Kiiremini kui brauser!
136 suhted: Abel (Norra suguvõsa), Aimla mõis, Ale, Alepõllundus, Õled, Õlgkatus, B1-vitamiin, Badeni suurhertsogiriik, Barrel, Bioindikaator, Ealing, Eesti, Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik, Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti kiviaeg, Eesti põllumajandus, Eesti rauaaeg, Eesti Rukki Selts, Eesti viikingiaeg, Eestimaa talurahvaseadused, Elvi (rukkisort), Evangeelne luterlik kirik Eestis, Fütokemikaalid, Florekinus de Ermennowe, Friedrich Berg, Gluteen, Hakk (viljakoristus), Hugo Remmelg, Jakob (Saare-Lääne piiskop), Juuretis, Kaer, Kali, Kaljo Kask, Kama, Kanada viski, Karksi ordulinnus, Käkk, Külv, Külvikalender, Kõrrelised, Kõrreliselaadsed, Kevad, Kiiora, Kollane, Kommunistlik sümboolika, Koorem (mõõtühik), Kuusalu Pajulinn, Lade (etnoloogia), Laika, ..., Leib, Liivi, Linnased, Luunja valla lipp, Maria Thun, Matsa, Minnesota, Moldaavia ANSV, Murati, Neumark, Nikolai Rootsi, Nisu, Oatly, Oder, Osjapill, Pärnu ajalugu, Pärtlipäev, Püül, Põllumajanduse mõisteid, Piktid, Pirukas, Plaaster, Pollinoos, Poluvernikud, Puccinia striiformis, Pudivere mõis, Rabamine, Rauts, Reha, Rehepeks, Rehi, Rehielamu, Reinheitsgebot, Rootsi aeg, Rotermanni Tehased, Rukkijahu, Rukkileib, Rukkiluste, Rukkimaarjapäev, Rzeczpospolita, Saamid, Sahti, Saksi-Weimar-Eisenach, Sangaste (rukkisort), Sangaste Rukkiküla, Sööt (põld), Segetaaltaim, Sepik, Setvert, Sibul, Sirp, Sitakoti Mats, Suur nälg, Taimede loend, Taimekasvatus, Talivili, Tallinna raekoda, Türgi, Teoorjus, Tera, Teravili, Teraviljakasvatus, Tritikale, Tsöliaakia, Tsüanogeensed glükosiidid, Tunnustatud Eesti Maatoit, Tuultolmlemine, Ukraina köök, Ukraina kultuur, V-2, Valgevene vapp, Vambo (rukkisort), Vart (etnograafia), Võru Suurkannataja Ekaterina kirik, Vegetatsiooniperiood, Verikäkk, Viikingiaeg, Viinaköök, Viski, Wachau (Austria), 12. juuli, 18. sajand Eestis, 1807, 19. sajand Eestis, 1930, 7. veebruar. Laienda indeks (86 rohkem) »
Abel (Norra suguvõsa)
Abel on Norra suguvõsa, mis on pärit Abildist Lõuna-Jüütimaal (sellest ka nimi).
Uus!!: Rukis ja Abel (Norra suguvõsa) · Näe rohkem »
Aimla mõis
Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Rukis ja Aimla mõis · Näe rohkem »
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Uus!!: Rukis ja Ale · Näe rohkem »
Alepõllundus
Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.
Uus!!: Rukis ja Alepõllundus · Näe rohkem »
Õled
Õled pärast viljalõikust Õled on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitudEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Rukis ja Õled · Näe rohkem »
Õlgkatus
Õlgkatusega hoone Õlgkatus on õlgedest kattega katus.
Uus!!: Rukis ja Õlgkatus · Näe rohkem »
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Uus!!: Rukis ja B1-vitamiin · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Rukis ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Barrel
Barrelilised õlitünnid Barrel (inglise keeles 'tünn', 'vaat') on vedelike mittesüsteemne mahuühik.
Uus!!: Rukis ja Barrel · Näe rohkem »
Bioindikaator
Kuklased on üks õhureostuse ja pestitsiidide bioindikaatoreid Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.
Uus!!: Rukis ja Bioindikaator · Näe rohkem »
Ealing
Ealingi raekoda ''Perceval House'' Ealing on paikkond Londoni Ealingi linnaosas 12,4 km Charing Crossist läänes.
Uus!!: Rukis ja Ealing · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Rukis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik
Siin on Eesti pärismaiste üheiduleheliste taimede liikide süstemaatiline nimestik.
Uus!!: Rukis ja Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Rukis ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Rukis ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Rukis ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Uus!!: Rukis ja Eesti põllumajandus · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Rukis ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti Rukki Selts
Eesti Rukki Selts (allikates ka Eesti Rukkiselts) on Eesti mittetulundusühing, mis propageerib Eestis rukki kasvatamist ja kodumaiste rukkisaaduste, eelkõige rukkileiva tarvitamist.
Uus!!: Rukis ja Eesti Rukki Selts · Näe rohkem »
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Uus!!: Rukis ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Rukis ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Elvi (rukkisort)
Elvi on talirukkisort.
Uus!!: Rukis ja Elvi (rukkisort) · Näe rohkem »
Evangeelne luterlik kirik Eestis
Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.
Uus!!: Rukis ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »
Fütokemikaalid
Fütokemikaalid (ingl k phytochemicals) on taimedes sisalduvad looduslikud ühendid, mis tagavad taime kasvu, paljunemise, immuunvastuse, kaitse ja palju muud.
Uus!!: Rukis ja Fütokemikaalid · Näe rohkem »
Florekinus de Ermennowe
Florekinus de Ermennowe, Narva kodanik ja laevaomanik 14.
Uus!!: Rukis ja Florekinus de Ermennowe · Näe rohkem »
Friedrich Berg
Krahv Friedrich Georg Magnus Berg Friedrich Georg Magnus Berg (16. veebruar 1845 Tartu – 22. märts 1938 Sangaste) oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja, krahv.
Uus!!: Rukis ja Friedrich Berg · Näe rohkem »
Gluteen
Gluteen on taimne liitvalk, mis koosneb gliadiinist ja gluteniinist.
Uus!!: Rukis ja Gluteen · Näe rohkem »
Hakk (viljakoristus)
Hakk on püsti asetatud viljavihkude kuhilas põllul.
Uus!!: Rukis ja Hakk (viljakoristus) · Näe rohkem »
Hugo Remmelg
Hugo Remmelg (sündinud 7. juunil 1935 Laiuse vallas Tartumaal) on Eesti põllumajandusteadlane ja geneetik.
Uus!!: Rukis ja Hugo Remmelg · Näe rohkem »
Jakob (Saare-Lääne piiskop)
Jakob (surnud 1337) oli Saare-Lääne piiskop 1322–1337.
Uus!!: Rukis ja Jakob (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Juuretis
Juuretis on mitmesuguste kääritatavate (hapendatavate) toitude ja jookide koostisosa, aga ka taina kobestaja.
Uus!!: Rukis ja Juuretis · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Rukis ja Kaer · Näe rohkem »
Kali
Klaas kalja Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.
Uus!!: Rukis ja Kali · Näe rohkem »
Kaljo Kask
Kaljo Kask (14. veebruar 1929 Ookatku – 24. august 2014) oli eesti põllumajandusteadlane.
Uus!!: Rukis ja Kaljo Kask · Näe rohkem »
Kama
pisi Kama ehk kamajahu (rannikumurdes talkuna, Setumaal tolohkna, tolokna) on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu.
Uus!!: Rukis ja Kama · Näe rohkem »
Kanada viski
Erinevad Kanada viskid Kanada viski (inglise keeles Canadian whisky) on rukkiviski, mida valmistatakse kogu Põhja-Ameerikas, kuid selle all mõistetakse esmajoones Kanadas toodetud viskit; rukkiviski toormeks on umbes 65% ulatuses rukis, sellele lisatakse otra, riisi ja maisi.
Uus!!: Rukis ja Kanada viski · Näe rohkem »
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Uus!!: Rukis ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »
Käkk
Käkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga segatud tihkest tainast umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes (supis)Arvi Ränk.
Uus!!: Rukis ja Käkk · Näe rohkem »
Külv
pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.
Uus!!: Rukis ja Külv · Näe rohkem »
Külvikalender
Külvikalender oli talurahva põllutööde kalendri osa, mis määras külviajad.
Uus!!: Rukis ja Külvikalender · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Rukis ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Uus!!: Rukis ja Kõrreliselaadsed · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Rukis ja Kevad · Näe rohkem »
Kiiora
Kiiora esinemas Mooste tantsumajas novembris 2017 Kiiora on 2010.
Uus!!: Rukis ja Kiiora · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Rukis ja Kollane · Näe rohkem »
Kommunistlik sümboolika
Sirp ja vasar Kommunistlik sümboolika (kitsamas tähenduses ka nõukogude sümboolika) on sümboolika, mida kasutavad kommunistlikud organisatsioonid ja kommunistlikud riigid alates 19.
Uus!!: Rukis ja Kommunistlik sümboolika · Näe rohkem »
Koorem (mõõtühik)
Koorem oli rahvapärane mõõtühik mitmete materjalide koguse arvestamiseks.
Uus!!: Rukis ja Koorem (mõõtühik) · Näe rohkem »
Kuusalu Pajulinn
Kuusalu Pajulinn on soolinnuse ase Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu aleviku põhjaosas asuvas väikeses soos.
Uus!!: Rukis ja Kuusalu Pajulinn · Näe rohkem »
Lade (etnoloogia)
Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.
Uus!!: Rukis ja Lade (etnoloogia) · Näe rohkem »
Laika
Laikale pühendatud Rumeenia postmark (1959) Laika (vene keeles: Лайка, koeratõug; 1954 – 3. november 1957) oli esimene elusolend Maalt, kes jõudis Maa orbiidile.
Uus!!: Rukis ja Laika · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Rukis ja Leib · Näe rohkem »
Liivi
Liivi on küla Läänemaal Lääne-Nigula valla lääneosas Kullamaa-Martna maantee ääres.
Uus!!: Rukis ja Liivi · Näe rohkem »
Linnased
Odralinnased Linnased (Saaremaal ka maged) on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel.
Uus!!: Rukis ja Linnased · Näe rohkem »
Luunja valla lipp
Luunja valla lipp Luunja valla lipp on Eesti haldusüksuse Luunja valla lipp.
Uus!!: Rukis ja Luunja valla lipp · Näe rohkem »
Maria Thun
Maria Thun (neiupõlvenimega Maria Jung) (24. aprill 1922 Marburgi lähedal – 9. veebruar 2012 Biedenkopf) oli saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja ning Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri kaasautor.
Uus!!: Rukis ja Maria Thun · Näe rohkem »
Matsa
Matsa Matsa ehk hapnemata leib ehk hapendamata leib (heebrea keeles מצה) on õhuke leib, mida religioossed ja tavadest kinni pidavad juudid paasapühade ajal söövad.
Uus!!: Rukis ja Matsa · Näe rohkem »
Minnesota
Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.
Uus!!: Rukis ja Minnesota · Näe rohkem »
Moldaavia ANSV
Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendatult Moldaavia ANSV, rumeenia keeles Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească) oli Nõukogude Liidu haldusüksus (autonoomne vabariik) Ukraina NSV koosseisus.
Uus!!: Rukis ja Moldaavia ANSV · Näe rohkem »
Murati
Murati küla asub Eesti kaguosas Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge kihelkonnas.
Uus!!: Rukis ja Murati · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Rukis ja Neumark · Näe rohkem »
Nikolai Rootsi
Nikolai Rootsi (ka Friedrich Nikolai Rootsi, ristinimi Friedrich; 16. aprill 1888 Tartu – 4. detsember 1974 Lund) oli Eesti ja Rootsi põllumajandusteadlane.
Uus!!: Rukis ja Nikolai Rootsi · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Rukis ja Nisu · Näe rohkem »
Oatly
paremal Oatly on Rootsi ettevõte, mis arendab, toodab ja turundab kaerast tehtud jooke (nt kaerapiima) ja jäätist.
Uus!!: Rukis ja Oatly · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Rukis ja Oder · Näe rohkem »
Osjapill
Osjapill (ka rukkipill, rukkirääk, murdes lörp) on laste kevadine ja suvine mänguriistEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Rukis ja Osjapill · Näe rohkem »
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Uus!!: Rukis ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »
Pärtlipäev
Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.
Uus!!: Rukis ja Pärtlipäev · Näe rohkem »
Püül
Püül ehk püülijahu on kõrgekvaliteediline peenjahu.
Uus!!: Rukis ja Püül · Näe rohkem »
Põllumajanduse mõisteid
Siin on loetletud põllumajanduse mõisteid.
Uus!!: Rukis ja Põllumajanduse mõisteid · Näe rohkem »
Piktid
Piktid olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad Forthi ja Clyde'i jõest põhja pool.
Uus!!: Rukis ja Piktid · Näe rohkem »
Pirukas
Õunapirukas Pirukas Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode.
Uus!!: Rukis ja Pirukas · Näe rohkem »
Plaaster
Plaaster on väiksemale haavale või marrastusele kleebitav kate, ka nahale kleepuv ravim.
Uus!!: Rukis ja Plaaster · Näe rohkem »
Pollinoos
Pollinoos ehk õietolmuallergia ehk heinapalavik (tuntud ka kui hooajaline allergiline riniit) on allergilise riniidi vorm, mida põhjustab ülitundlikkus (allergia) puude ja teiste taimede õietolmu suhtes ning mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.
Uus!!: Rukis ja Pollinoos · Näe rohkem »
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Uus!!: Rukis ja Poluvernikud · Näe rohkem »
Puccinia striiformis
Puccinia striiformis on kandseente (Basidiomycota) hõimkonda ja roosteseente klassi (Pucciniomycetes) kuuluv seen, mis põhjustab teraviljal kollast roostet (inglise keeles stripe rust, yellow rust, saksa keeles Gelbrost).
Uus!!: Rukis ja Puccinia striiformis · Näe rohkem »
Pudivere mõis
Pudivere mõis (saksa keeles Poidifer) oli Avanduse mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016), tänapäeva Pudivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Rukis ja Pudivere mõis · Näe rohkem »
Rabamine
Rabamine on viljavihkude teradest tühjakslöömine vastu pinki (rabamispink), seina vms.
Uus!!: Rukis ja Rabamine · Näe rohkem »
Rauts
Rauts (ka: Läti vikat, rukkirauts, rukkivikat, Võru murdes iiroots) on endisaegne lühikese (50–75 cm) varrega vikat, mida kasutati vilja, eriti rukki niitmiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Rukis ja Rauts · Näe rohkem »
Reha
Puust reha Reha on tööriist, mida kasutatakse peamiselt heina, õlgede jms käsitsi riisumiseks või kaarutamiseks.
Uus!!: Rukis ja Reha · Näe rohkem »
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Uus!!: Rukis ja Rehepeks · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Rukis ja Rehi · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Rukis ja Rehielamu · Näe rohkem »
Reinheitsgebot
Reinheitsgebot (saksa keeles "puhtuskord") on Baierist pärit ja hiljem kogu Saksamaal kehtestatud kvaliteedinõue, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.
Uus!!: Rukis ja Reinheitsgebot · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Rukis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rotermanni Tehased
Rotermanni Tehased oli aastatel (1829)1861– Tallinnas tegutsenud ettevõte, aastast 1921 aktsiaseltsina.
Uus!!: Rukis ja Rotermanni Tehased · Näe rohkem »
Rukkijahu
Rukkijahu Karjala pirukad Rukkijahu on rukki jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pagaritoodete (leiva, sepiku jne) ja Karjala pirukate tegemiseks jne.
Uus!!: Rukis ja Rukkijahu · Näe rohkem »
Rukkileib
Haputainast rukkileib kreeka pähklitega Rukkileib on leib, mida valmistatakse peamiselt rukkijahust.
Uus!!: Rukis ja Rukkileib · Näe rohkem »
Rukkiluste
Rukkiluste (Bromus secalinus) on kõrreliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Rukis ja Rukkiluste · Näe rohkem »
Rukkimaarjapäev
Peter Paul Rubens, Neitsi Maarja taevasseminek. Rukkimaarjapäev (ka: külvimaarjapäev) on 15. augustil, kirikukalendris on see neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev (nimetatakse ka Assumptio Mariae), õigeusu kirikukalendris ka Jumalaema Uinumise püha.
Uus!!: Rukis ja Rukkimaarjapäev · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rukis ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Rukis ja Saamid · Näe rohkem »
Sahti
Pudelist väljavalatud sahti klaasis Sahti on traditsiooniline Soome filtreerimata õlu.
Uus!!: Rukis ja Sahti · Näe rohkem »
Saksi-Weimar-Eisenach
Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.
Uus!!: Rukis ja Saksi-Weimar-Eisenach · Näe rohkem »
Sangaste (rukkisort)
Sangaste on talirukkisort.
Uus!!: Rukis ja Sangaste (rukkisort) · Näe rohkem »
Sangaste Rukkiküla
Sangaste Rukkiküla on Sangaste piirkonna koostöövõrgustik.
Uus!!: Rukis ja Sangaste Rukkiküla · Näe rohkem »
Sööt (põld)
Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.
Uus!!: Rukis ja Sööt (põld) · Näe rohkem »
Segetaaltaim
Segetaaltaimed on iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvanud umbrohud, mida inimene on tahtmatult levitanud.
Uus!!: Rukis ja Segetaaltaim · Näe rohkem »
Sepik
Sepik on traditsiooniline eesti pagaritoode, tavaliselt pätsikujuline küpsetis, mille tainas on valmistatud jämedast nisu- või odrajahust või nisu-, odra- või rukkijahu segust (võidakse lisada ka kliisid, purustatud teri, linnasejahu vms) ning kergitatud pärmi abil.
Uus!!: Rukis ja Sepik · Näe rohkem »
Setvert
Setvert (vene keeles четверть) on endine vene mõõtühik.
Uus!!: Rukis ja Setvert · Näe rohkem »
Sibul
Sibulad Sibul on taimset päritolu toiduaine, mille all peetakse tavaliselt silmas hariliku sibula küpsenud ja puhkeseisundis jämenenud lühivõsu ehk mugulsibulat.
Uus!!: Rukis ja Sibul · Näe rohkem »
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Uus!!: Rukis ja Sirp · Näe rohkem »
Sitakoti Mats
Sitakoti Mats (ka Sitta Kodt Matz, surnud 1621 Kullamaa kihelkonnas) oli Eestimaa talupoeg, kes maeti Kullamaa kiriku juurde.
Uus!!: Rukis ja Sitakoti Mats · Näe rohkem »
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Uus!!: Rukis ja Suur nälg · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Rukis ja Taimede loend · Näe rohkem »
Taimekasvatus
Taimekasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega.
Uus!!: Rukis ja Taimekasvatus · Näe rohkem »
Talivili
Talivili (ka taliteravili) on teravilja vorm, mis on võimeline talvituma.
Uus!!: Rukis ja Talivili · Näe rohkem »
Tallinna raekoda
Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.
Uus!!: Rukis ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Rukis ja Türgi · Näe rohkem »
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Uus!!: Rukis ja Teoorjus · Näe rohkem »
Tera
Tera on teravilija vili, kaunvilja seeme, mõnikord ka teiste taimede seeme.
Uus!!: Rukis ja Tera · Näe rohkem »
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Uus!!: Rukis ja Teravili · Näe rohkem »
Teraviljakasvatus
Teraviljakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb teraviljade kasvatamisega.
Uus!!: Rukis ja Teraviljakasvatus · Näe rohkem »
Tritikale
Tritikalepõld Tritikale (ka tritik; Triticosecale) on ristamisega saadud hübriid, mille emastaim on nisu (Triticum) ja isastaim rukis (Secale).
Uus!!: Rukis ja Tritikale · Näe rohkem »
Tsöliaakia
Gluteeniallikad: nisu, speltanisu, oder ja rukkihelbed Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia (ka gluteenitalumatus, mittetroopiline spruu) on päriliku soodumusega krooniline haigus, mis avaldub nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavate toitude söömisel.
Uus!!: Rukis ja Tsöliaakia · Näe rohkem »
Tsüanogeensed glükosiidid
Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.
Uus!!: Rukis ja Tsüanogeensed glükosiidid · Näe rohkem »
Tunnustatud Eesti Maatoit
"Tunnustatud Eesti maatoit" on 2005.
Uus!!: Rukis ja Tunnustatud Eesti Maatoit · Näe rohkem »
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Uus!!: Rukis ja Tuultolmlemine · Näe rohkem »
Ukraina köök
Lvivi restoranis Ukraina köök on suuresti mõjutatud kohalikust viljakast pinnasest, mis tagab rikkaliku toiduvaliku.
Uus!!: Rukis ja Ukraina köök · Näe rohkem »
Ukraina kultuur
Krimmis Ukraina kultuur on moodustunud lääne, ida ja lõuna tsivilisatsioonide koosmõjul: säilinud mälestiste seas on näiteks sküütide kurgaanid, kindlustused, linnad, kultuurinäited Tripilja, Tšernjahhivi, Zarubõntsi (nimetused pärinevad Kiievi piirkonna samanimelistest küladest).
Uus!!: Rukis ja Ukraina kultuur · Näe rohkem »
V-2
V-2 rakett Rakett V-2 (saksa keeles Vergeltungswaffe 2, 'kättemaksurelv 2'), tehnilise nimega Aggregat-4 (A-4), oli maailma esimene toimiv ja juhitav vedelkütusmootoriga ballistiline rakett.
Uus!!: Rukis ja V-2 · Näe rohkem »
Valgevene vapp
Valgevene vapp on Valgevene Vabariigi ametlik riigivapp.
Uus!!: Rukis ja Valgevene vapp · Näe rohkem »
Vambo (rukkisort)
'Vambo' on talirukkisort.
Uus!!: Rukis ja Vambo (rukkisort) · Näe rohkem »
Vart (etnograafia)
Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.
Uus!!: Rukis ja Vart (etnograafia) · Näe rohkem »
Võru Suurkannataja Ekaterina kirik
Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2014. aastal Võru Suurkannataja Ekaterina kirik (ka: Võru Aleksandria Püha Katariina kirik, Võru Jekateriina kirik) on õigeusu kirik Võrus, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus.
Uus!!: Rukis ja Võru Suurkannataja Ekaterina kirik · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Rukis ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Verikäkk
Verikäkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga ja loomaverega segatud tihkest tainast valmistatud pätsike, millele lisati sibulaga pekitükkeEesti rahvakultuuri leksikon.
Uus!!: Rukis ja Verikäkk · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Rukis ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viinaköök
Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.
Uus!!: Rukis ja Viinaköök · Näe rohkem »
Viski
Viski jääga Viski on destilleeritud alkohoolne jook, mida destilleeritakse käärima lastud teraviljamassist ja küpsetatakse puitvaatides (enamasti kasutatakse selleks tammevaate).
Uus!!: Rukis ja Viski · Näe rohkem »
Wachau (Austria)
Wachau kultuurimaastiku kaart Melki klooster Wachau on maalilise maastikuga Austria org, mille moodustab Doonau jõgi.
Uus!!: Rukis ja Wachau (Austria) · Näe rohkem »
12. juuli
12.
Uus!!: Rukis ja 12. juuli · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: Rukis ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Rukis ja 1807 · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Rukis ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Rukis ja 1930 · Näe rohkem »
7. veebruar
7.
Uus!!: Rukis ja 7. veebruar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Harilik rukis, Secale cereale, Talirukis.
