Sisukord
33 suhted: Aestid, Alam-Sileesia, Apatin, Aurelianus, Bütsantsi ajalugu, Bilhorod-Dnistrovskõi, Britannia (Rooma provints), Constantius II, Daakia, Daakia (Rooma provints), Debrecen, Idagoodid, Idaslaavlased, Johannes I Tzimiskes, Langobardid, Lääne-Rooma keisririik, Lõunaslaavlased, Marcus Aurelius, Möösia, Oterdis, Prantslased, Rahvaste ja hõimude loend, Rooma keisririik, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Sküüdid, Tamani poolsaar, Theodosius I, Tyras, Ukraina ajalugu, Valahhia, Vana-Kreeka, Vandaalid, 3. sajandi kriis.
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Vaata Sarmaadid ja Aestid
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Vaata Sarmaadid ja Alam-Sileesia
Apatin
Katoliku kirik Apatinis Tänav Apatinis Apatin (serbia keeles Апатин, Apatin) on linn Serbias Vojvodinas Lääne-Bačka ringkonnas, Apatini valla keskus.
Vaata Sarmaadid ja Apatin
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274).
Vaata Sarmaadid ja Aurelianus
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Vaata Sarmaadid ja Bütsantsi ajalugu
Bilhorod-Dnistrovskõi
Bilhorod-Dnistrovskõi (ukraina Білгород-Дністровський, rumeenia Cetatea Albă) on linn Ukrainas Odessa oblastis.
Vaata Sarmaadid ja Bilhorod-Dnistrovskõi
Britannia (Rooma provints)
Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik.
Vaata Sarmaadid ja Britannia (Rooma provints)
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Vaata Sarmaadid ja Constantius II
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Vaata Sarmaadid ja Daakia
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad).
Vaata Sarmaadid ja Daakia (Rooma provints)
Debrecen
Debreceni Suur kirik Debrecen on komitaadi õigustega linn Ungari idaosas.
Vaata Sarmaadid ja Debrecen
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Sarmaadid ja Idagoodid
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Vaata Sarmaadid ja Idaslaavlased
Johannes I Tzimiskes
Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.
Vaata Sarmaadid ja Johannes I Tzimiskes
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Sarmaadid ja Langobardid
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Sarmaadid ja Lääne-Rooma keisririik
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Vaata Sarmaadid ja Lõunaslaavlased
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Vaata Sarmaadid ja Marcus Aurelius
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Vaata Sarmaadid ja Möösia
Oterdis
Oterdis, ka klaasoterdis (saksa keeles Zelleneinlage, Zellenverglasung 'kärgpanustehnika', 'kärgklaasimine', prantsuse keeles verroterie cloisonnée, 'väikesed klaasesemed suletuna kärgedesse') on varakeskaegne metallesemete kaunistamise tehnika, mille puhul erinevalt kärgsulatisest sobitati pealejoodetud metalliribast kujunditesse emaili asemel vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaasitükid.
Vaata Sarmaadid ja Oterdis
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Vaata Sarmaadid ja Prantslased
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Vaata Sarmaadid ja Rahvaste ja hõimude loend
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Sarmaadid ja Rooma keisririik
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Vaata Sarmaadid ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Sküüdid
Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.
Vaata Sarmaadid ja Sküüdid
Tamani poolsaar
Tamani poolsaar on poolsaar Venemaal Krasnodari krais, mis piirneb põhjas Aasovi mere, läänes Kertši väina ja lõunas Musta merega.
Vaata Sarmaadid ja Tamani poolsaar
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Vaata Sarmaadid ja Theodosius I
Tyras
Tyras (vanakreeka keeles Τύρας) oli ajalooline Vana-Kreeka polis, mis asus Musta mere põhjakaldal ja Dnestri paremkaldal jõe suudmes.
Vaata Sarmaadid ja Tyras
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Vaata Sarmaadid ja Ukraina ajalugu
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Vaata Sarmaadid ja Valahhia
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Sarmaadid ja Vana-Kreeka
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Vaata Sarmaadid ja Vandaalid
3. sajandi kriis
Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.
Vaata Sarmaadid ja 3. sajandi kriis