentlage klooster on endine Püha Risti ordule kuulunud kloostrikompleks Saksamaa Liitvabariigis Põhjareini-Vestfaali liidumaal, ajaloolise Münsterlandi piirkonna põhjaosas, Rheine linna keskusest 3 km põhja pool Emsi jõe vasakkaldal.

Vaata Rein ja Bentlage klooster

Bergi suurhertsogkond

Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805.

Vaata Rein ja Bergi suurhertsogkond

Bergisch Gladbach

Vana loss ja raekoda on linn Lääne-Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Rheinisch-Bergische kreisi keskus.

Vaata Rein ja Bergisch Gladbach

Bergisches Land

Bergisches Land, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Vaade Burgi metsale tüüpilise Bergischesi talumajaga Iuliacensis et Montensis Ducatus, 1645, Joan Blaeu Bergisches Land (Bergi riik) on madal mäestikupiirkond Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal Reini jõest idas ja Ruhrimaast lõunas.

Vaata Rein ja Bergisches Land

Bernhard (Saksi-Weimar)

Saksi-Weimari printsi Bernhardi portree, autor Michiel van Mierevelt (1630). Bernhard (16. august 1604 – 18. juuli 1639) oli Saksi prints ja väejuht kolmekümneaastases sõjas.

Vaata Rein ja Bernhard (Saksi-Weimar)

Bludenz

Bludenz on linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus.

Vaata Rein ja Bludenz

Bodeni järv

Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.

Vaata Rein ja Bodeni järv

Bonn

Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.

Vaata Rein ja Bonn

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Vaata Rein ja Brandenburg-Preisimaa

Bregenz

Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.

Vaata Rein ja Bregenz

Bregenzer Ach

Bregenzer Ach (ka Bregenzer Ache) on peamine jõgi Bregenzerwaldis Austria Vorarlbergi liidumaal.

Vaata Rein ja Bregenzer Ach

Bregenzerwald

Damülser Mittagspitze, 2095 m Bregenzerwaldi piirkond Austrias Bregenzi mets (saksa: Bregenzerwald) on üks peamisi piirkondi Austria Vorarlbergi liidumaal.

Vaata Rein ja Bregenzerwald

Britannia (Rooma provints)

Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik.

Vaata Rein ja Britannia (Rooma provints)

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Vaata Rein ja Burgundia

Burgundia ajalugu

Teise Burgundia hertsogkonna ja hiljem Prantsuse Burgundia provintsi Vapp Hispaania Madalmaad, reformatsiooni ajal toimus Hollandi mäss. Burgundia ajalugu ulatub tagasi aega, kui piirkonda asustasid järjekorras keldid, roomlased (galloroomlased) ja 4.

Vaata Rein ja Burgundia ajalugu

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Vaata Rein ja Burgundia kuningriik

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Vaata Rein ja Burgundia ringkond

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Vaata Rein ja Burgundid

Campo Formio rahu

Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.

Vaata Rein ja Campo Formio rahu

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Vaata Rein ja Chlodovech I

Chur

pisi Chur (romanši Cuira, itaalia Coira) on linn Šveitsi idaosas, Graubündeni kantoni ja Plessuri ringkonna keskus.

Vaata Rein ja Chur

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.

Vaata Rein ja Constantinus Suur

Constantius II

Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.

Vaata Rein ja Constantius II

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Vaata Rein ja Daakia

Düsseldorf

Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.

Vaata Rein ja Düsseldorf

Detsember 2011

Detsember 2011, kroonika 2011.

Vaata Rein ja Detsember 2011

Diatreet

Diatreet (ladina keeles diatretum, vanakreeka keelest διάτρητος diatretos 'läbi puuritud') on peekritaoline luksuslik Vana-Rooma klaasnõu, mille paksu seina välispinnale on umbes 8 mm pikkuste tihvtidega kinnitatud klaasist võrkkaunistus.

Vaata Rein ja Diatreet

Doggerbank

Doggerbank on suur madal Põhjameres.

Vaata Rein ja Doggerbank

Doggerland

Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.

Vaata Rein ja Doggerland

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Vaata Rein ja Doonau

Dormagen

Dormagen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Düsseldorfi ringkonnas Neussi Reini-kreisis.

Vaata Rein ja Dormagen

Dornbirn

Dornbirn on linn Austrias Vorarlbergi liidumaal.

Vaata Rein ja Dornbirn

Doubs

Doubs on jõgi Prantsusmaal ja Šveitsis, Saône'i vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Rein ja Doubs

Duisburg

Duisburg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.

Vaata Rein ja Duisburg

Eduard Friedrich Poeppig

Eduard Friedrich Poeppig (16. juuli 1798 Plauen – 4. september 1868 Leipzig) oli saksa botaanik, zooloog, geograaf ja maadeavastaja.

Vaata Rein ja Eduard Friedrich Poeppig

Eggegebirge

Eggegebirge Vaade Egge tornist Velmerstotil, vaatega lõunasse üle Egge mägede harja Eggegebirge ('Egge mäed') või lihtsalt Egge (die Egge) on metsane seljandik, kuni 464 m üle merepinna, Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa idaosas.

Vaata Rein ja Eggegebirge

Eifel

Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.

Vaata Rein ja Eifel

Elin Wägner

Elin Matilda Elisabet Wägner (16. mai 1882 – 7. jaanuar 1949) oli Rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist.

Vaata Rein ja Elin Wägner

Emden

Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.

Vaata Rein ja Emden

Emmerich

thumb Emmerich on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Reini kaldal.

Vaata Rein ja Emmerich

Ems

Ems (saksa Ems; hollandi Eems) on jõgi Loode-Saksamaal.

Vaata Rein ja Ems

Engadin

Ülem-Engadini järved ja Sankt Moritzi linn Engadin või Engadine (romanši: Engiadina; saksa: Engadin; itaalia: Engadina; prantsuse: Engadine) on pikk kõrge alpioru piirkond Šveitsi Alpide idaosas Graubündeni kantonis Kagu-Šveitsis, kus elab umbes 25 000 inimest.

Vaata Rein ja Engadin

Erich von dem Bach

Erich von dem Bach (sündides Erich von Zelewski, alates 1925 von dem Bach-Zelewski, alates 1940 von dem Bach; 1. märts 1899 Lauenburg (Lębork) – 8. märts 1972 München) oli kõrge SS-i (auastmelt SS-Obergruppenführer) ja politseiametnik.

Vaata Rein ja Erich von dem Bach

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Rein ja Esimene maailmasõda

Esimese koalitsiooni sõda

Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.

Vaata Rein ja Esimese koalitsiooni sõda

Eugen Bleuler

Eugen Bleuler (1857–1939) Paul Eugen Bleuler (30. aprill 1857 Zollikon – 15. juuli 1939 Zollikon) oli Šveitsi psühhiaater, kes võttis kasutusele terminid "skisofreenia", "skisoidne", "autism" ja "ambivalentsus".

Vaata Rein ja Eugen Bleuler

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Rein ja Euroopa

Ezzonite dünastia

Ezzonite dünastia (saksa Ezzonen, prantsuse Ezzonides) oli ühe Lotringi suguvõsa dünastia, mis oli teada juba 9.

Vaata Rein ja Ezzonite dünastia

Fabian Gotthard von Steinheil

Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Vaata Rein ja Fabian Gotthard von Steinheil

Feldkirch

Feldkirchi vanalinn Feldkirch on linn Austrias Vorarlbergi liidumaal Šveitsi ja Liechtensteini piiri lähedal ning Illi jõe ääres.

Vaata Rein ja Feldkirch

Feuerthalen

Feuerthalen on asula Šveitsis Zürichi kantonis Reini jõe vasakul kaldal, Feuerthaleni valla keskus.

Vaata Rein ja Feuerthalen

Feuerthaleni vald

Feuerthalen on vald Šveitsis Zürichi kantonis Reini jõe vasakul kaldal.

Vaata Rein ja Feuerthaleni vald

François Sébastien de Croix, Clerfayt' krahv

François Sébastien Charles Joseph de Croix François Sébastien Charles Joseph de Croix de Drumez (14. oktoober 1733 – 21. juuli 1798) oli Clerfayt' krahv, Austria väejuht ja feldmarssal.

Vaata Rein ja François Sébastien de Croix, Clerfayt' krahv

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Vaata Rein ja Frangi riik

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Vaata Rein ja Frangid

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.

Vaata Rein ja Frangimaa

Freiburg

Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.

Vaata Rein ja Freiburg

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Vaata Rein ja Friisimaa

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Vaata Rein ja Gallia

Gallia Aquitania

Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.

Vaata Rein ja Gallia Aquitania

Gallid

Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.

Vaata Rein ja Gallid

Gelderni hertsogkond

Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.

Vaata Rein ja Gelderni hertsogkond

Gerd von Rundstedt

Foto 1932. aastast Foto 1940. aastast Karl Rudolf Gerd von Rundstedt (12. detsember 1875 Aschersleben – 24. veebruar 1953) oli Saksamaa sõjaväelane.

Vaata Rein ja Gerd von Rundstedt

Gerhard von Katzenelnbogen

Gerhard von Katzenelnbogen (surnud 1280 või 1312) oli Liivi ordu maamarssal ja maameistri kohusetäitja.

Vaata Rein ja Gerhard von Katzenelnbogen

Gerhard von Kügelgen

Gerhard von Kügelgen (1798) Franz Gerhard von Kügelgen (6. veebruar 1772 Bacharach – 27. märts 1820 Dresdeni lähedal) oli rahvusvahelise haardega saksa maalikunstnik, kes sai tuntuks oma meisterlike portreedega.

Vaata Rein ja Gerhard von Kügelgen

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Vaata Rein ja Germaania

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Vaata Rein ja Germaanlased

Germanicus

Germanicuse büst Germanicus Julius Caesar (tuntud lihtsalt kui Germanicus 24. mai 15 eKr – 10. oktoober 19) oli Rooma keisririigi armee tuntud väejuht.

Vaata Rein ja Germanicus

Godesbergi piiramine

Godesbergi piiramine 18.

Vaata Rein ja Godesbergi piiramine

Gregorius VI

Gregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 1045–1046.

Vaata Rein ja Gregorius VI

Habsburgi linnus

Habsburgi linnus Habsburgi linnus (mõnikord ka Hapsburg; algselt Havichtsburg või Habichtsburg ehk Hauka linnus) on linnus Šveitsis Aargau kantonis Habsburgi vallas.

Vaata Rein ja Habsburgi linnus

Hannover

Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.

Vaata Rein ja Hannover

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Vaata Rein ja Hansa Liit

Hastenbecki lahing

Hastenbecki lahing (26. juulil 1757) peeti osana sissetungist Hannoveri Seitsmeaastase sõja ajal Hannoveri, Hessen-Kasseli ja Braunschweigi liitlasvägede ning prantslaste vahel.

Vaata Rein ja Hastenbecki lahing

Hautes Fagnes

Hautes Fagnesi kaart Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.

Vaata Rein ja Hautes Fagnes

Heidelberg

Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.

Vaata Rein ja Heidelberg

Heinrich Heine

Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.

Vaata Rein ja Heinrich Heine

Hessen-Homburgi maakrahvkond

Hessen-Homburg moodustati eraldi maakrahvkonnaks aastal 1622 Hessen-Darmstadti maakrahvi poolt.

Vaata Rein ja Hessen-Homburgi maakrahvkond

Hesseni kuurvürstkond

Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.

Vaata Rein ja Hesseni kuurvürstkond

Hesseni Rahvariik

Hesseni Rahvariik (saksa keeles Volksstaat Hessen) oli Saksamaa Hessen-Darmstadti osariigi nimi aastatel 1918 kuni 1945.

Vaata Rein ja Hesseni Rahvariik

Hesseni suurhertsogkond

Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.

Vaata Rein ja Hesseni suurhertsogkond

Het Scheur

Het Scheur Het Scheur on Reini-Maasi-Scheldti delta haru Lõuna-Hollandis, mis voolab Oude Maasi ja Nieuwe Maasi harude ühinemiskohast mööda Rozenburgi ja Maassluisi linnu läände.

Vaata Rein ja Het Scheur

Hildegard Bingenist

Bingeni Hildegard saab jumalikku inspiratsiooni ja edastab seda kirjutajale. Miniatuur "Sciviase" Rupertsbergi käsikirjast u 1200 Bingeni Hildegard (saksa keeles Hildegard von Bingen; inglise keeles Hildegard of Bingen; ladina keeles Hildegarda Bingensis; 1098 – 17. september 1179) oli katoliku kiriku nunn, prohvet, müstik, teoloog, reformaator, arst, loodusteadlane, luuletaja ja helilooja.

Vaata Rein ja Hildegard Bingenist

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Vaata Rein ja Hispaania ajalugu

Hockenheim

Hockenheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaa loodeosas.

Vaata Rein ja Hockenheim

Hohenems

Hohenems on linn Austria Vorarlbergi liidumaal Dornbirni ringkonnas.

Vaata Rein ja Hohenems

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Vaata Rein ja Hunnid

Hunnide impeerium

Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.

Vaata Rein ja Hunnide impeerium

Ida-Alpid

Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.

Vaata Rein ja Ida-Alpid

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Vaata Rein ja Ida-Frangi riik

IJssel

thumb IJssel on jõgi Euroopas, Reini harujõgi.

Vaata Rein ja IJssel

Ill (Austria)

thumb Ill (ILL) on jõgi Lääne-Euroopas Austria lääneosas, Reini parempoolne lisajõgi.

Vaata Rein ja Ill (Austria)

Ill (Prantsusmaa)

Ill läbib Strasbourgi Ill on jõgi Prantsusmaa kirdeosas.

Vaata Rein ja Ill (Prantsusmaa)

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Vaata Rein ja Itaalia ajalugu

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Vaata Rein ja Itaalia kronoloogia

Ivan Aivazovski

"Üheksas laine" on Aivazovski kuulsaim maal Ivan Konstantinovitš Aivazovski (vene keeles Иван Константинович Айвазовский, armeenia keeles Հովհաննես Կոստանդինի Այվազովսկի või Հայվազյան (Hovhannes Kostaneini Ajvazovski või Hajvazjan); 29.

Vaata Rein ja Ivan Aivazovski

Jaanuar 1940

Siin on loetletud sündmusi jaanuaris 1940.

Vaata Rein ja Jaanuar 1940

Jasper Linde

Jasper Linde (surnud 29. juunil 1524) oli Riia peapiiskop aastatel 1509–1524.

Vaata Rein ja Jasper Linde

Jülich-Kleve-Bergi provints

Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.

Vaata Rein ja Jülich-Kleve-Bergi provints

Jülichi hertsogkond

Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.

Vaata Rein ja Jülichi hertsogkond

Jõekruiis

Jõekruiis on reisimine mööda sisemaa veeteid.

Vaata Rein ja Jõekruiis

Jean de Lattre de Tassigny

Jean de Lattre de Tassigny (1946) Jean Joseph Marie Gabriel de Lattre de Tassigny (2. veebruar 1889 Mouilleron-en-Pareds, Vendée departemang – 11. jaanuar 1952 Neuilly-sur-Seine, Hauts-de-Seine'i departemang) oli Prantsuse sõjaväelane, kes sai postuumselt Prantsusmaa marssali auastme.

Vaata Rein ja Jean de Lattre de Tassigny

Johann I (Liechtensteini vürst)

Johann I Josef, Liechtensteini vürst Johann I Josef (26. juuni 1760 – 20. aprill 1836) oli Liechtensteini vürst aastatel 1805–1806 ning siis taas 1814–1836.

Vaata Rein ja Johann I (Liechtensteini vürst)

Johann Wolfgang von Goethe

"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.

Vaata Rein ja Johann Wolfgang von Goethe

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Vaata Rein ja Julius Caesar

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Vaata Rein ja Juudid

Juura mäed

Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.

Vaata Rein ja Juura mäed

Kahler Asten

Kahler Asten on 841,9 m kõrge mägi Rothaargebirgel Hochsauerlandkreisis Saksamaa Nordrhein-Westfalen liidumaal.

Vaata Rein ja Kahler Asten

Kaiserstuhl

Üldvaade Kaiserstuhlile ja Totenkopfile. Kaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik.

Vaata Rein ja Kaiserstuhl

Karl (Tescheni hertsog)

Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius (5. september 1771– 30. aprill 1847) oli Tescheni hertsog, Austria generalissimus, feldmarssal, väejuhataja, sõjateoreetik, armee reformaator, Teutooni ordu kõrgmeister ja sõjaminister, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ning Napoleoni sõdades.

Vaata Rein ja Karl (Tescheni hertsog)

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Vaata Rein ja Karl Suur

Karl von Kügelgen

Avar metsane jõemaastik ratsaniku ja kerjustega. Õli lõuendil, 33 x 42 cm. Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach – 28. detsember 1831 / 9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang) oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige.

Vaata Rein ja Karl von Kügelgen

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Vaata Rein ja Karl XII

Karlsruhe

Karlsruhe on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.

Vaata Rein ja Karlsruhe

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Vaata Rein ja Karolingide impeerium

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Vaata Rein ja Katalaunia lahing

Kaugem Austria

Piirikivi aastast 1768 "Vorderösterreich" vapiga Salhöhes Šveitsis Kaugem Austria või Eespoolne Austria (saksa Vorderösterreich, varem die Vorlande) oli ühine nimi Habsburgide varajastele valdustele endises Švaabimaa hõimuhertsogkonnas Saksamaa edelaosas, sealhulgas territooriumid Alsace'i piirkonnas Reinist läänes ja Vorarlbergis.

Vaata Rein ja Kaugem Austria

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Vaata Rein ja Köln

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Vaata Rein ja Kölni kuurvürstkond

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Vaata Rein ja Keldid

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Rein ja Kesk-Euroopa

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Vaata Rein ja Kesk-Frangi riik

Kesk-Ida-Alpid

Kõrg-Tauerni Venedigergruppe Bernina (21), Bergamo Alpid (22) Kesk-Ida-Alpid (saksa: Zentralalpen või Zentrale Ostalpen), ka Austria Kesk-Alpid (saksa: Österreichische Zentralalpen) või lihtsalt Kesk-Alpid koosnevad Ida-Alpide peaahelikust Austrias ning külgnevates Šveitsi, Liechtensteini, Itaalia ja Sloveenia piirkondades.

Vaata Rein ja Kesk-Ida-Alpid

Kleve hertsogkond

Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Vaata Rein ja Kleve hertsogkond

Kleve kreis

Kleve kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa loodeosas Alam-Reini piirkonnas.

Vaata Rein ja Kleve kreis

Koblenz

Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes.

Vaata Rein ja Koblenz

Koger

Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.

Vaata Rein ja Koger

Kolmanda koalitsiooni sõda

Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.

Vaata Rein ja Kolmanda koalitsiooni sõda

Konstanz

Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.

Vaata Rein ja Konstanz

Kontinentaalne rift

Kontinentaalne rift on ookeani tekke esimene etapp Kontinentaalne rift on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.

Vaata Rein ja Kontinentaalne rift

Kraichbach

Sild üle Kraichbachi Hockenheimi ja Ketschi vahel Kraichbach on jõgi Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Reini parempoolne lisajõgi.

Vaata Rein ja Kraichbach

Krefeld

Krefeld (kuni 1929. aastani ka Crefeld) on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölnist põhjaloodes.

Vaata Rein ja Krefeld

Kuuenda koalitsiooni sõda

Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.

Vaata Rein ja Kuuenda koalitsiooni sõda

Kuur-Reini ringkond

Kuur-Reini ringkond 16. sajandi alguses Kuur-Reini ringkonna kaart, ''Topographia Archiepiscopatuum Moguntinensis'', Matthäus Merian, 1646 Kuur-Reini ringkond (saksa Kurrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512.

Vaata Rein ja Kuur-Reini ringkond

Laachi järv

Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga 1832. aasta paiku Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga. Taustal Laacher Kopf Laachi järv (saksa keeles Laacher See) on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis.

Vaata Rein ja Laachi järv

Lahn

Lahni kaart Lahn on jõgi Saksamaal.

Vaata Rein ja Lahn

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Vaata Rein ja Langobardid

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Vaata Rein ja Lääne-Frangi riik

Lääne-lontmudil

Lääne-lontmudil (Proterorhinus semilunaris) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.

Vaata Rein ja Lääne-lontmudil

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Rein ja Lääne-Rooma keisririik

Löss

Lössiplatoo Hiinas Hunyuani lähedal Shanxi provintsis Löss Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete, mis koosneb peamiselt aleuriidist ning vähemal määral saviosakestest ja peeneteralisest liivast.

Vaata Rein ja Löss

Leiblach

Leiblach on Bodeni järve ja Reini jõe lisajõgi.

Vaata Rein ja Leiblach

Leiden

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.

Vaata Rein ja Leiden

Leine

Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.

Vaata Rein ja Leine

Leipzigi lahing

Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.

Vaata Rein ja Leipzigi lahing

Lek

Leki jõgi Jaarsveldi juures Lek on 62 km pikkune jõgi Lääne-Hollandis.

Vaata Rein ja Lek

Leopold Joseph von Daun

Leopold Joseph Maria von Daun (24. september 1705 – 5. veebruar 1766) oli Thiano prints, Austria feldmarssal ning väejuht.

Vaata Rein ja Leopold Joseph von Daun

Leverkusen

Leverkusen on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Vaata Rein ja Leverkusen

Liechtenstein

Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Vaata Rein ja Liechtenstein

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Rein ja Liivimaa ordu

Lindau

Lindau sadam Lindau on linn Saksamaal Baieri liidumaal.

Vaata Rein ja Lindau

Lippe

thumb Lippe on jõgi Euroopas, Reini lisajõgi.

Vaata Rein ja Lippe

Loire

Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.

Vaata Rein ja Loire

Lorelei needmine munkade poolt

"Lorelei needmine munkade poolt" on Johann Köleri õlimaal lõuendil, mis valmis 1887.

Vaata Rein ja Lorelei needmine munkade poolt

Lothar I (Frangi keiser)

Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.

Vaata Rein ja Lothar I (Frangi keiser)

Ludwig Edinger

Ludwig Edinger (13. aprill 1855 – 26. jaanuar 1918) oli mõjukas Saksa anatoom ja neuroloog ning Frankfurdi ülikooli kaasasutaja.

Vaata Rein ja Ludwig Edinger

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Vaata Rein ja Ludwig Sakslane

Ludwig Wilhelm (Baden-Baden)

Ludwig Wilhelm Baden-Badenist (8. aprill 1655 – 4. jaanuar 1707) oli valitsev Baden-Badeni markkrahv Saksamaal ja keisriarmee ülemjuhataja.

Vaata Rein ja Ludwig Wilhelm (Baden-Baden)

Ludwigshafen

Ludwigshafen on linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Vaata Rein ja Ludwigshafen

Lustenau

Lustenau on alev ja vald (saksa Marktgemeinde) Austrias Vorarlbergi liidumaal Dornbirni ringkonnas.

Vaata Rein ja Lustenau

Maas

Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.

Vaata Rein ja Maas

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Vaata Rein ja Madalmaad

Madalmaade ühendkuningriik

Madalmaade ühendkuningriik (1815–1839) (hollandi Verenigd Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume uni des Pays-Bas) on mitteametlik nimi, mida kasutati viitamisel Madalmaade kuningriigile (hollandi Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume des Belgiques) pärast Prantsuse esimese keisririigi osadest loomist ja enne uue Belgia kuningriigi eraldumist sellest aastal 1830.

Vaata Rein ja Madalmaade ühendkuningriik

Magnus Stenbock

Krahv Magnus Stenbock Krahv Magnus Stenbock (12. mai 1664 Stockholm – 23. veebruar 1717 Kopenhaagen) oli Rootsi väepealik.

Vaata Rein ja Magnus Stenbock

Main

Main on jõgi Euroopas Saksamaal.

Vaata Rein ja Main

Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.

Vaata Rein ja Mainz

Mannheim

Mannheimi veetorn Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.

Vaata Rein ja Mannheim

Marki krahvkond

Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Vaata Rein ja Marki krahvkond

Mediolanumi lahing

Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.

Vaata Rein ja Mediolanumi lahing

Meppen

Meppen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Emslandi kreisi keskus.

Vaata Rein ja Meppen

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Vaata Rein ja Metsandus

Moers

Moers on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Weseli kreisis.

Vaata Rein ja Moers

Monnet' plaan

Suurbritannia kaart Prantsusmaa ettepanekute kohta, aprill 1946. Ruhri piirkonda plaaniti suurendada kuni Hollandi piirini, ühendades sellega ka osa Reinimaast. Kogu tekkiv territooriumi pidi eraldatama Saksamaast Monnet' plaan on Prantsuse riigiametniku Jean Monnet' pärast Teise maailmasõja lõppu välja pakutud plaan.

Vaata Rein ja Monnet' plaan

Moseli jõgi

Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.

Vaata Rein ja Moseli jõgi

Mudakrabi

Harilik rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) ehk harrise mudakrabi on liik krabilisi.

Vaata Rein ja Mudakrabi

Musumägi (Tartu)

Musumägi on kunstlik küngas Tartus Toomemäel Tartu toomkiriku juures.

Vaata Rein ja Musumägi (Tartu)

My Story

My Story (endised nimed Basilea Danubia, Aurora, Papageno, Danube Pearl, Bonaventura Pearl, Austria, ehitatud kui Holland Pearl) on Hollandi laevakompanii Euro Shipping Voyages jõereisilaev, mis on ehitatud Bodewes Binnenvaarti laevatehases Millingen aan de Rijnis 1971.

Vaata Rein ja My Story

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Vaata Rein ja Nöörkeraamika kultuur

Neckar

Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.

Vaata Rein ja Neckar

Neljanda koalitsiooni sõda

Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.

Vaata Rein ja Neljanda koalitsiooni sõda

Nero Claudius Drusus

pisi Nero Claudius Drusus Germanicus (ka Drusus Vanem; 38 eKr – 9 eKr) oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht.

Vaata Rein ja Nero Claudius Drusus

Neuss

Neuss on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Vaata Rein ja Neuss

Neuwied

Neuwied on linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Vaata Rein ja Neuwied

Nieuwe Maas

Jõe asukoht Madalmaade kaardil Nieuwe Maas (hollandi keeles 'Uus-Maas') on praegune Reini jõe ja endine Maasi jõe harujõgi, mis voolab Lõuna-Hollandi provintsis.

Vaata Rein ja Nieuwe Maas

Nieuwe Waterweg

Maeslantkering Nieuwe Waterweg (hollandi keeles 'uus veetee') on Hollandi linnast Maassluisist läänes asuv laevakanal, mis Reini-Maasi-Scheldti delta haruna Het Scheurist ulatub Hoek van Hollandi juures Põhjamereni.

Vaata Rein ja Nieuwe Waterweg

Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.

Vaata Rein ja Nordrhein-Westfalen

Operatsioon Market Garden

Operatsioon Market Garden oli liitlasvägede sõjaline operatsioon Teise maailmasõja ajal, mis toimus Madalmaades 17.–25.

Vaata Rein ja Operatsioon Market Garden

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Vaata Rein ja Ostsiedlung

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Vaata Rein ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Oude Maas

Jõe asukoht Madalmaade kaardil Oude Maas (hollandi keeles 'Vana-Maas') on praegune Reini jõe ja endine Maasi jõe harujõgi, mis voolab Lõuna-Hollandi provintsis.

Vaata Rein ja Oude Maas

Oude Rijn

Jõe asukoht Oude Rijn ('Vana Rein') on Reini jõe haru jõe delta osas Hollandis Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides.

Vaata Rein ja Oude Rijn

Pétrusse

Pétrusse (letseburgi keeles Péitruss, saksa keeles Petruss) on jõgi Luksemburgis.

Vaata Rein ja Pétrusse

Põhja-Lubjakivialpid

Königssee Obersee Berchtesgadeni juures Põhja-Lubjakivi Alpid (saksa keeles Nördliche Kalkalpen) on Ida-Alpide mäestik Kesk-Ida-Alpidest põhjas, paiknedes Austrias ja külgnevatel Baieri maadel Lõuna-Saksamaal.

Vaata Rein ja Põhja-Lubjakivialpid

Põhja-Saksa madalik

Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnale, mis on punakaspruuni värvusega madalast mäestikust põhja pool Hommikuudu Ida-Friisimaal Põhja-Saksa tasandik või Põhja-Saksa madalik (saksa: Norddeutsches Tiefland) on üks suuri geograafilisi piirkondi Saksamaal.

Vaata Rein ja Põhja-Saksa madalik

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Vaata Rein ja Põhjameri

Pesse ruhi

Pesse ruhi on teadaolevalt maailma vanim tänapäevani säilinud paat.

Vaata Rein ja Pesse ruhi

Peter Kürten

Politseifoto Peter Kürtenist 1931. aastal Peter Kürten (26. mai 1883 Mülheim am Rhein – 2. juuli 1931 Köln) oli Saksamaa sarimõrvar, kes oli tuntud ka Düsseldorfi vampiiri ja Düsseldorfi koletisena.

Vaata Rein ja Peter Kürten

Pfalz-Zweibrücken

Pfalz-Zweibrücken või Zweibrückeni pfaltskrahvkond on endine Saksa-Rooma riigi osastisriik.

Vaata Rein ja Pfalz-Zweibrücken

Pfalzi kuurvürstkond

Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.

Vaata Rein ja Pfalzi kuurvürstkond

Pius VII

Pius VII (Barnaba Niccolò Maria Luigi Chiaramonti, mungana Gregorio Chiaramonti; 14. august 1742 – 20. august 1823) oli paavst 1800–1823.

Vaata Rein ja Pius VII

Plessuri Alpid

Aroser Weisshorn Plessuri Alpid Mäestiku piirid Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsiooni järgi Plessuri Alpid on mäestik Alpides Ida-Šveitsis.

Vaata Rein ja Plessuri Alpid

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Vaata Rein ja Poola ajalugu

Poola pärilussõda

Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.

Vaata Rein ja Poola pärilussõda

Porgand

Porgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Vaata Rein ja Porgand

Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal

Prantsuse okupatsioonitsoon praeguse Saksamaa kaardil Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal (prantsuse keeles Zone d'occupation française en Allemagne; saksa keeles Französische Besatzungszone) oli sõjajärgses Euroopas algselt üks neljast okupatsioonitsoonist Saksamaal.

Vaata Rein ja Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal

Prantsuse revolutsioonisõjad

Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.

Vaata Rein ja Prantsuse revolutsioonisõjad

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Rein ja Prantsusmaa

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Vaata Rein ja Prantsusmaa kuningriik

Prantsusmaa territoriaalne areng

Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Vaata Rein ja Prantsusmaa territoriaalne areng

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Vaata Rein ja Preisimaa

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Vaata Rein ja Pronksiaeg

Publius Quinctilius Varus

Publius Quinctilius Varus (46 eKr Cremona, Rooma Vabariik – 9 pKr Germaania) oli Rooma poliitik ja väejuht.

Vaata Rein ja Publius Quinctilius Varus

Rabakonn

Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Vaata Rein ja Rabakonn

Rahvusvaheline organisatsioon

Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus.

Vaata Rein ja Rahvusvaheline organisatsioon

Reedid

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–138), näidates Doonau jõe ülemjooksul Raetia keisriprovintsi, mis hõlmas territooriume nüüdses Šveitsis, Tiroolis ja Saksamaal Doonaust lõunas Reedid (Raeti, Rhaeti, Rheti või Rhaetii; vanakreeka keeles: Ῥαιτοί: transkriptsioon Rhaitoí) oli Alpi hõimude konföderatsioon, kelle keel ja kultuur võisid olla pärit, vähemalt osaliselt, etruskidelt.

Vaata Rein ja Reedid

Reenium

Reenium on element järjekorranumbriga 75.

Vaata Rein ja Reenium

Reini hiidlinnastu

Reini hiidlinnastu Reini hiidlinnastu on hiidlinnastu Saksamaal Reini - Ruhri - Maini piirkonnas.

Vaata Rein ja Reini hiidlinnastu

Reini Kiltkivimäestik

Reini Kiltkivimäestik (saksa Rheinisches Schiefergebirge) on mäestik Euroopas.

Vaata Rein ja Reini Kiltkivimäestik

Reinimaa

Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.

Vaata Rein ja Reinimaa

Reinveinid

Reinveinid on Reini jõe piirkonnast pärit veinid.

Vaata Rein ja Reinveinid

Relvavennad

"Relvavennad" on HBO 2001.

Vaata Rein ja Relvavennad

Rhein

Rhein on Reini jõe saksakeelne nimi Rhein on mitme aadlisuguvõsa nimi.

Vaata Rein ja Rhein

Rhein-Erft-Kreis

Rhein-Erft-Kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa lääneosas.

Vaata Rein ja Rhein-Erft-Kreis

Rhein-Kreis Neuss

''Langen Foundation'' Neussi lähedal. Rhein-Kreis Neuss on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa lääneosas.

Vaata Rein ja Rhein-Kreis Neuss

Rhein-Sieg-Kreis

Rhein-Sieg-Kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.

Vaata Rein ja Rhein-Sieg-Kreis

Rheinisch-Bergischer Kreis

Rheinisch-Bergische Kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni-Bonni piirkonnas.

Vaata Rein ja Rheinisch-Bergischer Kreis

Rheinland-Pfalz

Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.

Vaata Rein ja Rheinland-Pfalz

Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Vaata Rein ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigiseisus

Regensburgi alalise Riigipäeva istekohtade järjestus (1663. aasta gravüür) Saksa-Rooma riigi kaart 1400. aastal Keiserlik osariik või Keiserlik seisus (ladina: Status Imperii; saksa: Reichsstand, mitmuses: Reichsstände) oli Saksa-Rooma riigi osa, millel oli esindatus ja hääleõigus Riigipäeval (Reichstag).

Vaata Rein ja Riigiseisus

Robert Schumann

Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik.

Vaata Rein ja Robert Schumann

Rooma Itaalia

Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.

Vaata Rein ja Rooma Itaalia

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Rein ja Rooma keisririik

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Rein ja Rooma riik

Rooma vabariik

Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.

Vaata Rein ja Rooma vabariik

Rotte

Jõgi Rotterdami lähistel Rotte on jõgi Hollandis, mis asub Reini-Maasi-Scheldti deltas.

Vaata Rein ja Rotte

Rotterdam

Rotterdam on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.

Vaata Rein ja Rotterdam

Rudolf I (Baden-Baden)

Rudolf I Badenist (1230 – 19. november 1288) oli markkrahv Friedrich I regent aastatel 1250-1267, seejärel Badeni markkrahv 1268.

Vaata Rein ja Rudolf I (Baden-Baden)

Rudolf I (Saksa kuningas)

Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.

Vaata Rein ja Rudolf I (Saksa kuningas)

Rudolf III (Hachberg-Sausenberg)

Hachberg-Sausenbergi markkrahv Rudolf III (1343–1428) oli markkrahv Rudolf II ja Thiersteini Katharina poeg.

Vaata Rein ja Rudolf III (Hachberg-Sausenberg)

Ruhr

Ruhri jõgi Essenis Ruhr on jõgi Saksamaal.

Vaata Rein ja Ruhr

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Vaata Rein ja Rukis

Saali dünastia

336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.

Vaata Rein ja Saali dünastia

Saksa köök

Saksa köök (saksa keeles deutsche Küche) on Eesti köögiga üsna sarnane.

Vaata Rein ja Saksa köök

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega W: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.

Vaata Rein ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W)

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Rein ja Saksamaa

Saksamaa 1945–1949

Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.

Vaata Rein ja Saksamaa 1945–1949

Saksamaa ajalugu

Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.

Vaata Rein ja Saksamaa ajalugu

Saksamaa mediatisatsioon

Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.

Vaata Rein ja Saksamaa mediatisatsioon

Saksi sõjad

Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.

Vaata Rein ja Saksi sõjad

Saksi-Coburg-Saalfeld

Saksi-Coburg-Saalfeld (saksa Sachsen-Coburg-Saalfeld) oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia ernestiinide liin.

Vaata Rein ja Saksi-Coburg-Saalfeld

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Vaata Rein ja Saksid

Saksimaa ajalugu

Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.

Vaata Rein ja Saksimaa ajalugu

Salm-Horstmar

Salm-Horstmar oli lühiealine Napoleoni-aegne krahvkond Saksamaal kaugel Nordrhein-Westfaleni põhjaosas.

Vaata Rein ja Salm-Horstmar

Sauerland

Sauerlandi mäed Sauerland, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Sauerland on künklik maapiirkond, mis laotub enamikus Nordrhein-Westfaleni kaguosas, ositi raskelt metsane ja peale suurte orgude hõredalt asustatud.

Vaata Rein ja Sauerland

Säga

Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Vaata Rein ja Säga

Schaffhauseni kanton

Kantoni kaart Schaffhauseni kanton on kanton Šveitsi põhjaosas.

Vaata Rein ja Schaffhauseni kanton

Seltz

Seltz on linn ja vald (commune) Prantsusmaa kirdeosas Grand Esti piirkonnas Bas-Rhini departemangus Wissembourgi kantonis.

Vaata Rein ja Seltz

Siebengebirge

Seitse mäge, 1900 Seitsme mäe piirkonnakaart Drachenburgi loss on üks Seitsme mäe maamärke Siebengebirge (Seitse mäge) on Saksamaa Mittelgebirge küngastik Reini keskjooksu idakaldal, Bonnist kagus, osa Reini Kiltkivimäestikust.

Vaata Rein ja Siebengebirge

Siegerland

Freudenbergi ümbruse maastik Siegerland on Saksamaa piirkond vana Siegeni kreisi alal (nüüd Siegen-Wittgensteini kreisi osa Nordrhein-Westfalenis) ja Altenkircheni (Westerwald) kreisi ülemises osas, mis kuulub Rheinland-Pfalzi liidumaa hulka.

Vaata Rein ja Siegerland

Sikambrid

germaani rahvaste umbkaudsed asualad 1. sajandil (sikambrid tähistatud sõnaga "Sugambri") Sikambrid oli germaani hõim, mis Rooma ajal paiknes Reini jõe idakaldal, tänapäeva Saksamaal, Hollandi piiri lähedal.

Vaata Rein ja Sikambrid

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Vaata Rein ja Skandinaavia

Spaaturism

Spaaturism on raviturismi alavorm, mis on tavaliselt seotud spaaettevõtete, -sihtkohtade ja/või -kuurortidega.

Vaata Rein ja Spaaturism

Speyer

Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Vaata Rein ja Speyer

Splügeni kuru

Splügeni kuru vaadatuna Šveitsi poolelt Splügeni kuru (saksa: Splügenpass; itaalia: Passo dello Spluga; 2114 m) on mäekuru Leponti Alpides.

Vaata Rein ja Splügeni kuru

Sponheimi krahvkond

Reini vasakkalda ajalooline kaart aastast 1692 – sealhulgas Sponheimi krahvkond Sponheimi krahvkond (saksa keeles Grafschaft Sponheim, varem ka Spanheim, Spanheym) oli sõltumatu territoorium Saksa-Rooma riigis, mis kestis 11.

Vaata Rein ja Sponheimi krahvkond

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Vaata Rein ja Sueebid

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Vaata Rein ja Suur rahvasterändamine

Suur-Hessen

Suur-Hessen (saksa: Groß-Hessen) oli ajutine nimi, mis anti USA sõjalise valitsuse loodud Saksa territooriumi osale Teise maailmasõja lõppedes.

Vaata Rein ja Suur-Hessen

Swiss Corona

Swiss Corona on kolme tekiga juugendstiilis kujundatud interjööriga Šveitsi jõereisilaev, mis on ehitatud De Hoop laevatehases Heusdenis Hollandis 2004.

Vaata Rein ja Swiss Corona

Swiss Crown

Swiss Crown on kolme tekiga Šveitsi jõereisilaev, mis kuulub firmale Scylla Tours AG.

Vaata Rein ja Swiss Crown

Tarni jõgi

Tarn on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, Atlandi ookeani vesikonda kuuluva Garonne'i parempoolne lisajõgi.

Vaata Rein ja Tarni jõgi

Taunus

Taunus on mäeahelik Euroopas, osa Reini Kiltkivimäestikust.

Vaata Rein ja Taunus

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Vaata Rein ja Tüüringid

Tõugjas

Tõugjas ehk harilik tõugjas (Leuciscus aspius) on karpkalaliste seltsi kuuluv röövkala.

Vaata Rein ja Tõugjas

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Rein ja Teine maailmasõda

Teutoburgi metsa lahing

Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.

Vaata Rein ja Teutoburgi metsa lahing

Trahhüüt

Trahhüüt TAS-diagramm Trahhüüt on QAPF-diagrammil keskel vasakul Trahhüüt on afaniitne kuni porfüüriline vulkaaniline kivim.

Vaata Rein ja Trahhüüt

Traianus

Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.

Vaata Rein ja Traianus

Trieri kuurvürstkond

Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.

Vaata Rein ja Trieri kuurvürstkond

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Vaata Rein ja Ukraina ajalugu

Ungari Püha kroon

Püha kroon Püha krooni tagakülg Ungari vapp Püha krooniga selle kohal Ungari Püha kroon (ungari keeles Szent Korona), tuntud ka kui István Püha kroon on kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku aja selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12.

Vaata Rein ja Ungari Püha kroon

Vaabina vasallilinnus

Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.

Vaata Rein ja Vaabina vasallilinnus

Vaba riigilinn

Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.

Vaata Rein ja Vaba riigilinn

Vaba riigilinn Aachen

Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Vaata Rein ja Vaba riigilinn Aachen

Vaduz

Vaduz on Liechtensteini pealinn ja riigipea Liechtensteini vürsti residents.

Vaata Rein ja Vaduz

Vana-Saksimaa

Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.

Vaata Rein ja Vana-Saksimaa

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Vaata Rein ja Vandaalid

Välismaa jõgede loend

Siin on loetletud välismaa jõgesid.

Vaata Rein ja Välismaa jõgede loend

Versailles' rahu

Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.

Vaata Rein ja Versailles' rahu

Vesikringel

Vesikringel (saksa keeles Brezel) on Saksamaal populaarne väike pärmitainast kringel, mida on algselt vees keedetud ja hiljem küpsetatud.

Vaata Rein ja Vesikringel

Vestfaal

Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).

Vaata Rein ja Vestfaal

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Vaata Rein ja Vestfaali hertsogkond

Vierseni kreis

Vierseni kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa lääneosas.

Vaata Rein ja Vierseni kreis

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Vaata Rein ja Viikingiaeg

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Vaata Rein ja Viini kongress

Voerde

Voerde on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Weseli kreisis Reini jõe ääres.

Vaata Rein ja Voerde

Vorarlberg

Vorarlberg on Austria liidumaa.

Vaata Rein ja Vorarlberg

Württembergi hertsogkond

Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.

Vaata Rein ja Württembergi hertsogkond

Württembergi kuurvürstkond

Lipp Vapp Württembergi kuurvürstkond Württembergi kuurvürstkond (saksa keeles Kurfürstentum Württemberg) oli aastatel 1803−1806 eksisteerinud riik Saksa-Rooma keisririigi koosseisus.

Vaata Rein ja Württembergi kuurvürstkond

Würzburg

Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.

Vaata Rein ja Würzburg

Würzburgi lahing

Würzburgi lahing oli 3. septembril 1796 Reini sõjakäigu ajal Würzburgi linna all toimunud sõjaline kokkupõrge ertshertsog Karli Austria/Saksa-Rooma ja Jean-Babtiste Jourdani Prantsuse vägede vahel.

Vaata Rein ja Würzburgi lahing

Weimari vabariik

Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.

Vaata Rein ja Weimari vabariik

Wesel

Wesel on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Weseli kreisi keskus.

Vaata Rein ja Wesel

Weseli kreis

Weseli kreis on haldusüksus Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa loodeosas.

Vaata Rein ja Weseli kreis

Wiesbaden

Wiesbaden Wiesbaden on linn Saksamaal, Hesseni liidumaa pealinn.

Vaata Rein ja Wiesbaden

Woldemar Hermann von Löwenstern

Woldemar Hermann von Löwenstern (vene keeles Владимир Иванович Левенштерн) (8. detsember 1776 Raasiku mõis Harjumaa – 21. jaanuar 1858 Peterburi) oli Vene sõjaväelane (kindralmajor), Raasiku ja Kambi mõisa omanik.

Vaata Rein ja Woldemar Hermann von Löwenstern

Worms

Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Vaata Rein ja Worms

Wormsi piiskopkond

Wormsi piiskopkond ehk Wormsi vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond.

Vaata Rein ja Wormsi piiskopkond

Xanten

Xanteni toomkirik Xanten on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Weseli kreisis Reini jõe ääres.

Vaata Rein ja Xanten

Yverdon-les-Bains

Yverdon-les-Bains ('Yverdoni tervisveed'; aastani 1982 Yverdon) on linn ja vald Šveitsis Vaud' kantonis, Jura-Nord vaudois' ringkonna halduskeskus.

Vaata Rein ja Yverdon-les-Bains

Zürichi kanton

Kantoni kaart Zürichi kanton on üks Šveitsi 26 kantonist.

Vaata Rein ja Zürichi kanton

0. aastad

0.

Vaata Rein ja 0. aastad

14

14.

Vaata Rein ja 14

1795

1795.

Vaata Rein ja 1795

1796. aasta Reini sõjakäik

1796.

Vaata Rein ja 1796. aasta Reini sõjakäik

1945

1945.

Vaata Rein ja 1945

3. sajandi kriis

Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.

Vaata Rein ja 3. sajandi kriis

31. detsember

31.

Vaata Rein ja 31. detsember

368

368.

Vaata Rein ja 368

406

406.

Vaata Rein ja 406

5. tankiarmee (Saksamaa)

5.

Vaata Rein ja 5. tankiarmee (Saksamaa)

9

9.

Vaata Rein ja 9

Tuntud ka kui Reini jõgi.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika