Ava Google MapsisSisukord
41 suhted: Ahrenshoop, Ülem-Saksi ringkond, Brandenburg-Preisimaa, Bremen-Verden, Budberg, Caspar David Friedrich, Ewert von Bremen, Gustav Friedrich von Rosen, Gustavia (Rügen), Halberstadti vürstkond, Hamina rahu, Hans Henrik von Essen, Kieli rahuleping, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kuuenda koalitsiooni sõda, Läänemereprovintsid, Matthias (suguvõsa), Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond, Michael Möllenbeck (vaimulik), Neljanda koalitsiooni sõda, Oliwa rahu, Philipp Otto Runge, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid, Pommeri kindralkuberneride loend, Preisimaa hertsogiriik, Rügeni vürstkond, Rootsi dominioonid, Rootsi Wismar, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P), Saksi-Lauenburg, Schlippenbach, Schulmann, Suur reduktsioon, Taani Monarhia, Taani-Rootsi sõda (1657–1658), Viini kongress, 17. sajand Eestis.
Ahrenshoop
Ahrenshoopi kalju Ahrenshoop on kommuun, mis asub Fischland-Darß-Zingsti poolsaarel Läänemere ääres Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa Ees-Pommeri-Rügeni kreisis.
Vaata Rootsi Pommeri ja Ahrenshoop
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Vaata Rootsi Pommeri ja Ülem-Saksi ringkond
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Rootsi Pommeri ja Brandenburg-Preisimaa
Bremen-Verden
Bremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180.
Vaata Rootsi Pommeri ja Bremen-Verden
Budberg
Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Rootsi Pommeri ja Budberg
Caspar David Friedrich
Caspar David Friedrich (5. september 1774 Greifswald, Rootsi Pommeri – 7. mai 1840 Dresden) oli 19. sajandi saksa maalikunstnik, keda peetakse saksa romantismi teerajajaks.
Vaata Rootsi Pommeri ja Caspar David Friedrich
Ewert von Bremen
Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.
Vaata Rootsi Pommeri ja Ewert von Bremen
Gustav Friedrich von Rosen
Krahv Gustav Friedrich von Rosen (6. august 1688 Tallinn – 17. juuni 1769 Stockholm) oli baltisaksa sõjaväelane ja riiginõunik Rootsi teenistuses.
Vaata Rootsi Pommeri ja Gustav Friedrich von Rosen
Gustavia (Rügen)
Rootsi Sõjaarhiivis säilitatav Gustavia plaan Rootsi kuningas Gustav IV Adolf Gustavia sadama asukoha Zicker'i lahe (''Zicker See'') paiknemine Rügeni (suurem kaart) ja Mecklenburg-Vorpommerni (väiksem kaart) suhtes Gustavia asukoht tänapäeval Gustavia oli 19.
Vaata Rootsi Pommeri ja Gustavia (Rügen)
Halberstadti vürstkond
Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.
Vaata Rootsi Pommeri ja Halberstadti vürstkond
Hamina rahu
Lepingu viimane allkirjadega lehekülg Hamina rahu ehk Fredrikshamni rahu (soome keeles Haminan rauha, rootsi keeles Freden i Fredrikshamn) oli Rootsi ja Venemaa Keisririigi vahel 17. septembril 1809 sõlmitud rahuleping.
Vaata Rootsi Pommeri ja Hamina rahu
Hans Henrik von Essen
Hans Henrik von Essen. Johan Erik Bolinderi miniatuur Hans Henrik von Essen (ka Hans Henric von Essen või Hans Heinrich von Essen; 26. september 1755 Kavlåsi loss, Västergötland – 28. juuli 1824 Uddevalla) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, auastmelt feldmarssal.
Vaata Rootsi Pommeri ja Hans Henrik von Essen
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14.
Vaata Rootsi Pommeri ja Kieli rahuleping
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Vaata Rootsi Pommeri ja Kolmanda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Vaata Rootsi Pommeri ja Kuuenda koalitsiooni sõda
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Rootsi Pommeri ja Läänemereprovintsid
Matthias (suguvõsa)
Matthias oli Pommeri päritolu baltisaksa suguvõsa.
Vaata Rootsi Pommeri ja Matthias (suguvõsa)
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.
Vaata Rootsi Pommeri ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitz Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli hertsogkond Põhja-Saksamaal, mis koosnes ajaloolise Mecklenburgi piirkonna idapoolsest viiendikust, vastates laias laastus tänapäeva Mecklenburg-Strelitzi kreisile (endine Stargardi isandkond), ja läänepoolsest endise Ratzeburgi piiskopkonna eksklaavist tänapäeva Schleswig-Holsteinis.
Vaata Rootsi Pommeri ja Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond
Michael Möllenbeck (vaimulik)
Michael Möllenbeck (1595 Stralsund – 1656/1657) oli Eesti vaimulik.
Vaata Rootsi Pommeri ja Michael Möllenbeck (vaimulik)
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Vaata Rootsi Pommeri ja Neljanda koalitsiooni sõda
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata Rootsi Pommeri ja Oliwa rahu
Philipp Otto Runge
alt.
Vaata Rootsi Pommeri ja Philipp Otto Runge
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Rootsi Pommeri ja Pommeri
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Vaata Rootsi Pommeri ja Pommeri hertsogkond
Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Ajaloolise Pommeri hertsogkonna kaart 17. sajandist See on Pommeri hertsogkondade ja hertsogite loend.
Vaata Rootsi Pommeri ja Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Pommeri kindralkuberneride loend
Pommeri kindralkuberneride loendis on loetletud Rootsi Pommeri (Svenska Pommern) kindralkubernerid.
Vaata Rootsi Pommeri ja Pommeri kindralkuberneride loend
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Rootsi Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Vaata Rootsi Pommeri ja Rügeni vürstkond
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Rootsi Pommeri ja Rootsi dominioonid
Rootsi Wismar
Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele.
Vaata Rootsi Pommeri ja Rootsi Wismar
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Vaata Rootsi Pommeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega P: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Rootsi Pommeri ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P)
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Rootsi Pommeri ja Saksi-Lauenburg
Schlippenbach
Schlippenbach oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Vaata Rootsi Pommeri ja Schlippenbach
Schulmann
Schulmann (ka Schulman, varem Scholman) on ilmselt Preisimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa.
Vaata Rootsi Pommeri ja Schulmann
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Rootsi Pommeri ja Suur reduktsioon
Taani Monarhia
Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.
Vaata Rootsi Pommeri ja Taani Monarhia
Taani-Rootsi sõda (1657–1658)
1657.–1658.
Vaata Rootsi Pommeri ja Taani-Rootsi sõda (1657–1658)
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Rootsi Pommeri ja Viini kongress
17. sajand Eestis
17.
Vaata Rootsi Pommeri ja 17. sajand Eestis
Tuntud ka kui Rootsi Pomeraania.