Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Aragóni kroon, Aragóni kuningriik, Barcelona krahvkond, Fernando II (Aragón), Habsburgide Hispaania, Hispaania ajalugu, Hoburaudkaar, Kataloonia, Languedoc, Mallorca Kuningriik, Ookerkollane, Perpignan, Piirkond (Prantsusmaa), Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa varauusaeg, Provence'i ajalugu, Provints (Prantsusmaa), Rhône, Septimaania, Sitsiilia vespri sõda.
Aragóni kroon
Aragóni kroon (aragoni Corona d'Aragón, katalaani Corona d'Aragó) oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes.
Uus!!: Roussillon ja Aragóni kroon · Näe rohkem »
Aragóni kuningriik
Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.
Uus!!: Roussillon ja Aragóni kuningriik · Näe rohkem »
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Uus!!: Roussillon ja Barcelona krahvkond · Näe rohkem »
Fernando II (Aragón)
Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.
Uus!!: Roussillon ja Fernando II (Aragón) · Näe rohkem »
Habsburgide Hispaania
1570. aasta Ibeeria poolsaare kaart Habsburgide Hispaania on nüüdisaegne historiograafiline mõiste, millega viidatakse 16.
Uus!!: Roussillon ja Habsburgide Hispaania · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Roussillon ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Hoburaudkaar
Hoburaudkaar on kaaretüüp, mis meenutab kujult hobuserauda.
Uus!!: Roussillon ja Hoburaudkaar · Näe rohkem »
Kataloonia
Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Roussillon ja Kataloonia · Näe rohkem »
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Uus!!: Roussillon ja Languedoc · Näe rohkem »
Mallorca Kuningriik
100px Mallorca kuningriigi alad Mallorca Kuningriik (katalaani Regne de Mallorca, hispaania Reino de Mallorca, ladina Regnum Maioricae) oli kuningriik, mille rajas Jaime I Vallutaja.
Uus!!: Roussillon ja Mallorca Kuningriik · Näe rohkem »
Ookerkollane
Ookerkollane on üks kollastest värvitoonidest, mille tume- või pruunikaskollane värvus vastab värvipigmendi kollase ookri värvusele.
Uus!!: Roussillon ja Ookerkollane · Näe rohkem »
Perpignan
Perpignan on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas, Pyrénées-Orientalesi departemangu halduskeskus (prefecture).
Uus!!: Roussillon ja Perpignan · Näe rohkem »
Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.
Uus!!: Roussillon ja Piirkond (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Roussillon ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Roussillon ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Uus!!: Roussillon ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: Roussillon ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Uus!!: Roussillon ja Provints (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Roussillon ja Rhône · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Roussillon ja Septimaania · Näe rohkem »
Sitsiilia vespri sõda
(Sitsiilia) vespri sõda algas Sitsiilia vespri ülestõusuga Carlo I vastu aastal 1282 ja lõppes Caltabellotta rahuga aastal 1302.
Uus!!: Roussillon ja Sitsiilia vespri sõda · Näe rohkem »
