Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Ainuraksed, Bioherm, Biosaaste, Devon, Dysna kihistu, Eesti loomastik, Esmassuused, Friedrich von Rosen, Heinrich Toots, Huitbergi paekühm, Iirimaa loomastik, Keila paemurd, Kombitsakaare, Loomad, Loomik, Maateaduste mõisteid (S), Merebioloogia, Mereselgrootud, Ordoviitsium, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Paleoökoloogia, Paleontoloogia mõisteid, Paleosoikum, Pärishulkraksed, Pungumine, Sammallane, Sammalloomade loend, Tutlane, Ussid, Vahtrepa pank, Väljasuremisvõlg, Vladimir Paul, Vohilaiu kihistik.
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Sammalloomad ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Bioherm
Bioherm on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist.
Uus!!: Sammalloomad ja Bioherm · Näe rohkem »
Biosaaste
Biosaaste ehk bioreostus (ka biosaastumine, bioreostumine; inglise biofouling) on elusate organismide soovimatu kogunemine niisketele pindadele.
Uus!!: Sammalloomad ja Biosaaste · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Sammalloomad ja Devon · Näe rohkem »
Dysna kihistu
Dysna kihistu (inglise Dysna Formation) on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistu.
Uus!!: Sammalloomad ja Dysna kihistu · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Sammalloomad ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Esmassuused
Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond"Loomade elu", 1.
Uus!!: Sammalloomad ja Esmassuused · Näe rohkem »
Friedrich von Rosen
Friedrich von Rosen (14. mai (vkj 2. mai) 1834, Peterburi – 28. märts (vkj 15. märts) 1902, Kaasan) oli saksa rahvusest Eesti geoloog, mineraloog ja paleontoloog.
Uus!!: Sammalloomad ja Friedrich von Rosen · Näe rohkem »
Heinrich Toots
Heinrich August Toots (2. jaanuar 1929 Pärnu – 23. juuli 2021 New York) oli eestlasest Ameerika Ühendriikide geoloog ja paleontoloog.
Uus!!: Sammalloomad ja Heinrich Toots · Näe rohkem »
Huitbergi paekühm
Huitbergi paekühm (ka Hoitbergi bioherm, Hoitbergi korallriff) on riftilubjakivist paljand Läänemaal Vormsi saarel Suuremõisa külas.
Uus!!: Sammalloomad ja Huitbergi paekühm · Näe rohkem »
Iirimaa loomastik
alt.
Uus!!: Sammalloomad ja Iirimaa loomastik · Näe rohkem »
Keila paemurd
Keila paemurd Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas.
Uus!!: Sammalloomad ja Keila paemurd · Näe rohkem »
Kombitsakaare
Kombitsakaare ehk lofofoor ehk käsihaarmed ehk kombitspärjakandja on omapärane toitumisorgan, mis esineb kolmel selgrootute loomade rühmal: käsijalgsed, sammalloomad ja pärgussid.
Uus!!: Sammalloomad ja Kombitsakaare · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Sammalloomad ja Loomad · Näe rohkem »
Loomik
Loomik ehk zooid on üksikisend kinnitunud või aeglaselt kulgevate loomade koloonias (kännises) või seltsingus.
Uus!!: Sammalloomad ja Loomik · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Sammalloomad ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Sammalloomad ja Merebioloogia · Näe rohkem »
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Uus!!: Sammalloomad ja Mereselgrootud · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Sammalloomad ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.
Uus!!: Sammalloomad ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine · Näe rohkem »
Paleoökoloogia
Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.
Uus!!: Sammalloomad ja Paleoökoloogia · Näe rohkem »
Paleontoloogia mõisteid
Siin on loetletud paleontoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Sammalloomad ja Paleontoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Sammalloomad ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Pärishulkraksed
Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.
Uus!!: Sammalloomad ja Pärishulkraksed · Näe rohkem »
Pungumine
Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.
Uus!!: Sammalloomad ja Pungumine · Näe rohkem »
Sammallane
Sammallased Sammallane (Plumatella) on sammalloomade perekond sugukonnast Plumatellidae.
Uus!!: Sammalloomad ja Sammallane · Näe rohkem »
Sammalloomade loend
Siin on loetletud sammalloomi.
Uus!!: Sammalloomad ja Sammalloomade loend · Näe rohkem »
Tutlane
Tutlane kulgemas üle veetaime ''Cristatella mucedo'' Tutlane (Cristatella mucedo) on sammalloomade hõimkonda kuuluv liik.
Uus!!: Sammalloomad ja Tutlane · Näe rohkem »
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Uus!!: Sammalloomad ja Ussid · Näe rohkem »
Vahtrepa pank
Kallaste pank Vahtrepa pank ehk Kallaste pank on loode-kagusuunaline pank Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Vahtrepa külas, Hilleste–Hellamaa tee ääres.
Uus!!: Sammalloomad ja Vahtrepa pank · Näe rohkem »
Väljasuremisvõlg
Väljasuremisvõlg on ökoloogias kasutatav mõistena liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb.
Uus!!: Sammalloomad ja Väljasuremisvõlg · Näe rohkem »
Vladimir Paul
Vladimir Paul (ka: Voldemar Paul, 11. november 1899 Kuressaare – aprill 1955 Canberra, Austraalia) oli Eesti geoloog ja paleontoloog.
Uus!!: Sammalloomad ja Vladimir Paul · Näe rohkem »
Vohilaiu kihistik
Vohilaiu kihistik (inglise Vohilaid Member) on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistusse kuuluv kihistik.
Uus!!: Sammalloomad ja Vohilaiu kihistik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bryozoa, Ectoprocta, Sammalloom.
