Sisukord
269 suhted: Aasta sammal, Abstsiishape, Achille Richard, Aegna, Aerofüüdid, Ahja jõgi, Aidu looduskaitseala, Aino Kalda, Albrecht Altdorfer, Allika-vesitiivik, Allikalubi, Alpi kaljukits, Alustaimestu, Anni Käärst, Antarktis, Ühekojaline taim, Ümaralehine kaksikhammas, Öösorr, Õõnetuvi, Õõtsik, Õunjas bartraamia, Bathursti saar, Białowieża laane rahvuspark, Botaanika mõisteid, Bouvet' saar, Brüofloora, Brüoloog, Brüoloogia, Bryophyta, Corda porella, Drongolased, Drummondi kaksikhammas, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti samblad, Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik, Eesti taimestik, Eestis kaitstavate sammalde loend, Elu, Elutsükkel, Endofüüdid, Eos, Eostaimed, Epifüüt, Estados, Fütobentos, Flora Danica, Fraseri nulg, ... Laienda indeks (219 rohkem) »
Aasta sammal
Esimeseks aasta samblaks valiti 2017. aastaks harilik karusammal Aasta sammal on samblaliigile antav ajutine nimetus.
Vaata Sammaltaimed ja Aasta sammal
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Vaata Sammaltaimed ja Abstsiishape
Achille Richard
Achille Richard Achille Richard (27. aprill 1794 Pariis – 5. oktoober 1852) oli prantsuse botaanik, mükoloog ja arst.
Vaata Sammaltaimed ja Achille Richard
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Vaata Sammaltaimed ja Aegna
Aerofüüdid
Habetillandsia on aerofüüt Aerofüüdid on taimed, kes saavad eluks vajaliku vee ja toiteelemendid õhust ja vihmast.
Vaata Sammaltaimed ja Aerofüüdid
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Vaata Sammaltaimed ja Ahja jõgi
Aidu looduskaitseala
Must-toonekurg on praeguse Aidu looduskaitseala territooriumil pesitsenud üle 20 aasta Aidu looduskaitseala on looduskaitseala Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Vaata Sammaltaimed ja Aidu looduskaitseala
Aino Kalda
Aino Kalda (kolleegide hulgas ka Anu Kalda, 19. august 1929 Tallinn) on eesti botaanik, brüoloog; bioloogiakandidaat.
Vaata Sammaltaimed ja Aino Kalda
Albrecht Altdorfer
Albrecht Altdorferi büst Albrecht Altdorfer (umbes 1480 Regensburgi lähedal – 12. veebruar 1538 Regensburg) oli saksa maalija ja vasegraveerija, Doonau koolkonna peaesindaja Lõuna-Saksamaal.
Vaata Sammaltaimed ja Albrecht Altdorfer
Allika-vesitiivik
Allika-vesitiivik (Octodiceras fontanum) on tiivikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Allika-vesitiivik
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Vaata Sammaltaimed ja Allikalubi
Alpi kaljukits
Alpi kaljukits (''Capra ibex'') Gran Paradiso rahvuspargis 2018. aastal Alpi kaljukits (Capra ibex) on veislaste sugukonda kuuluv sõraline, kes elab Alpide ja teiste Kesk-Euroopa mägede kõige eraldatumates piirkondades, metsa ja liustike vahelisel piiril, 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast.
Vaata Sammaltaimed ja Alpi kaljukits
Alustaimestu
Alustaimestu ehk eluskate (kasutatud ka ebakorrektset terminit alustaimestik) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad.
Vaata Sammaltaimed ja Alustaimestu
Anni Käärst
Anni Käärst (sündinud Anni Irs, 1976. aastal Elvas) on eesti ehtekunstnik, skulptor ja maalikunstnik.
Vaata Sammaltaimed ja Anni Käärst
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Vaata Sammaltaimed ja Antarktis
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Vaata Sammaltaimed ja Ühekojaline taim
Ümaralehine kaksikhammas
Ümaralehine kaksikhammas (Dicranum leioneuron) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Ümaralehine kaksikhammas
Öösorr
Öösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Öösorr
Õõnetuvi
Õõnetuvi (Columba oenas) on tuvilaste sugukonda tuvi perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Õõnetuvi
Õõtsik
Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.
Vaata Sammaltaimed ja Õõtsik
Õunjas bartraamia
Õunjas bartraamia Õunjas bartraamia (Bartramia pomiformis) on kerakupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Õunjas bartraamia
Bathursti saar
Bathursti saar (inglise keeles Bathurst Island) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Kaug-Arktikas.
Vaata Sammaltaimed ja Bathursti saar
Białowieża laane rahvuspark
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.
Vaata Sammaltaimed ja Białowieża laane rahvuspark
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Vaata Sammaltaimed ja Botaanika mõisteid
Bouvet' saar
Bouvet' saar Koloreeritud mustvalge foto. 1898 Bouvet' saare asukoht Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas.
Vaata Sammaltaimed ja Bouvet' saar
Brüofloora
Brüofloora ehk sammaltaimestik on mingis paigas elavate samblaliikide kogum.
Vaata Sammaltaimed ja Brüofloora
Brüoloog
Brüoloog on teadlane, kes tegeleb sammalde uurimisega ehk brüoloogiaga.
Vaata Sammaltaimed ja Brüoloog
Brüoloogia
Brüoloogia ehk samblateadus on botaanika haru, mis tegeleb sammalde uurimisega.
Vaata Sammaltaimed ja Brüoloogia
Bryophyta
Bryophyta on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Sammaltaimed ja Bryophyta
Corda porella
Corda porella Eisenerzer Reichenstein, Steiermark, Austrias Corda porella (Porella cordaeana) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Corda porella
Drongolased
Drongolased (Dicruridae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond.
Vaata Sammaltaimed ja Drongolased
Drummondi kaksikhammas
Drummondi kaksikhammas (Dicranum drummondii) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Drummondi kaksikhammas
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Sammaltaimed ja Eesti esiajalugu
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Sammaltaimed ja Eesti kiviaeg
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.
Vaata Sammaltaimed ja Eesti loodus
Eesti Loodusmuuseum
2017. aasta muuseumiöö Eesti Loodusmuuseumis Eesti Loodusmuuseum on loodusteaduslik muuseum Tallinnas aadressil Lai tänav 29a.
Vaata Sammaltaimed ja Eesti Loodusmuuseum
Eesti samblad
Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).
Vaata Sammaltaimed ja Eesti samblad
Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik
Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik leotleb liigid, mis kuuluavad sammaltaimede (Bryophyta) hulka.
Vaata Sammaltaimed ja Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik
Eesti taimestik
Küüvits. Harilik laanik. Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.
Vaata Sammaltaimed ja Eesti taimestik
Eestis kaitstavate sammalde loend
Eestis on kitse alla võetud mitmed sammaltaimede liigid.
Vaata Sammaltaimed ja Eestis kaitstavate sammalde loend
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Sammaltaimed ja Elu
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Vaata Sammaltaimed ja Elutsükkel
Endofüüdid
Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον 'sees' + φυτόν 'taim') on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.
Vaata Sammaltaimed ja Endofüüdid
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Vaata Sammaltaimed ja Eos
Eostaimed
Sammaltaimed Eostaimed (Cryptogamae) on õite ja seemneteta taimede ja taimesarnaste organismide polüfüleetiline rühm, kuhu kuuluvad liigid paljunevad eoste abil.
Vaata Sammaltaimed ja Eostaimed
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Vaata Sammaltaimed ja Epifüüt
Estados
NASA pilt Estadose saarest Estados (hispaania keeles Isla de los Estados 'Staatide saar') on saar Argentina äärmises lõunaosas Tulemaa saare idaotsast Mitre poolsaarest idas.
Vaata Sammaltaimed ja Estados
Fütobentos
Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.
Vaata Sammaltaimed ja Fütobentos
Flora Danica
Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.
Vaata Sammaltaimed ja Flora Danica
Fraseri nulg
Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Sammaltaimed ja Fraseri nulg
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Vaata Sammaltaimed ja Gametofüüt
Guleni vald
Guleni kirik Guleni vald on vald Norras Vestlandi maakonnas Sogne fjordi suudme lõunakaldal.
Vaata Sammaltaimed ja Guleni vald
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Vaata Sammaltaimed ja Hanerahu
Hang
Sõnnikuhark Hang ehk hark ehk vigla ehk vigel on tööriist.
Vaata Sammaltaimed ja Hang
Hanikatsi laid
Hanikatsi laid (ka Anikatsi) on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus Sarve poolsaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Vaata Sammaltaimed ja Hanikatsi laid
Harilik kaksikhammas
Harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik kaksikhammas
Harilik karusammal
Harilik karusammal ehk käolina (Polytrichum commune) on karusambla perekonda kuuluv samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik karusammal
Harilik keerik
Harilik keerik (Tortula ruralis) on samblaliik pisisamblaliste sugukonnast keeriku perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik keerik
Harilik korbik
Harilik korbik (Pylaisia polyantha) on samblaliik korbiku perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik korbik
Harilik kukeseen
Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik kukeseen
Harilik laanik
Harilik laanik (Hylocomium splendens) on samblaliik, mis kuulub ulmikuliste sugukonda laaniku perekonda.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik laanik
Harilik lõhistanukas
Harilik lõhistanukas Harilik lõhistanukas (varem ka harilik rahnik; Schistidium apocarpum) on samblaliik lõhistanuka perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik lõhistanukas
Harilik lumilehik
Harilik lumilehik Harilik lumilehik (Hedwigia ciliata) on samblaliik lumilehiku perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik lumilehik
Harilik rahnik
Harilik rahnik Loibenberg, Wachau, Niederösterreich, Austrias Harilik rahnik (Grimmia ovalis) on samblaliik rahniku perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik rahnik
Harilik tömpkaanik
Harilik tömpkaanik (Amblystegium serpens) on samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik tömpkaanik
Harilik valvik
Harilik valvik (Leucobryum glaucum) on sammaltaim valviku perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Harilik valvik
Hädaleib
Hädaleib oli vanasti ikalduse- ja näljaajal tehtud leiva asendaja, mille leivaviljas oli hulgaliselt mitmeid taimi, sh samblaid.
Vaata Sammaltaimed ja Hädaleib
Hõralaid
Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.
Vaata Sammaltaimed ja Hõralaid
Heljo Krall
Heljo Krall (aastani 1953 Kurm, 1953–1961 Karu; 17. aprill 1929, Pati vald – 9. jaanuar 2022) oli eesti botaanik.
Vaata Sammaltaimed ja Heljo Krall
Helleri ebatähtlehik
Helleri ebatäheliku kasv Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Helleri ebatähtlehik
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Vaata Sammaltaimed ja Helviksammaltaimed
Herbaarium
Herbaarium on kuivatatud taimede, vetikate või seente (fungaarium) teaduslik või õppeotstarbeline kollektsioon, mille ülesandeks neid säilitada äratuntaval ja vaadeldaval viisil.
Vaata Sammaltaimed ja Herbaarium
Herbaariumi käsiraamat
"Herbaariumi käsiraamat" on Eestis 2015.
Vaata Sammaltaimed ja Herbaariumi käsiraamat
Hopen
350px Hopeni meteoroloogiajaam Hopen on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas, umbes 185 km kaugusel Lääne-Teravmägede lõunatipust idas.
Vaata Sammaltaimed ja Hopen
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Ilves
Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19.
Vaata Sammaltaimed ja Inimtegevuse mõju Eesti soodele
Jääksoode arengusuunad
Jääksoode arengusuunad on võimalik jagada kaheksasse looduslikku või poollooduslikku rühma (nt osaliselt kinni aetud või tammitatud kraavide puhul) lähtudes hüdromorfoloogilistest parameetritest.
Vaata Sammaltaimed ja Jääksoode arengusuunad
Jäik keerdsammal
Jäik keerdsammal (Tortella rigens) on pisisamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Jäik keerdsammal
Jõeelustik
Jõeelustik ehk potamobios on vooluveekogude taimestik ja loomastikViktor Masing.
Vaata Sammaltaimed ja Jõeelustik
Juus-kiilsirbik
Juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) on vesisamblaliste sugukonda, kiilsirbiku perekonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Juus-kiilsirbik
Kahkjas tutik
Kahkjas tutik (Orthotrichum pallens) on tutiku perekonda kuuluv samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Kahkjas tutik
Kaksikhambalised
Kaksikhambalised (Dicranaceae) on lehtsammaltaimede klassi kuuluv sugukond.
Vaata Sammaltaimed ja Kaksikhambalised
Kaksikhammas
Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Kaksikhammas
Kalad (märk)
Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (ladina keeles Pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.
Vaata Sammaltaimed ja Kalad (märk)
Kamm-kaksikhammas
kamm-kaksikhammas (Dicranum flexicaule) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kamm-kaksikhammas
Kase-kaksikhammas
Kase-kaksikhammas (Dicranum montanum) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kase-kaksikhammas
Kääbik
Kääbik võib viidata mitmele mõistele.
Vaata Sammaltaimed ja Kääbik
Käharik
Käharik (Rhytidiadelphus) on sambla perekond laanikuliste sugukonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Käharik
Kännu-kaksikhammas
Kännu-kaksikhammas (Dicranum flagellare) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kännu-kaksikhammas
Könttanukas
Könttanukas ehk könt-tanukas (Encalypta mutica) on tanukaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Könttanukas
Küüsikloomad
Küüsikloomad ehk onühhofoorid (Onychophora) on loomade hõimkond.
Vaata Sammaltaimed ja Küüsikloomad
Kükita suurkivi
Kükita suurkivi on kaitsealune rändrahn Rapla maakonnas Märjamaa vallas Varbola külas.
Vaata Sammaltaimed ja Kükita suurkivi
Kõdersammaltaimed
Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta) on soonteta taimede hõimkond, kes on ehituselt samblad.
Vaata Sammaltaimed ja Kõdersammaltaimed
Keeljas keerik
Keeljas keerik (Tortula lingulata) on pisisamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Keeljas keerik
Keerd-kaksikhammas
Keerd-kaksikhammas (Dicranum brevifolium) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Keerd-kaksikhammas
Kerguelen
Kergueleni kaart Saarestiku asukoht Maastik Kergueleni saarekapsas koos patagoonia oganuppudega Commersoni delfiin Kuningpingviinid Kerguelen ehk Kergueleni saared on Prantsusmaale kuuluv saarestik India ookeani lõunaosas.
Vaata Sammaltaimed ja Kerguelen
Kiilsirbik
Kiilsirbik (Dichelyma) on perekond samblaid, mis kuulub vesisamblaliste sugukonda.
Vaata Sammaltaimed ja Kiilsirbik
Kiivertihane
Kiivertihane Kiivertihane (Parus holsti) on tihaslaste sugukonda tihase perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Kiivertihane
Kilpsamblik
Kilpsamblik (Peltigera) on suursamblike hulka kuuluv samblike perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Kilpsamblik
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Vaata Sammaltaimed ja Kirdemaa
Kivi-lühikupar
Kivi-lühikupar (Brachythecium populeum) on samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Kivi-lühikupar
Kivi-lõhiskupar
Kivi-lõhiskupar Kivi-lõhiskupar (Andreaea rupestris) on lõhiskupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kivi-lõhiskupar
Klibuvall
Klibuvall Kassaril Klibuvall on rannavall, mis koosneb valdavalt klibust.
Vaata Sammaltaimed ja Klibuvall
Kloonimine
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.
Vaata Sammaltaimed ja Kloonimine
Koivisto saarestik
Koivisto saarestik (soome Koiviston saaret vene Берёзовые острова ehk Berjozovõje ostrova rootsi Björkö otsetõlkes '"Kase saarestik") on Viiburi lahes asetsev Venemaale kuuluv saarte kogum.
Vaata Sammaltaimed ja Koivisto saarestik
Kolõma mägismaa
Kolõma mäestik Kolõma mägismaa ehk Gedan ehk Gõdan (vene keeles Колымское нагорье ehk Гедан ehk Гыдан) on mägismaa Venemaa kirdeosas Kirde-Siberis peamiselt Magadani oblasti territooriumil.
Vaata Sammaltaimed ja Kolõma mägismaa
Koldjas selaginell
Koldjas selaginell (Niitvälja soo) Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on selaginelliliste sugukonda kuuluv samblataoline sõnajalgtaim.
Vaata Sammaltaimed ja Koldjas selaginell
Kolmehõlmaline batsaania
Kolmehõlmaline batsaania Kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata) on soomikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kolmehõlmaline batsaania
Kolmis-seligeeria
Kolmis-seligeeria (Seligeria patula) on seligeerialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kolmis-seligeeria
Komsomoletsi saar
Komsomoletsi saar Komsomolets (vene остров Комсомолец) on saar Põhja-Jäämeres, Severnaja Zemlja saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Sammaltaimed ja Komsomoletsi saar
Kurdõhik
Kurdõhik Kurdõhik (Exsertotheca crispa, varem Neckera crispa) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kurdõhik
Kurdsammal
Kurdsammal Kurdsammal (Rhytidium rugosum) on kurdsamblalised sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kurdsammal
Kurruline tuhmik
Kurruline tuhmik (Anomodon rugelii) on tuhmikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Kurruline tuhmik
Kvitøya
Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Vaata Sammaltaimed ja Kvitøya
Laanik
Laanik (Hylocomium) on perekond samblaid laanikuliste (Hylocomiaceae) sugukonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Laanik
Lainjas kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Lainjas kaksikhammas
Lainjas põikkupar
Lainjas põikkupar Lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum) on põikkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Lainjas põikkupar
Langekare
Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres.
Vaata Sammaltaimed ja Langekare
Laulurästas
Laulurästas (Turdus philomelos) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Laulurästas
Läänemere taimestik
Läänemere taimestik on Läänemere meretaimestiku floristiline koosseis.
Vaata Sammaltaimed ja Läänemere taimestik
Läikiv kurdsirbik
Läikiv kurdsirbik Läikiv kurdsammal (Hamatocaulis vernicosus) on teravtipuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Läikiv kurdsirbik
Läikulmik
Läikulmik ehk läik-ulmik (Hypnum cupressiforme) on ulmikuliste sugukonda ulmiku perekonda kuuluv samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Läikulmik
Lühikupar
Lühikupar (Brachythecium) on samblaperekond.
Vaata Sammaltaimed ja Lühikupar
Lõhiksamblalised
Lõhiksamblalised (Lophoziaceae) on kasutuse minetanud sammaltaimede sugukond lehthelviksammalde klassist.
Vaata Sammaltaimed ja Lõhiksamblalised
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Vaata Sammaltaimed ja Lehekodarik
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Vaata Sammaltaimed ja Leherood
Lehiksammal
Lehiksammal (Plagiomnium) on tähtsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Lehiksammal
Lehtsamblad
Lehtsamblad (Bryopsida) on lehtsammaltaimede hõimkonna liigirikkaim klass: siia kuulub umbes 95% sammaltaimedest.
Vaata Sammaltaimed ja Lehtsamblad
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Vaata Sammaltaimed ja Lehtsammaltaimed
Leiti Kannukene
Leiti Kannukene (sündinud 6. juulil 1939) on eesti brüoloog (sammalde uurija).
Vaata Sammaltaimed ja Leiti Kannukene
Leitseauk
Leitseauk oli eesti etnograafias suletav auk rehetoa, sepikoja või sauna seinas leitse (suitsu ja vingu) väljalaskmiseksEesti keele seletav sõnaraamat, võru murdes nimetati seda ava otspajaEesti murrete sõnaraamat, saarte murdes ja kirderanniku murretes repnaauk või reppenVäike murdesõnastik.
Vaata Sammaltaimed ja Leitseauk
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Vaata Sammaltaimed ja Lendorav
Leonti Ramenski
Leonti Ramenski Leonti Grigorjevitš Ramenski (vene keeles Леонтий Григорьевич Раменский) (18. juuni 1884 Peterburi – 27. jaanuar 1953 Moskva) oli NSV Liidu botaanik ja ökoloog.
Vaata Sammaltaimed ja Leonti Ramenski
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Sammaltaimed ja Liik (bioloogia)
Lindbergi turbasammal
Lindbergi turbasammal Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Lindbergi turbasammal
Linnupesa
Musträsta pesa Linnupesa on ehitis (tihti linnu enda tehtud), kuhu lind saab turvaliselt muneda oma munad ning seal neid haududa ja kasvatada oma järglasi.
Vaata Sammaltaimed ja Linnupesa
Loigu-turbasammal
pisi Loigu-turbasammal (Sphagnum inundatum) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Loigu-turbasammal
Loimurid
Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.
Vaata Sammaltaimed ja Loimurid
Longus rippsammal
Longus rippsammal Longus rippsammal (Antitrichia curtipendula) on hiissamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Longus rippsammal
Loobu jõgi
Loobu jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Sammaltaimed ja Loobu jõgi
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Vaata Sammaltaimed ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Sammaltaimed ja Loopealne
Lumekirp
Lumekirp (Entomobrya nivalis) hooghännaliste klassi kuuluv loomaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Lumekirp
Maakarikas
Maakarikas (Geocalyx) on maakarikaliste sugukonda kuuluv sammalde perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Maakarikas
Madal kaksikhammas
Madal kaksikhammas (Dicranum fuscescens) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Madal kaksikhammas
Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.
Vaata Sammaltaimed ja Maismaataimed
Mare Leis
Mare Leis (sünninimi Mare Võrk; sündinud 14. oktoobril 1951) on eesti brüoloog (sammalde uurija).
Vaata Sammaltaimed ja Mare Leis
Mägitundra
Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.
Vaata Sammaltaimed ja Mägitundra
Mätas
Mätas on väikesel maa-alal (mikroreljeefil) taimedest vm.
Vaata Sammaltaimed ja Mätas
Müür-nokksammal
Müür-nokksammal Müür-nokksammal (Rhynchostegium murale) on lühikupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Müür-nokksammal
Meklenburgi timmia
Meklenburgi timmia Meklenburgi timmia (Timmia megapolitana) on timmialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Meklenburgi timmia
Meri-pungsammal
Meri-pungsammal Meri-pungsammal (Bryum marratii) on pungsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Meri-pungsammal
Metsahaldjas
Metsahaldjas on eesti mütoloogias inimese (metsavana), looma või linnu kujul esinev metsaga seotud haldjas.
Vaata Sammaltaimed ja Metsahaldjas
Metsakäharik
Metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda laanikulised ja perekonda käharik.
Vaata Sammaltaimed ja Metsakäharik
Metsamajandus
Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.
Vaata Sammaltaimed ja Metsamajandus
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Vaata Sammaltaimed ja Metsapõleng
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Vaata Sammaltaimed ja Metsatüüp
Metsvint
Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Metsvint
Mollisfossen
Mollisfossen sügisel Mollisfossen (põhjasaami Mollešgorži, tuntud ka nimedega Mallesfossen, Mollijus) on juga Tromsi maakonnas Nordreisa vallas Reisa rahvuspargis Norras.
Vaata Sammaltaimed ja Mollisfossen
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Vaata Sammaltaimed ja Mudelorganism
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Vaata Sammaltaimed ja Mulla orgaaniline aine
Must kuusk
Must kuusk (Picea mariana) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Must kuusk
Mustafa paša sild
Mustafa paša sild (bulgaaria keeles Мост на Мустафа паша, ka Старият мост 'vana sild') on Maritsa jõge ületav kaarsild Lõuna-Bulgaarias Svilengradis.
Vaata Sammaltaimed ja Mustafa paša sild
Mustpea-põõsalind
Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Mustpea-põõsalind
Mustpeasammal
Mustpeasammal Ybbstaler Alpen, Niederösterreich, Austrias Mustpeasammal (Catoscopium nigritum) on mustpeasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Mustpeasammal
Nõmme-kaksikhammas
Nõmme-kaksikhammas (Dicranum spurium) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Nõmme-kaksikhammas
Nele Ingerpuu
Nele Ingerpuu (sünninimi Nele Laasimer; sündinud 29. märtsil 1954) on eesti brüoloog (sammalde uurija).
Vaata Sammaltaimed ja Nele Ingerpuu
Neppvigle
Neppvigle (Limnodromus) on kolme liigiga perekond kurvitsaliste seltsist.
Vaata Sammaltaimed ja Neppvigle
Niidukäharik
Niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) on Eestis tavaline liik samblaid laanikuliste sugukonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Niidukäharik
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Sammaltaimed ja Norra
Norra kiviaeg
Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.
Vaata Sammaltaimed ja Norra kiviaeg
Oederi põikkupar
Oederi põikkupar ehk oederi põiksammal (Plagiopus oederi) on kerakupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Oederi põikkupar
Olof Swartz
Olof Swartz (umbes 1810) Olof Peter Swartz (21. september 1760 Norrköping – 19. september 1818 Stockholm) oli rootsi botaanik.
Vaata Sammaltaimed ja Olof Swartz
Omolon
Omoloni asendikaart Kolõma valglas Omolon on jõgi Aasias, Kolõma jõe pikim ja parempoolne lisajõgi.
Vaata Sammaltaimed ja Omolon
Oru rändrahn
Oru rändrahn Oru rändrahn asub Tallinnas, Kadriorus Oru tänav 18 aias (Kesklinn).
Vaata Sammaltaimed ja Oru rändrahn
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Vaata Sammaltaimed ja Osmussaar
Paedophryne
Paedophryne on perekond konnasid kerakonlaste sugukonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Paedophryne
Palsamnulg
Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Sammaltaimed ja Palsamnulg
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Vaata Sammaltaimed ja Parafüleetiline rühm
Patsas
Patsas oli mullast või liivast tulease, mida varem kasutati paadis või lootsikus öise kalapüügi aegu.
Vaata Sammaltaimed ja Patsas
Põhja-roodik
Põhja-roodik (Palustriella decipiens) on tömpkaanikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Põhja-roodik
Põhjatihane
Põhjatihane (Parus montanus, sünonüüm Poecile montanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Põhjatihane
Põlismets
Poruni jõgi voolamas läbi Poruni põlismetsa Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks-kooslus), mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid.
Vaata Sammaltaimed ja Põlismets
Põlvkonnavaheldus
Põlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.
Vaata Sammaltaimed ja Põlvkonnavaheldus
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Vaata Sammaltaimed ja Pedosfäär
Peekersammal
Peekersammal (Chiloscyphus) on maakarikaliste sugukonda kuuluv sammalde perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Peekersammal
Perssoni lõhiksammal
Perssoni lõhiksammal (Lophozia perssonii) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Perssoni lõhiksammal
Pisisamblalised
Pisisamblalised (Pottiaceae) on lehtsammalde klassi kuuluv sugukond.
Vaata Sammaltaimed ja Pisisamblalised
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Vaata Sammaltaimed ja Polaaralad
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Vaata Sammaltaimed ja Primaarproduktsioon
Prints Charlesi saar
Prints Charlesi saare asendikaart Prints Charlesi saar (inglise keeles Prince Charles Island) on Kanadale Nunavutti kuuluv asustamata saar Foxe'i meres.
Vaata Sammaltaimed ja Prints Charlesi saar
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Vaata Sammaltaimed ja Punane raamat
Punarind
Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Punarind
Raba-kaksikhammas
Raba-kaksikhammas (Dicranum bergeri) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Raba-kaksikhammas
Rabahani
Rabahani (Anser fabalis) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Rabahani
Repneauk
Repneauk (ka räpnaauk, Lõuna-Eestis vinguauk või paja) oli avaus majaseina ülaosas, mille kaudu juhiti ruumist välja ving ning suits.
Vaata Sammaltaimed ja Repneauk
Riktsialised
Riktsialised (Ricciaceae) on sammaltaimede (või helviksammaltaimede) hõimkonda kuuluv sammalde sugukond.
Vaata Sammaltaimed ja Riktsialised
Risoid
Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.
Vaata Sammaltaimed ja Risoid
Robert Brown
Robert Brown Robert Brown (21. detsember 1773 Montrose (Šotimaa) – 10. juuni 1858 London) oli šoti botaanik.
Vaata Sammaltaimed ja Robert Brown
Roheline jalghänd
Roheline jalghänd (Sminthurus viridis) hooghännaliste seltsi kuuluv loomaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Roheline jalghänd
Roheline kaksikhammas
Roheline kaksikhammas Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Roheline kaksikhammas
Rohevint
Rohevint (Chloris chloris) on linnuliik vintlaste sugukonnast rohevindi perekonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Rohevint
Rood-lesiksammal
Rood-lesiksammal Austrias Rood-lesiksammal (Pseudoleskeella nervosa) on samblaliik kerasamblaliste sugukonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Rood-lesiksammal
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Vaata Sammaltaimed ja Saarnaki laid
Sale katiksammal
Sale katiksammal (Pterogonium gracile) on hiissamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Sale katiksammal
Sale lühikupar
Sale lühikupar (Brachythecium salebrosum) on samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Sale lühikupar
Salu-lehelind
Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on põõsalindlaste sugukonda lehelinnu perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Salu-lehelind
Samblikuained
Samblikuained on sekundaarsed metaboliidid, mida sambliku seenkomponent toodab fotobiondi fotosünteesitud süsivesikutest.
Vaata Sammaltaimed ja Samblikuained
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Sammaltaimed ja Samblikud
Sarnas-lehiksammal
Kloroplastid sarnas-lehiksambla rakkudes Sarnas-lehiksammal (Plagiomnium affine) on tähtsamblaliste sugukonda lehiksambla perekonda kuuluv liik sammaltaimi.
Vaata Sammaltaimed ja Sarnas-lehiksammal
Süstjas skapaania
Süstjas skapaania (Scapania apiculata) on skapaanialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Süstjas skapaania
Sõnn (märk)
Sõnni sümboli moodustavad sõnni pea ja sarved, mis tähistavad selle tähemärgi jõudu ja otsusekindlust Sõnn (ladina keeles Taurus) (♉) on teine sodiaagimärk.
Vaata Sammaltaimed ja Sõnn (märk)
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Vaata Sammaltaimed ja Seemnetaimed
Seensammal
Seensammal (Cryptothallus mirabilis) on liik samblaid, kellel puudub klorofüll.
Vaata Sammaltaimed ja Seensammal
Sigipung
Metslaugu sigipungad Sigipung on mõnede kõrgemate taimede ja mõnede sammaltaimede paljunemisorgan.
Vaata Sammaltaimed ja Sigipung
Sinisammal
Sinisammal Lungaus, Austrias Sinisammal (Saelania glaucescens) on jõhvsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Sinisammal
Sinitihane
Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus) on tihaslaste sugukonda tihase perekonda kuuluv lind.
Vaata Sammaltaimed ja Sinitihane
Sirbik
Sirbik (Drepanocladus) on lehtsammalde klassi ja tömpkaanikuliste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Sirbik
Sjuøyane
Saarestiku kaart Sjuøyane ('Seitse saart') on saarestik Teravmägede põhjaosas, Norra kõige põhjapoolsem saarterühm.
Vaata Sammaltaimed ja Sjuøyane
Soo-kaksikhammas
Soo-kaksikhammas (Dicranum bonjeanii) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Soo-kaksikhammas
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Sammaltaimed ja Soontaimed
Soonteta taimed
Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).
Vaata Sammaltaimed ja Soonteta taimed
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Vaata Sammaltaimed ja Sporofüüt
Stolbovoi saar
Stolbovoi saar (vene остров Столбовой) on piklik ja kitsas saar Põhja-Jäämere Laptevite meres, Ljahhovi saarte kõige läänepoolsem saar.
Vaata Sammaltaimed ja Stolbovoi saar
Sulgrakk
kutiikula mikroskoobi all. Sulgrakud on hästi näha. Sulgrakkudeks nimetatakse taimede spetsialiseerunud rakke, mis paaridena ääristavad õhulõhesid.
Vaata Sammaltaimed ja Sulgrakk
Suur kaksikhammas
Suur kaksikhammas (Dicranum majus) kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Suur kaksikhammas
Suur paelsammal
Suur paelsammal (Metzgeria conjugata) on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Suur paelsammal
Suur sagarsammal
Suur sagarsammal St.Gallen, Steiermark, Austrias Suur sagarsammal (Tritomaria quinquedentata) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Suur sagarsammal
Suur-Pakri
Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.
Vaata Sammaltaimed ja Suur-Pakri
Suurelehine porella
Suurelehine porella Suurelehine porella (Porella platyphylla) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Suurelehine porella
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Vaata Sammaltaimed ja Suveköök
Tahuksammal
Tahuksammal (Meesia) on perekond lehtsammaltaimi.
Vaata Sammaltaimed ja Tahuksammal
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Sammaltaimed ja Taimed
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Vaata Sammaltaimed ja Taimede loend
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Vaata Sammaltaimed ja Taimemorfoloogia
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Sammaltaimed ja Taimestik
Takenoshin Nakai
Takenoshin Nakai (jaapani keeles 中井 猛之進 Nakai Takenoshin; 27. november 1882 Gifu – 6. detsember 1952 Tōkyō) oli Jaapani botaanik.
Vaata Sammaltaimed ja Takenoshin Nakai
Tamarisk-kariksammal
Tamarisk-kariksammal Tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) on kariksamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Tamarisk-kariksammal
Tömbilehine tiivik
Tõmbilehine tiivik ehk tömbitipuline tiivik (Fissidens arnoldii) on tiivikuliste sugukonda tiiviku perekonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Tömbilehine tiivik
Tüvetutik
Tüvetutik (Orthotrichum speciosum) on tutiku perekonda kuuluv samblaliik.
Vaata Sammaltaimed ja Tüvetutik
Tõmmu pungsammal
Tõmmu pungsammal teoses "Flora Batava" Tõmmu pungsammal (Bryum neodamense) on pungsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Tõmmu pungsammal
Tenniseväljak
Tenniseväljak Tenniseväljak on tennise mängimiseks kohandatud tasane väljak.
Vaata Sammaltaimed ja Tenniseväljak
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Vaata Sammaltaimed ja Teod
Tlingitid
Tlingitite asuala Põhja-Ameerika läänerannikul Tlingiti taku hõimu pealik (umbes 1913) Tlingitid on Põhja-Ameerika indiaanirahvas, kes räägivad naa-dene keelkonda kuuluvat tlingiti keelt.
Vaata Sammaltaimed ja Tlingitid
Tsüanobiont
Tsüanobakter ''Hyella caespitosa'' sümbioosis samblikuga ''Pyrenocollema halodytes'' Tsüanobiont on tsüanobakter ehk sinivetikas, kes elab sümbioosis eukarüoodiga.
Vaata Sammaltaimed ja Tsüanobiont
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Sammaltaimed ja Tundra
Tundra vesisirbik
Tundra vesisirbik (Warnstorfia tundrae) on teravtipuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Tundra vesisirbik
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Vaata Sammaltaimed ja Tundravöönd
Turbasamblalised
Turbasamblalised (Sphagnaceae) on turbasammalde ainus sugukond, kuhu kuulub üks elusolevate liikidega perekond – turbasammal (Sphagnum).
Vaata Sammaltaimed ja Turbasamblalised
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Turbasammal
Turd-lühikupar
Turd-lühikupar (Brachythecium turgidum) on lühikupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Turd-lühikupar
Tutik
Tutik (Orthotrichum) on perekond samblaid tutikuliste sugukonnast.
Vaata Sammaltaimed ja Tutik
Ulmik
Ulmik (Hypnum) on ulmikuliste sugukonda kuuluv sammalde perekond.
Vaata Sammaltaimed ja Ulmik
Ulmikulaadsed
Ulmikulaadsed (Hypnales) on selts samblaid, mis kuulub lehtsammalde klassi, pärislehtsammalde alamklassi.
Vaata Sammaltaimed ja Ulmikulaadsed
Ulmikulised
Ulmikulised (Hypnaceae) on sugukond samblaid ulmikulaadsete seltsist.
Vaata Sammaltaimed ja Ulmikulised
Vabadussammas (Riia)
Vabadussammas Tipnev skulptuur Vabadussammas (läti keeles Brīvības piemineklis 'vabaduse monument', kõnekeeles Milda) on monument Riias Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.
Vaata Sammaltaimed ja Vabadussammas (Riia)
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Vaata Sammaltaimed ja Valgejõgi
Valvik
Harilik valvik Valvik (Leucobryum) on perekond samblaid kaksikhambaliste sugukonnas.
Vaata Sammaltaimed ja Valvik
Varamine
Varamine on palgile pikuti renni sisse raiumine või varaga joone tõmbamineEesti keele seletav sõnaraamat.
Vaata Sammaltaimed ja Varamine
Vöö
Rahvapäraseid vöösidVöö on enamasti keha keskosa (vöökoha) ümber kantav vahend, millega kinnitatakse või kaunistatakse riideid.
Vaata Sammaltaimed ja Vöö
Võõr-kõverharjak
Levikukaart Võõr-kõverharjak (Campylopus introflexus) on samblaliik, mis kuulub kõverharjaku (Campylopus) perekonda ja kaksikhambaliste (Dicranaceae) sugukonda.
Vaata Sammaltaimed ja Võõr-kõverharjak
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Vaata Sammaltaimed ja Veetaimed
Vesi-kiilsirbik
Vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum) on vesisamblaliste sugukonda kiilsirbiku perekonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Vesi-kiilsirbik
Vesi-tömptipp
Vesi-tömptipp (Calliergon megalophyllum) on teravtipuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Vesi-tömptipp
Vesisamblalised
Vesisamblalised (Fontinalaceae) on sugukond samblaid, mis kuulub ulmikulaadsete seltsi.
Vaata Sammaltaimed ja Vesisamblalised
Viierealine turbasammal
Viierealine turbasammal Viierealine turbasammal (Sphagnum quinquefarium) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Sammaltaimed ja Viierealine turbasammal
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Sammaltaimed ja Vormsi
Wulfi turbasammal
Wulfi turbasammal Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum Girgensohn) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim, mis kuulub ainsa liigina sektsiooni PolycladaMerli Nagel 2008.
Vaata Sammaltaimed ja Wulfi turbasammal
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Vaata Sammaltaimed ja Zooloogia ja Botaanika Instituut
Tuntud ka kui Bryobionta, Bryota, Brüofüüdid, Samblad, Sammal, Sammal (kasvuvorm), Sammaltaim, Sammaltaimed (kasvuvorm), Sammaltaimed sensu lato.
, Gametofüüt, Guleni vald, Hanerahu, Hang, Hanikatsi laid, Harilik kaksikhammas, Harilik karusammal, Harilik keerik, Harilik korbik, Harilik kukeseen, Harilik laanik, Harilik lõhistanukas, Harilik lumilehik, Harilik rahnik, Harilik tömpkaanik, Harilik valvik, Hädaleib, Hõralaid, Heljo Krall, Helleri ebatähtlehik, Helviksammaltaimed, Herbaarium, Herbaariumi käsiraamat, Hopen, Ilves, Inimtegevuse mõju Eesti soodele, Jääksoode arengusuunad, Jäik keerdsammal, Jõeelustik, Juus-kiilsirbik, Kahkjas tutik, Kaksikhambalised, Kaksikhammas, Kalad (märk), Kamm-kaksikhammas, Kase-kaksikhammas, Kääbik, Käharik, Kännu-kaksikhammas, Könttanukas, Küüsikloomad, Kükita suurkivi, Kõdersammaltaimed, Keeljas keerik, Keerd-kaksikhammas, Kerguelen, Kiilsirbik, Kiivertihane, Kilpsamblik, Kirdemaa, Kivi-lühikupar, Kivi-lõhiskupar, Klibuvall, Kloonimine, Koivisto saarestik, Kolõma mägismaa, Koldjas selaginell, Kolmehõlmaline batsaania, Kolmis-seligeeria, Komsomoletsi saar, Kurdõhik, Kurdsammal, Kurruline tuhmik, Kvitøya, Laanik, Lainjas kaksikhammas, Lainjas põikkupar, Langekare, Laulurästas, Läänemere taimestik, Läikiv kurdsirbik, Läikulmik, Lühikupar, Lõhiksamblalised, Lehekodarik, Leherood, Lehiksammal, Lehtsamblad, Lehtsammaltaimed, Leiti Kannukene, Leitseauk, Lendorav, Leonti Ramenski, Liik (bioloogia), Lindbergi turbasammal, Linnupesa, Loigu-turbasammal, Loimurid, Longus rippsammal, Loobu jõgi, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loopealne, Lumekirp, Maakarikas, Madal kaksikhammas, Maismaataimed, Mare Leis, Mägitundra, Mätas, Müür-nokksammal, Meklenburgi timmia, Meri-pungsammal, Metsahaldjas, Metsakäharik, Metsamajandus, Metsapõleng, Metsatüüp, Metsvint, Mollisfossen, Mudelorganism, Mulla orgaaniline aine, Must kuusk, Mustafa paša sild, Mustpea-põõsalind, Mustpeasammal, Nõmme-kaksikhammas, Nele Ingerpuu, Neppvigle, Niidukäharik, Norra, Norra kiviaeg, Oederi põikkupar, Olof Swartz, Omolon, Oru rändrahn, Osmussaar, Paedophryne, Palsamnulg, Parafüleetiline rühm, Patsas, Põhja-roodik, Põhjatihane, Põlismets, Põlvkonnavaheldus, Pedosfäär, Peekersammal, Perssoni lõhiksammal, Pisisamblalised, Polaaralad, Primaarproduktsioon, Prints Charlesi saar, Punane raamat, Punarind, Raba-kaksikhammas, Rabahani, Repneauk, Riktsialised, Risoid, Robert Brown, Roheline jalghänd, Roheline kaksikhammas, Rohevint, Rood-lesiksammal, Saarnaki laid, Sale katiksammal, Sale lühikupar, Salu-lehelind, Samblikuained, Samblikud, Sarnas-lehiksammal, Süstjas skapaania, Sõnn (märk), Seemnetaimed, Seensammal, Sigipung, Sinisammal, Sinitihane, Sirbik, Sjuøyane, Soo-kaksikhammas, Soontaimed, Soonteta taimed, Sporofüüt, Stolbovoi saar, Sulgrakk, Suur kaksikhammas, Suur paelsammal, Suur sagarsammal, Suur-Pakri, Suurelehine porella, Suveköök, Tahuksammal, Taimed, Taimede loend, Taimemorfoloogia, Taimestik, Takenoshin Nakai, Tamarisk-kariksammal, Tömbilehine tiivik, Tüvetutik, Tõmmu pungsammal, Tenniseväljak, Teod, Tlingitid, Tsüanobiont, Tundra, Tundra vesisirbik, Tundravöönd, Turbasamblalised, Turbasammal, Turd-lühikupar, Tutik, Ulmik, Ulmikulaadsed, Ulmikulised, Vabadussammas (Riia), Valgejõgi, Valvik, Varamine, Vöö, Võõr-kõverharjak, Veetaimed, Vesi-kiilsirbik, Vesi-tömptipp, Vesisamblalised, Viierealine turbasammal, Vormsi, Wulfi turbasammal, Zooloogia ja Botaanika Instituut.