Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Sammaltaimed

Index Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

222 suhted: Aasta sammal, Abstsiishape, Achille Richard, Aerofüüdid, Ahja jõgi, Aidu looduskaitseala, Aino Kalda, Albrecht Altdorfer, Allika-vesitiivik, Allikalubi, Alustaimestu, Antarktis, Ühekojaline taim, Öösorr, Õõnetuvi, Õõtsik, Õunjas bartraamia, Bathursti saar, Botaanika mõisteid, Bouvet' saar, Brüofloora, Brüoloog, Brüoloogia, Bryophyta, Corda porella, Drongolased, Eesti loodus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti samblad, Eesti taimestik, Eestis kaitstavate sammalde loend, Elu, Elutsükkel, Endofüüdid, Eos, Epifüüt, Estados, Fütobentos, Flora Danica, Fraseri nulg, Gametofüüt, Guleni vald, Hanerahu, Hang, Hanikatsi laid, Harilik karusammal, Harilik keerik, Harilik korbik, Harilik kukeseen, Harilik laanik, ..., Harilik lõhistanukas, Harilik lumilehik, Harilik rahnik, Harilik tömpkaanik, Harilik valvik, Hädaleib, Hõralaid, Helleri ebatähtlehik, Helviksammaltaimed, Herbaarium, Herbaariumi käsiraamat, Hopen, Ilves, Inimtegevuse mõju Eesti soodele, Jääksoode arengusuunad, Jäik keerdsammal, Jõeelustik, Juus-kiilsirbik, Kahkjas tutik, Kaksikhammas, Kalad (märk), Kääbik, Kähar põõsassammal, Könttanukas, Küüsikloomad, Kükita suurkivi, Kõdersammaltaimed, Keeljas keerik, Kerguelen, Kiilsirbik, Kiivertihane, Kilpsamblik, Kirdemaa, Kivi-lühikupar, Kivi-lõhiskupar, Klibuvall, Kloonimine, Kolõma mägismaa, Kolmehõlmaline batsaania, Kolmis-seligeeria, Komsomoletsi saar, Kurdõhik, Kurdsammal, Kurruline tuhmik, Kvitøya, Laanik, Lainjas põikkupar, Langekare, Laulurästas, Läänemere taimestik, Läikiv kurdsirbik, Läikulmik, Leherood, Lehiksammal, Lehtsamblad, Lehtsammaltaimed, Leiti Kannukene, Lendorav, Leonti Ramenski, Liik (bioloogia), Lindbergi turbasammal, Linnupesa, Loigu-turbasammal, Loimurid, Longus rippsammal, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loopealne, Mare Leis, Mägitundra, Mätas, Müür-nokksammal, Meklenburgi timmia, Meri-pungsammal, Metsahaldjas, Metsamajandus, Metsapõleng, Metsatüüp, Metsvint, Mollisfossen, Mudelorganism, Mulla orgaaniline aine, Must kuusk, Mustafa paša sild, Mustpea-põõsalind, Mustpeasammal, Nele Ingerpuu, Neppvigle, Niidukäharik, Norra, Norra kiviaeg, Oederi põikkupar, Olof Swartz, Omolon, Oru rändrahn, Osmussaar, Paedophryne, Palsamnulg, Parafüleetiline rühm, Põhja-roodik, Põhjatihane, Põlismets, Põlvkonnavaheldus, Pedosfäär, Peekersammal, Perssoni lõhiksammal, Primaarproduktsioon, Prints Charlesi saar, Punane raamat, Punarind, Rabahani, Riktsialised, Robert Brown, Roheline hiidkupar, Roheline kaksikhammas, Rohevint, Rood-lesiksammal, Sale katiksammal, Sale lühikupar, Salu-lehelind, Samblikud, Sarnas-lehiksammal, Süstjas skapaania, Sõnn (märk), Seemnetaimed, Seensammal, Sigipung, Sinisammal, Sinitihane, Sirbik, Sjuøyane, Soontaimed, Soonteta taimed, Sporofüüt, Stolbovoi saar, Sulgjas õhik, Sulgrakk, Suur paelsammal, Suur sagarsammal, Suurelehine porella, Taimed, Taimede loend, Taimemorfoloogia, Taimestik, Takenoshin Nakai, Tamarisk-kariksammal, Tömbilehine tiivik, Tüvetutik, Tõmmu pungsammal, Teod, Tlingitid, Tsüanobiont, Tundra, Tundra vesisirbik, Tundravöönd, Turbasamblalised, Turbasammal, Turd-lühikupar, Tutik, Ulmik, Ulmikulaadsed, Ulmikulised, Vabadussammas (Riia), Valvik, Võõr-kõverharjak, Veetaimed, Vesi-kiilsirbik, Vesi-tömptipp, Vesisamblalised, Viierealine turbasammal, Vormsi, Wulfi turbasammal, Zooloogia ja Botaanika Instituut. Laienda indeks (172 rohkem) »

Aasta sammal

Aasta sammal on Eesti brüoloogide (samblasõprade) poolt valitud huvipakkuv sammal, millele aasta jooksul nii meedias kui oma tegevuses tähelepanu pöörata.

Uus!!: Sammaltaimed ja Aasta sammal · Näe rohkem »

Abstsiishape

Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).

Uus!!: Sammaltaimed ja Abstsiishape · Näe rohkem »

Achille Richard

Achille Richard Achille Richard (27. aprill 1794 Pariis – 5. oktoober 1852) oli prantsuse botaanik, mükoloog ja arst.

Uus!!: Sammaltaimed ja Achille Richard · Näe rohkem »

Aerofüüdid

Habetillandsia on aerofüüt Aerofüüdid on taimed, kes saavad eluks vajaliku vee ja toiteelemendid õhust ja vihmast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Aerofüüdid · Näe rohkem »

Ahja jõgi

Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 102,1 km, valgla 1074,3 km², langus 87 m. Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Ahja jõgi · Näe rohkem »

Aidu looduskaitseala

Must-toonekurg on praeguse Aidu looduskaitseala territooriumil pesitsenud üle 20 aasta Aidu looduskaitseala on looduskaitseala Jõgeva maakonnas Põltsamaa ja Põltsamaa valdades.

Uus!!: Sammaltaimed ja Aidu looduskaitseala · Näe rohkem »

Aino Kalda

Aino Kalda (kolleegide hulgas ka Anu Kalda, sündinud 19. augustil 1929 Tallinnas) on eesti botaanik, brüoloog; bioloogiakandidaat.

Uus!!: Sammaltaimed ja Aino Kalda · Näe rohkem »

Albrecht Altdorfer

Albrecht Altdorferi büst Albrecht Altdorfer (umbes 1480 Regensburgi lähedal – 12. veebruar 1538 Regensburg) oli saksa maalija ja vasegraveerija, Doonau koolkonna peaesindaja Lõuna-Saksamaal.

Uus!!: Sammaltaimed ja Albrecht Altdorfer · Näe rohkem »

Allika-vesitiivik

Allika-vesitiivik (Octodiceras fontanum) on tiivikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Allika-vesitiivik · Näe rohkem »

Allikalubi

Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.

Uus!!: Sammaltaimed ja Allikalubi · Näe rohkem »

Alustaimestu

Alustaimestu ehk eluskate (kasutatud ka ebakorrektset terminit alustaimestik) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad.

Uus!!: Sammaltaimed ja Alustaimestu · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Sammaltaimed ja Antarktis · Näe rohkem »

Ühekojaline taim

Hall lepp on ühekojaline taim. Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.

Uus!!: Sammaltaimed ja Ühekojaline taim · Näe rohkem »

Öösorr

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Öösorr · Näe rohkem »

Õõnetuvi

Õõnetuvi (Columba oenas) on tuvilaste sugukonda tuvi perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Õõnetuvi · Näe rohkem »

Õõtsik

Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.

Uus!!: Sammaltaimed ja Õõtsik · Näe rohkem »

Õunjas bartraamia

Õunjas bartraamia Õunjas bartraamia (Bartramia pomiformis) on kerakupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Õunjas bartraamia · Näe rohkem »

Bathursti saar

Bathursti saar (inglise Bathurst Island) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Kaug-Arktikas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Bathursti saar · Näe rohkem »

Botaanika mõisteid

Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »

Bouvet' saar

Bouvet' saar Koloreeritud mustvalge foto. 1898. Bouvet' saare asukoht Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Bouvet' saar · Näe rohkem »

Brüofloora

Brüofloora ehk sammaltaimestik on mingis paigas elavate samblaliikide kogum.

Uus!!: Sammaltaimed ja Brüofloora · Näe rohkem »

Brüoloog

Brüoloog on teadlane, kes tegeleb sammalde uurimisega ehk brüoloogiaga.

Uus!!: Sammaltaimed ja Brüoloog · Näe rohkem »

Brüoloogia

Brüoloogia ehk samblateadus on botaanika haru, mis tegeleb sammalde uurimisega.

Uus!!: Sammaltaimed ja Brüoloogia · Näe rohkem »

Bryophyta

Bryophyta on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Sammaltaimed ja Bryophyta · Näe rohkem »

Corda porella

Corda porella (Porella cordaeana) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Corda porella · Näe rohkem »

Drongolased

Drongolased (Dicruridae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Drongolased · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti jääb Ida-Euroopa lauskmaale ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Sammaltaimed ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti Loodusmuuseum

412.983x412.983px Eesti Loodusmuuseum on loodusteaduslik muuseum Tallinnas, mis asub vanalinnas aadressil Lai tänav 29a.

Uus!!: Sammaltaimed ja Eesti Loodusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti samblad

Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).

Uus!!: Sammaltaimed ja Eesti samblad · Näe rohkem »

Eesti taimestik

Küüvits. Harilik laanik. Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.

Uus!!: Sammaltaimed ja Eesti taimestik · Näe rohkem »

Eestis kaitstavate sammalde loend

Eestis on kitse alla võetud mitmed sammaltaimede liigid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Eestis kaitstavate sammalde loend · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Sammaltaimed ja Elu · Näe rohkem »

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Uus!!: Sammaltaimed ja Elutsükkel · Näe rohkem »

Endofüüdid

Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον "sees" + φυτόν "taim") on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Endofüüdid · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Sammaltaimed ja Eos · Näe rohkem »

Epifüüt

''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.

Uus!!: Sammaltaimed ja Epifüüt · Näe rohkem »

Estados

NASA pilt Estadose saarest Estados (hispaania keeles Isla de los Estados 'Staatide saar') on saar Argentina äärmises lõunaosas Tulemaa saare idaotsast Mitre poolsaarest idas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Estados · Näe rohkem »

Fütobentos

Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Fütobentos · Näe rohkem »

Flora Danica

Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.

Uus!!: Sammaltaimed ja Flora Danica · Näe rohkem »

Fraseri nulg

Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Sammaltaimed ja Fraseri nulg · Näe rohkem »

Gametofüüt

Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Gametofüüt · Näe rohkem »

Guleni vald

Guleni kirik Guleni vald on vald Norras Sogn og Fjordane maakonnas Sogne fjordi suudme lõunakaldal.

Uus!!: Sammaltaimed ja Guleni vald · Näe rohkem »

Hanerahu

Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.

Uus!!: Sammaltaimed ja Hanerahu · Näe rohkem »

Hang

Sõnnikuhark Hang ehk hark ehk vigla ehk vigel on tööriist.

Uus!!: Sammaltaimed ja Hang · Näe rohkem »

Hanikatsi laid

Hanikatsi laid on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus.

Uus!!: Sammaltaimed ja Hanikatsi laid · Näe rohkem »

Harilik karusammal

Harilik karusammal ehk käolina (Polytrichum commune) on karusambla perekonda kuuluv samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik karusammal · Näe rohkem »

Harilik keerik

Harilik keerik (Tortula ruralis) on samblaliik pisisamblaliste sugukonnast keeriku perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik keerik · Näe rohkem »

Harilik korbik

Harilik korbik (Pylaisia polyantha) on samblaliik korbiku perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik korbik · Näe rohkem »

Harilik kukeseen

Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik kukeseen · Näe rohkem »

Harilik laanik

Harilik laanik (Hylocomium splendens) on samblaliik, mis kuulub ulmikuliste sugukonda laaniku perekonda.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik laanik · Näe rohkem »

Harilik lõhistanukas

Harilik lõhistanukas Harilik lõhistanukas (varem ka harilik rahnik; Schistidium apocarpum) on samblaliik lõhistanuka perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik lõhistanukas · Näe rohkem »

Harilik lumilehik

Harilik lumilehik Harilik lumilehik (Hedwigia ciliata) on samblaliik lumilehiku perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik lumilehik · Näe rohkem »

Harilik rahnik

Harilik rahnik (Grimmia ovalis) on samblaliik rahniku perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik rahnik · Näe rohkem »

Harilik tömpkaanik

Harilik tömpkaanik (Amblystegium serpens) on samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik tömpkaanik · Näe rohkem »

Harilik valvik

Harilik valvik (Leucobryum glaucum) on sammaltaim valviku perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Harilik valvik · Näe rohkem »

Hädaleib

Hädaleib oli vanasti ikalduse- ja näljaajal tehtud leiva asendaja, mille leivaviljas oli hulgaliselt mitmeid taimi, sh samblaid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Hädaleib · Näe rohkem »

Hõralaid

Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.

Uus!!: Sammaltaimed ja Hõralaid · Näe rohkem »

Helleri ebatähtlehik

Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Helleri ebatähtlehik · Näe rohkem »

Helviksammaltaimed

Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.

Uus!!: Sammaltaimed ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »

Herbaarium

Herbaarium on kuivatatud taimede, vetikate või seente (fungaarium) teaduslik või õppeotstarbeline kollektsioon, mille ülesandeks neid säilitada äratuntaval ja vaadeldaval viisil.

Uus!!: Sammaltaimed ja Herbaarium · Näe rohkem »

Herbaariumi käsiraamat

"Herbaariumi käsiraamat" on Eestis 2015.

Uus!!: Sammaltaimed ja Herbaariumi käsiraamat · Näe rohkem »

Hopen

350px Hopeni meteoroloogiajaam Hopen on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas, umbes 185 km kaugusel Lääne-Teravmägede lõunatipust idas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Hopen · Näe rohkem »

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Ilves · Näe rohkem »

Inimtegevuse mõju Eesti soodele

Inimtegevuse mõju Eesti soodele on olnud pikaajaline, kuid eriti tugev alates 19.

Uus!!: Sammaltaimed ja Inimtegevuse mõju Eesti soodele · Näe rohkem »

Jääksoode arengusuunad

Jääksoode arengusuunad on võimalik jagada kaheksasse looduslikku või poollooduslikku rühma (nt osaliselt kinni aetud või tammitatud kraavide puhul) lähtudes hüdromorfoloogilistest parameetritest.

Uus!!: Sammaltaimed ja Jääksoode arengusuunad · Näe rohkem »

Jäik keerdsammal

Jäik keerdsammal (Tortella rigens) on pisisamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Jäik keerdsammal · Näe rohkem »

Jõeelustik

Jõeelustik ehk potamobios on vooluveekogude taimestik ja loomastikViktor Masing.

Uus!!: Sammaltaimed ja Jõeelustik · Näe rohkem »

Juus-kiilsirbik

Juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) on vesisamblaliste sugukonda, kiilsirbiku perekonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Juus-kiilsirbik · Näe rohkem »

Kahkjas tutik

Kahkjas tutik (Orthotrichum pallens) on tutiku perekonda kuuluv samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kahkjas tutik · Näe rohkem »

Kaksikhammas

Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kaksikhammas · Näe rohkem »

Kalad (märk)

Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (lad. k. pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kalad (märk) · Näe rohkem »

Kääbik

Kääbik võib viidata mitmele mõistele.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kääbik · Näe rohkem »

Kähar põõsassammal

Kähar põõsassammal Kähar põõsassammal (Thamnobryum alopecurum) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kähar põõsassammal · Näe rohkem »

Könttanukas

Könttanukas ehk könt-tanukas (Encalypta mutica) on tanukaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Könttanukas · Näe rohkem »

Küüsikloomad

Küüsikloomad ehk onühhofoorid (Onychophora) on loomade hõimkond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Küüsikloomad · Näe rohkem »

Kükita suurkivi

Kükita suurkivi on kaitsealune rändrahn.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kükita suurkivi · Näe rohkem »

Kõdersammaltaimed

Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta) on soonteta taimede hõimkond, kes on ehituselt samblad.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kõdersammaltaimed · Näe rohkem »

Keeljas keerik

Keeljas keerik (Tortula lingulata) on pisisamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Keeljas keerik · Näe rohkem »

Kerguelen

Kergueleni kaart Saarestiku asukoht Maastik Kergueleni saarekapsas koos patagoonia oganuppudega Commersoni delfiin Kuningpingviinid Kerguelen ehk Kergueleni saared on Prantsusmaale kuuluv saarestik India ookeani lõunaosas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kerguelen · Näe rohkem »

Kiilsirbik

Kiilsirbik (Dichelyma) on perekond samblaid, mis kuulub vesisamblaliste sugukonda.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kiilsirbik · Näe rohkem »

Kiivertihane

Kiivertihane Kiivertihane (Parus holsti) on tihaslaste sugukonda tihase perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kiivertihane · Näe rohkem »

Kilpsamblik

Kilpsamblik (Peltigera) on suursamblike hulka kuuluv samblike perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kilpsamblik · Näe rohkem »

Kirdemaa

Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kirdemaa · Näe rohkem »

Kivi-lühikupar

Kivi-lühikupar (Brachythecium populeum) on samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kivi-lühikupar · Näe rohkem »

Kivi-lõhiskupar

Kivi-lõhiskupar Kivi-lõhiskupar (Andreaea rupestris) on lõhiskupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kivi-lõhiskupar · Näe rohkem »

Klibuvall

Klibuvall Kassaril. Klibuvall on rannavall, mis koosneb valdavalt klibust.

Uus!!: Sammaltaimed ja Klibuvall · Näe rohkem »

Kloonimine

Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn), mis tähendab oksake) on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kloonimine · Näe rohkem »

Kolõma mägismaa

Kolõma mäestik Kolõma mägismaa ehk Gedan ehk Gõdan (vene keeles Колымское нагорье ehk Гедан ehk Гыдан) on mägismaa Venemaa kirdeosas Kirde-Siberis peamiselt Magadani oblasti territooriumil.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kolõma mägismaa · Näe rohkem »

Kolmehõlmaline batsaania

Kolmehõlmaline batsaania Kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata) on soomikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kolmehõlmaline batsaania · Näe rohkem »

Kolmis-seligeeria

Kolmis-seligeeria (Seligeria patula) on seligeerialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kolmis-seligeeria · Näe rohkem »

Komsomoletsi saar

Komsomoletsi saar Komsomolets (vene остров Комсомолец) on saar Põhja-Jäämeres, Severnaja Zemlja saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Sammaltaimed ja Komsomoletsi saar · Näe rohkem »

Kurdõhik

Kurdõhik Kurdõhik (Neckera crispa) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kurdõhik · Näe rohkem »

Kurdsammal

Kurdsammal Kurdsammal (Rhytidium rugosum) on Rhytidiaceae sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kurdsammal · Näe rohkem »

Kurruline tuhmik

Kurruline tuhmik (Anomodon rugelii) on Anomodontaceae sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kurruline tuhmik · Näe rohkem »

Kvitøya

Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.

Uus!!: Sammaltaimed ja Kvitøya · Näe rohkem »

Laanik

Laanik (Hylocomium) on perekond samblaid laanikuliste (Hylocomiaceae) sugukonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Laanik · Näe rohkem »

Lainjas põikkupar

Lainjas põikkupar Lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum) on põikkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Lainjas põikkupar · Näe rohkem »

Langekare

Langekare asukoha kaart Langekare on 1,2 hektari suurune laid Hiiumaast kagus ning Heinlaiust 3 kilomeetrit lõunas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Langekare · Näe rohkem »

Laulurästas

Laulurästas (Turdus philomelos) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Laulurästas · Näe rohkem »

Läänemere taimestik

Läänemere taimestik on Läänemere meretaimestiku floristiline koosseis.

Uus!!: Sammaltaimed ja Läänemere taimestik · Näe rohkem »

Läikiv kurdsirbik

Läikiv kurdsirbik Läikiv kurdsammal (Hamatocaulis vernicosus) on Calliergonaceae sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Läikiv kurdsirbik · Näe rohkem »

Läikulmik

Läikulmik ehk läik-ulmik (Hypnum cupressiforme) on ulmikuliste sugukonda ulmiku perekonda kuuluv samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Läikulmik · Näe rohkem »

Leherood

Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.

Uus!!: Sammaltaimed ja Leherood · Näe rohkem »

Lehiksammal

Lehiksammal (Plagiomnium) on tähtsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Lehiksammal · Näe rohkem »

Lehtsamblad

Lehtsamblad (Bryopsida) on lehtsammaltaimede hõimkonna liigirikkaim klass: siia kuulub umbes 95% sammaltaimedest.

Uus!!: Sammaltaimed ja Lehtsamblad · Näe rohkem »

Lehtsammaltaimed

Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.

Uus!!: Sammaltaimed ja Lehtsammaltaimed · Näe rohkem »

Leiti Kannukene

Leiti Kannukene (sündinud 6. juulil 1939) on eesti brüoloog (sammalde uurija).

Uus!!: Sammaltaimed ja Leiti Kannukene · Näe rohkem »

Lendorav

Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.

Uus!!: Sammaltaimed ja Lendorav · Näe rohkem »

Leonti Ramenski

Leonti Ramenski Leonti Grigorjevitš Ramenski (vene keeles Леонтий Григорьевич Раменский) (18. juuni 1884 Peterburi – 27. jaanuar 1953 Moskva) oli NSV Liidu botaanik ja ökoloog.

Uus!!: Sammaltaimed ja Leonti Ramenski · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Sammaltaimed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Lindbergi turbasammal

Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Lindbergi turbasammal · Näe rohkem »

Linnupesa

Musträsta pesa Linnupesa on ehitis (tihti linnu enda poolt tehtud), kuhu lind saab turvaliselt muneda oma munad, neid haududa ja kasvatada oma järglasi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Linnupesa · Näe rohkem »

Loigu-turbasammal

Loigu-turbasammal (Sphagnum inundatum) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Loigu-turbasammal · Näe rohkem »

Loimurid

Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Loimurid · Näe rohkem »

Longus rippsammal

Longus rippsammal Longus rippsammal (Antitrichia curtipendula) on hiissamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Longus rippsammal · Näe rohkem »

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.

Uus!!: Sammaltaimed ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark. Loopealne Saaremaal, Atlas. Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Sammaltaimed ja Loopealne · Näe rohkem »

Mare Leis

Mare Leis (sünninimi Mare Võrk; sündinud 14. oktoobril 1951) on eesti brüoloog (sammalde uurija).

Uus!!: Sammaltaimed ja Mare Leis · Näe rohkem »

Mägitundra

Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mägitundra · Näe rohkem »

Mätas

Mätas on väikesel maa-alal (mikroreljeefil) taimedest vm.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mätas · Näe rohkem »

Müür-nokksammal

Müür-nokksammal Müür-nokksammal (Rhynchostegium murale) on lühikupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Müür-nokksammal · Näe rohkem »

Meklenburgi timmia

Meklenburgi timmia Meklenburgi timmia (Timmia megapolitana) on timmialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Meklenburgi timmia · Näe rohkem »

Meri-pungsammal

Meri-pungsammal (Bryum marratii) on pungsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Meri-pungsammal · Näe rohkem »

Metsahaldjas

Metsahaldjas on eesti mütoloogias inimese (metsavana), looma või linnu kujul esinev metsaga seotud haldjas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Metsahaldjas · Näe rohkem »

Metsamajandus

Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.

Uus!!: Sammaltaimed ja Metsamajandus · Näe rohkem »

Metsapõleng

Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.

Uus!!: Sammaltaimed ja Metsapõleng · Näe rohkem »

Metsatüüp

Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Metsatüüp · Näe rohkem »

Metsvint

Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta. Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Metsvint · Näe rohkem »

Mollisfossen

Mollisfossen sügisel Mollisfossen (põhjasaami Mollešgorži, tuntud ka nimedega Mallesfossen, Mollijus) on juga Tromsi maakonnas Nordreisa vallas Reisa rahvuspargis Norras.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mollisfossen · Näe rohkem »

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mudelorganism · Näe rohkem »

Mulla orgaaniline aine

Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »

Must kuusk

Must kuusk (Picea mariana) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Must kuusk · Näe rohkem »

Mustafa paša sild

Mustafa paša sild (bulgaaria keeles Мост на Мустафа паша, ka Старият мост, 'vana sild') on Maritsa jõge ületav kaarsild Lõuna-Bulgaarias Svilengradis.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mustafa paša sild · Näe rohkem »

Mustpea-põõsalind

Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »

Mustpeasammal

Mustpeasammal (Catoscopium nigritum) on mustpeasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Mustpeasammal · Näe rohkem »

Nele Ingerpuu

Nele Ingerpuu (sünninimi Nele Laasimer; sündinud 29. märtsil 1954) on eesti brüoloog (sammalde uurija).

Uus!!: Sammaltaimed ja Nele Ingerpuu · Näe rohkem »

Neppvigle

Neppvigle (Limnodromus) on kolme liigiga perekond kurvitsaliste seltsist.

Uus!!: Sammaltaimed ja Neppvigle · Näe rohkem »

Niidukäharik

Niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) on Eestis tavaline liik samblaid laanikuliste sugukonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Niidukäharik · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Sammaltaimed ja Norra · Näe rohkem »

Norra kiviaeg

Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.

Uus!!: Sammaltaimed ja Norra kiviaeg · Näe rohkem »

Oederi põikkupar

Oederi põikkupar ehk oederi põiksammal (Plagiopus oederi) on kerakupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Oederi põikkupar · Näe rohkem »

Olof Swartz

Olof Swartz (umbes 1810) Olof Peter Swartz (21. september 1760 Norrköping – 19. september 1818 Stockholm) oli rootsi botaanik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Olof Swartz · Näe rohkem »

Omolon

Omoloni asendikaart Kolõma valglas Omolon on jõgi Aasias, Kolõma jõe pikim ja parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Omolon · Näe rohkem »

Oru rändrahn

Oru rändrahn asub Tallinnas, Kadriorus Oru tänav 18 aias (Kesklinn).

Uus!!: Sammaltaimed ja Oru rändrahn · Näe rohkem »

Osmussaar

Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Osmussaar · Näe rohkem »

Paedophryne

Paedophryne on perekond konnasid kerakonlaste sugukonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Paedophryne · Näe rohkem »

Palsamnulg

Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Sammaltaimed ja Palsamnulg · Näe rohkem »

Parafüleetiline rühm

linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.

Uus!!: Sammaltaimed ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »

Põhja-roodik

Põhja-roodik (Palustriella decipiens) on tömpkaanikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Põhja-roodik · Näe rohkem »

Põhjatihane

Põhjatihane (Parus montanus, sünonüüm Poecile montanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Põhjatihane · Näe rohkem »

Põlismets

Poruni jõgi voolamas läbi Poruni põlismetsa Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks-kooslus), mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Põlismets · Näe rohkem »

Põlvkonnavaheldus

Põlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.

Uus!!: Sammaltaimed ja Põlvkonnavaheldus · Näe rohkem »

Pedosfäär

Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.

Uus!!: Sammaltaimed ja Pedosfäär · Näe rohkem »

Peekersammal

Peekersammal (Chiloscyphus) on maakarikaliste sugukonda kuuluv sammalde perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Peekersammal · Näe rohkem »

Perssoni lõhiksammal

Perssoni lõhiksammal (Lophozia perssonii) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Perssoni lõhiksammal · Näe rohkem »

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal. Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Uus!!: Sammaltaimed ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »

Prints Charlesi saar

Prints Charlesi saare asendikaart Prints Charlesi saar (inglise keeles Prince Charles Island) on Kanadale Nunavutti kuuluv asustamata saar Foxe'i meres.

Uus!!: Sammaltaimed ja Prints Charlesi saar · Näe rohkem »

Punane raamat

Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.

Uus!!: Sammaltaimed ja Punane raamat · Näe rohkem »

Punarind

Punarind valge ukse taustal Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Punarind · Näe rohkem »

Rabahani

Rabahani (Anser fabalis) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Rabahani · Näe rohkem »

Riktsialised

Riktsialised (Ricciaceae) on sammaltaimede (või helviksammaltaimede) hõimkonda kuuluv sammalde sugukond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Riktsialised · Näe rohkem »

Robert Brown

Robert Brown Robert Brown (21. detsember 1773 Montrose (Šotimaa) – 10. juuni 1858 London) oli šoti botaanik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Robert Brown · Näe rohkem »

Roheline hiidkupar

Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Roheline hiidkupar · Näe rohkem »

Roheline kaksikhammas

Roheline kaksikhammas Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Roheline kaksikhammas · Näe rohkem »

Rohevint

Rohevint (Carduelis chloris) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Rohevint · Näe rohkem »

Rood-lesiksammal

Rood-lesiksammal (Pseudoleskeella nervosa) on samblaliik kerasamblaliste sugukonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Rood-lesiksammal · Näe rohkem »

Sale katiksammal

Sale katiksammal (Pterogonium gracile) on hiissamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sale katiksammal · Näe rohkem »

Sale lühikupar

Sale lühikupar (Brachythecium salebrosum) on samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sale lühikupar · Näe rohkem »

Salu-lehelind

Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on põõsalindlaste sugukonda lehelinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Salu-lehelind · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Sammaltaimed ja Samblikud · Näe rohkem »

Sarnas-lehiksammal

Kloroplastid sarnas-lehiksambla rakkudes Sarnas-lehiksammal (Plagiomnium affine) on tähtsamblaliste sugukonda lehiksambla perekonda kuuluv liik sammaltaimi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sarnas-lehiksammal · Näe rohkem »

Süstjas skapaania

Süstjas skapaania (Scapania apiculata) on skapaanialiste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Süstjas skapaania · Näe rohkem »

Sõnn (märk)

Sõnni sümboli moodustavad sõnni pea ja sarved, mis tähistavad selle tähemärgi jõudu ja otsusekindlust Sõnn (lad. k. Taurus) (♉) on teine sodiaagimärk.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sõnn (märk) · Näe rohkem »

Seemnetaimed

Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.

Uus!!: Sammaltaimed ja Seemnetaimed · Näe rohkem »

Seensammal

Seensammal (Cryptothallus mirabilis) on liik samblaid, kellel puudub klorofüll.

Uus!!: Sammaltaimed ja Seensammal · Näe rohkem »

Sigipung

Metslaugu sigipungad Sigipung on mõnede kõrgemate taimede ja mõnede sammaltaimede paljunemisorgan.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sigipung · Näe rohkem »

Sinisammal

Sinisammal (Saelania glaucescens) on Ditrichaceae sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sinisammal · Näe rohkem »

Sinitihane

Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus) on tihaslaste sugukonda tihase perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sinitihane · Näe rohkem »

Sirbik

Sirbik (Drepanocladus) on lehtsammalde klassi ja tömpkaanikuliste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sirbik · Näe rohkem »

Sjuøyane

Saarestiku kaart Sjuøyane ('Seitse saart') on saarestik Teravmägede põhjaosas, Norra kõige põhjapoolsem saarterühm.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sjuøyane · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Sammaltaimed ja Soontaimed · Näe rohkem »

Soonteta taimed

Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).

Uus!!: Sammaltaimed ja Soonteta taimed · Näe rohkem »

Sporofüüt

Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sporofüüt · Näe rohkem »

Stolbovoi saar

Stolbovoi saare asukoht Stolbovoi saare asukoht Stolbovoi saar (vene остров Столбовой) on piklik ja kitsas saar Põhja-Jäämere Laptevite meres, Ljahhovi saarte kõige läänepoolsem saar.

Uus!!: Sammaltaimed ja Stolbovoi saar · Näe rohkem »

Sulgjas õhik

Sulgjas õhik Sulgjas õhik (Neckera pennata) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sulgjas õhik · Näe rohkem »

Sulgrakk

Lehe kutiikula mikroskoobi all. Sulgrakud on hästi näha. Sulgrakkudeks nimetatakse spetsialiseerunud rakke, mis paaridena ääristavad õhulõhesid.

Uus!!: Sammaltaimed ja Sulgrakk · Näe rohkem »

Suur paelsammal

Suur paelsammal (Metzgeria conjugata) on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Suur paelsammal · Näe rohkem »

Suur sagarsammal

Suur sagarsammal (Tritomaria quinquedentata) on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Suur sagarsammal · Näe rohkem »

Suurelehine porella

Suurelehine porella Suurelehine porella (Porella platyphylla) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Suurelehine porella · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Sammaltaimed ja Taimed · Näe rohkem »

Taimede loend

Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.

Uus!!: Sammaltaimed ja Taimede loend · Näe rohkem »

Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia. Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

Uus!!: Sammaltaimed ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Sammaltaimed ja Taimestik · Näe rohkem »

Takenoshin Nakai

Takenoshin Nakai (jaapani keeles 中井 猛之進, Nakai Takenoshin; 27. november 1882 Gifu – 6. detsember 1952 Tōkyō) oli Jaapani botaanik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Takenoshin Nakai · Näe rohkem »

Tamarisk-kariksammal

Tamarisk-kariksammal Tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) on kariksamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tamarisk-kariksammal · Näe rohkem »

Tömbilehine tiivik

Tõmbilehine tiivik ehk tömbitipuline tiivik (Fissidens arnoldii) on tiivikuliste sugukonda tiiviku perekonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tömbilehine tiivik · Näe rohkem »

Tüvetutik

Tüvetutik (Orthotrichum speciosum) on tutiku perekonda kuuluv samblaliik.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tüvetutik · Näe rohkem »

Tõmmu pungsammal

Tõmmu pungsammal (Bryum neodamense) on pungsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tõmmu pungsammal · Näe rohkem »

Teod

Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

Uus!!: Sammaltaimed ja Teod · Näe rohkem »

Tlingitid

Tlingitite asuala Põhja-Ameerika läänerannikul Tlingiti taku hõimu pealik (umbes 1913) Tlingitid on Põhja-Ameerika indiaani rahvas, kes räägivad naa-dene keelkonda kuuluvat tlingiti keelt.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tlingitid · Näe rohkem »

Tsüanobiont

Tsüanobakter ''Hyella caespitosa'' sümbioosis samblikuga ''Pyrenocollema halodytes'' Tsüanobiont on tsüanobakter ehk sinivetikas, kes elab sümbioosis eukarüoodiga.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tsüanobiont · Näe rohkem »

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tundra · Näe rohkem »

Tundra vesisirbik

Tundra vesisirbik (Warnstorfia tundrae) on Calliergonaceae sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tundra vesisirbik · Näe rohkem »

Tundravöönd

Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tundravöönd · Näe rohkem »

Turbasamblalised

Turbasamblalised (Sphagnaceae) on turbasammalde ainus sugukond, kuhu kuulub üks elusolevate liikidega perekond – turbasammal (Sphagnum).

Uus!!: Sammaltaimed ja Turbasamblalised · Näe rohkem »

Turbasammal

Turbasammal (valgesammal, rabasammal) ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Turbasammal · Näe rohkem »

Turd-lühikupar

Turd-lühikupar (Brachythecium turgidum) on lühikupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Turd-lühikupar · Näe rohkem »

Tutik

Tutik (Orthotrichum) on perekond samblaid tutikuliste sugukonnast.

Uus!!: Sammaltaimed ja Tutik · Näe rohkem »

Ulmik

Läikulmik (''Hypnum cupressiforme'') Ulmik (Hypnum) on ulmikuliste sugukonda kuuluv sammalde perekond.

Uus!!: Sammaltaimed ja Ulmik · Näe rohkem »

Ulmikulaadsed

Ulmikulaadsed (Hypnales) on selts samblaid, mis kuulub lehtsammalde klassi, pärislehtsammalde alamklassi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Ulmikulaadsed · Näe rohkem »

Ulmikulised

Ulmikulised (Hypnaceae) on sugukond samblaid ulmikulaadsete seltsist.

Uus!!: Sammaltaimed ja Ulmikulised · Näe rohkem »

Vabadussammas (Riia)

250px Vabadussammas (läti keeles Brīvības piemineklis 'vabaduse monument', kõnekeeles Milda) on monument Riias Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.

Uus!!: Sammaltaimed ja Vabadussammas (Riia) · Näe rohkem »

Valvik

Valvik (Leucobryum) on perekond samblaid kaksikhambalaadsete seltsis.

Uus!!: Sammaltaimed ja Valvik · Näe rohkem »

Võõr-kõverharjak

Võõr-kõverharjak (Campylopus introflexus) on samblaliik, mis kuulub kõverharjaku (Campylopus) perekonda ja kaksikhambaliste (Dicranaceae) sugukonda.

Uus!!: Sammaltaimed ja Võõr-kõverharjak · Näe rohkem »

Veetaimed

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.

Uus!!: Sammaltaimed ja Veetaimed · Näe rohkem »

Vesi-kiilsirbik

Vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum) on vesisamblaliste sugukonda kiilsirbiku perekonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Vesi-kiilsirbik · Näe rohkem »

Vesi-tömptipp

Vesi-tömptipp (Calliergon megalophyllum) on Calliergonaceae sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Vesi-tömptipp · Näe rohkem »

Vesisamblalised

Vesisamblalised (Fontinalaceae) on sugukond samblaid, mis kuulub ulmikulaadsete seltsi.

Uus!!: Sammaltaimed ja Vesisamblalised · Näe rohkem »

Viierealine turbasammal

Viierealine turbasammal Viierealine turbasammal (Sphagnum quinquefarium) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Viierealine turbasammal · Näe rohkem »

Vormsi

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.

Uus!!: Sammaltaimed ja Vormsi · Näe rohkem »

Wulfi turbasammal

Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) on turbasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.

Uus!!: Sammaltaimed ja Wulfi turbasammal · Näe rohkem »

Zooloogia ja Botaanika Instituut

Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.

Uus!!: Sammaltaimed ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bryobionta, Bryota, Brüofüüdid, Samblad, Sammal, Sammal (kasvuvorm), Sammaltaim, Sammaltaimed (kasvuvorm), Sammaltaimed sensu lato.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »