Kiiremini kui brauser!
116 suhted: Alam-Reini suurhertsogkond, Albrecht Kossel, Alexander von Humboldt, Anhalt-Bernburg, Austria, Austria ajalugu, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Ülem-Geldern, Bad Pyrmont, Baden (piirkond), Badeni suurhertsogiriik, Baieri kuningriik, Bomarsundi kindlus, Braunschweigi hertsogkond, Burgenland, Charles Blacker Vignoles, Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815, Endiste riikide loend, Ernst Chladni, Esimene Schleswigi sõda, Esimese maailmasõja põhjused, Euroopa kontsert, Frankfurdi rahvuskogu, Frankfurt, Franz Joseph I, Friedrich Wilhelm III, Gebhard Leberecht von Blücher, Georg Friedrich von Martens, Gottfried Semper, Hannoveri kuningriik, Hannoveri provints, Hans von Seeckt, Heinrich Heine, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hesseni kuurvürstkond, Hesseni suurhertsogkond, Holstein, Holsteini hertsogkond, Jérôme Bonaparte, Johann (ertshertsog), Johann I (Liechtensteini vürst), Karl von Bistram, Karlovy Vary, Kieli rahuleping, Kleinstaaterei, Konföderatsioon, Liechtenstein, Lihavõttekriis, Limburgi hertsogkond (1839–1867), ..., Lippe vürstkond, Luksemburg, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi krahvkond, Madalmaade ühendkuningriik, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond, Napoleon I, Nassau (täpsustus), Nassau hertsogkond, Nassau krahvkond, Norddeutscher Lloyd, Oldenburgi suurhertsogkond, Põhja-Saksa Liit, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa provintsid, Reini Liit, Reuss, Robert Koch, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa tolliliit, Saksa-Austria, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalooliste riikide loend, Saksamaa ajalugu, Saksamaa lipp, Saksamaa vapp, Saksi-Altenburgi hertsogiriik, Saksi-Coburg-Saalfeld, Saksi-Gotha-Altenburg, Saksi-Lauenburg, Saksi-Weimar-Eisenach, Saksimaa ajalugu, Saksimaa kuningriik, Schaumburg-Lippe, Schaumburgi kreis, Schleswig-Holstein, Schwarzburg-Rudolstadt, Schwarzburg-Sondershausen, Suur-Hessen, Suur-Poola ülestõus (1848), Suurhertsogkond, Taani ajalugu, Thomas Nast, Vaba riigilinn, Vabalinn Frankfurt, Vabalinn Lübeck, Varauusaeg, Väike-Saksamaa, Viini kongress, Waldeck-Pyrmonti vürstkond, Württembergi kuningriik, Werner von Siemens, 1848. aasta revolutsioonid, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides, 2. juuli, 23. jaanuar, 29. november, 8. juuni. Laienda indeks (66 rohkem) »
Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.
Uus!!: Saksa Liit ja Alam-Reini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Albrecht Kossel
Ludwig Karl Martin Leonhard Albrecht Kossel (16. september 1853 Rostock – 5. juuli 1927 Heidelberg) oli saksa biokeemik ja geneetika valdkonna teerajaja.
Uus!!: Saksa Liit ja Albrecht Kossel · Näe rohkem »
Alexander von Humboldt
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Uus!!: Saksa Liit ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »
Anhalt-Bernburg
Bernburgi lipp Bernburgi vapp Anhalti territooriumid aastal 1853, Anhalt-Bernburg roheline Anhalt-Bernburg oli Saksa-Rooma riigi vürstkond ja Saksa Liidu hertsogkond, mida valitses Askania dünastia residentsiga Bernburgis tänapäeva Saksi-Anhaltis.
Uus!!: Saksa Liit ja Anhalt-Bernburg · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Saksa Liit ja Austria · Näe rohkem »
Austria ajalugu
Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Saksa Liit ja Austria ajalugu · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Saksa Liit ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Saksa Liit ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Ülem-Geldern
Gelderni hertsogkond aastal 1477: Ülem-Geldern on väiksem lõunapoolne osa. Ülem-Geldern või Hispaania Geldern oli üks neljast veerandist keiserlikus Gelderni hertsogkonnas.
Uus!!: Saksa Liit ja Ülem-Geldern · Näe rohkem »
Bad Pyrmont
Rongijaam Bad Pyrmont on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hameln-Pyrmonti kreisis.
Uus!!: Saksa Liit ja Bad Pyrmont · Näe rohkem »
Baden (piirkond)
Badeni suurhertsogiriik markkrahvkonna (punane) ja alade omandamistega 1803. aasta järel Baden-Badeni kohal Karl Friedrichi mälestusmärk Karlsruhe palee ees Baden on ajalooline territoorium Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Šveitsis Reini ülemjooksu mõlemal kaldal.
Uus!!: Saksa Liit ja Baden (piirkond) · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Saksa Liit ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Uus!!: Saksa Liit ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »
Bomarsundi kindlus
Bomarsundi kindluse peafordi varemed Bomarsundi kindlus oli Venemaa kindlus Läänemere rannikul riigi tollasel läänepiiril Soome Suurvürstiriigis.
Uus!!: Saksa Liit ja Bomarsundi kindlus · Näe rohkem »
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Uus!!: Saksa Liit ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »
Burgenland
Burgenland (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa.
Uus!!: Saksa Liit ja Burgenland · Näe rohkem »
Charles Blacker Vignoles
Charles Blacker Vignoles Charles Blacker Vignoles (31. mai 1793 Woodbrook, Wexford, Iirimaa – 17. november 1875 Hythe, Southamptoni lähedal) oli Briti insener ja raudteede ehitaja.
Uus!!: Saksa Liit ja Charles Blacker Vignoles · Näe rohkem »
Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815
Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815 Uued riigid ("piiririigid") 12. aprillil 1918 See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealhulgas nukuriigid), mis on eksisteerinud Euroopas alates Viini kongressist aastal 1815 kuni tänapäevani.
Uus!!: Saksa Liit ja Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815 · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Saksa Liit ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Ernst Chladni
Ernst Florens Friedrich Chladni (30. november 1756 – 3. aprill 1827) oli saksa füüsik ja muusik.
Uus!!: Saksa Liit ja Ernst Chladni · Näe rohkem »
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Uus!!: Saksa Liit ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »
Esimese maailmasõja põhjused
Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.
Uus!!: Saksa Liit ja Esimese maailmasõja põhjused · Näe rohkem »
Euroopa kontsert
Viini kongressi poolt 1815. aastal määratud riigipiirid Euroopas Euroopa kontsert (ka "Rahvusvaheliste suhete Viini süsteem"), vahel ka Viini kongressi järgi kongressi süsteem, oli Euroopas kehtinud jõudude tasakaal, mis kestis Napoleoni sõdade lõpust 1815.
Uus!!: Saksa Liit ja Euroopa kontsert · Näe rohkem »
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Uus!!: Saksa Liit ja Frankfurdi rahvuskogu · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Saksa Liit ja Frankfurt · Näe rohkem »
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Uus!!: Saksa Liit ja Franz Joseph I · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Saksa Liit ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Gebhard Leberecht von Blücher
Gebhard Leberecht von Blücher, Wahlstatti vürst (16. detsember 1742 – 12. september 1819) oli Preisi välimarssal, kes on tuntud oma võitude poolest Napoleon I vägede vastu Leipzigi all peetud Rahvastelahingus 1813.
Uus!!: Saksa Liit ja Gebhard Leberecht von Blücher · Näe rohkem »
Georg Friedrich von Martens
Georg Friedrich von Martens Georg Friedrich von Martens (22. veebruar 1756 Hamburg – 21. veebruar 1821 Frankfurt) oli Saksamaa jurist ja diplomaat.
Uus!!: Saksa Liit ja Georg Friedrich von Martens · Näe rohkem »
Gottfried Semper
Gottfried Semper (29. november 1803 Hamburg – 15. mai 1879 Rooma Itaalia kuningriik) oli saksa arhitekt, kunstikriitik ja professor, kes projekteeris ja samas juhtis Semperi ooperiteatri ehitust Dresdenis aastail 1838–1849.
Uus!!: Saksa Liit ja Gottfried Semper · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Saksa Liit ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Hannoveri provints
Hannover, Oldenburg, Braunschweig (1905) Hannover, Schleswig-Holstein ja väikesed Põhja-Saksa riigid (1890) Hannoveri provints (saksa Provinz Hannover) oli Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1868–1946.
Uus!!: Saksa Liit ja Hannoveri provints · Näe rohkem »
Hans von Seeckt
Hans von Seeckt (vasakul) koos Otto Geßleriga Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.
Uus!!: Saksa Liit ja Hans von Seeckt · Näe rohkem »
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Uus!!: Saksa Liit ja Heinrich Heine · Näe rohkem »
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Uus!!: Saksa Liit ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »
Hesseni kuurvürstkond
Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.
Uus!!: Saksa Liit ja Hesseni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Uus!!: Saksa Liit ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Saksa Liit ja Holstein · Näe rohkem »
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Saksa Liit ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »
Jérôme Bonaparte
Jérôme I portree, François Gérard Jérôme-Napoléon Bonaparte (15. november 1784 – 24. juuni 1860) oli Napoléon I noorim vend ja valitses aastatel 1807–1813 kui Vestfaali kuningas Hieronymus Napoleon.
Uus!!: Saksa Liit ja Jérôme Bonaparte · Näe rohkem »
Johann (ertshertsog)
Johann Babtist Joseph Fabian Sebastian (20. jaanuar 1782, Firenze–11. mai 1859, Graz) oli Austria ertshertsog ja feldmarssal, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades.
Uus!!: Saksa Liit ja Johann (ertshertsog) · Näe rohkem »
Johann I (Liechtensteini vürst)
Johann I Josef, Liechtensteini vürst Johann I Josef (26. juuni 1760 – 20. aprill 1836) oli Liechtensteini vürst aastatel 1805–1806 ning siis taas 1814–1836.
Uus!!: Saksa Liit ja Johann I (Liechtensteini vürst) · Näe rohkem »
Karl von Bistram
Karl Heinrich Georg von Bistram (venepäraselt Карл Иванович Бистром; 30. aprill 1770 Luiste mõis Eestimaa kubermang – 24. juuni 1838 Bad Kissingen Baierimaa Saksa Liit) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).
Uus!!: Saksa Liit ja Karl von Bistram · Näe rohkem »
Karlovy Vary
Turukolonnaad ja lossitorn Veskikolonnaad Pargikolonnaad Karlovy Vary (saksa keeles Karlsbad) on linn Tšehhis Ohře jõe kaldal, samas Karlovy Vary maakonna keskus.
Uus!!: Saksa Liit ja Karlovy Vary · Näe rohkem »
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.
Uus!!: Saksa Liit ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »
Kleinstaaterei
1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.
Uus!!: Saksa Liit ja Kleinstaaterei · Näe rohkem »
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Uus!!: Saksa Liit ja Konföderatsioon · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Saksa Liit ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Lihavõttekriis
Kuningas Christian X 1925. aastal Lihavõttekriis oli põhiseaduslik kriis Taanis 1920.
Uus!!: Saksa Liit ja Lihavõttekriis · Näe rohkem »
Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839.
Uus!!: Saksa Liit ja Limburgi hertsogkond (1839–1867) · Näe rohkem »
Lippe vürstkond
Lippe kaart aastal 1918 Vürstiloss Detmoldis Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond.
Uus!!: Saksa Liit ja Lippe vürstkond · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Saksa Liit ja Luksemburg · Näe rohkem »
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Uus!!: Saksa Liit ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Saksa Liit ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Madalmaade ühendkuningriik
Madalmaade ühendkuningriik (1815–1839) (hollandi Verenigd Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume uni des Pays-Bas) on mitteametlik nimi, mida kasutati viitamisel Madalmaade kuningriigile (hollandi Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume des Belgiques) pärast Prantsuse esimese keisririigi osadest loomist ja enne uue Belgia kuningriigi eraldumist sellest aastal 1830.
Uus!!: Saksa Liit ja Madalmaade ühendkuningriik · Näe rohkem »
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.
Uus!!: Saksa Liit ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitz Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli hertsogkond Põhja-Saksamaal, mis koosnes ajaloolise Mecklenburgi piirkonna idapoolsest viiendikust, vastates laias laastus tänapäeva Mecklenburg-Strelitzi kreisile (endine Stargardi isandkond), ja läänepoolsest endise Ratzeburgi piiskopkonna eksklaavist tänapäeva Schleswig-Holsteinis.
Uus!!: Saksa Liit ja Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond · Näe rohkem »
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud Saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki.
Uus!!: Saksa Liit ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Saksa Liit ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nassau (täpsustus)
Nassau võib tähendada järgmist.
Uus!!: Saksa Liit ja Nassau (täpsustus) · Näe rohkem »
Nassau hertsogkond
Nassau hertsogkond (saksa: Herzogtum Nassau) või lihtsalt Nassau oli aastatel 1806 kuni 1866 sõltumatu riik, paiknedes tänapäevastel Rheinland-Pfalzi ja Hesseni liidumaadel.
Uus!!: Saksa Liit ja Nassau hertsogkond · Näe rohkem »
Nassau krahvkond
Nassau loss. Nassau krahvkond oli Saksa riik Saksa-Rooma riigis ja hiljem osa Saksa Liidust.
Uus!!: Saksa Liit ja Nassau krahvkond · Näe rohkem »
Norddeutscher Lloyd
Kompanii kunagine logo Kaiser Wilhelm der Große Norddeutscher Lloyd (NDL) oli prominentne 1857.
Uus!!: Saksa Liit ja Norddeutscher Lloyd · Näe rohkem »
Oldenburgi suurhertsogkond
Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.
Uus!!: Saksa Liit ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Saksa Liit ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Saksa Liit ja Poseni provints · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Saksa Liit ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Saksa Liit ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Saksa Liit ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Saksa Liit ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Saksa Liit ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Uus!!: Saksa Liit ja Reini Liit · Näe rohkem »
Reuss
Reuss (vanemas saksa keeles Reuß) on kahe endise Saksamaa vürstiriigi nimi, mis ühendati Tüüringi liidumaaga 1920.
Uus!!: Saksa Liit ja Reuss · Näe rohkem »
Robert Koch
Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal – 27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Saksa Liit ja Robert Koch · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa tolliliit
Saksa Liidu piirid Saksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksa tolliliit · Näe rohkem »
Saksa-Austria
Saksa-Austria vabariik (saksa: Republik Deutschösterreich või Deutsch-Österreich) loodi pärast Esimest maailmasõda kui esialgne jäänukriik Austria-Ungari aladele, kus elas peamiselt saksakeelne rahvastik.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksa-Austria · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalooliste riikide loend
Saksamaa on traditsiooniliselt föderaalsena organiseeritud riik.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksamaa ajalooliste riikide loend · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa lipp
Saksamaa lipp Saksamaa lipp oli Saksa Liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919–1933 (Weimari vabariik).
Uus!!: Saksa Liit ja Saksamaa lipp · Näe rohkem »
Saksamaa vapp
Saksamaa vapp Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksamaa vapp · Näe rohkem »
Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Altenburg) oli hertsogiriik Saksamaal 1603–1672 ja 1826–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksi-Altenburgi hertsogiriik · Näe rohkem »
Saksi-Coburg-Saalfeld
Saksi-Coburg-Saalfeld (saksa Sachsen-Coburg-Saalfeld) oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia ernestiinide liin.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksi-Coburg-Saalfeld · Näe rohkem »
Saksi-Gotha-Altenburg
Saksi-Gotha-Altenburg (saksa: Sachsen-Gotha-Altenburg) oli Wettini Ernestiinide haru poolt valitsetud hertsogkond tänapäeva Tüüringis Saksamaal.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksi-Gotha-Altenburg · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksi-Weimar-Eisenach
Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksi-Weimar-Eisenach · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Uus!!: Saksa Liit ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »
Schaumburg-Lippe
Schaumburg-Lippe loodi krahvkonnana 1647.
Uus!!: Saksa Liit ja Schaumburg-Lippe · Näe rohkem »
Schaumburgi kreis
Schaumburg on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Saksa Liit ja Schaumburgi kreis · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Saksa Liit ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Schwarzburg-Rudolstadt
Schwarzburg-Rudolstadt oli väike riik Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Rudolstadtis.
Uus!!: Saksa Liit ja Schwarzburg-Rudolstadt · Näe rohkem »
Schwarzburg-Sondershausen
Karl Günther, viimane Schwarzburg-Sondershauseni vürst Sondershauseni loss Schwarzburg-Sondershausen oli väike vürstkond Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Sondershausenis.
Uus!!: Saksa Liit ja Schwarzburg-Sondershausen · Näe rohkem »
Suur-Hessen
Suur-Hessen (saksa: Groß-Hessen) oli ajutine nimi, mis anti USA sõjalise valitsuse loodud Saksa territooriumi osale Teise maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Saksa Liit ja Suur-Hessen · Näe rohkem »
Suur-Poola ülestõus (1848)
1848.
Uus!!: Saksa Liit ja Suur-Poola ülestõus (1848) · Näe rohkem »
Suurhertsogkond
Suurhertsogkond, ka suurhertsogiriik, on territoorium, mille riigipea on monarh, kas suurhertsog või suurhertsoginna.
Uus!!: Saksa Liit ja Suurhertsogkond · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saksa Liit ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Thomas Nast
Thomas Nast (27. september 1840 Landau – 7. detsember 1902 Guayaquil) oli Saksamaal sündinud Ameerika Ühendriikide šaržikunstnik ja ajakirjanduskarikaturist, keda peetakse vahel "Ameerika karikatuuri isaks".
Uus!!: Saksa Liit ja Thomas Nast · Näe rohkem »
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Uus!!: Saksa Liit ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »
Vabalinn Frankfurt
Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses.
Uus!!: Saksa Liit ja Vabalinn Frankfurt · Näe rohkem »
Vabalinn Lübeck
Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.
Uus!!: Saksa Liit ja Vabalinn Lübeck · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Saksa Liit ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Väike-Saksamaa
Väike-Saksamaa (saksa keeles Kleindeutschland; ka Väike-Saksa lahendus, Kleindeutsche Lösung) on termin, mida kasutati viitamaks plaanile jätta mitmerahvuseline Habsburgide Austria Saksamaa ühendamisel Saksa riigist välja.
Uus!!: Saksa Liit ja Väike-Saksamaa · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Saksa Liit ja Viini kongress · Näe rohkem »
Waldeck-Pyrmonti vürstkond
Waldeck–Pyrmonti vapp (19. sajand) Saksa keisririigis. Väike põhjaterritoorium on Pyrmont; lõunapoolsed maad on Waldeck Waldecki Vestfaali ja Hessen-Nassau vahel Waldecki krahvkond (hiljem Waldecki vürstkond ning Waldecki ja Pyrmonti vürstkond) oli osa Saksa-Rooma riigist ja selle järglasriikidest 12.
Uus!!: Saksa Liit ja Waldeck-Pyrmonti vürstkond · Näe rohkem »
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Uus!!: Saksa Liit ja Württembergi kuningriik · Näe rohkem »
Werner von Siemens
Ernst Werner Siemens (aastast 1888 von Siemens; 13. detsember 1816 – 6. detsember 1892) oli saksa elektriinsener, leiutaja ja ärimagnaat.
Uus!!: Saksa Liit ja Werner von Siemens · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Saksa Liit ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Uus!!: Saksa Liit ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: Saksa Liit ja 2. juuli · Näe rohkem »
23. jaanuar
23.
Uus!!: Saksa Liit ja 23. jaanuar · Näe rohkem »
29. november
29.
Uus!!: Saksa Liit ja 29. november · Näe rohkem »
8. juuni
8.
Uus!!: Saksa Liit ja 8. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Deutscher Bund, Saksa Konföderatsioon, Saksa Liidu liikmesriigid.
