Kiiremini kui brauser!
245 suhted: A, Aatomkell, Aatommassiühik, Aeg, Ainehulk, Ajaühik, Aktiivtakistus, Aktiivvõimsus, Amper, André-Marie Ampère, Atmosfäär (ühik), Ato-, Ühikute detsimaaleesliited, Ülijuhtivus, Bait, Barrel, Bekrell, Blaise Pascal, Cavendishi eksperiment, Düün (ühik), Džaul, Deka-, Detsi-, Detsibell, Detsimeeter, Dielektriline vastuvõtlikkus, Dimensioonita suurus, Ekvivalent (keemia), Ekvivalentdoos, Elektrienergia, Elektrilaeng, Elektriline dipoolmoment, Elektriline konstant, Elektrivälja tugevus, Elektrivoolu tugevus, Elektronvolt, Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend, Energia, Energiatihedus, Ensüümikineetika, Erijuhtivus, Erisoojus, Eritakistus, Etalon, F, Farad, Füüsikakonstant, Füüsikaline atmosfäär, Füüsikaline suurus, Füüsikaliste suuruste loend, ..., Femto-, Femtomeeter, Fourier' teisendus, G, Gallon, Gauss, Giga-, Gravitatsioon, Grei, Hüdrostaatika, Hektar, Hekto-, Heledus, Heli kokkupuude, Henri, Henri (täpsustus), Herts, Hetkvõimsus, Interferents, Iooniloendur, ISO/IEC 80000, Jalg (pikkusühik), James Prescott Joule, Jõuühik, Jõud, Joseph Henry, Jota-, Joule'i-Lenzi seadus, Kaal, Kalibreerimine (metroloogia), Kalor, Kandela, Kandela ruutmeetri kohta, Karaat, Kütteväärtus, Keemiaseadused, Kelvin, Kiirendus, Kiirendusandur, Kiirgusenergia, Kiirgustugevus, Kiirus, Kiirusühik, Kilo-, Kiloaasta, Kilogramm, Kilomeeter, Kinemaatiline viskoossus, Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering, Koertsitiivsus, Kompressor, Kulon, Kvadriljon, Kvintiljon, Lainearv, Lümfotsüüt, Lümfotsütoos, Liikumine, Liiter, Loomulike ühikute süsteem, Luks, Luumen, M, Maa, Maa pöörlemine, Maailmaaeg, Magnetiline induktsioon, Magnetiline konstant, Magnetiline moment, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetväli, Magnetvälja tugevus, Magnetvoog, Mahtuvus, Maksvell, Mass, Massiühik, Mõõtühik, Mõõtühikute süsteem, Mõõtmine, Meeter, Meeter sekundi ruudu kohta, Meeter sekundis, Meetermõõdustik, Mega-, Megameeter, Mehaaniline töö, Mikro-, Mikromeeter, Miljard, Miljon, Miljon aastat tagasi, Milli-, Millimeeter, MKSA-süsteem, Molaarmass, Molaarruumala, Molekulide kontsentratsioon, Mool, Nael (massiühik), Nano-, Nanomeeter, Näivtakistus, Näivvõimsus, Newtoni teine seadus, Nihkeelastsusmoodul, Nikola Tesla, Njuuton, Njuuton meetri kohta, Nurkkiirus, Oom, Osakese kiirus, Osakese siire, Osmool, Parsek, Paskal, Paskalsekund, Pöörlemissagedus, Peenstruktuurikonstant, Pehme magnetmaterjal, Periood, Pikkus, Pikkusühik, Piko-, Pikomeeter, Pindala, Pindpinevustegur, Pinge (elekter), Pinnaplasmonid, Plancki ühikud, Plancki pikkus, Puaas, Radiaan, Radioaktiivse aine aktiivsus, Radioaktiivsus, Radiomeetria, Rahvusvaheline aatomiaeg, Rahvusvaheline suuruste süsteem, Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee, Rankine'i skaala, Rõhk, Reaktiivtakistus, Reaktiivvõimsus, Ruumala, Ruutkraad, Sagedus, Süld, Süsteem (täpsustus), Sõlm (kiirusühik), Sekstiljon, Sekund, Senti-, Sentimeeter, Septiljon, SI (täpsustus), SI-süsteemi ühikud, SI-süsteemi põhiühikud, Signaalimuut, Siimens, Siivert, Soojusjuhtivustegur, Soojusmahtuvus, Stefani-Boltzmanni konstant, Stooks, Sulamissoojus, Svedberg, T, Täpsus ja kordustäpsus, Töö (füüsika), Tehniline atmosfäär, Tera-, Termomeeter, Tihedus, Triljon, Unts, USA ühikusüsteem, Valguse kiirus, Valgusefektiivsus, Valgushulk, Valgustugevus, Valgustustihedus, Valgusviljakus, Valgusvoog, Varr, Vatt, Võimsus, Vedelikuunts, Veeber, Vihtide ja Mõõtude Peakonverents, Viskoossus, Volt, Voolutihedus, Werner von Siemens, Wilhelm Eduard Weber, Y. Laienda indeks (195 rohkem) »
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: SI ja A · Näe rohkem »
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Uus!!: SI ja Aatomkell · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: SI ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: SI ja Aeg · Näe rohkem »
Ainehulk
Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.
Uus!!: SI ja Ainehulk · Näe rohkem »
Ajaühik
Ajaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse aega.
Uus!!: SI ja Ajaühik · Näe rohkem »
Aktiivtakistus
Aktiivtakistus ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent.
Uus!!: SI ja Aktiivtakistus · Näe rohkem »
Aktiivvõimsus
Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena.
Uus!!: SI ja Aktiivvõimsus · Näe rohkem »
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: SI ja Amper · Näe rohkem »
André-Marie Ampère
André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Uus!!: SI ja André-Marie Ampère · Näe rohkem »
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: SI ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »
Ato-
Ato- (tähis a) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Ato- · Näe rohkem »
Ühikute detsimaaleesliited
Mõõtühikute detsimaaleesliited ehk kümnendeesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse mõõtühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis.
Uus!!: SI ja Ühikute detsimaaleesliited · Näe rohkem »
Ülijuhtivus
Materjal, mis paneb rongid lendama. Üliväike pilt üliheast juhist. Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja. Vaatamata väikestele kristallidele mikrotasandil, on YBa2Cu3O7−x makroskoopilisel tasandil suur tegija, leides kasutust nii ülijuhtivate supermagnetite kui ka ülisuurtel kiirustel (ca 600 km/h) liikuvate rongide tehnoloogiates. Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).
Uus!!: SI ja Ülijuhtivus · Näe rohkem »
Bait
Bait (tähis B) on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestikust bitti.
Uus!!: SI ja Bait · Näe rohkem »
Barrel
Barrelilised õlitünnid Barrel (inglise keeles 'tünn', 'vaat') on vedelike mittesüsteemne mahuühik.
Uus!!: SI ja Barrel · Näe rohkem »
Bekrell
Bekrell (tähis Bq) on SI-süsteemi mõõtühik radioaktiivse aine aktiivsuse mõõtmiseks.
Uus!!: SI ja Bekrell · Näe rohkem »
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Uus!!: SI ja Blaise Pascal · Näe rohkem »
Cavendishi eksperiment
Cavendishi eksperiment on aastatel 1797–1798 tehtud kuulus eksperiment füüsikas, mille käigus inglise teadlane Henry Cavendish mõõtis esimest korda laboratooriumis gravitatsiooni kahe massi vahel ja sai esimesena rahuldava täpsusega gravitatsioonikonstandi väärtuse.
Uus!!: SI ja Cavendishi eksperiment · Näe rohkem »
Düün (ühik)
Düün (tähis dyn) on CGS-süsteemi jõuühik.
Uus!!: SI ja Düün (ühik) · Näe rohkem »
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: SI ja Džaul · Näe rohkem »
Deka-
Deka- (tähis da) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Deka- · Näe rohkem »
Detsi-
Detsi- (tähis d) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Detsi- · Näe rohkem »
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Uus!!: SI ja Detsibell · Näe rohkem »
Detsimeeter
Detsimeeter (tähis dm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub kümnendiku meetriga ehk 10 sentimeetriga: Kuupdetsimeeter ehk liiter on laialt levinud mahuühik, mis võrdub 10×10×10.
Uus!!: SI ja Detsimeeter · Näe rohkem »
Dielektriline vastuvõtlikkus
Dielektriline vastuvõtlikkus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab dielektrilise keskkonna võimet elektriväljas polariseeruda.
Uus!!: SI ja Dielektriline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »
Dimensioonita suurus
Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.
Uus!!: SI ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »
Ekvivalent (keemia)
Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga.
Uus!!: SI ja Ekvivalent (keemia) · Näe rohkem »
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Uus!!: SI ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: SI ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: SI ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriline dipoolmoment
Elektrilise dipooli dipoolmomendi vektor \vec p Elektriline dipoolmoment \vec p iseloomustab ruumilist laengujaotust.
Uus!!: SI ja Elektriline dipoolmoment · Näe rohkem »
Elektriline konstant
Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: SI ja Elektriline konstant · Näe rohkem »
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Uus!!: SI ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: SI ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: SI ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend
Loend sisaldab elektrotehnikas kasutatavate elektriliste ja magnetiliste suuruste ning ühikute nimesid ja tähiseid.
Uus!!: SI ja Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: SI ja Energia · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: SI ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Ensüümikineetika
Ensüümikineetika uurib keemilist reaktsiooni, mida katalüüsib ensüüm.
Uus!!: SI ja Ensüümikineetika · Näe rohkem »
Erijuhtivus
Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.
Uus!!: SI ja Erijuhtivus · Näe rohkem »
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: SI ja Erisoojus · Näe rohkem »
Eritakistus
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.
Uus!!: SI ja Eritakistus · Näe rohkem »
Etalon
Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse füüsikalise suuruse mõõtühiku või selle suuruse mõne teise väärtuse määratlemiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks näiteks töömõõtevahenditele.
Uus!!: SI ja Etalon · Näe rohkem »
F
F (f) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: SI ja F · Näe rohkem »
Farad
Farad (tähis F) on elektrimahtuvuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Uus!!: SI ja Farad · Näe rohkem »
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Uus!!: SI ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »
Füüsikaline atmosfäär
Füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär (tähis atm) on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: SI ja Füüsikaline atmosfäär · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: SI ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Uus!!: SI ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »
Femto-
Femto- (tähis f) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Femto- · Näe rohkem »
Femtomeeter
Femtomeeter (tähis fm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe kvadtriljondiku meetriga: Tuumafüüsikas ja osakestefüüsikas on kasutusel niisama suur ühik fermi (tähis fm, ka f või F).
Uus!!: SI ja Femtomeeter · Näe rohkem »
Fourier' teisendus
Fourier' teisendus (ka Fourier' pööre, inglise keeles Fourier transform) on integraalteisenduste hulka kuuluv lineaarne operaator, mis teisendab funktsiooni f selle sagedusspektrit iseloomustavaks funktsiooniks \hat f. See teisendus põhineb teoreemil, mille kohaselt mistahes pidev ja piisavalt regulaarne funktsioon on esitatav siinusfunktsioonide integraalina.
Uus!!: SI ja Fourier' teisendus · Näe rohkem »
G
pisi G (g) on ladina tähestiku 7.
Uus!!: SI ja G · Näe rohkem »
Gallon
Bensiinikanister, mille mahuks on märgitud 1 USA gallon ehk 0,8 Suurbritannia gallonit ehk 3,7 liitrit Gallon on SI-süsteemi väline mahumõõtühik.
Uus!!: SI ja Gallon · Näe rohkem »
Gauss
Gauss (tähis Gs) on magnetilise induktsiooni mõõtühik CGS-süsteemis.
Uus!!: SI ja Gauss · Näe rohkem »
Giga-
Giga- (tähis G) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Giga- · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: SI ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Grei
Grei (tähis (Gy) on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Grei võrdub ioniseeriva kiirguse neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks džaul. Ühik on nimetatud inglise füüsiku Louis Harold Gray järgi.
Uus!!: SI ja Grei · Näe rohkem »
Hüdrostaatika
Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.
Uus!!: SI ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: SI ja Hektar · Näe rohkem »
Hekto-
Hekto- (tähis h) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Hekto- · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: SI ja Heledus · Näe rohkem »
Heli kokkupuude
Heli kokkupuude (ka helirõhu kokkupuude või helirõhu ruutude ajaintegraal) on defineeritud kui ruutu võetud helirõhu ajaintegraal.
Uus!!: SI ja Heli kokkupuude · Näe rohkem »
Henri
Henri (tähis H) on induktiivsuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Uus!!: SI ja Henri · Näe rohkem »
Henri (täpsustus)
Henri võib tähendada mitut asja.
Uus!!: SI ja Henri (täpsustus) · Näe rohkem »
Herts
Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.
Uus!!: SI ja Herts · Näe rohkem »
Hetkvõimsus
Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis.
Uus!!: SI ja Hetkvõimsus · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: SI ja Interferents · Näe rohkem »
Iooniloendur
Ioonloendur on mõõteseade, mida kasutatakse atmosfääri ioonide ehk aeroioonide uurimiseks.
Uus!!: SI ja Iooniloendur · Näe rohkem »
ISO/IEC 80000
ISO 80000 või IEC 80000 on rahvusvaheline standard, mis avaldatakse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) koostöös.
Uus!!: SI ja ISO/IEC 80000 · Näe rohkem »
Jalg (pikkusühik)
Jalg on SI-süsteemi väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga.
Uus!!: SI ja Jalg (pikkusühik) · Näe rohkem »
James Prescott Joule
James Prescott Joule (24. detsember 1818 Salford, Lancashire – 11. oktoober 1889 Sale, Cheshire) oli inglise füüsik ja õllepruulija.
Uus!!: SI ja James Prescott Joule · Näe rohkem »
Jõuühik
Jõuühik on mõõtühik, millega mõõdetakse jõudu.
Uus!!: SI ja Jõuühik · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: SI ja Jõud · Näe rohkem »
Joseph Henry
Joseph Henry (17. detsember 1797 – 13. mai 1878) oli ameerika füüsik, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja selle president (1868–1878).
Uus!!: SI ja Joseph Henry · Näe rohkem »
Jota-
Jota- (sümbol Y) on suurim SI-prefiks mõõtühikute SI-süsteemis, mis tähistab 1024 ehk 1 000 000 000 000 000 000 000 000 kordset.
Uus!!: SI ja Jota- · Näe rohkem »
Joule'i-Lenzi seadus
Röstri hõõguv küttespiraall Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdne voolutugevuse I ruudu, juhi takistuse R ja voolu kestuse t korrutisega: kusjuures kõik suurused on SI-süsteemi ühikutes: vool amprites, takistus oomides, aeg sekundites ja soojushulk džaulides.
Uus!!: SI ja Joule'i-Lenzi seadus · Näe rohkem »
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Uus!!: SI ja Kaal · Näe rohkem »
Kalibreerimine (metroloogia)
Kalibreerimine ehk kaliibrimine on metroloogias seoste leidmine etaloni abil realiseeritud suuruse ja mõõtevahendi esitatud väärtuse vahel.
Uus!!: SI ja Kalibreerimine (metroloogia) · Näe rohkem »
Kalor
Kalor (lad calor ’soojus, kuumus’; tähis cal) on mittesüsteemne (SI-väline) soojushulga mõõtühik.
Uus!!: SI ja Kalor · Näe rohkem »
Kandela
Kandela (lad candela, ’vahaküünal’) on SI-süsteemi ühe põhisuuruse – valgustugevuse – mõõtühik, tähis cd.
Uus!!: SI ja Kandela · Näe rohkem »
Kandela ruutmeetri kohta
Kandela ruutmeetri kohta (cd/m2) on heleduse ühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Kandela ruutmeetri kohta · Näe rohkem »
Karaat
Karaat (itaalia carato, 'jaanileivapuu'; rahvusvaheline tähis ct) on vääriskivide ja pärlite SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: SI ja Karaat · Näe rohkem »
Kütteväärtus
Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.
Uus!!: SI ja Kütteväärtus · Näe rohkem »
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Uus!!: SI ja Keemiaseadused · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: SI ja Kelvin · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: SI ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirendusandur
Kiirendusandur, kiirendussensor, kiirendusmõõtur või aktseleromeeter (ld accelerare kiirustama + metreō mõõdan) on kiirenduse mõõtemuundur, mis enamasti mõõdab muunduri testmassile mõjuva inertsijõu suurust.
Uus!!: SI ja Kiirendusandur · Näe rohkem »
Kiirgusenergia
Kiirgusenergia kui üks radiomeetria põhisuurusi on energia, mis kandub üle kiirgusena, s.o elektromagnetlainetena.
Uus!!: SI ja Kiirgusenergia · Näe rohkem »
Kiirgustugevus
Kiirgustugevus (inglise keeles radiant intensity), tähis I_, on radiomeetrias kiiratud, peegeldunud, edastatud või vastuvõetud kiirgusvoog ruuminurga ühiku kohta.
Uus!!: SI ja Kiirgustugevus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: SI ja Kiirus · Näe rohkem »
Kiirusühik
Kiirusühik on mõõtühik, millega mõõdetakse kiirust.
Uus!!: SI ja Kiirusühik · Näe rohkem »
Kilo-
Kilo- (tähis k) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Kilo- · Näe rohkem »
Kiloaasta
Kiloaasta (ladina kiloannus, lühendatult ka) on ajavahemik üks tuhat aastat (10 ka.
Uus!!: SI ja Kiloaasta · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: SI ja Kilogramm · Näe rohkem »
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Uus!!: SI ja Kilomeeter · Näe rohkem »
Kinemaatiline viskoossus
Kinemaatiline viskoossus (tähis \nu) on vedeliku dünaamilise viskoossuse \eta ja tiheduse \rho jagatis: Kinemaatise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on m2/s.
Uus!!: SI ja Kinemaatiline viskoossus · Näe rohkem »
Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering
Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering on klassikalise elektromagnetismi esitamine kovariantsel kujul erirelatiivsusteooria formalismi abil.
Uus!!: SI ja Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering · Näe rohkem »
Koertsitiivsus
Tera-orienteeritud elektrotehnilise terase, pehme magnetmaterjali hüstereesisilmuste perekond ''B''R – jääkmagneetumus, ''H''C – koertsitiivsus. Mida laiem on kõige välimine silmus, seda tugevam on koertsitiivsus. Silmustel liigutakse vastupäeva. Koertsitiivsus (ka koertsitiivjõud, ladina sõnast coercitio 'takistamine, kinnihoidmine') on ferromagnetilist materjali iseloomustav suurus, mis näitab, kui tugevat magnetvälja tuleb küllastuseni magneeditud ferromagneetikule rakendada selle demagneetimiseks.
Uus!!: SI ja Koertsitiivsus · Näe rohkem »
Kompressor
Kompressor (lad compressio 'kokkusurumine') on mootori võllilt/väntvõllilt (mehaaniliselt) käitatav seadeldis gaaside, sealhulgas ka õhu kokkusurumiseks.
Uus!!: SI ja Kompressor · Näe rohkem »
Kulon
Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: SI ja Kulon · Näe rohkem »
Kvadriljon
Kvadriljon on miljon miljardit ehk 1 000 000 000 000 000 ehk 1015.
Uus!!: SI ja Kvadriljon · Näe rohkem »
Kvintiljon
Kvintiljon on miljard miljardit ehk 1 000 000 000 000 000 000 ehk 1018.
Uus!!: SI ja Kvintiljon · Näe rohkem »
Lainearv
Joonisel mahub meetrisse laine kaks perioodi, seega on lainepikkus 0,5 m ja lainearv 2 m−1 Lainearv on monokromaatilise laine lainepikkuse pöördväärtus, ühik 1/m või rad/m.
Uus!!: SI ja Lainearv · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: SI ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Lümfotsütoos
Lümfotsütoosiks ehk lümfotsütaarseks leukotsütoosiks (inglise keeles lymphocytosis) nimetatakse ebanormaalselt suurt lümfotsüütide sisaldust veres.
Uus!!: SI ja Lümfotsütoos · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: SI ja Liikumine · Näe rohkem »
Liiter
Ühe liitri suurust iseloomustav joonis Liiter (lühend l, rahvusvahelises kasutuses ka L) on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega.
Uus!!: SI ja Liiter · Näe rohkem »
Loomulike ühikute süsteem
Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.
Uus!!: SI ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »
Luks
Luks (ladina k sõnast lux, 'valgus') on valgustustiheduse ühik SI-süsteemis, tähis on lx.
Uus!!: SI ja Luks · Näe rohkem »
Luumen
Luumen (ladina k lumen, ‘valgus’) on valgusvoo mõõtühik SI-süsteemis; ühiku tähis on lm.
Uus!!: SI ja Luumen · Näe rohkem »
M
M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.
Uus!!: SI ja M · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: SI ja Maa · Näe rohkem »
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Uus!!: SI ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »
Maailmaaeg
Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Uus!!: SI ja Maailmaaeg · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: SI ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetiline konstant
Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: SI ja Magnetiline konstant · Näe rohkem »
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Uus!!: SI ja Magnetiline moment · Näe rohkem »
Magnetiline vastuvõtlikkus
Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.
Uus!!: SI ja Magnetiline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: SI ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvälja tugevus
Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektorsuurus, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.
Uus!!: SI ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Uus!!: SI ja Magnetvoog · Näe rohkem »
Mahtuvus
Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.
Uus!!: SI ja Mahtuvus · Näe rohkem »
Maksvell
Maksvell (tähis Mx) on magnetvoo mõõtühik CGS-süsteemis.
Uus!!: SI ja Maksvell · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: SI ja Mass · Näe rohkem »
Massiühik
Massiühik on mõõtühik, millega mõõdetakse massi.
Uus!!: SI ja Massiühik · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: SI ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mõõtühikute süsteem
Mõõtühikute süsteem ehk ühikusüsteem on põhiühikute ja nende kaudu defineeritud tuletatud ühikute reeglipäraselt moodustatud kogum.
Uus!!: SI ja Mõõtühikute süsteem · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: SI ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: SI ja Meeter · Näe rohkem »
Meeter sekundi ruudu kohta
Meeter sekundi ruudu kohta on kiirenduse ühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Meeter sekundi ruudu kohta · Näe rohkem »
Meeter sekundis
Meeter sekundis on SI-süsteemi põhiühikutel põhinev kiiruse mõõtühik, mis näitab, mitu pikkusühikut, meetrit, läbitakse ajaühikus, sekundis.
Uus!!: SI ja Meeter sekundis · Näe rohkem »
Meetermõõdustik
Meetermõõdustik on füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, millele pandi alus 1790.
Uus!!: SI ja Meetermõõdustik · Näe rohkem »
Mega-
Mega- (tähis M) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Mega- · Näe rohkem »
Megameeter
Megameeter (tähis Mm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljoni meetriga: Näiteks Maa ümbermõõt on 39,94 Mm, Maalt Kuuni on 384,4 Mm.
Uus!!: SI ja Megameeter · Näe rohkem »
Mehaaniline töö
Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha siirdevektori skalaarkorrutisega.
Uus!!: SI ja Mehaaniline töö · Näe rohkem »
Mikro-
Mikro- (tähis µ) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Mikro- · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: SI ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Uus!!: SI ja Miljard · Näe rohkem »
Miljon
Miljon on tuhat tuhandet ehk 1 000 000 ehk 106.
Uus!!: SI ja Miljon · Näe rohkem »
Miljon aastat tagasi
Miljon aastat tagasi lühendiks kasutatakse akronüümi MAT, mis on tulnud sõnadest mega-aasta ja tagasi.
Uus!!: SI ja Miljon aastat tagasi · Näe rohkem »
Milli-
Milli- (tähis m) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Milli- · Näe rohkem »
Millimeeter
Millimeeter (tähis mm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhandiku meetriga: Tavalisel meetermõõdustiku joonlaual on väikseim kriipsude vahe millimeeter.
Uus!!: SI ja Millimeeter · Näe rohkem »
MKSA-süsteem
MKSA-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, ajaühik sekund ja elektrivoolu tugevuse ühik amper.
Uus!!: SI ja MKSA-süsteem · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: SI ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molaarruumala
Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.
Uus!!: SI ja Molaarruumala · Näe rohkem »
Molekulide kontsentratsioon
Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris).
Uus!!: SI ja Molekulide kontsentratsioon · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: SI ja Mool · Näe rohkem »
Nael (massiühik)
Nael (rahvusvaheline tähis lb, lühend ladinakeelsest sõnast libra 'kaal') on SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: SI ja Nael (massiühik) · Näe rohkem »
Nano-
Nano- (tähis n) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Nano- · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: SI ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Näivtakistus
Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.
Uus!!: SI ja Näivtakistus · Näe rohkem »
Näivvõimsus
Näivvõimsus on aktiivvõimsuse P ja reaktiivvõimsuse Q geomeetriline summa: Võimsuste vektordiagramm Pinge efektiivväärtuse U ja voolu efektiivväärtuse I korrutis annab näivvõimsuse: Näivvõimsus S ja aktiivvõimsus P on seotud järgmise valemiga: kus cos φ on võimsustegur.
Uus!!: SI ja Näivvõimsus · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: SI ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Nihkeelastsusmoodul
Nihkeelastsusmoodul ehk nihkemoodul (tähis G) on tugevusõpetuses võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.
Uus!!: SI ja Nihkeelastsusmoodul · Näe rohkem »
Nikola Tesla
Nikola Tesla (serbia Никола Тесла; 10. juuli 1856 Smiljan, Austria keisririik (praegu Horvaatia) – 7. jaanuar 1943 New York) oli serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: SI ja Nikola Tesla · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Njuuton · Näe rohkem »
Njuuton meetri kohta
Njuuton meetri kohta on SI-süsteemi erinimetusega tuletatud jõu ühiku njuuton \text ja pikkuse põhiühiku \text jagatis \text.
Uus!!: SI ja Njuuton meetri kohta · Näe rohkem »
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Uus!!: SI ja Nurkkiirus · Näe rohkem »
Oom
Oom, tähis Ω (oomega) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektritakistuse mõõtühik.
Uus!!: SI ja Oom · Näe rohkem »
Osakese kiirus
Osakese kiirus või heliosakese kiirus on akustikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab osakese siirde kiirust keskkonnas, milles helilaine levib.
Uus!!: SI ja Osakese kiirus · Näe rohkem »
Osakese siire
Osakese siire või heliosakese siire on akustikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab osakese siiret tema tasakaalolekust keskkonnas, milles helilaine levib.
Uus!!: SI ja Osakese siire · Näe rohkem »
Osmool
Osmool (lühend Osm või osmol) on SI-süsteemiväline ühik, mis näitab keemilise aine moolide arvu, mis tekitavad lahuse osmootset rõhku.
Uus!!: SI ja Osmool · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: SI ja Parsek · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Paskal · Näe rohkem »
Paskalsekund
Paskalsekund on viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Paskalsekund · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: SI ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Peenstruktuurikonstant
Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.
Uus!!: SI ja Peenstruktuurikonstant · Näe rohkem »
Pehme magnetmaterjal
Pehme magnetmaterjal ehk magnetiliselt pehme materjal on ferromagnetiline või ferrimagnetiline materjal, mille koertsitiivsus (Hc) on alla 1000 A/m ehk alla 12,5 Oe.
Uus!!: SI ja Pehme magnetmaterjal · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: SI ja Periood · Näe rohkem »
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Uus!!: SI ja Pikkus · Näe rohkem »
Pikkusühik
Pikkusühik on mõõtühik, millega mõõdetakse ruumilisi vahemaasid.
Uus!!: SI ja Pikkusühik · Näe rohkem »
Piko-
Piko- (tähis p) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Piko- · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: SI ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: SI ja Pindala · Näe rohkem »
Pindpinevustegur
Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).
Uus!!: SI ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: SI ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Pinnaplasmonid
Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.
Uus!!: SI ja Pinnaplasmonid · Näe rohkem »
Plancki ühikud
Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901.
Uus!!: SI ja Plancki ühikud · Näe rohkem »
Plancki pikkus
Plancki pikkus (inglise keeles Planck length; tähis \ell_P\) on füüsikas pikkusühik, mis kujutab endast vahemaad, mille läbib valgus Plancki ajaühikus.
Uus!!: SI ja Plancki pikkus · Näe rohkem »
Puaas
Puaas (inglise poise; tähis P) on CGS-süsteemi viskoossuse mõõtühik.
Uus!!: SI ja Puaas · Näe rohkem »
Radiaan
Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Radiaan · Näe rohkem »
Radioaktiivse aine aktiivsus
Radioaktiivse aine aktiivsus kui füüsikaline suurus iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust ja väljendab proovis lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arvu ajaühikus (proov on siin radioaktiivse aine kogus, seda mõõdetakse enamasti massiühikutes).
Uus!!: SI ja Radioaktiivse aine aktiivsus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: SI ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radiomeetria
Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod.
Uus!!: SI ja Radiomeetria · Näe rohkem »
Rahvusvaheline aatomiaeg
Rahvusvaheline aatomiaeg, lühend TAI (prantsuse k sõnadest Temps Atomique International), on aatomiaja skaala, mille puhul aja mõõtmine põhineb elektromagnetvõnkumistel, mida kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise.
Uus!!: SI ja Rahvusvaheline aatomiaeg · Näe rohkem »
Rahvusvaheline suuruste süsteem
Rahvusvaheline suuruste süsteem (International System of Quantities, ISQ) on füüsikaliste suuruste süsteem, mis on aluseks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemile (SI).
Uus!!: SI ja Rahvusvaheline suuruste süsteem · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee
Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee (ka Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee; prantsuse keeles Conférence Générale des Poids et Mesures; lühend CIPM) koosneb kaheksateistkümnest Meetrikonventsiooniga liitunud riigist pärit isikust, kes määratakse Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi (CGPM) poolt.
Uus!!: SI ja Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee · Näe rohkem »
Rankine'i skaala
Rankine'i skaala on šoti füüsiku William John Macquorn Rankine'i poolt 1859.
Uus!!: SI ja Rankine'i skaala · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: SI ja Rõhk · Näe rohkem »
Reaktiivtakistus
Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel.
Uus!!: SI ja Reaktiivtakistus · Näe rohkem »
Reaktiivvõimsus
Reaktiivvõimsus on elektrotehnikas suurus, mis iseloomustab vahelduvvoolu elektriahela elementide vahelist võnkuvat energiavahetust, kui seejuures ei toimu elektrienergia muundamist muud liiki energiaks.
Uus!!: SI ja Reaktiivvõimsus · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: SI ja Ruumala · Näe rohkem »
Ruutkraad
Ruutkraad (deg2) on SI-süsteemi mittekuuluv ruuminurga mõõtühik.
Uus!!: SI ja Ruutkraad · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: SI ja Sagedus · Näe rohkem »
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Uus!!: SI ja Süld · Näe rohkem »
Süsteem (täpsustus)
Süsteemide valdkond on ammendamatu.
Uus!!: SI ja Süsteem (täpsustus) · Näe rohkem »
Sõlm (kiirusühik)
Logi Sõlm on merenduses ja lennunduses kasutatav mittesüsteemne kiirusühik.
Uus!!: SI ja Sõlm (kiirusühik) · Näe rohkem »
Sekstiljon
Sekstiljon on miljard triljonit ehk 1 000 000 000 000 000 000 000 ehk 1021.
Uus!!: SI ja Sekstiljon · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: SI ja Sekund · Näe rohkem »
Senti-
Senti- (tähis c) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Senti- · Näe rohkem »
Sentimeeter
Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: Sentimeeter on pikkuse põhiühik CGS-süsteemis.
Uus!!: SI ja Sentimeeter · Näe rohkem »
Septiljon
Septiljon on triljon triljonit ehk 1 000 000 000 000 000 000 000 000 ehk 1024.
Uus!!: SI ja Septiljon · Näe rohkem »
SI (täpsustus)
SI on lühend, mis võib tähendada.
Uus!!: SI ja SI (täpsustus) · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: SI ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Uus!!: SI ja SI-süsteemi põhiühikud · Näe rohkem »
Signaalimuut
Signaalimuut (ingl slew rate) on elektroonikas kasutatav suurus, mis on defineeritud kui pinge, voolu, või mistahes muu elektrilise suuruse muut ajaühiku kohta.
Uus!!: SI ja Signaalimuut · Näe rohkem »
Siimens
Siimens (tähis S) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) juhtivuse mõõtühik.
Uus!!: SI ja Siimens · Näe rohkem »
Siivert
Siivert (tähis Sv) on ekvivalentdoosi mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: SI ja Siivert · Näe rohkem »
Soojusjuhtivustegur
Soojusjuhtivustegur (tähis \lambda \) on keskkonna soojusjuhtivust iseloomustav suurus.
Uus!!: SI ja Soojusjuhtivustegur · Näe rohkem »
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: SI ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »
Stefani-Boltzmanni konstant
Stefani-Boltzmanni konstant (tähis: ''σ'') on võrdetegur Stefani-Boltzmanni seaduses: absoluutselt musta keha ühikuliselt pinnalt ajaühikus kiirguv energia on võrdeline musta keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega.
Uus!!: SI ja Stefani-Boltzmanni konstant · Näe rohkem »
Stooks
Stooks (tähis St) on kinemaatilise viskoossuse ühik CGS-süsteemis.
Uus!!: SI ja Stooks · Näe rohkem »
Sulamissoojus
Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.
Uus!!: SI ja Sulamissoojus · Näe rohkem »
Svedberg
Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.
Uus!!: SI ja Svedberg · Näe rohkem »
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Uus!!: SI ja T · Näe rohkem »
Täpsus ja kordustäpsus
Täpsus (accuracy) on süstemaatiliste vigade kogum.
Uus!!: SI ja Täpsus ja kordustäpsus · Näe rohkem »
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Uus!!: SI ja Töö (füüsika) · Näe rohkem »
Tehniline atmosfäär
Tehniline atmosfäär (tähis at) on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: SI ja Tehniline atmosfäär · Näe rohkem »
Tera-
Tera- (tähis T) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: SI ja Tera- · Näe rohkem »
Termomeeter
Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse temperatuure.
Uus!!: SI ja Termomeeter · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: SI ja Tihedus · Näe rohkem »
Triljon
Triljon on kümnendarvu järguühik, miljon miljonit ehk 1 000 000 000 000 ehk 1012.
Uus!!: SI ja Triljon · Näe rohkem »
Unts
Unts (ladina uncia; rahvusvaheline tähis oz, lühend itaaliakeelsest sõnast onza; apteekrisümbol ℥) on SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: SI ja Unts · Näe rohkem »
USA ühikusüsteem
USA ühikusüsteem (U.S. Customary System) põhineb suures osas Briti süsteemi ühikutel.
Uus!!: SI ja USA ühikusüsteem · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: SI ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Valgusefektiivsus
Kiirguse suhtelise valgusefektiivsuse sõltuvus lainepikkusest inimsilmaga nähtava kiirguse sageduspiirkonnas Valgusefektiivsus (ingl luminous efficacy, luminous efficiency) on valgusvoo ja seda määrava kiirgusvoo suhe, mõõtühik luumen vati kohta (lm/W).
Uus!!: SI ja Valgusefektiivsus · Näe rohkem »
Valgushulk
Valgushulk (ingl k luminous energy) on valgussuurus, mis väljendab kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi.
Uus!!: SI ja Valgushulk · Näe rohkem »
Valgustugevus
Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on füüsikaline suurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas.
Uus!!: SI ja Valgustugevus · Näe rohkem »
Valgustustihedus
Valgustustihedus (ingl k illuminance) ehk valgustatus ehk valgustustugevus on valgussuurus, mis väljendab valgustatava pinna ühikule langevat valgusvoogu.
Uus!!: SI ja Valgustustihedus · Näe rohkem »
Valgusviljakus
Valgusviljakus (ingl k luminous efficacy) on valgusallika valgusvoo Φ ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse P jagatis: SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W).
Uus!!: SI ja Valgusviljakus · Näe rohkem »
Valgusvoog
Valgusvoog (ingl k luminous flux) on valgussuurus, mis väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet silmale.
Uus!!: SI ja Valgusvoog · Näe rohkem »
Varr
Varr, tähis "var", on reaktiivenergia mõõtühik SI-süsteemis, mis on tuletatud sõnadest voltamper reaktiivne.
Uus!!: SI ja Varr · Näe rohkem »
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: SI ja Vatt · Näe rohkem »
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Uus!!: SI ja Võimsus · Näe rohkem »
Vedelikuunts
Vedelikuunts (lühendina fl oz, fl. oz. või oz. fl) on SI-süsteemi väline mahuühik, mida kasutatakse vedelike massi mõõtmiseks.
Uus!!: SI ja Vedelikuunts · Näe rohkem »
Veeber
Veeber on magnetvoo mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: SI ja Veeber · Näe rohkem »
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents ehk Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (ka: kaalude ja mõõtude peakonverents, Kaalude ja Mõõtude Üldkonverents; prantsuse keeles Conférence Générale des Poids et Mesures; lühend CGPM) on üks kolmest organisatsioonist, mille ülesandeks on hooldada mõõtühikute SI-süsteemi, mis on välja kasvanud Meetrikonventsioonist (1875).
Uus!!: SI ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverents · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: SI ja Viskoossus · Näe rohkem »
Volt
Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.
Uus!!: SI ja Volt · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: SI ja Voolutihedus · Näe rohkem »
Werner von Siemens
Ernst Werner Siemens (aastast 1888 von Siemens; 13. detsember 1816 – 6. detsember 1892) oli saksa elektriinsener, leiutaja ja ärimagnaat.
Uus!!: SI ja Werner von Siemens · Näe rohkem »
Wilhelm Eduard Weber
Wilhelm Eduard Weber (1804–1891) oli saksa füüsik.
Uus!!: SI ja Wilhelm Eduard Weber · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: SI ja Y · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem, Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI), SI süsteem, SI- süsteem, SI-süsteem.
