Sisukord
23 suhted: Balkani sõjad, Berliini kongress, Berliini leping (1878), Bosnia ja Hertsegoviina, Budapesti 1877. aasta kokkulepe, Bulgaaria Kuningriik, Bulgaaria vürstiriik, Doğubeyazıt, Esimene Balkani sõda, Iğdır, Kars, Montenegro vürstiriik, Osmanite sõjad Euroopas, Rahulepingute loend, Reichstadti lepe, Teine Balkani sõda, Tringe Smajli, Vassili Vereštšagin, Vene-Türgi sõda (1877–1878), Venemaa Keisririik, 19. sajand, 24. veebruar, 3. märts.
Balkani sõjad
Balkani sõjad (türgi: Balkan Savaşları, sõna-sõnalt 'Balkani sõjad', või Balkan Faciası, mis tähendab 'Balkani tragöödia') koosnesid kahest konfliktist, mis leidsid Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel aset aastatel 1912 ja 1913.
Vaata San Stefano leping ja Balkani sõjad
Berliini kongress
Riigikantseleis 13. juulil. Otto von Bismarcki kõrval on Gyula Andrássy ja Pjotr Šuvalov; vasakus ääres on Alajos Károlyi, Aleksandr Gortšakov ja Benjamin Disraeli Berliini kongress (13. juuni – 13. juuli 1878) oli selle aja maailma suurte jõudude (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria-Ungari, Itaalia, Preisimaa ja Osmanite riigi) esindajate ja ka nelja Balkani poolsaare riigi esindajate (Kreeka, Rumeenia, Serbia ja Montenegro) tippkohtumine, mille eesmärk oli panna paika 1877-1878 Vene-Türgi sõja järgsed piirid Balkani poolsaarel.
Vaata San Stefano leping ja Berliini kongress
Berliini leping (1878)
Kagu-Euroopa pärast Berliini kongressi Berliini leping oli Berliini kongressi (13. juuni – 13. juuli 1878) viimane faas.
Vaata San Stefano leping ja Berliini leping (1878)
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata San Stefano leping ja Bosnia ja Hertsegoviina
Budapesti 1877. aasta kokkulepe
Osmanite riik ja selle mõjualad Kagu-Euroopas. Viinis valminud etnograafiline kaart 1877. aastast Budapesti konventsioon (saksa keeles Budapester Vertrag, vene keeles Будапештская конвенция) oli Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi vahel 1877.
Vaata San Stefano leping ja Budapesti 1877. aasta kokkulepe
Bulgaaria Kuningriik
Bulgaaria kuningriik (ka Bulgaaria tsaaririik ja Kolmas Bulgaaria tsaaririik) oli konstitutsiooniline monarhia, mis loodi 22.
Vaata San Stefano leping ja Bulgaaria Kuningriik
Bulgaaria vürstiriik
Bulgaaria vürstiriik (bulgaaria: Княжество България) oli de facto sõltumatu ja de jure vasallriik Osmanite riigi süseräniteedi all.
Vaata San Stefano leping ja Bulgaaria vürstiriik
Doğubeyazıt
Doğubeyazıt (ka Doğubayazıt, armeenia Պայազատ, kurdi Bazîd) on linn Türgis Ağrı provintsis, Doğubeyazıti ringkonna halduskeskus.
Vaata San Stefano leping ja Doğubeyazıt
Esimene Balkani sõda
Esimene Balkani sõda (bulgaaria: Балканска война, kreeka: Α΄ Βαλκανικός πόλεμος, serbia: Први балкански рат (Prvi Balkanski rat), türgi: Birinci Balkan Savaşı) kestis oktoobrist 1912 maini 1913 ja koosnes Balkani Liidu (Bulgaaria, Serbia, Kreeka ja Montenegro) tegevustest Osmanite riigi vastu.
Vaata San Stefano leping ja Esimene Balkani sõda
Iğdır
Iğdır on linn Türgi kirdeosas, Iğdıri provintsi keskus.
Vaata San Stefano leping ja Iğdır
Kars
thumb Kars on linn Türgi kirdeosas Ida-Anatoolia regioonis, Karsi provintsi keskus.
Vaata San Stefano leping ja Kars
Montenegro vürstiriik
Montenegro vürstiriik (serbia: Књажевина Црнa Горa / Knjaževina Crna Gora) oli endine riik Kagu-Euroopas, mis eksisteeris 13.
Vaata San Stefano leping ja Montenegro vürstiriik
Osmanite sõjad Euroopas
Osmanite armee piirab Viini, Frans Geffels Osmanite sõjad Euroopas olid rida relvakonflikte Osmanite riigi ja erinevate Euroopa riikide vahel alates hiliskeskajast kuni 20.
Vaata San Stefano leping ja Osmanite sõjad Euroopas
Rahulepingute loend
Rahulepingute loend loetleb rahulepinguid.
Vaata San Stefano leping ja Rahulepingute loend
Reichstadti lepe
Schloß Reichstadt praeguses Zákupys Tšehhias; litograafia aastast 1853. Reichstadti lepe oli 1876.
Vaata San Stefano leping ja Reichstadti lepe
Teine Balkani sõda
Teine Balkani sõda oli konflikt, mis puhkes, kui Bulgaaria, rahulolematu oma Esimese Balkani sõja saagi üle, ründas 16./29.
Vaata San Stefano leping ja Teine Balkani sõda
Tringe Smajli
Tringe Smajli Tringe Smajli (1880 –1917), täisnimega Tringë Smajl Martini Ivezaj, Albaaniast väljaspool tuntud ka kui Yanitza, oli Albaania partisan, kes võitles Malësia piirkonnas Osmanite riigi vastu.
Vaata San Stefano leping ja Tringe Smajli
Vassili Vereštšagin
Vassili Vassiljevitš Vereštšagin (26. oktoober 1842 Tšerepovets, Novgorodi kubermang – 13. aprill 1904 Port Artur, Kvantungi oblast) oli vene maalikunstnik ja literaat, üks kuulsamaid Venemaa sõjamaalijaid ja ühtlasi üks esimesi vene kunstnikke, keda tunti laialdaselt ka välismaal.
Vaata San Stefano leping ja Vassili Vereštšagin
Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.
Vaata San Stefano leping ja Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata San Stefano leping ja Venemaa Keisririik
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata San Stefano leping ja 19. sajand
24. veebruar
24.
Vaata San Stefano leping ja 24. veebruar
3. märts
3.
Vaata San Stefano leping ja 3. märts
Tuntud ka kui San Stefano eelleping, San Stefano rahu, San Stefano rahuleping.