Sisukord
503 suhted: A cappella, Absolutism, Adriaen de Vries, Aida tänav, Aino Bach, Akadeemia, Akershusi kindlus, Albrecht Dürer, Aleksander VI, Aleksei Lossev, Alexandre Cabanel, Allikakriitika, Aloisio Uus, Ambrogio Lorenzetti, Ameerika Filosoofiaselts, Andesiit, Andrea del Verrocchio, Angelika Kauffmann, Ankur, Anneksioon, Anteemion, Anthonis van Dyck, Antonio Campi, Antonio da Correggio, Antwerpen, Antwerpeni raekoda, Apelsin, Arabesk (kunst), Archimedes, Arena di Verona festival, Arheoloogia, Arhitektuuristiil, Armuhaigus, Arvo Pärt, Aschersleben, Aserbaidžaani keeled, Ústí nad Labem, Astroloogia, Astronoomia, Astronoomia ajalugu, Ateism, Šaube, Šiauliai Peeter-Pauli katedraal, Čarnaŭčycy, Õlimaal, Édouard Manet, Baldassare Castiglione, Barokk, Bálint Balassi, Bütsants, ... Laienda indeks (453 rohkem) »
A cappella
A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.
Vaata Renessanss ja A cappella
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Renessanss ja Absolutism
Adriaen de Vries
Adriaen de Vries (u 1556 Haag, Habsburgide Madalmaad – 1626 Praha, Tšehhi kuningriik) oli Hollandi päritolu maneristlik skulptor, kes tegutses peamiselt Itaalias ja Kesk-Euroopas.
Vaata Renessanss ja Adriaen de Vries
Aida tänav
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas Aida tänaval Ait Aida 6 Aida tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Vaata Renessanss ja Aida tänav
Aino Bach
Aino Bach (alates 1937. aastast Aino Liimand; 14. detsember 1901 Koeru – 6. august 1980 Tallinn) oli eesti graafik.
Vaata Renessanss ja Aino Bach
Akadeemia
Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.
Vaata Renessanss ja Akadeemia
Akershusi kindlus
Akershusi kindlus Akershusi kindlus (Akershus Festning, Akershus slott) on kindlus ja loss Norras Oslos, Norra ajaloo üks tähtsamaid kindlusi.
Vaata Renessanss ja Akershusi kindlus
Albrecht Dürer
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister.
Vaata Renessanss ja Albrecht Dürer
Aleksander VI
Aleksander VI vapp Aleksander VI, ladinapäraselt Alexander VI (katalaani keeles Roderic Llançol i de Borja, hispaania keeles Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia; 1. jaanuar 1431 Xàtiva, València kuningriik – 18. august 1503 Rooma, Paavstiriik) oli 214.
Vaata Renessanss ja Aleksander VI
Aleksei Lossev
Aleksei Fjodorovitš Lossev (22. september (vana kalendri järgi 10. september) 1893 Novotšerkassk, Venemaa – 24. mai 1988 Moskva) oli vene filosoof ja filoloog, professor (1923) ja filoloogiadoktor (1943).
Vaata Renessanss ja Aleksei Lossev
Alexandre Cabanel
Alexandre Cabanel (28. september 1823 – 23. jaanuar 1889) oli prantsuse kunstnik, kes sündis Montpellier's ja valdas peamiselt akadeemilist ja klassikalist maalimisviisi.
Vaata Renessanss ja Alexandre Cabanel
Allikakriitika
Allikakriitika on teabeallika usaldusväärsuse ja olulisuse kriitiline hindamine.
Vaata Renessanss ja Allikakriitika
Aloisio Uus
Aloisio Uus (vene keeles Алевиз Новый, Алевиз Фрязин) oli Itaalia arhitekt, kes Ivan III kutsel töötas 16. sajandi algul Moskvas.
Vaata Renessanss ja Aloisio Uus
Ambrogio Lorenzetti
Ambrogio Lorenzetti portree. Giorgio Vasari (umbes 1550) Ambrogio Lorenzetti (ka Ambruogio Laurati; u. 1290 – 9. juuni 1348) oli Itaalia maalikunstnik, Siena koolkonna esindaja.
Vaata Renessanss ja Ambrogio Lorenzetti
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919.
Vaata Renessanss ja Ameerika Filosoofiaselts
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Vaata Renessanss ja Andesiit
Andrea del Verrocchio
Andrea del Verrocchio (umbes 1435 Firenze –1488 Veneetsia), sünninimega Andrea di Michele di Francesco di Cione, oli itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kes töötas Lorenzo de' Medici õukonnas Firenzes.
Vaata Renessanss ja Andrea del Verrocchio
Angelika Kauffmann
Maria Anna Angelika Katharina Kauffmann (30. oktoober 1741 Chur, Šveits – 5. november 1807 Rooma) oli šveitsi-austria maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Angelika Kauffmann
Ankur
Traditsiooniline admiraliteet-tüüpi risttokiga ankur 18.-19. sajandi vahetusest (muuseumis) Ankur on piisava raskusega või haakuvusega ese, mille keti või trossi (merenduskeeles otsa) abil veekogu põhja laskmisega hoitakse paigal vabas vees ujuvat laeva, ujuvvahendit või muud ujuvat eset.
Vaata Renessanss ja Ankur
Anneksioon
Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Vaata Renessanss ja Anneksioon
Anteemion
Anteemion Anteemion (kreeka keeles anthemion 'õis, lill') on püstjalt kõrvuti asetatud lilledest, harilikult palmetist ja lootosõiest ehisvöö egiptuse, ees-aasia, kreeka ja rooma arhitektuuridekooris, hiljem renessansis ja sellest lähtunud stiilides; antiigis esineb sageli ka vaasikaunistusena.
Vaata Renessanss ja Anteemion
Anthonis van Dyck
Anthonis van Dyck (ka Anthonys van Dyck; 22. märts 1599 Antwerpen – 9. detsember 1641 London) oli flaami maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Anthonis van Dyck
Antonio Campi
"Püha õhtusöömaaeg", fresko San Sigismondo kirikus Cremonas Püha Jerolamus, signeeritud ja dateeritud 1563, Milano, Altomani & Sons kollektsioon Antonio Campi (Cremona – 1587 Cremona) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik, historiograaf ja arhitekt.
Vaata Renessanss ja Antonio Campi
Antonio da Correggio
Parma katedraali kuppel Antonio Allegri da Correggio (august 1489 Correggio – 5. märts 1534 Correggio), keda tuntakse tavaliselt Correggio nime all, oli Itaalia renessansi Parma koolkonna väljapaistvaim kunstnik, kellelt pärinevad 16. sajandi ühed kõige jõulisemad ja sensuaalsemad teosed.
Vaata Renessanss ja Antonio da Correggio
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Vaata Renessanss ja Antwerpen
Antwerpeni raekoda
thumb Antwerpeni raekoda asub Antwerpeni Grote Markti väljaku ääres.
Vaata Renessanss ja Antwerpeni raekoda
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Vaata Renessanss ja Apelsin
Arabesk (kunst)
Seinakaunistus mošees Damaskuses Arabesk (itaalia keeles arabesco "araabia laadis") on fantaasiarikas põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament.
Vaata Renessanss ja Arabesk (kunst)
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Vaata Renessanss ja Archimedes
Arena di Verona festival
Verona amfiteater õhtul Arena di Verona festival on Itaalias Veneto maakonnas Verona linnas antiikses Rooma amfiteatris suvekuudel toimuv ooperifestival.
Vaata Renessanss ja Arena di Verona festival
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Vaata Renessanss ja Arheoloogia
Arhitektuuristiil
Arhitektuuristiil on ühelaadseid vormielemente, sarnaseid materjale ja tehnikaid kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujundusviis arhitektuuris.
Vaata Renessanss ja Arhitektuuristiil
Armuhaigus
Armuhaigus (ka armuvalu; ladina keeles amor hereos, morbus amatoris, philocaptio) on hullumeelsus, milleni võib viia vastamata või õnnetu armastus.
Vaata Renessanss ja Armuhaigus
Arvo Pärt
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.
Vaata Renessanss ja Arvo Pärt
Aschersleben
Vaade rondeelilt St. Stephani kirikule Vapp Ascherslebeni paiknemine Salzlandkreisis Aschersleben on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Salzlandkreisis.
Vaata Renessanss ja Aschersleben
Aserbaidžaani keeled
Aserbaidžaani territooriumil on välja arenenud keeli, mida kõneldakse siiani, aga sellest hoolimata on Aserbaidžaani vabariigi ainsaks ametlikuks keeleks ja suhtlusvahendiks aseri ehk aserbaidžaani keel.
Vaata Renessanss ja Aserbaidžaani keeled
Ústí nad Labem
Ústí nad Labem (varem ka Außig) on statutaarlinn Tšehhis, Ústí maakonna keskus.
Vaata Renessanss ja Ústí nad Labem
Astroloogia
Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.
Vaata Renessanss ja Astroloogia
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Renessanss ja Astronoomia
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Vaata Renessanss ja Astronoomia ajalugu
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Vaata Renessanss ja Ateism
Šaube
Šaube (saksa keeles Schaube) on laia tagasipööratud kraega ja enamasti karusnahkse voodriga pikk ja avar alt laienev ülekuub, mida kanti 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi Saksamaal.
Vaata Renessanss ja Šaube
Šiauliai Peeter-Pauli katedraal
Katedraali sisevaade. Näha on transepti viivad kaarjad avad Šiauliai Peeter-Pauli katedraal (leedu keeles Šiaulių Šv. apaštalų Petro ir Pauliaus katedra) on katedraal Leedus Šiauliai linnas aadressil Aušros takas 3.
Vaata Renessanss ja Šiauliai Peeter-Pauli katedraal
Čarnaŭčycy
Čarnaŭčycy (valgevene keeles Чарнаўчыцы, transkribeerituna Tšarnavtšõtsõ, poola keeles Czarnawczyc, ka Czernawczyce või Czerniawczyce) on küla (varem linn ja alev) Valgevenes Bresti oblasti Bresti rajoonis, Čarnaŭčycy külanõukogu halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Čarnaŭčycy
Õlimaal
Nikolai Triik, "Soome maastik", 1914, õli, lõuend, Tartu Kunstimuuseumi maalikogu Õlimaal on õlivärvidega peamiselt krunditud alusele (nt puittahvlile, lõuendile, vaskplaadile, vineerile, papile vms) maalitud kunstiteos.
Vaata Renessanss ja Õlimaal
Édouard Manet
Édouard Manet (23. jaanuar 1832 Pariis – 30. aprill 1883 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Édouard Manet
Baldassare Castiglione
Baldassare Castiglione. Raffaeli maal Krahv Baldassare Castiglione (6. detsember 1478 Marcaria, praegune Mantova provints – 2. veebruar 1529 Toledo) oli itaalia kirjanik ja humanist.
Vaata Renessanss ja Baldassare Castiglione
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Renessanss ja Barokk
Bálint Balassi
Bálint Balassi (algselt Balassa; 20. oktoober 1554 Zólyom – 30. mai 1594 Esztergom) oli ungari luuletaja, Gyarmati ja Kékkő parun.
Vaata Renessanss ja Bálint Balassi
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Renessanss ja Bütsants
Bütsantsi-Osmanite sõjad
Bütsantsi-Osmanite sõjad olid rida otsustavaid konflikte osmanitürklaste ja bütsantslaste vahel, mis viisid Bütsantsi lõpliku hävitamiseni ja Osmanite riigi tõusuni.
Vaata Renessanss ja Bütsantsi-Osmanite sõjad
Belluno
Belluno on linn Itaalias Veneto maakonnas, Belluno provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Belluno
Benedikt Rejt
Benedikt Rejt (ka Benedikt Ried, Benedikt Rieth, Benedikt Reyd või Benedict Reijt; sündinud umbes 1450, surnud 1531. ja 1536. aasta vahemikus) oli hiliskeskajal Böömimaa juhtiv arhitekt ja ehitusmeister.
Vaata Renessanss ja Benedikt Rejt
Benozzo Gozzoli
Benozzo Gozzoli büst Benozzo Gozzoli (umbes 1421 Firenze – 1497 Pistoia), sünninimega Benozzo di Lese, oli itaalia renessanssi kunstnik.
Vaata Renessanss ja Benozzo Gozzoli
Berliini Maarja kirik
Berliini Maarja kirik (saksa St. Marienkirche, Marienkirche) on kirik Beriini südalinnas.
Vaata Renessanss ja Berliini Maarja kirik
Bernardino Campi
Sofonisba Anguissola maalil on kujutatud Bernardino Campit maalimas Sofonisba Anguissola portreed, umbes 1550ndate lõpp ''Madonna ausäras'' Bernardino Campi (1520 Reggio nell'Emilia – 18. august 1591 Reggio nell'Emilia) oli maneristlikku stiili viljelev Itaalia renessansiaja maalikunstnik, kes töötas peamiselt Cremonas.
Vaata Renessanss ja Bernardino Campi
Bernburg
Bernburg on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis, Salzlandkreisi pealinn.
Vaata Renessanss ja Bernburg
Bernt Notke
Tallinna Püha Vaimu kiriku altar (1483) Bernt Notke "Püha Gregoriuse missa", millel paavsti mitrat hoidvat põlvitavat preestrit, kes vaatab pildist välja, on peetud Notke autoportreeks Notke teos "Püha Jüri ja lohe" Stockholmi vanalinnas (1435 Lassan – talv 1508/1509 Lübeck) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.
Vaata Renessanss ja Bernt Notke
Bielefeld
Bielefeld on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Vaata Renessanss ja Bielefeld
Bifoorne aken
Castle Hill, gooti stiilis bifoorne aken Bifoorne aken (ladina keeles biforis, 'kahetiivaline') on iseloomulik 2-tiivaline püstne aken, harilikult kaarsillustega, sagedane gootikas ja renessansis.
Vaata Renessanss ja Bifoorne aken
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Renessanss ja Bioloogia
Biržai loss
Biržai loss Biržai loss (Biržų pilis) on loss Leedus Biržai rajoonis Biržai linnas.
Vaata Renessanss ja Biržai loss
Blatná loss
Blatná loss on 13. sajandil ehitatud ja 16. sajandi algusest pärit välisilmega hilisgooti elementidega renessanssloss, mis asub Blatnás Lõuna-Tšehhi maakonnas, 60 kilomeetrit Budweisist loodes, ja on tänapäeval turismiobjektina külastajatele avatud.
Vaata Renessanss ja Blatná loss
Bojnice linnus
Bojnice linnus on linnus Slovakkias Bojnices.
Vaata Renessanss ja Bojnice linnus
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Renessanss ja Brandenburg-Preisimaa
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Vaata Renessanss ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Brera pinakoteek
Brera pinakoteegi siseõu Brera pinakoteek (itaalia Pinacoteca di Brera) on kunstimuuseum Milanos, kus on üks Itaalia suuremaid kunstikogusid.
Vaata Renessanss ja Brera pinakoteek
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Vaata Renessanss ja Budapest
Busto Arsizio
Busto Arsizio on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas Varese provintsis.
Vaata Renessanss ja Busto Arsizio
Candia kuningriik
Candia kuningriik (itaalia: Regno di Candia) või Candia hertsogkond (itaalia: Ducato di Candia) oli Kreeta ametlik nimi ajal, kui saar oli Veneetsia vabariigi ülemerekoloonia, Veneetsia esialgsest vallutusest aastatel 1205–1212 selle langemiseni Osmanite riigi kätte Kreeta sõja ajal.
Vaata Renessanss ja Candia kuningriik
Capilla posa
Capilla posa on väike nelinurkne võlvitud kabelitaoline ehitis, mis on iseloomulik 16. sajandi Uus-Hispaania kloostrikompleksidele.
Vaata Renessanss ja Capilla posa
Carl Eduard von Liphart
Carl Eduard von Liphart (16. mai 1808 Vana-Kuuste – 15. veebruar 1891 Firenze) oli baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär.
Vaata Renessanss ja Carl Eduard von Liphart
Carlo Maderna
Carlo Maderna (1556 – 30. jaanuar 1629) oli 17. sajandi tuntumaid varabaroki ja hilisrenessansi Itaalia arhitekte ning Püha Peetruse basiilika fassaadi kavandi autor ja elluviija.
Vaata Renessanss ja Carlo Maderna
Castello Sforzesco
Castello Sforzesco Bona di Savoia torn Castello Sforzesco (varem nimetatud Porta Giovia) on kastell Milanos.
Vaata Renessanss ja Castello Sforzesco
Celle
Celle loss Celle vana raekoda Celle on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Celle kreisi keskus.
Vaata Renessanss ja Celle
Celle loss
Lossi fassaad, mis paistab Celle vanalinna (''Altstadt'') Celle loss (saksa: Schloss Celle), ka Celle palee, oli Alam-Saksimaal Celle linnas üks Braunschweig-Lüneburgi hertsogite residentse.
Vaata Renessanss ja Celle loss
Cesvaine loss
Cesvaine mõisa peahoone (2001) Cesvaine loss on endise Cesvaine mõisa peahoone.
Vaata Renessanss ja Cesvaine loss
Charlottenlundi loss
Charlottenlund (taani keeles Charlottenlund Slot) on loss Taanis Kopenhaageni lähistel.
Vaata Renessanss ja Charlottenlundi loss
Château de la Muette
Château de la MuetteChâteau de la Muette on loss Pariisi 16. linnaosas Prantsusmaal, Boulogne'i metsa serval, vana linnavärava (Porte de la Muette) läheduses.
Vaata Renessanss ja Château de la Muette
Chippendale'i stiil
Chippendale'i stiil on Inglismaa mööblimeistri Thomas Chippendale'i (1718–1779) loodud mööblistiil.
Vaata Renessanss ja Chippendale'i stiil
Christine de Pizan
Christine de Pizan loengut andmas Christine de Pizan (september 1364 – u 1430) oli luuletaja, proosakirjanik ja renessansiaegne humanist.
Vaata Renessanss ja Christine de Pizan
Christophorus Cellarius
Christophorus Cellarius Christophorus Cellarius või Christoph Cellarius (kodanikunimi Christoph Keller; 22. november 1638 – 4. juuni 1707) oli saksa ajaloolane, kes on tuntud peamiselt selle poolest, et võttis kasutusele ajaloolise aja jagamise vana-, kesk- ja uusajaks.
Vaata Renessanss ja Christophorus Cellarius
Claudio Monteverdi
Claudio Monteverdi 1640. aastal Bernardo Strozzi maalil Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona – 29. november 1643 Veneetsia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
Vaata Renessanss ja Claudio Monteverdi
Como
Como on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Como provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Como
Condé-sur-l'Escaut
Condé-sur-l'Escaut on vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
Vaata Renessanss ja Condé-sur-l'Escaut
Corrida
1900. aastast pärit plakat, mis teatab Barcelonas toimuvast härjavõitlusest Corrida (hispaania keeles corrida de toros (sõnadest correr – jooksma ja toro – härg, otsetõlkes 'härgade jooksutamine') või toreo ('härjavõitlus') või la fiesta brava ('võitluspidu', 'metsik pidu')) on traditsiooniline hispaaniapärane härjavõitlus, mida harrastatakse lisaks Hispaaniale ka mõnes teises (eeskätt Ladina-Ameerika) riigis.
Vaata Renessanss ja Corrida
Cortona
Cortona on linn Itaalias Toscana maakonnas Arezzo provintsis.
Vaata Renessanss ja Cortona
Dante Alighieri
"Dante ja Beatrice aias", 1903, Cesare Saccaggi prerafaeliitide stiilis maalDante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.
Vaata Renessanss ja Dante Alighieri
Dassel
Keskaegne müür ja vahvärkhoone Dassel on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Vaata Renessanss ja Dassel
Deemon
Mihhail Vrubeli "Istuv deemon", inspireeritud Lermontovi luuletusest "Deemon" Rila kloostris Bulgaarias Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend.
Vaata Renessanss ja Deemon
Dekoratsioonimaal
Dekoratsioonimaal (inglise keeles scenic art/scenic painting) on osa stsenograafiast, mis tegeleb teatrilavale dekoratsioonide loomisega, peamiselt maalimise teel.
Vaata Renessanss ja Dekoratsioonimaal
Diana
Antiikne mosaiik Dianast Sousse'is Diana kütina. Guillaume Seignac Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste.
Vaata Renessanss ja Diana
Diptühhon
Diptühhon (kreeka keeles δίπτυχον diptychon 'kaheks kokku murtud tahvel'; ladina keeles diptycha) on kaheosaline ese ja võib tähendada.
Vaata Renessanss ja Diptühhon
Donato Bramante
Donato Bramante Donato Bramante (Donato d'Angelo di Pascuccio) (u 1444 – 11. märts 1514) oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Donato Bramante
Dosso Dossi
''Nooruki portree'', ainus kindlalt tuvastatud portree Lucrezia Borgiast (1514–1516), Victoria Rahvusgalerii. Dosso Dossi (u 1490–1542),The 2003 Columbia Encyclopedia cites birthdate as c.1479.
Vaata Renessanss ja Dosso Dossi
Ebaviisakas žest
Vene sõjalaevale keskmist sõrme näitav Ukraina kaitseväelane. Ukraina postmark Pieter Bruegeli "Narride pidu" 16. sajandist Ebaviisakas žest on keha, eriti käe või käte liigutamine või asend, mida peetakse teatud kultuuris solvavaks või labaseks.
Vaata Renessanss ja Ebaviisakas žest
Edgar Degas
Edgar Degas (sünninimi Hilaire-Germain-Edgar de Gas; 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor.
Vaata Renessanss ja Edgar Degas
Eelrenessanss
Eelrenessanss oli renessansiaja osa, mis jäi vahemikku 13.
Vaata Renessanss ja Eelrenessanss
Eesti kultuur
Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.
Vaata Renessanss ja Eesti kultuur
Egüptoloogia
Egüptoloogia on Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri ning kopti keelt ja kultuuri uuriv teadusharu.
Vaata Renessanss ja Egüptoloogia
Egiptuse kirjandus
Koopia Westcari papüürusest Ägyptisches Museumis Berliinis Egiptuse kirjandus sai alguse Vana-Egiptuses ning üks vanemaid teadaolevaid kirjandustraditsioone.
Vaata Renessanss ja Egiptuse kirjandus
Ekenäsi loss
thumb All paremal on lossi sissekäik Ekenäsi loss asub Rootsis Östergötlandi läänis Linköpingi vallas kaljul Tedeni järve põhjasopi kaldal.
Vaata Renessanss ja Ekenäsi loss
El Greco
El Greco (1541 Kreeta – 7. aprill 1614 Toledo) oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt.
Vaata Renessanss ja El Greco
Elizabethi ajastu
Elizabeth I (u 1588) Elizabethi ajastu on periood Inglismaa ajaloos, mis hõlmab Elizabeth I valitsusaega (1558–1603).
Vaata Renessanss ja Elizabethi ajastu
Ercole Ferrata
Ercole Ferrata (1610 Como – 10. juuli 1686 Rooma) oli barokiajastu itaalia skulptor.
Vaata Renessanss ja Ercole Ferrata
Erker
Erker ehk ärkel on hoone seinast soklita eenduv katustatud osa.
Vaata Renessanss ja Erker
Euripides
Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist Euripides (vanakreeka keeles Εὐριπίδης; umbes 480 eKr Salamis – 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik.
Vaata Renessanss ja Euripides
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Renessanss ja Euro
Euro rahatähed
Euro rahatähed Euro rahatähed on eurotsooni ühisraha euro rahatähed.
Vaata Renessanss ja Euro rahatähed
Euroopa tsivilisatsioon
Euroopa tsivilisatsioon on erinevate rahvusriiklike kultuuriruumide ühisosa.
Vaata Renessanss ja Euroopa tsivilisatsioon
Fabritio Caroso
Fabritio Caroso da Sermoneta (1526/1535–1605/1620) oli Itaalia renessansiaja tantsuõpetaja, helilooja ja tantsumuusika seadete autor.
Vaata Renessanss ja Fabritio Caroso
Fede Galizia
Fede Galizia (1578 Milano – 1630 Milano), ka lihtsalt Galizia, oli Itaalia renessansi maalikunstnik, natüürmordi žanri teerajaja.
Vaata Renessanss ja Fede Galizia
Ferrara
Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Ferrara
Fettuccine
Toores, keetmata ''fettuccine'' Fettuccine (itaalia keeles 'väiksed lindid') on Itaalia köögis populaarne lindikujuline pastaliik.
Vaata Renessanss ja Fettuccine
Filippo Brunelleschi
Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt.
Vaata Renessanss ja Filippo Brunelleschi
Filippo Juvarra
Filippo Juvarra (7. märts 1678 Sitsiilia, Messina – 31. jaanuar 1736 Hispaania, Madrid).
Vaata Renessanss ja Filippo Juvarra
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Firenze
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Vaata Renessanss ja Firenze Vabariik
Forma Urbis Romae
Pompei teatri istumiskohtade osa Sein, kuhu kaart algselt paigutatud oli Forma Urbis Romae ehk Severuse marmorplaan on massiivne antiikaegse Rooma kaart, mis loodi keiser Septimius Severuse valitsemisajal vahemikus 203–211.
Vaata Renessanss ja Forma Urbis Romae
Fotograafia ajalugu
Nii nägi pildistamine välja 1843. aastal. Fotograafia on kogu oma ajaloo vältel aina lihtsamaks muutunud Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelsetest sõnadest phōs (valgus) ja gráphein (kirjutama).
Vaata Renessanss ja Fotograafia ajalugu
François Rabelais
François Rabelais, tundmatu kunstniku õlimaal 17. sajandist François Rabelais (u 1494 – 9. aprill 1553) oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke.
Vaata Renessanss ja François Rabelais
François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur
“François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur” (originaalpealkiri: Творчество Франсуа Рабле и народная культура средневековья и Ренессанса, Tvorčestvo Fransua Rable i narodnaja kul'tura srednevekov'ja i Renessansa) on vene filosoofi ja kirjandusteadlase Mihhail Bahtini raamat, mis ilmus Moskvas 1965.
Vaata Renessanss ja François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur
Francesco Bianchi Ferrara
Francesco Bianchi (1447–1510), tuntud ka kui Francesco del Bianchi Ferrara või Il Frare, oli Itaalia renessansi maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Francesco Bianchi Ferrara
Francesco I Sforza
Francesco Sforza. Bonifazio Bembo maal (Brera pinakoteek) Francesco I Sforza (1401–1466) oli Milano hertsog 1450–1466, Sforzade dünastia rajaja Milanos.
Vaata Renessanss ja Francesco I Sforza
Francysk Skaryna
Francysk Skaryna (valgevene Францыск Скарына või Францішак Скарына (Francišak Skaryna); 1490 Połack – 1551 Praha) oli renessansiajastu valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik.
Vaata Renessanss ja Francysk Skaryna
Friesoythe
Friesoythe Friesoythe (saterlandi friisi keeles Ait või Äit) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cloppenburgi kreisis.
Vaata Renessanss ja Friesoythe
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Vaata Renessanss ja Frontoon
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Vaata Renessanss ja Galenos
Galjard
15. sajandi illustratsioonil on kujutatud tantsupaari tantsimas elavaloomulist tantsu, mida mõned on tõlgendanud galjardina. Galjard (prantsuse keeles gaillarde, itaalia keeles gagliarda, inglise keeles galliard) oli renessansiaegne 3/4 taktimõõdus tantsu- ja muusikastiil, mis oli 16.
Vaata Renessanss ja Galjard
Galleria dell'Accademia
Galleria dell'Accademia Galleria dell'Accademia di Firenze ehk Firenze Kunstiakadeemia galerii on kunstimuuseum Itaalias Firenzes.
Vaata Renessanss ja Galleria dell'Accademia
Georges Braque
Georges Braque (13. mai 1882 Argenteuil-sur-Seine, Prantsusmaa – 31. august 1963 Pariis) oli prantsuse kunstnik, kubismi üks rajajaid.
Vaata Renessanss ja Georges Braque
Giorgio Vasari
Giorgio Vasari autoportree Giorgio Vasari (30. juuli 1511 Arezzo, Toscana – 27. juuni 1574 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt, peamiselt tuntud Itaalia kunstnike biograafiate kirjutajana.
Vaata Renessanss ja Giorgio Vasari
Giorgione
Autoportree (umbes 1508) "Magav Venus" 1508–1510 Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco – 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast.
Vaata Renessanss ja Giorgione
Giotto di Bondone
Giotto di Bondone kuju Firenzes Uffizi galeriis Giotto di Bondone (1267 Colle di Vespignano Firenze lähedal – 8. jaanuar 1337 Firenze), üldtuntud lihtsalt Giotto nime all, oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt.
Vaata Renessanss ja Giotto di Bondone
Giovanni Alfonso Borelli
Giovanni Alfonso Borelli Giovanni Alfonso Borelli (28. jaanuar 1608, Napoli – 31. detsember 1679, Rooma) oli renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik.
Vaata Renessanss ja Giovanni Alfonso Borelli
Giovanni Battista Tiepolo
Giovanni Battista Tiepolo (ka Gianbattista Tiepolo, Giambattista Tiepolo või lihtsalt Tiepolo; 5. märts 1696 Veneetsia – 27. märts 1770 Madrid) oli Itaalia maalikunstnik ja graafik, keda peetakse illusionistliku barokkmaali üheks olulisemaks edasiviijaks Veneetsia kunstis.
Vaata Renessanss ja Giovanni Battista Tiepolo
Giovanni Battista Trotti
Giovanni Battista Trotti (1555 Cremona – 11. juuni 1619 Parma), hüüdnimega Il Malosso, oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik, kes tegutses peamiselt Piacenzas, Parmas ja sünnilinnas Cremonas.
Vaata Renessanss ja Giovanni Battista Trotti
Giovanni Pico della Mirandola
Giovanni Pico della Mirandola ((24. veebruar 1463 Mirandola – 17. november 1494 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia filosoof ja humanist. Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja.
Vaata Renessanss ja Giovanni Pico della Mirandola
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.
Vaata Renessanss ja Giovanni Pierluigi da Palestrina
Girland
Girland ehk festoon on lintidega põimitud rippuvat lille-, lehe- ja puuviljavanikut kujutav ornament.
Vaata Renessanss ja Girland
Gleinstätten
Gleinstätten on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Leibnitzi ringkonnas.
Vaata Renessanss ja Gleinstätten
Gooti kirjad
Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.
Vaata Renessanss ja Gooti kirjad
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Vaata Renessanss ja Gooti kunst
Gotha
Loodusloomuuseum Gothas Gotha on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Renessanss ja Gotha
Graan
1-graanine puhta kulla tükk võrdluses mõõdulindi ja müntidega Graan (sümbol gr) on vana inglise massiühik.
Vaata Renessanss ja Graan
Granada
Granada Granada on Hispaanias Andaluusias asuv linn, Granada provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Granada
Grünes Gewölbe
Grünes Gewölbe, ka Roheline võlv, on ajalooline muuseumikollektsioon Dresdenis Saksamaal, endine Wettini vürstide varakambris asunud kogu, mis koondab juveele ja eri materjalidest toredusesemeid renessansist klassitsismini.
Vaata Renessanss ja Grünes Gewölbe
Grotesk (kirjandus)
Grotesk (itaalia keeles grottesco.
Vaata Renessanss ja Grotesk (kirjandus)
Grotesk (ornament)
Grotesk (itaalia keeles grottesca sõnast grotta 'koobas'), ka raffaelesk on arhitektuuris ja dekoratiivkunstis kasutatud fantaasiaküllane ornament, mis moodustub arabeskist ja sellesse põimunud erisugustest motiividest, nagu looma-, inim- ja taimekujud, maskid ja mütoloogilised olendid.
Vaata Renessanss ja Grotesk (ornament)
Guido Reni
Guido Reni (4. november 1575 Bologna – 18. august 1642 Bologna) oli itaalia barokiajastu maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Guido Reni
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Renessanss ja Haapsalu piiskopilinnus
Hadrianus VI
Hadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523.
Vaata Renessanss ja Hadrianus VI
Hallein
Hallein on ajalooline linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaal.
Vaata Renessanss ja Hallein
Hans Hesse (maalikunstnik)
Hans Hesse (sündinud enne 1497, surnud pärast 1539) oli saksa hilisgooti perioodi maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Hans Hesse (maalikunstnik)
Heidelbergi loss
Heidelbergi loss on kuulus loss Saksamaal ja Heidelbergi linna vaatamisväärsus, mis tänapäeval seisab varemetes.
Vaata Renessanss ja Heidelbergi loss
Heilbronni Püha Kiliani kirik
Püha Kiliani kirik on 13.–16. sajandil ehitatud gooti kirik Heilbronnis.
Vaata Renessanss ja Heilbronni Püha Kiliani kirik
Heinrich Wölfflin
Heinrich Wölfflin Heinrich Wölfflin (21. juuni 1864 Winterthur – 19. juuli 1945 Zürich) oli Šveitsi kunstiteadlane.
Vaata Renessanss ja Heinrich Wölfflin
Helsingør
Helsingør on sadamalinn Taanis Sjællandil Pealinnapiirkonnas, Helsingøri valla keskus.
Vaata Renessanss ja Helsingør
Henry Aiken
Henry David Aiken (3. juuli 1912 Portland, Oregon – 30. märts 1982 Cambridge, Massachusetts) oli USA filosoof, kes tegeles eetika ja esteetikaga.
Vaata Renessanss ja Henry Aiken
Herm
Herm oli antiikkunstis ruudu- või ristkülikukujuline kivist või pronksist skulptuur, mille ülaosas oli kujutatud jumal Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja allosas mehe suguelundeid.
Vaata Renessanss ja Herm
Hermetism
Hermetism on "Corpus Hermeticumi" järgi ajaloo kogum kreeka ja idamaise päritoluga usulisi, müstilisi, maagilisi ja natuurfilosoofilisi õpetusi, mis tekkisid hellenismi ajal ja olid mõjukad hilisantiigis.
Vaata Renessanss ja Hermetism
Hermpilaster
Hermpilaster ehk pilasterherm on dekoratiivselt kujundatud arhitektuuridetail, mis koosneb inimese peast, rinnakujust või torsost allapoole kitseneval seinasambal.
Vaata Renessanss ja Hermpilaster
Hieronymus Bosch
Hieronymus Bosch (sünninimega Jheronimus van Aken; u 1450 – 1516) oli Madalmaade maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Hieronymus Bosch
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Vaata Renessanss ja Hildesheim
Hilisgootika
Hilisgootika on gootika viimane periood, mis hõlmab 15. ja 16. sajandit.
Vaata Renessanss ja Hilisgootika
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Renessanss ja Hiliskeskaeg
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Renessanss ja Hispaania
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Vaata Renessanss ja Hispaania ajalugu
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19.
Vaata Renessanss ja Historitsism
Hullus ja arutus
"Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" on prantsuse filosoofi Michel Foucault’ teos, mis ilmus originaalis 1961.
Vaata Renessanss ja Hullus ja arutus
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Renessanss ja Humanism
Improvisatsioonkõne
Improvisatsioonkõne ehk improkõne on üks kõne edastusviisidest, mida kasutatakse olukordades, kus ettevalmistusaega on vähe või pole seda üldse.
Vaata Renessanss ja Improvisatsioonkõne
Individualism
Individualism on moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.
Vaata Renessanss ja Individualism
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Vaata Renessanss ja Ingel
Inigo Jones
Inigo Jones. William Hogarthi 1758. aastal valminud koopia Anthony van Dycki 1636. aasta maalist Inigo Jones (15. juuli 1573 London – 21. juuni 1652 London) oli maalikunstnik, lavakujundaja ja üks esimesi märkimisväärseid Briti arhitekte.
Vaata Renessanss ja Inigo Jones
Inkarnaat
Inkarnaat (ladina keeles incarnatus 'lihaks saanud'), eestikeelne vaste võiks olla ihuvärv, on maalikunstis kasutatav inimese ihu värvi toon.
Vaata Renessanss ja Inkarnaat
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Vaata Renessanss ja Inseneriteadused
Intermedio
Intermedio, ka intromessa, introdutto, tramessa, tramezzo või intermezzo oli Itaalia renessansskultuurile iseloomulik muusikat, tantsu, värssteksti ja pantomiimi ühendav lavaline vaatemäng, mida etendati õukondades erilisteks puhkudeks lavastatud mitmeosalise teatritüki vaatuste vahel.
Vaata Renessanss ja Intermedio
Islami aed
Kosmoloogilise idee rakendus Tāj Mahali näitel. Tāj Mahali põhiplaan Islami aed on üks aiatüüpidest.
Vaata Renessanss ja Islami aed
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Renessanss ja Itaalia
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Renessanss ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Jaapani ajalugu
Jaapani ajalugu jaotatakse järgmisteks ajajärkudeks: Need ajajärgud vastavad Jaapani-sisestele kultuurinähtustele ja poliitilistele sündmustele ega pruugi olla kooskõlas lääne jaotustega.
Vaata Renessanss ja Jaapani ajalugu
Jacopo Sansovino
Jacopo Sansovino, Tintoretto maal Püha Markuse raamatukogu Jacopo d'Antonio Sansovino (2. juuli 1486 Firenze – 27. november 1570 Veneetsia) oli Itaalia skulptor ja arhitekt.
Vaata Renessanss ja Jacopo Sansovino
Jan Mostaert
Jan Mostaert (u 1475 Haarlem – u 1555 Antwerpen) oli Hollandi renessansiajastu kunstnik.
Vaata Renessanss ja Jan Mostaert
Janika Päll
Janika Päll (sündinud 18. septembril 1965) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Vaata Renessanss ja Janika Päll
Jämaja kihelkond
Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Vaata Renessanss ja Jämaja kihelkond
Józef Gosławski
Józef Gosławski (1960) Fryderyk Chopini monument Żelazowa Wolas Mahatma Gandhi karikatuur, mille Gosławski lõi 1932, kuid mis valati pronksi alles 2007 Józef Jan Gosławski (24. aprill 1908 Polanówka – 23. jaanuar 1963 Varssavi) oli poola skulptor ja medalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Józef Gosławski
Jüri kirik
Jüri kirik Jüri kiriku interjöör (nelipühad, 2020) Jüri kirikuaed Jüri kirikuaia piirdemüür Eestikeelse piibli 250. aastapäeva mälestusmärk Vabadussõja monument Jüri kiriku kõrval Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik.
Vaata Renessanss ja Jüri kirik
Jõelähtme kirik
Jõelähtme kirik Kirikuaed Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on neitsi Maarjale pühitsetud luterlik kirik Jõelähtme vallas Harju maakonnas.
Vaata Renessanss ja Jõelähtme kirik
Johann Friedrich (Pommeri)
Johann Friedrich, Pommeri hertsog Johann Friedrich (27. august 1542 – 9. veebruar 1600) oli Pommeri hertsog aastatel 1560–1600 ja Kammini (Kamień) piiskop aastatel 1556–1574.
Vaata Renessanss ja Johann Friedrich (Pommeri)
Johannes Gutenberg
Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg (ka Johann Gutenberg; sündinud vahemikus 1394–1406 Mainzis – surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis) oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks.
Vaata Renessanss ja Johannes Gutenberg
John Singer Sargent
John Singer Sargent (12. jaanuar 1856 Firenze – 14. aprill 1925 London) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, kes elas nii Itaalias, Prantsusmaal kui ka Inglismaal.
Vaata Renessanss ja John Singer Sargent
Joshua Reynolds
Sir Joshua Reynolds (16. juuli 1723 Plympton, Devon, Inglismaa – 23. veebruar 1792 London), oli kurt portreemaalija ja esteetik, kes oli juhtiv figuur Inglismaa kunstielus 18. sajandi keskel ja lõpus.
Vaata Renessanss ja Joshua Reynolds
Julius II
Julius II, ladinapäraselt Iulius II (Giuliano della Rovere või Giuliane della Rovere, 5. detsember 1443 – 21. veebruar 1513) oli paavst aastatel 1503–1513.
Vaata Renessanss ja Julius II
Juudi pruut
"Juudi pruut" (hollandi keeles "Het Joodse bruidje") on Hollandi maalikunstniku Rembrandt van Rijni aastatel 1662–1667 valminud õlimaal.
Vaata Renessanss ja Juudi pruut
Kaarfriis
Kaarfriis koos selle kohal asuva sakkfriisiga ja täringfriisiga koerahambaornamendiga kaunistatud kaared Maria Laachi kloostrikiriku eeskoja kaarfriisil San Lorenzo kiriku apsiidil Kaarfriise Inglismaa keskaegsetelt ehitistelt – joonised 3, 7, 8, 9, 10 Kaarfriisid apsiididel ja markeerimas torni korruseid.
Vaata Renessanss ja Kaarfriis
Kalkulaator
1964. aastal Jaapanis toodetud mehaaniline kalkulaator Kalkulaator on mehaaniline või elektrooniline arvutusvahend matemaatiliste tehete sooritamiseks.
Vaata Renessanss ja Kalkulaator
Kalmari loss
Kalmari loss Kalmari loss (rootsi keeles Kalmar slott) asub Kalmari linnas Kalmari läänis Rootsis.
Vaata Renessanss ja Kalmari loss
Kandelaaber
Kandelaaber (prantsuse keeles candélabre, ladina keele sõnast candelabrum 'küünlajalg' sõnast candela 'vahaküünal') ehk seisulühter on kõrge metallist, puidust, keraamiline või marmorist rohkem kui ühele küünlale mõeldud mitmeharuline küünlajalg, ka küünlajala kujuline gaasi- või elektrilampide alus rohkem kui ühele tulele.
Vaata Renessanss ja Kandelaaber
Kanefoor
Kanefoor (vanakreeka keeles κανηφόρος kanephoros 'korvikandja') on karüatiidi erikuju, korvi või korviga sarnanevat kapiteeli pea peal kandev tütarlapsekuju.
Vaata Renessanss ja Kanefoor
Kannelüür
joonia ja korintose orderite kanneleering samba ristlõikel Erinevad kanneleeringu tüübidhttps://archive.org/details/nameoforhandbook00meyerich F. S. Meyer, Handbook of Ornament Kannelüürid ehk kanneleering (prantsuse keeles cannelure 'vagu, soon', ladina keeles canna 'pilliroog', vanakreeka keeles κάννα, kánna 'toru') on vertikaalselt kulgevad rihvad ehk nõgusad ehisvaokesed samba, piilari või pilastri tüvesel.
Vaata Renessanss ja Kannelüür
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Vaata Renessanss ja Kapitalism
Kapitooliumi muuseumid
Kapitooliumi muuseumid (itaalia keeles Musei Capitolini) on mitu Itaalias Roomas Kapitooliumi künkal asuva Kapitooliumi väljaku (Piazza del Campidoglio) ääres paiknevat kunsti- ja arheoloogiamuuseumi.
Vaata Renessanss ja Kapitooliumi muuseumid
Karüatiid
Erechtheioni karüatiid Briti Muuseumis Karüatiid on maani rüüga seisva naise kuju, mis talastikku kandes täidab Vana-Kreeka ehituskunstis samba, piilari või pilastri ülesannet.
Vaata Renessanss ja Karüatiid
Karikatuur
Karikatuur (itaalia caricatura 'naeruväärne, moonutatud kujutis'; caricare 'liialdama') ehk pilapilt on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest.
Vaata Renessanss ja Karikatuur
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Renessanss ja Karl V
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Vaata Renessanss ja Karusnahk
Kassettlagi
Pisa katedraali lagi Rooma Panteoni kassettlagi Kassettlagi, süsteemselt paigutatud lamedatest kastikujulistest süvenditest (kassettidest) lagi, võlv või kaare palend.
Vaata Renessanss ja Kassettlagi
Käsipala (kunst)
Prustiit käsipala puidust alusel Kunstiline käsipala on ilus kristalliseerunud mineraal või maak, mille kaevur sai tänu käepärasele suurusele maa alt üles tuua.
Vaata Renessanss ja Käsipala (kunst)
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Renessanss ja Köln
Kõrgeimate kirikute loend
Kõrgeimate kirikute loend loetleb maailma kõrgemaid kirikuid.
Vaata Renessanss ja Kõrgeimate kirikute loend
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Renessanss ja Keskaeg
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Vaata Renessanss ja Keskaja filosoofia
Keskaja kirjandus
Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest umbes 500. aastal kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul).
Vaata Renessanss ja Keskaja kirjandus
Keskaja kunst
Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.
Vaata Renessanss ja Keskaja kunst
Keskaja muusika
Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Vaata Renessanss ja Keskaja muusika
Kihelkonna kirik
Kihelkonna kirik Kihelkonna kiriku kellatorn Kiriku sisevaade Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil.
Vaata Renessanss ja Kihelkonna kirik
Kiltsi mõis (Ridala)
Kiltsi mõisa peaportaal Kiltsi mõisa varemed Kiltsi mõisa varemed Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Renessanss ja Kiltsi mõis (Ridala)
Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)
Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Weissenfeld, varem ka Alba Curia) oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil.
Vaata Renessanss ja Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)
Kirik Künkal (Sighișoara)
Kirik künkal Kirik künkal (rumeenia keeles Biserica din Deal) on tähtis sakraalarhitektuuri monument Rumeenias Mureși maakonnas Sighișoara tsitadellis.
Vaata Renessanss ja Kirik Künkal (Sighișoara)
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Renessanss ja Kirikuriik
Kiviraiumine
Skulptor vormib kivi Püha Johannese katedraalis New Yorgis, 1909. Kivi raiumine on loodusliku kivi vormimine sellest kivitükkide eemaldamise abil.
Vaata Renessanss ja Kiviraiumine
Klassikaline arheoloogia
Klassikaline arheoloogia, ka antiikarheoloogia, on arheoloogia haru, mis uurib eeskätt Kreeka ja Rooma antiikkultuure.
Vaata Renessanss ja Klassikaline arheoloogia
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Vaata Renessanss ja Klassitsism
Klementinum
Osa idapoolsest fassaadist Vaade läänetiivale ja sissepääsule Křížovnická tänavalt Klementinum (varem Clementinum) on hoonekompleks Praha vanalinnas, kunagise jesuiitide kolleegiumi asupaik.
Vaata Renessanss ja Klementinum
Kloostriaed
Kloostriaed on aia tüüp.
Vaata Renessanss ja Kloostriaed
Koloniaalimpeeriumid
Alad, mis kunagi olid koloniaalimpeeriumid Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kõige võimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15.
Vaata Renessanss ja Koloniaalimpeeriumid
Komposiitorder
Komposiitorder, ka liitorder (ladina keeles compositum 'koostatud') on Rooma arhitektuuris esinev saledaima tüvesega ja visuaalselt kergeim klassikaline order, mille kapiteelis on kokku pandud joonia voluudid kapiteeli ülaosas ja korintose orderi akantuslehed nende all.
Vaata Renessanss ja Komposiitorder
Konserveerimine (ehitus)
Konserveerimine ehitiste puhul on tegevus, millega takistatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade edasist lagunemist.
Vaata Renessanss ja Konserveerimine (ehitus)
Konstantinoopoli piiramine (1453)
Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.
Vaata Renessanss ja Konstantinoopoli piiramine (1453)
Koopia (kunst)
Koopia on originaalkunstiteose rohkem või vähem täpne jäljendus, mida pole loonud originaali autor ise, vaid teine kunstnik, kopist või õpilane.
Vaata Renessanss ja Koopia (kunst)
Kosava loss
Kosava loss Kosava loss Kosava loss on endine loss Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis, Kosava külanõukogus Kosava linna loodepiiri ääres.
Vaata Renessanss ja Kosava loss
Kosmopolitism
Kosmopolitism (kreeka keelest kosmopolitēs 'maailmakodanik') on mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul.
Vaata Renessanss ja Kosmopolitism
Kostüüm
Sophie Meyer, "Lautomängija" (Lõunasaksa laulik ajaloolises kostüümis, 1876) Kostüüm on mingile ajastule, stiilile või teatud otstarbeks kohane riietus.
Vaata Renessanss ja Kostüüm
Kražiai
Kražiai Kražiai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Kražiai valla halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Kražiai
Krasny Bierahi mõis
Krasny Bierahi mõisa peahoone Krasny Bierahi mõis (маёнтак Красны Бераг) on endine mõis Valgevenes Homieli oblastis Žłobini rajoonis Krasny Bierahi külanõukogus Krasny Bierahi agrolinnakeses.
Vaata Renessanss ja Krasny Bierahi mõis
Krēgermuiža mõis
Krēgermuiža mõis (läti keeles Krēgermuiža, ka Baltā muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Jugla asumis.
Vaata Renessanss ja Krēgermuiža mõis
Kreeka ajalugu
See artikkel on ülevaade Kreeka alade ja Kreeka riigi ajaloost.
Vaata Renessanss ja Kreeka ajalugu
Kronborgi loss
Kronborgi loss (taani keeles Kronborg) on loss Helsingøri lähedal Sjællandil Taani ja Rootsi vahelise Øresundi väina kõige kitsama koha ääres: seal on väin 4 km lai.
Vaata Renessanss ja Kronborgi loss
Kuhiksõlg
Kuhiksõlg, Eesti Rahva Muuseum Kuhiksõlg on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida.
Vaata Renessanss ja Kuhiksõlg
Kuldbulla
Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).
Vaata Renessanss ja Kuldbulla
Kuldlõige
Kuldlõige (ka jumalik proportsioon, kuldne lõige, kuldne suhe) tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine).
Vaata Renessanss ja Kuldlõige
Kullamaa kirik
Kullamaa Püha Johannese kirik (ka: Kullamaa Jaani kirik) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.
Vaata Renessanss ja Kullamaa kirik
Kunsthistorisches Museum
Kunsthistorisches Museum (eesti keeles 'kunstiajaloo muuseum') on kunstiajaloomuuseum Austrias Viinis.
Vaata Renessanss ja Kunsthistorisches Museum
Kurekellpokaal
Kurekellpokaal on kaanega jooginõu ehk pokaal, mille kupa kuju meenutab teatud määral aed-kurekella õit.
Vaata Renessanss ja Kurekellpokaal
Kuulfriis
Kuulfriis läbilõikes ja otsevaates Kuulitaoline ''ball-flower''. Joonistused raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe sièclehttps://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Bouton Kuulfriis (saksa keeles Kugelfries, prantsuse keeles bouton 'nööp', inglise keeles pellet moulding) on ehisliist, mille ornamendi moodustavad lamedal lindil või süvarihva sees korrapäraste vahedega paiknevad kuulikesed.
Vaata Renessanss ja Kuulfriis
Kuusalu kirik
Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik Kuusalu kiriku raamihoone Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik on 13. sajandi lõpus tsistertslaste ehitatud kirik Kuusalus Harjumaal.
Vaata Renessanss ja Kuusalu kirik
Labürint
Labürint Labürint on kividest või muudest materjalidest ehitatud (või ka mistahes pinnale joonistatud, sisse raiutud või lõigatud) pärimusliku ja kultusliku otstarbega ühes suunas kulgev keerdkäigustik.
Vaata Renessanss ja Labürint
Lage (Alam-Saksi)
Lage on vald Dinkeli jõe ääres Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Vaata Renessanss ja Lage (Alam-Saksi)
Lai tänav (Tallinn)
Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba 1314.
Vaata Renessanss ja Lai tänav (Tallinn)
Lanceloot Blondeel
Lanceloot Blondeel (sündinud 1498 Poperinges, surnud 4. märtsil 1561 Brugges) oli flaami maalikunstnik, skulptuuride, piltvaipade ja juveliiriehete kujundaja, arhitekt, linnaplaneerija ja kartograaf, kes tegutses 16. sajandi esimesel poolel Brugges.
Vaata Renessanss ja Lanceloot Blondeel
Landshuti pärilussõda
Keiser Maximilian juhtis aastal 1504 Wenzenbachi lahingus isiklikult oma vägesid. Landshuti pärilussõda lõppes kokkuleppega Baieri-Müncheni (Bayern-München) ja Baieri-Landshuti (Bayern-Landshut) hertsogkondade vahel.
Vaata Renessanss ja Landshuti pärilussõda
Lapės
Lapės on alev Leedus Kaunase rajoonis, Lapėse valla halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Lapės
Laud
Palkmööbel: täispuidust valmistatud öölaud Laud on horisontaalsest plaadist ja jalgadest või muust tugitarindist koosnev mööbliese.
Vaata Renessanss ja Laud
Lauda
Lauda ehk lauda spirituale (ladinakeelsest sõnast laudare 'kiitma' tuletatud itaaliakeelne 'kiitus', 'vaimulik kiitus'; mitmus laude) oli emakeelse vaimuliku laulu žanr, mille kõrgaeg oli hiliskeskaja ja renessansi Itaalias (13.–16. sajandil).
Vaata Renessanss ja Lauda
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Vaata Renessanss ja Lauto
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Renessanss ja Läänemaailm
Läti Teaduste Akadeemia
Riias Läti Teaduste Akadeemia (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmija, ladina keeles Academia Scientiarum Latviensis, lühendatult LZA) on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest.
Vaata Renessanss ja Läti Teaduste Akadeemia
Lüüdia Vallimäe-Mark
Lüüdia Vallimäe-Mark (aastani 1953 Mark; 10. jaanuar 1925 Tartu – 15. oktoober 2004 Tartu) oli eesti kunstnik.
Vaata Renessanss ja Lüüdia Vallimäe-Mark
Lühiromaan
Lühiromaan (inglise keeles novella või short novel) või jutustus on kirjandusteose liik, eepika väikevorm, mis mahult sarnaneb novelliga ning tunnusjoontelt meenutab romaani.
Vaata Renessanss ja Lühiromaan
Leon Battista Alberti
Santa Maria Novella kirik Firenzes Leon Battista Alberti (18. veebruar 1404 Genova – 25. aprill 1472 Rooma) oli itaalia vararenessansi arhitekt, polühistor, kunstiteoreetik, luuletaja ja maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Leon Battista Alberti
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Vaata Renessanss ja Leonardo da Vinci
Leukippose tütarde röövimine
"Leukippose tütarde röövimine" on flaami kunstniku Peter Paul Rubensi maal Vana-Kreeka mütoloogia ainetel, üks barokkmaali tuntumaid näiteid.
Vaata Renessanss ja Leukippose tütarde röövimine
Lisa del Giocondo
Lisa del Giocondo (15. juuni 1479 – 15. juuli 1542), tuntud ka kui Lisa Gherardini, Lisa di Antonio Maria (või Antonmaria) Gherardini ja Mona Lisa, kuulus Itaalias Firenzest ja Toscanast pärit Gherardinde perre.
Vaata Renessanss ja Lisa del Giocondo
Loomastiil
sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.
Vaata Renessanss ja Loomastiil
Lorenzo di Credi
Perugino, "Lorenzo di Credi portree" Lorenzo di Credi (umbes 1459 Firenze – 12. jaanuar 1537 Firenze) oli Itaalia renessansi maalikunstnik ja skulptor.
Vaata Renessanss ja Lorenzo di Credi
Louis Le Vau
ääris Louis Le Vau (sündinud Louis Le Veau; 1612 Pariis – 11. oktoober 1670 Pariis) oli prantsuse arhitekt, kes esindab klassitsistlikku barokki.
Vaata Renessanss ja Louis Le Vau
Luca Pacioli
Elementide" XIII raamat Fra Luca Bartolomeo de Pacioli (vananenud kirjaviisis Paccioli või Paciolo) (ca 1447 Sansepolcro, Toscana – 19. juuni 1517 Rooma) oli itaallasest frantsiskaani munk, matemaatik ja raamatupidamisarvestuse tänapäevaste alusprintsiipide esimesi kirjapanijaid.
Vaata Renessanss ja Luca Pacioli
Luca Pacioli portree
frantsisklase rüüs selgitamas Eukleidese teoreemi "Luca Pacioli portree" (itaalia keeles Ritratto di Luca Pacioli) on Napolis Capodimonte kunstimuuseumis eksponeeritav renessansiaegne õlimaal; arvatavalt on selle maalinud 1500.
Vaata Renessanss ja Luca Pacioli portree
Lucas Cranach vanem
Lucas Cranach vanem (saksa keeles Lucas Cranach der Ältere, lühendatult Lucas Cranach d.Ä. või d.Ae.;; u 1472 – 16. oktoober 1553) oli Saksa renessansiaegne maalikunstnik ja graafik.
Vaata Renessanss ja Lucas Cranach vanem
Ludwig Senfl
Ludwig Senfl (sündinud u. 1486. aastal Baselis, suri 2. detsembri 1542 ja 10. augusti 1543 vahel) oli renessansiaegne Šveitsi päritolu helilooja, kes tegutses Saksamaal.
Vaata Renessanss ja Ludwig Senfl
Lukarn
Lukarn (prantsuse keeles lucarne 'katuseaken') on rikkaliku raamistusega viilukujuliselt katusest eenduv katuseaken.
Vaata Renessanss ja Lukarn
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Renessanss ja Luksemburgi krahvkond
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Vaata Renessanss ja Maasilinn
Maastikumaal
Konrad Mägi, "Maastik", 1920–1921, õli papil Maastikumaal ehk peisaaž on maaližanr, mis on keskendunud maastiku kujutamisele.
Vaata Renessanss ja Maastikumaal
Madonna
Kunstimälestiseks arvatud skulptuur "Madonna lapsega" Muuga mõisa peahoones Madonna (keskaja itaalia keeles ma donna 'mu daam', 'mu emand' on Jeesuse ema Maarja tiitel; inglise keeles Our Lady, prantsuse keeles Notre Dame) tähistab kunstis Maarjat ja Maarja kujutist kunstiteostel kristlikus ikonograafias, eelkõige maalidel ja skulptuuris.
Vaata Renessanss ja Madonna
Mai Lumiste
Mai Lumiste (õieti Maie-Lea; kuni 1935. aastani Maie-Lea Spirka; 23. juuni 1932 Narva – 12. jaanuar 1985 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja.
Vaata Renessanss ja Mai Lumiste
Maiade tsivilisatsioon
Kukulcáni püramiid iidses Chichén Itzá linnas Maiade tsvilisatsiooni asukoht Mesoameerikas Paleevaremed Palenques Tikali varemed Maiade tsivilisatsioon oli Mesoameerikas muistsete maiade seas ligi 2000 aastat kestnud tsivilisatsioon.
Vaata Renessanss ja Maiade tsivilisatsioon
Makedoonia rahvuslus
Makedoonia rahvuslus (makedoonia keeles Македонски национализам, Makedonski natsionalizam) on makedoonlaste rahvuslikud ideed ja vaated, mis kujunesid välja 19.
Vaata Renessanss ja Makedoonia rahvuslus
Malmöhusi loss
thumb Malmöhusi loss (rootsi keeles Malmöhus või Malmöhus slott; taani keeles Malmøhus) on loss Rootsis Malmö linnas.
Vaata Renessanss ja Malmöhusi loss
Manerism
Manerism on periood Euroopa kunstis 16.
Vaata Renessanss ja Manerism
Mansardkatus
Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus.
Vaata Renessanss ja Mansardkatus
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Mantova
Mariotto Albertinelli
Mariotto di Bigio di Bindo Albertinelli (13. oktoober 1474 Firenze – 5. november 1515 Firenze) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik Firenze koolkonnast, lähedalt seotud Fra Bartolomeoga ja mõjutatud Raffaeli loomingust.
Vaata Renessanss ja Mariotto Albertinelli
Marsilio Ficino
Marsilio Ficino (19. oktoober 1433 Figline Valdarno – 1. oktoober 1499 Careggi) oli renessansiaegse Itaalia filosoof, humanist ja astroloog.
Vaata Renessanss ja Marsilio Ficino
Martin Buber
pisi Martin Buber (8. veebruar 1878 Viin – 13. juuni 1965 Jeruusalemm) oli Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.
Vaata Renessanss ja Martin Buber
Mauri stiil
Alhambra siseõu Mauri arhitektuur on arhitektuuristiil, mis valitses keskajal Põhja-Aafrikas ja osal Hispaania ja Portugali aladel (Al-Andalus), mida 711.–1492.
Vaata Renessanss ja Mauri stiil
Max Ernst
Max Ernst (2. aprill 1891 – 1. aprill 1976) oli saksa maalikunstnik, skulptor, graafik ja luuletaja, üks kunstiajaloo juhtivaid sürrealiste.
Vaata Renessanss ja Max Ernst
Müüdi dialektika
"Müüdi dialektika" on vene filosoofi Aleksei Lossevi müüdi ja mütoloogia teemaline teos, mis avaldati Nõukogude Liidus 1930.
Vaata Renessanss ja Müüdi dialektika
Mõõgavõitlus
Mõõgavõitlus on võitluskunst, milles võitleja kasutab relvana mõõka.
Vaata Renessanss ja Mõõgavõitlus
Michel Sittow
Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 Tallinn) oli Tallinnast pärit maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Michel Sittow
Michelangelo
"Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli lagi Taavet" Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.
Vaata Renessanss ja Michelangelo
Milano Santa Maria delle Grazie kirik
Santa Maria delle Grazie on kirik Milanos, mis on tuntud kui Leonardo da Vinci seinamaali "Püha õhtusöömaaeg" asupaik.
Vaata Renessanss ja Milano Santa Maria delle Grazie kirik
Millefiori
Millefiori (itaalia keeles mille fiori 'tuhat lille') on klaasikunsti tehnika, mille puhul kuuma klaaseseme pinda surutakse lillemotiivimustriga mosaiikklaasdetailidest kaunistus.
Vaata Renessanss ja Millefiori
Mircea Eliade
Mircea Eliade portree Moldova 2007. aasta postmargil Mircea Eliade (9. märts 1907 Bukarest – 22. aprill 1986 Chicago) oli Rumeenia päritolu usundiloolane ja romaanikirjanik.
Vaata Renessanss ja Mircea Eliade
Miri loss
Miri loss (valgevene keeles Мірскі замак) on endine Iliniczite ja Radziwillide loss Valgevenes Hrodna oblasti Kareličy rajoonis Miri alevis.
Vaata Renessanss ja Miri loss
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Renessanss ja Moldova vürstiriik
Mona Lisa
Näodetail maalilt "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1519.
Vaata Renessanss ja Mona Lisa
Montferrat' mark
Montferrat' mark (ka markkrahvkond või markiikond) oli Itaalia kuningriigi piirimark Põhja-Itaalias keskajal ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Renessanss ja Montferrat' mark
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Vaata Renessanss ja Mooste mõis
Moralia
"Moralia" (vanakreeka keeles Ἠθικά Ethika; vabas tõlkes "Moraal" või "Kommetest ja tavadest") oli 1. sajandil pKr tegutsenud Vana-Kreeka ajaloolase ja esseisti Plutarchose raamat, millesse kuuluvad 78 esseed ja kõnet kirjeldavad antiikaegse Kreeka ja Rooma elu ning mitmesuguseid mõtisklusi ja arutlusi ajaloost, religioonist, mütoloogiast, filosoofiast jpm.
Vaata Renessanss ja Moralia
Moriskitants
Moriskitants ehk moresk või morisk (itaalia keeles moresca, hispaania keeles morisca 'mauri-'; moriskideks nimetati Hispaanias ristitud maure) oli hiliskeskajal ja varauusajal levinud eksootilise karakteriga lavatants, mille levik tagasivaatavalt laseb selle lähted paigutada 15.
Vaata Renessanss ja Moriskitants
Mustpeade maja
Mustpeade maja (ka mustpeade vennaskonna hoone, varem ka mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.
Vaata Renessanss ja Mustpeade maja
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Vaata Renessanss ja Muusikastiil
Narr
Narr ehk pajats on kesk- ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õukonnas, kelle ülesanne oli naljalugusid rääkida ja õukonna meelt muul kombel lahutada.
Vaata Renessanss ja Narr
Natüürmort
"Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga" Paul Cézanne (1893-1894) Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis.
Vaata Renessanss ja Natüürmort
Nautiluspokaal
Augsburgis valmistatud nautiluspokaal 17. sajandist Nautiluspokaal, umbes 1575–1625 Nautiluspokaal on merelimuse laevukese (Nautilus) kojast valmistatud luksuslik pokaal, mis on kaunistatud väärismetallist panustega ning sageli ka vääriskividega.
Vaata Renessanss ja Nautiluspokaal
Neo-
Neo- (kreeka keeles neos 'noor, uus') on eesliide, mis tähendab midagi uut.
Vaata Renessanss ja Neo-
Niccolò dell'Abbate
Niccolò dell'Abbate (1509 või 1512 Modena – 1571 Fontainebleau) oli Itaalia renessansiajastu maneristlik maalikunstnik, üks renessansi Prantsusmaale viinud Fontainebleau koolkonna juhtkujudest.
Vaata Renessanss ja Niccolò dell'Abbate
Niccolò Machiavelli
Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.
Vaata Renessanss ja Niccolò Machiavelli
Noli me tangere
Noli Me Tangere" Rahvusgaleriis Londonis Noli me tangere (vanakreeka keeles μή μουἅπτου, 'ära puuduta mind') on Johannese evangeeliumi 20.
Vaata Renessanss ja Noli me tangere
Norviliškės
Norviliškės on küla (endine alev) Leedus Šalčininkai rajooni Dieveniškėse vallas.
Vaata Renessanss ja Norviliškės
Nostradamus
Nostradamuse kaasaegne portree, mille autor on tema poeg Cesar Nostradamus (Michel de Nostredame; 14. detsember või 21. detsember 1503 – 2. juuli 1566) oli prantsuse apteeker, arst ja ennustaja.
Vaata Renessanss ja Nostradamus
Nový Světlovi loss
Nový Světlovi loss (2008) Lossihoovis asuv kontserdisaal Nový Světlovi loss on uusgooti stiilis loss Tšehhis.
Vaata Renessanss ja Nový Světlovi loss
Novesentism
José Ortega y Gasset, novesentismi peamisi juhtfiguure (keskel) Novesentism on Hispaania esteetilise liikumise üldnimetus, mis hõlmas algselt kunsti ja kirjandust, kuid hiljem laienes ka teistele kultuurialadele ning mida on üldiselt seostatud avangardistliku kunsti ja kirjandusega, mis sai alguse 20.
Vaata Renessanss ja Novesentism
Obervellach
Obervellach (sloveeni: Zgornja Bela) on alev Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Renessanss ja Obervellach
Oksitaania
Lipu versioon, mida kasutavad tihti oksitaani aktivistid Oksitaania keeltekaart Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda keelt mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.
Vaata Renessanss ja Oksitaania
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Vaata Renessanss ja Oldenburgi krahvkond
Olemise ahel
1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.
Vaata Renessanss ja Olemise ahel
Olovernes
Olovernes, ka Holofernes on Vana testamendi deuterokanoonilises Juuditi raamatus esinev tegelane, Assüüria väepealik, kelle noor lesknaine Juudit võrgutas ja tappis, et päästa oma kodulinn.
Vaata Renessanss ja Olovernes
Ooidonki linnus
Ooidonki linnus (hollandi Kasteel van Ooidonk) on keskaegne linnus Belgias Ida-Flandria provintsis Deinze vallas.
Vaata Renessanss ja Ooidonki linnus
Opus sectile
Härjavärssi ründav tiiger: ''opus sectile'' stiilis seinakaunistus Junius Bassuse basiilikas Roomas Opus sectile on panustehnika, mis seisneb eri värvi õhukeste ja lihvitud kiviplaatide kombineerimises mingi suurema pinna kaunistamiseks.
Vaata Renessanss ja Opus sectile
Order
Toscana orderi sammas ja talastik Andrea Palladio raamatu illustratsioonil Order (ladina keeles ordo – 'rida, asetus, kord') on ehituses arhitektuuriliste vahendite ja kompositsioonivõtete süsteem, mis põhineb sammas-talakonstruktsiooni kandvate ja kantavate osade kindlaksmääratud ühendustel ja plastilisel töötlusel.
Vaata Renessanss ja Order
Orlando di Lasso
pisi Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532 Mons – 14. juuni 1594 München) oli renessansi ajastu üks viljakam ja mitmekülgsem helilooja.
Vaata Renessanss ja Orlando di Lasso
Orlando furioso
"Ruggiero päästab Angelica", Gustave Doré "Marphise", Eugène Delacroix, 1852 (Walters Art Museum) Bradamante ja Ruggiero Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" "Orlando furioso" ("Raevunud Orlando" või "Hullunud Orlando") on Itaalia renessansskirjaniku Ludovico Ariosto eepiline poeem, mil on olnud laialdane kultuuriline mõju.
Vaata Renessanss ja Orlando furioso
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Renessanss ja Paavst
Palazzo Pitti
Palazzo Pitti eestvaade Palazzo Pitti tagantvaade Palazzo Pitti ehk Pitti palee on suur, peamiselt renessanss-stiilis palee Itaalias Firenzes.
Vaata Renessanss ja Palazzo Pitti
Panemunė loss
Panemunė loss Panemunė loss (Panemunės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Skirsnemunė vallas Pilis I külas.
Vaata Renessanss ja Panemunė loss
Pargiarhitektuur
Pargiarhitektuur on arhitektuuri haru, mis hõlmab aedade ja parkide kujundamist.
Vaata Renessanss ja Pargiarhitektuur
Paul Klee
Paul Klee autogramm Ernst Paul Klee (18. detsember 1879 Münchenbuchsee, Šveits – 29. juuni 1940 Muralto, Šveits) oli Saksamaa kodakondsusega maalikunstnik ja graafik, kelle mitmekülgset loomingut seostatakse nii ekspressionismi, konstruktivismi, kubismi, primitivismi kui ka sürrealismiga.
Vaata Renessanss ja Paul Klee
Paulus III
Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.
Vaata Renessanss ja Paulus III
Pavaan
Pavaan (it pavana, padovana; sks Paduana) on seltskonnatants, mis oli populaarne renessansiajastul Euroopas, eriti 16. sajandil.
Vaata Renessanss ja Pavaan
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Pavia
Pavia kartuuslaste klooster
Certosa di Pavia kirik Certosa di Pavia kiriku sisevaade Pavia kartuuslaste klooster (Certosa di Pavia) asub Põhja-Itaalias 10 km Pavia linnast Milano pool Certosa di Pavia vallas.
Vaata Renessanss ja Pavia kartuuslaste klooster
Pazzi vandenõu
Aastast 1479 pärinev Leonardo da Vinci joonistus, mis kujutab poodud Pazzi vandenõulast Bernardo di Bandino Baroncellit Pazzi vandenõu oli Pazzi perekonna liikmete ja teiste salaplaan Medici perekonna liikmete renessansiaegse Firenze valitsejate kohalt kõrvaldamiseks.
Vaata Renessanss ja Pazzi vandenõu
Pühalepa kirik
260x260px 258x258px 382x382px Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk lühidalt Pühalepa kirik on kirik Hiiumaal Hiiumaa vallas Pühalepa külas.
Vaata Renessanss ja Pühalepa kirik
Põhjala teooria
Põhjala teooria on teooria rassilisest üleolekust, mis oli valdav peamiselt 19.
Vaata Renessanss ja Põhjala teooria
Põimornament
Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest.
Vaata Renessanss ja Põimornament
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Vaata Renessanss ja Põltsamaa ordulinnus
Peter Greenaway
Peter Greenaway (sündinud 5. aprillil 1942 Newportis Walesis) on Walesi filmirežissöör, stsenarist ja visuaalkunstnik.
Vaata Renessanss ja Peter Greenaway
Philipp II (Baden-Baden)
Philipp II Badenist (19. veebruar 1559, Baden-Baden – 7. juuni 1588, Baden-Baden) oli Baden-Badeni markkrahv aastatel 1571-1588.
Vaata Renessanss ja Philipp II (Baden-Baden)
Philipp II (Pommeri)
Pommeri-Stettini hertsog Philipp II Philipp II (29. juuli 1573 – 3. veebruar 1618) oli aastatel 1606-1618 Pommeri-Stettini valitsev hertsog ja teda peetakse üheks kõige kunstilisemaks Pommeri hertsogiks.
Vaata Renessanss ja Philipp II (Pommeri)
Philipp Otto Runge
alt.
Vaata Renessanss ja Philipp Otto Runge
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Piacenza
Piazza della Signoria
Vaade Sinjoriia väljakule Vana Palee rõdult Sinjoriia väljak (itaalia keeles Piazza della Signoria) on L–kujuline väljak Itaalias Firenzes Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees.
Vaata Renessanss ja Piazza della Signoria
Pierre-Paul Prud'hon
"Autoportree" 1788–1790 Pierre-Paul Prud’hon (4. aprill 1758 Cluny – 16. veebruar 1823 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik ja joonistaja, kes oli eelkõige tuntud oma portreede, allegooriliste maalide ja suure visandite kogu poolest.
Vaata Renessanss ja Pierre-Paul Prud'hon
Pietà
Pietà (itaalia keeles pietà 'vagadus', 'kaastunne') ehk Vesperbild (saksa keeles 'vespripilt', 'õhtupilt') on süžee kristlikus ikonograafias, mis kujutab ristilt võetud surnud Kristust oma süles hoidvat ja tema kohale kummarduvat leinavat neitsi Maarjat.
Vaata Renessanss ja Pietà
Pieter Bruegel vanem
Pieter Bruegel vanem, 1565 (arvatav autoportree) Pieter Bruegel vanem (sündinud umbes 1525–1530 – 9. september 1569 Brüssel) oli Madalmaade maalikunstnik ja graafik, renessansiajastu meister.
Vaata Renessanss ja Pieter Bruegel vanem
Pietro Perugino
Pietro Perugino ehk Perugino (u 1448 Città della Pieve, Itaalia – 1523 Fontignano, Itaalia) oli Itaalia renessansi maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Pietro Perugino
Pikk tänav
Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.
Vaata Renessanss ja Pikk tänav
Pilaster
Sidneys (USA Ohio osariigis) Pilaster on lame püstine eendtugi seinal.
Vaata Renessanss ja Pilaster
Pilskalne mõis
Pilskalne mõis (läti keeles Pilskalnes muiža, ka Šlosbergas muiža, saksa keeles Schloßberg) on rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Pilskalne vallas Pilskalnes.
Vaata Renessanss ja Pilskalne mõis
Piltkaart
George A. Reidi kujundatud piltkaart Edinburghist (1935) Piltkaart ehk illustreeritud kaart ehk panoraamkaart on kunstipärane kaart, mis rõhutab üksikobjekte ja koha identiteeti.
Vaata Renessanss ja Piltkaart
Plafoon
Esna mõisa maalitud taladega lagi Camera degli Sposi plafoonmaalig Plafoon (prantsuse keeles plafond 'lagi') on lame-või peegelvõlvlagi, mis on sageli dekoreeritud maaliga (plafoonmaal) või stukkdekooriga.
Vaata Renessanss ja Plafoon
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Vaata Renessanss ja Platoni Akadeemia
Plii-tinakollane
Plii-tinakollane, eestikeelses kirjanduses ka seatinakollane ja giallolino on kollase värvusega anorgaaniline tehislik värvipigment, mida kasutati maalikunstis 13.
Vaata Renessanss ja Plii-tinakollane
Pliimennik
Pliimenniku pulber Pliimennik (ka lihtsalt mennik ja pliipunane) on ere-oranžpunane värvipigment, mida keskajal kasutati laialdaselt käsikirjade kirjutamisel ja kaunistamisel, samuti õli- ja temperamaalis, näiteks ühe komponendina inkarnaadi segamisel.
Vaata Renessanss ja Pliimennik
Pliivalge
Pliivalgega kattunud pliiplekirull (keskajal tavaline viis pliivalge tootmiseks) Albrecht Düreri muuseumis Nürnbergis 19. sajandil pliivalgega värvitud raamatuleht on tänapäevaks mustunud. Pliivalge on valge mürgine värvipigment, mis on olnud kasutusel alates antiikajast.
Vaata Renessanss ja Pliivalge
Plokkflööt
Plokkflööt on puupuhkpill.
Vaata Renessanss ja Plokkflööt
Pokker
''Texas hold'em'' WSOP 2006 põhiturniir Pokkeriks nimetatakse kaardimängu, mille eesmärk on võita pank tugevaima kombinatsiooniga showdownis või vastased mängust välja bluffides.
Vaata Renessanss ja Pokker
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Vaata Renessanss ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Vaata Renessanss ja Poola keskaeg
Porfüür
Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).
Vaata Renessanss ja Porfüür
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Renessanss ja Potsdam
Prantsuse muusika
Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.
Vaata Renessanss ja Prantsuse muusika
Properzia de' Rossi
Properzia de' Rossi "Paastumaarjapäev", Bologna muuseum Properzia de’ Rossi (umbes 1490 Bologna – 24. veebruar 1530 Bologna) oli Itaalia renessansiaja naisskulptor.
Vaata Renessanss ja Properzia de' Rossi
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Renessanss ja Provence
Punakasblond
Punakasblond ehk Veneetsia blond ehk maasikablond on juuksevärvus, mis on punase juuksevärvuse toonidest heledaim ja võrreldes blondide juustega kergelt punakas.
Vaata Renessanss ja Punakasblond
Purtse mõis
Purtse mõisa kindlustatud peahoone – Purtse vasallilinnus Purtse mõis (saksa keeles Alt-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Vaata Renessanss ja Purtse mõis
Purtse vasallilinnus
Purtse linnus Linnus talvel Purtse vasallilinnus (ka Purtse kindluselamu ja Purtse mõis; saksa keeles Isenhof või Alt-Isenhof) asub Lüganuse vallas Purtse jõe idakaldal.
Vaata Renessanss ja Purtse vasallilinnus
Quattrocento
Aastatel 1489–1490 maalitud Sandro Botticelli teost "Paastumaarjapäev" võib pidada ''quattrocento''-kunsti näiteks Tommaso Masaccio fresko "Andamiraha" Quattrocento (itaalia keeles '400', 'neljasajandad'; lühend väljendist 'tuhande neljasajandad' (1401–1500), ehk 'XV sajand') on itaaliakeelne liitsõna (quattro+cento), mida kasutatakse peamiselt 15.
Vaata Renessanss ja Quattrocento
Raadi mõis
Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Renessanss ja Raadi mõis
Raekoja plats (Tallinn)
Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014) Raeapteegi silt Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda.
Vaata Renessanss ja Raekoja plats (Tallinn)
Rahvusgalerii
Rahvusgalerii Muuseumi peasissekäik Rahvusgalerii (inglise keeles National Gallery) on kunstimuuseum Londonis.
Vaata Renessanss ja Rahvusgalerii
Ralph Vaughan Williams
Ralph Vaughan Williams (12. oktoober 1872 Down Ampney, Gloucestershire – 26. august 1958 London) oli oma põlvkonna olulisemaid Inglise heliloojaid.
Vaata Renessanss ja Ralph Vaughan Williams
Raudonė loss
Raudonė loss Raudonė loss (Raudonės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Raudonė vallas Raudonė alevis.
Vaata Renessanss ja Raudonė loss
Raudondvarise mõis
Raudondvarise mõisa peahoone Raudondvarise mõis (leedu Raudondvario dvaras) on endine mõis Leedus Kaunase rajoonis Raudondvarise vallas Raudondvarises.
Vaata Renessanss ja Raudondvarise mõis
Rõngassõlg
Rõngassõlg on lameda sõõriga sõlg, millel on keskmise suurusega suuava ja välisserv kaunistusega.
Vaata Renessanss ja Rõngassõlg
Reņģe mõis
Reņģe mõis (Reņģes muiža) on mõis Lätis Salduse piirkonnas Ruba vallas Ruba asula lähistel.
Vaata Renessanss ja Reņģe mõis
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Renessanss ja Religioon
Renessansiaja humanistide loend
Leonardot ja Bramantet Allpool on loetletud renessansiaja humanistid kronoloogilises järjekorras.
Vaata Renessanss ja Renessansiaja humanistide loend
Renessanssarhitektuur
Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine.
Vaata Renessanss ja Renessanssarhitektuur
Renessanssfilosoofia
Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele.
Vaata Renessanss ja Renessanssfilosoofia
Renessanssmuusika
Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600.
Vaata Renessanss ja Renessanssmuusika
Revolutsioon
Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.
Vaata Renessanss ja Revolutsioon
Rijksmuseum
Rijksmuseum (ka Riiklik Kunstimuuseum, hollandi keeles Rijksmuseum Amsterdam, täieliku nimega Nationaal Museum voor Kunst en Geschiedenis (Riiklik Kunsti- ja Ajaloomuuseum); inglise Imperial Museum) on Hollandi suurim ja kuulsaim riiklik muuseum, mis keskendub kunstile ja ajaloole keskajast tänapäevani.
Vaata Renessanss ja Rijksmuseum
Rimini
Rimini on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Rimini
Ristikandmine
Ristikandmine on pildisüžee kristlikus kunstis, mis kujutab Kristust teel Kolgatale kandmas risti, millele ta hiljem naelutatakse.
Vaata Renessanss ja Ristikandmine
Ristiltvõtmine
"Kristuse ristilt võtmine". Rogier van der Weyden, u 1435 Ristiltvõtmine (kreeka keeles Ἀποκαθήλωσις, Apokathelosis) ehk Kristuse ristilt mahavõtmine on pildisüžee kristlikus kunstis, mis kujutab Kristuse surnukeha mahavõtmist ristilt pärast ristilöömist.
Vaata Renessanss ja Ristiltvõtmine
Robert Mapplethorpe
Robert Michael Mapplethorpe (4. november 1946 New York – 9. märts 1989 Boston) oli Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik.
Vaata Renessanss ja Robert Mapplethorpe
Robert Natus
Robert Natuse kodu Seene tänaval Õie tänav 42 Nõmme Saksa Lunastaja kirik Robert Natus (16. märts 1890 Viljandi – 31. märts 1950 Bad Wilsnack, Saksamaa) oli esimene Eestis arhitektikutse saanud arhitekt.
Vaata Renessanss ja Robert Natus
Rocaille
Rocaille (prantsuse keelest rocaille.
Vaata Renessanss ja Rocaille
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Renessanss ja Rooma
Rooma nael
Rooma naelLadina-eesti sõnaraamat, 2002, lk 675 (ladina keeles libra) oli Vana-Rooma kaaluühik, mis vastab eri autorite järgi 322,56 grammile (kerge nael) või 324, 325,14048, 325 või 326 grammile (keskmine nael) või 327,168 või 327,368 327,45 (327,453) grammile (raske nael).
Vaata Renessanss ja Rooma nael
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Vaata Renessanss ja Rooma Peetri kirik
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Renessanss ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rosersbergi loss
thumb Rosersbergi loss (rootsi keeles Rosersbergs slott) on üks Rootsi kuningakojale kuuluvatest lossidest.
Vaata Renessanss ja Rosersbergi loss
Rudbārži mõis
Rudbārži mõisa peahoone Rudbārži mõis (Rudbāržu muiža) on mõis Lätis Skrunda piirkonnas Rudbārži vallas Rudbāržis.
Vaata Renessanss ja Rudbārži mõis
Rumbeke loss
Rumbeke loss (hollandi Kasteel van Rumbeke) on loss Belgias Lääne-Flandria provintsis Roeselare vallas.
Vaata Renessanss ja Rumbeke loss
Rustreeritud sammas
Rustreeritud sammas on sammas, mille tüveses vahelduvad siledad ja konarlikult töödeldud või töötlemata pinnaga kiviplokid.
Vaata Renessanss ja Rustreeritud sammas
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Vaata Renessanss ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Sabbioneta
Sabbioneta on linn Itaalias Lombardia maakonnas Mantova provintsis.
Vaata Renessanss ja Sabbioneta
Saksa kultuur
kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).
Vaata Renessanss ja Saksa kultuur
Saksi-Lauenburgi palee
Saksi-Lauenburgi palee (tuntud ka kui Saksi-Lauenburgi (Rosenbergi) palee; tšehhi keeles Sasko-Lauenburský palác või Palác Sasko-lauenburský (Rožmberský)) on algul gooti, hiljem renessanss- ja barokkstiilis ehitatud maja number 63/9 Tšehhi pealinna Praha Hradčany linnaosa Hradčanské väljakul.
Vaata Renessanss ja Saksi-Lauenburgi palee
San Marco klooster
San Marco kloostri kiriku fassaad ja kellatorn Firenzes San Marco klooster (Convento di San Marco), püha Markuse klooster, on ajalooline kloostrikompleks püha Markuse väljakul (Piazza di San Marco) Firenzes Toscana maakonnas Itaalias.
Vaata Renessanss ja San Marco klooster
Sandro Botticelli
Venuse sünd" (1485) Sandro Botticelli (1. märts 1445 Firenze – 17. mai 1510 Firenze) oli itaalia kunstnik.
Vaata Renessanss ja Sandro Botticelli
Sangviin
Sangviin (ladina keelest sanguis 'veri' ja sanguineus 'veripunane') ehk punane kriit on punakaspruuni värvusega kriidipulka meenutav joonistusvahend, selle järgi on nimetatud ka joonistustehnika, milles töötatakse punase kriidiga.
Vaata Renessanss ja Sangviin
Santa Maria del Fiore katedraal
Santa Maria del Fiore katedraal (itaalia keeles La cattedrale di Santa Maria del Fiore, ladina keeles Basilica Sanctae Mariae Floris, Lille Maarja basiilika), ka Firenze katedraal, on toomkirik Firenzes, Itaalias.
Vaata Renessanss ja Santa Maria del Fiore katedraal
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Renessanss ja Saxo Grammaticus
Süvamuusika
Süvamuusika, ka tõsine muusika, ka kunstmuusika (inglise keeles art music, saksa keeles Kunstmusik) on muusikas üldnimetus muusikastiilidele ja muusikažanritele,.
Vaata Renessanss ja Süvamuusika
Scurcola Marsicana
Scurcola Marsicana on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas L'Aquila provintsis.
Vaata Renessanss ja Scurcola Marsicana
Sean Scully
Sean Scully Sean Scully (sündinud 30. juunil 1945 Dublinis Iirimaal) on iiri päritolu ameerika kunstnik, fotograaf ja skulptor.
Vaata Renessanss ja Sean Scully
Seepia (värvaine)
Seepia on tumepruun õrnalt violetja varjundiga värvaine, mida saadakse seepia (Sepia officinalis) tindipõiest.
Vaata Renessanss ja Seepia (värvaine)
Sergei Bodrov juunior
Sergei Bodrov (vene Сергей Сергеевич Бодров; 27. detsember 1971 Moskva – 20. september 2002 Verhni Karmadon, Põhja-Osseetia) oli vene näitleja, filmirežissöör, stsenarist ja telesaatejuht.
Vaata Renessanss ja Sergei Bodrov juunior
Sergei Skazkin
Sergei Danilovitš Skazkin (vene keeles: Серге́й Дани́лович Ска́зкин; 7. (19.) oktoober 1890, Novotšerkassk – 14. aprill 1973, Moskva) oli vene nõukogude ajaloolane-medievist.
Vaata Renessanss ja Sergei Skazkin
Siena vabariik
Siena vabariik (itaalia Repubblica di Siena) oli riik, mis pärines Siena linnast Toscanas Kesk-Itaalias.
Vaata Renessanss ja Siena vabariik
Siesikai mõis
Siesikai mõisa peahoone Siesikai mõis (leedu Siesikų dvaras) on endine mõis Leedus Ukmergė rajoonis Siesikai vallas Siesikais, kuigi peahoone jääb naaberkülla Daugailiaisse.
Vaata Renessanss ja Siesikai mõis
Simone Boccanegra
Simone Boccanegra võimalik kujutis Genovas asuvas Palazzo San Giorgio palees. Simone Boccanegra (suri 1363) oli esimene Genova doodž.
Vaata Renessanss ja Simone Boccanegra
Sinope punane
Sinope punane ehk sinoopia on Musta mere ääres asuva Väike-Aasia linna Sinope järgi (tänapäeval asub Türgis) nimetatud punane ooker, antiikajal ja renessansiajal kuulus punane värvipigment.
Vaata Renessanss ja Sinope punane
Sixtus IV
Sixtus IV (Francesco della Rovere, 21. juuli 1414 – 12. august 1484) oli paavst aastatel 1471–1484.
Vaata Renessanss ja Sixtus IV
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Vaata Renessanss ja Skulptuur
Slavonice
Slavonice (saksa keeles Zlabings) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Jindřichův Hradeci ringkonnas.
Vaata Renessanss ja Slavonice
Smarhoń
Smarhoń (transkribeerituna Smargon) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Smarhońi rajooni halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Smarhoń
Soběslav
Soběslav (saksa keeles Sobieslau) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Tábori ringkonnas.
Vaata Renessanss ja Soběslav
Sofonisba Anguissola
Sofonisba Anguissola (kirjutatud ka kujul Anguisciola) (umbes 1532 Cremona – 16. november 1625 Palermo) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Sofonisba Anguissola
Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)
Liegnitzi (Legnica) linnuse renessanssportaal koos hertsog Friedrich II ja tema abikaasa Sophie portreedega Sophie (Sophie Brandenburg-Ansbachist, saksa Sophie Brandenburg-Ansbachist; 10. märts 1485 Ansbach – 24. mai 1537 Liegnitz) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Legnica ehk Liegnitzi hertsoginna.
Vaata Renessanss ja Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537)
Spolia
Spolia (mitmus ladinakeelsest sõnast spolium 'sõjasaak') tähendab ehituskomponente, mida taaskasutati uutes ehitistes.
Vaata Renessanss ja Spolia
Stará Ľubovňa Linnakodaniku Maja
Stará Ľubovňa Linnakodaniku Maja (slovaki keeles: Dom ľubovnianskeho mešťana või Dom ľubovnianskeho mešťana Stará Ľubovňa) on ajalooline majamuuseum Püha Nikolause väljakul Stará Ľubovňas, mille eesmärgiks on koguda, säilitada ja tutvustada linna varakama keskklassi kodanike elu 19.
Vaata Renessanss ja Stará Ľubovňa Linnakodaniku Maja
Suhl
Suhli raekoda Suhl on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Renessanss ja Suhl
Sulmona
Sulmona on linn Itaalias Abruzzo maakonnas L'Aquila provintsis.
Vaata Renessanss ja Sulmona
Supraport
Supraport (ladina keelest supra 'kohal/ülalpool asuv', porta 'uks'; itaalia keeles sopraporte) on portaali või ukse kohal asuv raamitud pind maalingu või reljeefi jaoks.
Vaata Renessanss ja Supraport
Suured maadeavastused
Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mille tegid eurooplased väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni.
Vaata Renessanss ja Suured maadeavastused
Taavet (Michelangelo)
thumb Taavet on aastatel 1501–1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks.
Vaata Renessanss ja Taavet (Michelangelo)
Talastik
Dooria stiili talastik Talastik on piirkond, kus sein või sammastik puutub kokku katuse või järgmise korrusega.
Vaata Renessanss ja Talastik
Tallinna Niguliste kirik
Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas.
Vaata Renessanss ja Tallinna Niguliste kirik
Tallinna vaekoda
Tallinna vaekoda juurdeehitistega Tallinna vaekoda oli Tallinnas 16. sajandil rajatud vaekoda, mis asus aadressil Raekoja plats 9.
Vaata Renessanss ja Tallinna vaekoda
Tambuur
Tambuur on kuplit toetav silindrikujuline ehitusdetail Viklitele (b) toetuv tambuur (a) Tambuur (prantsuse keeles tambour 'trumm', kreeka keeles θολοβάτης tholobates 'kuplikandja'), ka tambur on silindrikujuline, harvem hulknurkse ristlõikega arhitektuurielement, millele toetub kuppel.
Vaata Renessanss ja Tambuur
Tantsuõpetaja
Tantsuõpetaja on õpetaja, kes annab tantsutunde.
Vaata Renessanss ja Tantsuõpetaja
Tartu Hansapäevad
Tartu Hansapäevad on Hansa Liidu aegsele olustikule pühendatud festival Tartus.
Vaata Renessanss ja Tartu Hansapäevad
Tänav
Frankfurdi kesklinnas Autosid täis tänav Shanghais Tänav on linnas või muul tiheasustusalal paiknev sõidukite ja/või jalakäijate liiklemiseks mõeldud infrastruktuuri rajatis.
Vaata Renessanss ja Tänav
Teater
Riia Ooperiteater Teater Juliusz Słowacki, Kraków, Poola Teater on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Renessanss ja Teater
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Vaata Renessanss ja Teosoofia
Teresa Ávilast
Paul Rubensi õlimaal Ávila Teresast (u 1615) Teresa Ávilast, sünninimega Teresa Sánchez de Cepeda y Ahumada, tuntud ka kui püha Jeesuse-Teresa, Ávila püha Teresa ja Ávila Teresa, (28. märts 1515 – 4. oktoober 1582) oli Hispaaniast pärit roomakatoliku kiriku müstik, nunn ja teoloog.
Vaata Renessanss ja Teresa Ávilast
Terratso
kirikus Terratso (itaalia terrazzo) on kohapeal valatav või tehases valmis plaatidena toodetav tsementbetoon, mis sisaldab dekoratiivse täitematerjalina värvilist kivipuru (marmorit, kvartsi, graniiti, dolomiiti, obsidiaani vms), ja mida lihvituna kasutatakse peamiselt põranda-, trepi- ja seinakattematerjalina, aga ka kõnniteede ja siseõuede viimistlemisel.
Vaata Renessanss ja Terratso
Thal (Steiermark)
Thal on küla Austrias Steiermargi liidumaal, u 3,2 km Grazi servast läänes.
Vaata Renessanss ja Thal (Steiermark)
Thule
Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4.
Vaata Renessanss ja Thule
Timoteo Viti
Võimalik '''Timoteo Viti''' portree (taga paremal), detail Rafaeli ''Ateena koolist'' ''Thomas Becket ja Püha Martin koos peapiiskop Giovanni Pietro Arrivabenega''Timoteo Viti (1469 Urbino – 1523 Urbino), mõnikord nimetatud ka kui Timoteo della Viti või Timoteo da Urbino, oli Itaalia renessansiaja maalikunstnik, kes oli tihedalt seotud endast neliteist aastat noorema Raffaeliga.
Vaata Renessanss ja Timoteo Viti
Tommaso Campanella
Tommaso Campanella Tommaso Campanella (5. september 1568 – 21. mai 1639) oli itaalia renessansiaegne filosoof, üks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog, astroloog ja luuletaja.
Vaata Renessanss ja Tommaso Campanella
Tooma kirik (Leipzig)
Tooma kiriku läänekülg (2019) Tooma kiriku idakülg (2019) J. S. Bachi haud Tooma kirikus Leipzigi Tooma kirik (Thomaskirche) on luterlik kirik Saksamaal Leipzigis, koos Nikolai kirikuga üks Leipzigi kahest peakirikust.
Vaata Renessanss ja Tooma kirik (Leipzig)
Toomas Kuusing
Toomas Kuusing (sündinud 15. märtsil 1976 Puuril) on eesti graafik ja maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Toomas Kuusing
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Renessanss ja Toompea loss
Toompea Väike linnus
Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007 Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011 Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.
Vaata Renessanss ja Toompea Väike linnus
Topiaarkunst
Topiaarskulptuur "Kutsikas" Guggenheim muuseum Bilbao, Hispaania. Autor Jeff Koons Topiaarkunst (lad ars topiaris) on puude ja põõsaste vormi kujundamise kunst.
Vaata Renessanss ja Topiaarkunst
Tragikomöödia
Tragikomöödia on draamažanr, millel on nii tragöödia kui ka komöödia tunnusjooni.
Vaata Renessanss ja Tragikomöödia
Trühvel
Trühvliteks nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees.
Vaata Renessanss ja Trühvel
Trecento
Trecento (itaalia keeles: '300'; samuti tähenduses 1300ndad) on termin, mida kasutatakse 14. sajandi (1301–1400) Itaalia renessansi kultuuriloo (kirjandus, maalikunst, muusika, skulptuur) kirjeldamisel.
Vaata Renessanss ja Trecento
Trompet
Saksa trompet Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill.
Vaata Renessanss ja Trompet
Tsentraalehitis
Tsentraalehitis on ehitis, mille põhiplaani ristuvate telgede äärmised punktid on põhiplaani keskmest ühekaugusel.
Vaata Renessanss ja Tsentraalehitis
Ušguli
Vaade varemeis Murkmeli külale Tšažasi poolt. Pildilt on ka näha, kuidas miski ei takista lumelaviinide pääsu küla kallale. Ušguli (gruusia უშგული) on osaliselt UNESCO kaitse all olev algupärane kogukond Gruusias Ülem-Svanethis (Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas Mestia rajoonis).
Vaata Renessanss ja Ušguli
UDK
UDK ehk universaalne detsimaalklassifikatsioon ehk üldine kümnendliigitus on kümnendjaotusel põhinev rahvusvaheline liigitussüsteem, mida kasutatakse trükiste, kataloogikaartide jm dokumentide süstematiseerimiseks kataloogides, kartoteekides, bibliograafia- ja referaatväljaandeis, andmepankades.
Vaata Renessanss ja UDK
Uffizi galerii
Vaade koridoriTühjad seinad olid algselt kaetud gobeläänidega. Peakoridori laefreskod Uffizi galerii (itaalia keeles Galleria degli Uffizi, hääldus) on muuseum Itaalias Firenzes.
Vaata Renessanss ja Uffizi galerii
Uks
Kultuurimälestiseks arvatud uks Tartus, Kalevi 30 Cesvaine lossi peauks. Uks on valmistatud täispuidust ja sellel on sepistatud hinged ning koputid. Uks on tarind, mille abil saab hoonesse või ruumi sissepääsu ja sellest väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda.
Vaata Renessanss ja Uks
Ungari parlamendihoone
Vaade parlamendihoonele üle Doonau Vaade kagust Parlamendihoone põhiplaan Vaade õhust Ungari parlamendihoone (ungari keeles Országház) on Ungari parlamendi Rahvuskogu jaoks ehitatud uusgooti stiilis uusrenessansliku kupliga hoone Budapestis.
Vaata Renessanss ja Ungari parlamendihoone
Ungari renessanss
Keskaegse kultuuri järelõitsenguga samal ajal said feodaalses Ungaris alguse renessanss ja humanism.
Vaata Renessanss ja Ungari renessanss
Urbino Venus
"Urbino Venus" on Itaalia kunstniku Tiziani õlimaal, mis valmis 1534.
Vaata Renessanss ja Urbino Venus
Uue testamendi apokrüüfid
apokrüüfe Uue testamendi apokrüüfid (kreeka keeles apokryphos 'salajane') on sellised kristlikus laadis kirjutised, mis on kas sisult, vormilt või apostelliku järjepidevuse väidetelt sarnased uue testamendi tekstidega, kuid mis ei kuulu uue testamendi kaanonisse.
Vaata Renessanss ja Uue testamendi apokrüüfid
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Vaata Renessanss ja Uusaeg
Uusklassitsism (kunst)
sambad ja ühtlaste ridadena paigutatud püstaknad Uusklassitsism, vahel ka neoklassitsism (saksa keeles Neoklassizismus, vene keeles неоклассици́зм), on klassitsismi traditsioone taaselustav ja modernistlikele suundadele vastanduv kunstisuund arhitektuuris ja kujutavas kunstis.
Vaata Renessanss ja Uusklassitsism (kunst)
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Vaata Renessanss ja Uusrenessanss
Valahhia vürstiriik
Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.
Vaata Renessanss ja Valahhia vürstiriik
Valea Viilori kindluskirik
Valea Viilori kindluskirik (rumeenia Biserica evanghelică din Valea Viilor) on kindluskirik Transilvaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Sibiu maakonna Valea Viilori vallas Valea Viilori asulas.
Vaata Renessanss ja Valea Viilori kindluskirik
Valgevene gooti arhitektuur
Synkavičy kindluskirik – unikaalne gooti stiilis õigeusu ehitismälestis Valgevene aladel Valgevene gooti arhitektuur on nimetus arhitektuurile, mis loodi 15. sajandil ja 16. sajandi esimesel poolel tänapäeva Valgevene territooriumil ja ka sellega piirnevatel Leedu ning Poola aladel.
Vaata Renessanss ja Valgevene gooti arhitektuur
Valitseja (Il Principe)
Machiavelli (fragment) "Valitseja" on renessansiaja mõtleja Niccolò Machiavelli 16. sajandi alguse Itaalias kirjutatud teos, itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade "Il Principe" ja "De Principatibus" all.
Vaata Renessanss ja Valitseja (Il Principe)
Valletta linn
Valletta linn (inglise keeles City of Valletta; prantsuse keeles Ville de La Valette; malta keeles Il-Belt Valletta) on 1980.
Vaata Renessanss ja Valletta linn
Vanaaeg
thumb Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.
Vaata Renessanss ja Vanaaeg
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Vaata Renessanss ja Vapp
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Renessanss ja Varakeskaeg
Vararenessanss
Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430–1500.
Vaata Renessanss ja Vararenessanss
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Vaata Renessanss ja Varauusaeg
Vasa (laev)
Vasa on Rootsi sõjalaev, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Vaata Renessanss ja Vasa (laev)
Vatikani muuseumid
Vatikani muuseumid (ladina keeles Musea Vaticana) on Rooma linna piirides Vatikanis asuv muuseumikompleks.
Vaata Renessanss ja Vatikani muuseumid
Vêves'i linnus
Vêves'i linnus (prantsuse keeles Château de Vêves ja hollandi keeles Kasteel van Vêves) on keskaegne linnus Belgias Namuri provintsis Houyet' vallas.
Vaata Renessanss ja Vêves'i linnus
Vecmēmele mõis
Vecmēmele mõisa peahoone. Vecmēmele mõis (Vecmēmeles muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Vecmēmeles.
Vaata Renessanss ja Vecmēmele mõis
Veneetsia Albaania
Veneetsia valdused Albaania põhja- ja Montenegro lõunaosas aastal 1448 Veneetsia Albaania (veneti keeles Albania vèneta, albaania keeles Arbëria Venedikase, montenegro keeles Mletačka Albanija ja serbia keeles Млетачка Албанија) oli mitme Veneetsia vabariigi Aadria mere äärse valduse ametlik nimi.
Vaata Renessanss ja Veneetsia Albaania
Vepriai mõis
Vepriai mõisa peahoone Vepriai mõis (leedu Veprių dvaras) on endine mõis Leedus Ukmergė rajoonis Vepriai vallas Vepriais.
Vaata Renessanss ja Vepriai mõis
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Vaata Renessanss ja Verona
Vigevano
Vigevano on linn Itaalias Lombardia maakonnas Pavia provintsis.
Vaata Renessanss ja Vigevano
Viola da gamba
Viola da gamba ehk gamba (gamba tähendab itaalia keeles 'jalg, säär') on poogenkeelpill, millel on tavaliselt kuus keelt ning mis suuruselt ja diapasoonilt sarnaneb tšelloga.
Vaata Renessanss ja Viola da gamba
Visualiseerimine
Visualiseerimise näide: auto deformeerumine asümmeetrilise kokkupõrke korral Visualiseerimine (inglise keeles visualization) üldisemas mõistes on meetod, mille tulemusena teave on esitatud optilisel kujul (näiteks piltide, diagrammide, graafikute, skeemide, kaartide, tabelitena jne).
Vaata Renessanss ja Visualiseerimine
Vitale da Bologna
"Püha Georg ja draakon", detail Vitale da Bologna (umbes 1330 Bologna – 1361 Bologna), tuntud ka kui Vitale di Aimo de' Cavalli või Vitale degli Equi, oli Itaalia vararenessansi maalikunstnik.
Vaata Renessanss ja Vitale da Bologna
Wachau (Austria)
Wachau kultuurimaastiku kaart Melki klooster Wachau on maalilise maastikuga Austria org, mille moodustab Doonau jõgi.
Vaata Renessanss ja Wachau (Austria)
Waweli katedraal
Kuninglik Püha Stanisławi ja Püha Wacławi basiilika-peakatedraal Wawelil (poola keeles Królewska Bazylika Archikatedralna śś. Stanisława i Wacława na Wawelu, Bazylika archikatedralna św. Stanisława i św. Wacława) ehk Waweli katedraal (poola keeles Katedra Wawelska) on katoliku kirik Waweli linnamäel Krakówis, umbes 1000.
Vaata Renessanss ja Waweli katedraal
Weserbergland
Ülem-Weseri orus, ja Weseri kõrgustikule. Kollane väli on rapsipõld Weseri kõrgustik (saksa: Weserbergland) on künklik ala Saksamaal Alam-Saksimaal Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis, Hann. Mündeni ja Porta Westfalica vahel Weseri jõe ääres.
Vaata Renessanss ja Weserbergland
Wilhelm Lehmbruck
Autoportree 1902 Wilhelm Lehmbruck (4. jaanuar 1881 Meiderich – 25. märts 1918 Berliin) oli saksa skulptor, maalikunstnik ja graafik.
Vaata Renessanss ja Wilhelm Lehmbruck
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Vaata Renessanss ja William Shakespeare
Zamość
Zamośći raekoda Zamośći vanalinna plaan Zamość on maakonnaõigustega linn Poola kaguosas Lublini vojevoodkonnas, 85 km kaugusel kagus Lublinist.
Vaata Renessanss ja Zamość
Zeltweg
Zeltweg on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Murtali ringkonnas.
Vaata Renessanss ja Zeltweg
Zephyrinus
Zephyrinus oli paavst aastatel 199–217.
Vaata Renessanss ja Zephyrinus
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Renessanss ja Zygmunt I
15. sajand
15.
Vaata Renessanss ja 15. sajand
2-eurone münt
Kaheeurone münt on euroalal käibel olev suurima väärtusega münt.
Vaata Renessanss ja 2-eurone münt
2. aastatuhat
2.
Vaata Renessanss ja 2. aastatuhat
50-eurone rahatäht
50-eurone rahatäht on euroalal aastast 2002 sularahana käibiv rahatäht.
Vaata Renessanss ja 50-eurone rahatäht
, Bütsantsi-Osmanite sõjad, Belluno, Benedikt Rejt, Benozzo Gozzoli, Berliini Maarja kirik, Bernardino Campi, Bernburg, Bernt Notke, Bielefeld, Bifoorne aken, Bioloogia, Biržai loss, Blatná loss, Bojnice linnus, Brandenburg-Preisimaa, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Brera pinakoteek, Budapest, Busto Arsizio, Candia kuningriik, Capilla posa, Carl Eduard von Liphart, Carlo Maderna, Castello Sforzesco, Celle, Celle loss, Cesvaine loss, Charlottenlundi loss, Château de la Muette, Chippendale'i stiil, Christine de Pizan, Christophorus Cellarius, Claudio Monteverdi, Como, Condé-sur-l'Escaut, Corrida, Cortona, Dante Alighieri, Dassel, Deemon, Dekoratsioonimaal, Diana, Diptühhon, Donato Bramante, Dosso Dossi, Ebaviisakas žest, Edgar Degas, Eelrenessanss, Eesti kultuur, Egüptoloogia, Egiptuse kirjandus, Ekenäsi loss, El Greco, Elizabethi ajastu, Ercole Ferrata, Erker, Euripides, Euro, Euro rahatähed, Euroopa tsivilisatsioon, Fabritio Caroso, Fede Galizia, Ferrara, Fettuccine, Filippo Brunelleschi, Filippo Juvarra, Firenze, Firenze Vabariik, Forma Urbis Romae, Fotograafia ajalugu, François Rabelais, François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur, Francesco Bianchi Ferrara, Francesco I Sforza, Francysk Skaryna, Friesoythe, Frontoon, Galenos, Galjard, Galleria dell'Accademia, Georges Braque, Giorgio Vasari, Giorgione, Giotto di Bondone, Giovanni Alfonso Borelli, Giovanni Battista Tiepolo, Giovanni Battista Trotti, Giovanni Pico della Mirandola, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Girland, Gleinstätten, Gooti kirjad, Gooti kunst, Gotha, Graan, Granada, Grünes Gewölbe, Grotesk (kirjandus), Grotesk (ornament), Guido Reni, Haapsalu piiskopilinnus, Hadrianus VI, Hallein, Hans Hesse (maalikunstnik), Heidelbergi loss, Heilbronni Püha Kiliani kirik, Heinrich Wölfflin, Helsingør, Henry Aiken, Herm, Hermetism, Hermpilaster, Hieronymus Bosch, Hildesheim, Hilisgootika, Hiliskeskaeg, Hispaania, Hispaania ajalugu, Historitsism, Hullus ja arutus, Humanism, Improvisatsioonkõne, Individualism, Ingel, Inigo Jones, Inkarnaat, Inseneriteadused, Intermedio, Islami aed, Itaalia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jaapani ajalugu, Jacopo Sansovino, Jan Mostaert, Janika Päll, Jämaja kihelkond, Józef Gosławski, Jüri kirik, Jõelähtme kirik, Johann Friedrich (Pommeri), Johannes Gutenberg, John Singer Sargent, Joshua Reynolds, Julius II, Juudi pruut, Kaarfriis, Kalkulaator, Kalmari loss, Kandelaaber, Kanefoor, Kannelüür, Kapitalism, Kapitooliumi muuseumid, Karüatiid, Karikatuur, Karl V, Karusnahk, Kassettlagi, Käsipala (kunst), Köln, Kõrgeimate kirikute loend, Keskaeg, Keskaja filosoofia, Keskaja kirjandus, Keskaja kunst, Keskaja muusika, Kihelkonna kirik, Kiltsi mõis (Ridala), Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa), Kirik Künkal (Sighișoara), Kirikuriik, Kiviraiumine, Klassikaline arheoloogia, Klassitsism, Klementinum, Kloostriaed, Koloniaalimpeeriumid, Komposiitorder, Konserveerimine (ehitus), Konstantinoopoli piiramine (1453), Koopia (kunst), Kosava loss, Kosmopolitism, Kostüüm, Kražiai, Krasny Bierahi mõis, Krēgermuiža mõis, Kreeka ajalugu, Kronborgi loss, Kuhiksõlg, Kuldbulla, Kuldlõige, Kullamaa kirik, Kunsthistorisches Museum, Kurekellpokaal, Kuulfriis, Kuusalu kirik, Labürint, Lage (Alam-Saksi), Lai tänav (Tallinn), Lanceloot Blondeel, Landshuti pärilussõda, Lapės, Laud, Lauda, Lauto, Läänemaailm, Läti Teaduste Akadeemia, Lüüdia Vallimäe-Mark, Lühiromaan, Leon Battista Alberti, Leonardo da Vinci, Leukippose tütarde röövimine, Lisa del Giocondo, Loomastiil, Lorenzo di Credi, Louis Le Vau, Luca Pacioli, Luca Pacioli portree, Lucas Cranach vanem, Ludwig Senfl, Lukarn, Luksemburgi krahvkond, Maasilinn, Maastikumaal, Madonna, Mai Lumiste, Maiade tsivilisatsioon, Makedoonia rahvuslus, Malmöhusi loss, Manerism, Mansardkatus, Mantova, Mariotto Albertinelli, Marsilio Ficino, Martin Buber, Mauri stiil, Max Ernst, Müüdi dialektika, Mõõgavõitlus, Michel Sittow, Michelangelo, Milano Santa Maria delle Grazie kirik, Millefiori, Mircea Eliade, Miri loss, Moldova vürstiriik, Mona Lisa, Montferrat' mark, Mooste mõis, Moralia, Moriskitants, Mustpeade maja, Muusikastiil, Narr, Natüürmort, Nautiluspokaal, Neo-, Niccolò dell'Abbate, Niccolò Machiavelli, Noli me tangere, Norviliškės, Nostradamus, Nový Světlovi loss, Novesentism, Obervellach, Oksitaania, Oldenburgi krahvkond, Olemise ahel, Olovernes, Ooidonki linnus, Opus sectile, Order, Orlando di Lasso, Orlando furioso, Paavst, Palazzo Pitti, Panemunė loss, Pargiarhitektuur, Paul Klee, Paulus III, Pavaan, Pavia, Pavia kartuuslaste klooster, Pazzi vandenõu, Pühalepa kirik, Põhjala teooria, Põimornament, Põltsamaa ordulinnus, Peter Greenaway, Philipp II (Baden-Baden), Philipp II (Pommeri), Philipp Otto Runge, Piacenza, Piazza della Signoria, Pierre-Paul Prud'hon, Pietà, Pieter Bruegel vanem, Pietro Perugino, Pikk tänav, Pilaster, Pilskalne mõis, Piltkaart, Plafoon, Platoni Akadeemia, Plii-tinakollane, Pliimennik, Pliivalge, Plokkflööt, Pokker, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola keskaeg, Porfüür, Potsdam, Prantsuse muusika, Properzia de' Rossi, Provence, Punakasblond, Purtse mõis, Purtse vasallilinnus, Quattrocento, Raadi mõis, Raekoja plats (Tallinn), Rahvusgalerii, Ralph Vaughan Williams, Raudonė loss, Raudondvarise mõis, Rõngassõlg, Reņģe mõis, Religioon, Renessansiaja humanistide loend, Renessanssarhitektuur, Renessanssfilosoofia, Renessanssmuusika, Revolutsioon, Rijksmuseum, Rimini, Ristikandmine, Ristiltvõtmine, Robert Mapplethorpe, Robert Natus, Rocaille, Rooma, Rooma nael, Rooma Peetri kirik, Rootsi suurvõimu ajastu, Rosersbergi loss, Rudbārži mõis, Rumbeke loss, Rustreeritud sammas, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Sabbioneta, Saksa kultuur, Saksi-Lauenburgi palee, San Marco klooster, Sandro Botticelli, Sangviin, Santa Maria del Fiore katedraal, Saxo Grammaticus, Süvamuusika, Scurcola Marsicana, Sean Scully, Seepia (värvaine), Sergei Bodrov juunior, Sergei Skazkin, Siena vabariik, Siesikai mõis, Simone Boccanegra, Sinope punane, Sixtus IV, Skulptuur, Slavonice, Smarhoń, Soběslav, Sofonisba Anguissola, Sophie Brandenburg-Ansbachist (1485–1537), Spolia, Stará Ľubovňa Linnakodaniku Maja, Suhl, Sulmona, Supraport, Suured maadeavastused, Taavet (Michelangelo), Talastik, Tallinna Niguliste kirik, Tallinna vaekoda, Tambuur, Tantsuõpetaja, Tartu Hansapäevad, Tänav, Teater, Teosoofia, Teresa Ávilast, Terratso, Thal (Steiermark), Thule, Timoteo Viti, Tommaso Campanella, Tooma kirik (Leipzig), Toomas Kuusing, Toompea loss, Toompea Väike linnus, Topiaarkunst, Tragikomöödia, Trühvel, Trecento, Trompet, Tsentraalehitis, Ušguli, UDK, Uffizi galerii, Uks, Ungari parlamendihoone, Ungari renessanss, Urbino Venus, Uue testamendi apokrüüfid, Uusaeg, Uusklassitsism (kunst), Uusrenessanss, Valahhia vürstiriik, Valea Viilori kindluskirik, Valgevene gooti arhitektuur, Valitseja (Il Principe), Valletta linn, Vanaaeg, Vapp, Varakeskaeg, Vararenessanss, Varauusaeg, Vasa (laev), Vatikani muuseumid, Vêves'i linnus, Vecmēmele mõis, Veneetsia Albaania, Vepriai mõis, Verona, Vigevano, Viola da gamba, Visualiseerimine, Vitale da Bologna, Wachau (Austria), Waweli katedraal, Weserbergland, Wilhelm Lehmbruck, William Shakespeare, Zamość, Zeltweg, Zephyrinus, Zygmunt I, 15. sajand, 2-eurone münt, 2. aastatuhat, 50-eurone rahatäht.