Ava Google MapsisSisukord
71 suhted: Antoing, Antwerpen, Antwerpeni markkrahvkond, Arthur Vierendeel, Aspelare, Austria Madalmaad, Austria pärilussõda, Berchem (Ida-Flandria), Beveren (Ida-Flandria), Brabanti hertsogkond, Britannia (Rooma provints), Bruay-sur-l'Escaut, Burgundia Madalmaad, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Condé-sur-l'Escaut, Deûle, Dender, Dendermonde, Destelbergen, Doggerland, Escautpont, Flandria, Flandria krahvkond, Frangi riik, Frangid, Friedrich Josias, Friisimaa, Gallia Belgica, Gavere, Gent, Gravensteen, Haine, Havrincourt, Hemiksem, Het Scheur, Hispaania Madalmaad, Ida-Flandria provints, Itaalia ajalugu, Kesk-Frangi riik, Lääne-Rooma keisririik, Lebbeke, Leie jõgi, Lille, Lisbourg, Lokeren, Maas, Madalmaad, Maulde, Nete jõgi, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
Antoing
Antoing on linn ja vald Belgias Valloonia piirkonnas Hainaut' provintsis.
Vaata Schelde ja Antoing
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Vaata Schelde ja Antwerpen
Antwerpeni markkrahvkond
Antwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11.
Vaata Schelde ja Antwerpeni markkrahvkond
Arthur Vierendeel
Arthur Vierendeel (10. aprill 1852 Leuven – 8. november 1940 Uccle) oli Belgia ehitusinsener ja ülikooli õppejõud, Vierendeeli sõrestiku leiutaja.
Vaata Schelde ja Arthur Vierendeel
Aspelare
Aspelare on hollandikeelne osavald ja küla Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis Ninove vallas.
Vaata Schelde ja Aspelare
Austria Madalmaad
Austria Madalmaad (saksa Österreichische Niederlande; hollandi Oostenrijkse Nederlanden; ladina Belgium Austriacum) oli periood, millal Habsburgide monarhia hoidis kontrolli all Lõuna-Madalmaid (tänapäeva Belgia) 1714.
Vaata Schelde ja Austria Madalmaad
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Vaata Schelde ja Austria pärilussõda
Berchem (Ida-Flandria)
Berchem on hollandikeelne asula ja osavald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis Kluisbergeni vallas.
Vaata Schelde ja Berchem (Ida-Flandria)
Beveren (Ida-Flandria)
Beveren on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Beveren (Ida-Flandria)
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Vaata Schelde ja Brabanti hertsogkond
Britannia (Rooma provints)
Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik.
Vaata Schelde ja Britannia (Rooma provints)
Bruay-sur-l'Escaut
Bruay-sur-l'Escaut on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Anzini kantonis.
Vaata Schelde ja Bruay-sur-l'Escaut
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Vaata Schelde ja Burgundia Madalmaad
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Schelde ja Charles II Paljaspea
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Vaata Schelde ja Chlodovech I
Condé-sur-l'Escaut
Condé-sur-l'Escaut on vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
Vaata Schelde ja Condé-sur-l'Escaut
Deûle
Deûle (hollandi: Deule) on jõgi Põhja-Prantsusmaal, mis on põhiosas (Lensist Lille'ini) kanaldatud.
Vaata Schelde ja Deûle
Dender
Asendikaart Dender (prantsuse keeles Dendre, vallooni keeles Tinre) on jõgi Belgias.
Vaata Schelde ja Dender
Dendermonde
Dendermonde on hollandikeelne linn ja vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Dendermonde
Destelbergen
Destelbergen on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Destelbergen
Doggerland
Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.
Vaata Schelde ja Doggerland
Escautpont
Escautpont on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Anzini kantonis.
Vaata Schelde ja Escautpont
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Schelde ja Flandria
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Vaata Schelde ja Flandria krahvkond
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Schelde ja Frangi riik
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Schelde ja Frangid
Friedrich Josias
Prints Josias (Friedrich Josias, väejuhina ka prints Coburg; 26. detsember 1737 – 26. veebruar 1815) oli Austria sõjaväelane, väejuht ja aadlik (Saksi-Coburg-Saalfeldi prints).
Vaata Schelde ja Friedrich Josias
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Vaata Schelde ja Friisimaa
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Vaata Schelde ja Gallia Belgica
Gavere
Gavere on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Gavere
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Vaata Schelde ja Gent
Gravensteen
Gravensteen on keskaegne linnus Belgias Ida-Flandria provintsis Gentis.
Vaata Schelde ja Gravensteen
Haine
Haine, ka Hayne (hollandi keeles Hene, saksa keeles Henne), on jõgi Belgias ja Prantsusmaal, Schelde parempoolne lisajõgi.
Vaata Schelde ja Haine
Havrincourt
Havrincourt'i keskus Havrincourt on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Vaata Schelde ja Havrincourt
Hemiksem
Hemiksem (vanemas kirjapildis ka Heymissen või Hemixem) on hollandikeelne vald ja asula Belgias Flandria piirkonnas Antwerpeni provintsis, Schelde jõe kallastel.
Vaata Schelde ja Hemiksem
Het Scheur
Het Scheur Het Scheur on Reini-Maasi-Scheldti delta haru Lõuna-Hollandis, mis voolab Oude Maasi ja Nieuwe Maasi harude ühinemiskohast mööda Rozenburgi ja Maassluisi linnu läände.
Vaata Schelde ja Het Scheur
Hispaania Madalmaad
Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.
Vaata Schelde ja Hispaania Madalmaad
Ida-Flandria provints
Ida-Flandria provints on provints Belgia lääneosas Flandria piirkonnas.
Vaata Schelde ja Ida-Flandria provints
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Vaata Schelde ja Itaalia ajalugu
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Schelde ja Kesk-Frangi riik
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Schelde ja Lääne-Rooma keisririik
Lebbeke
Lebbeke on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Lebbeke
Leie jõgi
Lys (prantsuse) või Leie (hollandi) on jõgi Prantsusmaal ja Belgias, Schelde vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Schelde ja Leie jõgi
Lille
Lille'i plaan ja teda ümbritsevad vallad Lille (hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias).
Vaata Schelde ja Lille
Lisbourg
Lysi lähtetiik Lisbourg (lääneflaami: Liegesboort) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Vaata Schelde ja Lisbourg
Lokeren
Lokeren on hollandikeelne linn ja vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis Sint-Niklaasi haldusringkonnas.
Vaata Schelde ja Lokeren
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Vaata Schelde ja Maas
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Schelde ja Madalmaad
Maulde
Maulde on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Saint-Amand-les-Eaux' kantonis.
Vaata Schelde ja Maulde
Nete jõgi
Nete (prantsuse Nèthe) on jõgi Põhja-Belgias Antwerpeni provintsis.
Vaata Schelde ja Nete jõgi
Nieuwe Waterweg
Maeslantkering Nieuwe Waterweg (hollandi keeles 'uus veetee') on Hollandi linnast Maassluisist läänes asuv laevakanal, mis Reini-Maasi-Scheldti delta haruna Het Scheurist ulatub Hoek van Hollandi juures Põhjamereni.
Vaata Schelde ja Nieuwe Waterweg
Outrijve
Outrijve on hollandikeelne osavald Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Avelgemi vallas.
Vaata Schelde ja Outrijve
Pecq
Pecq on prantsuskeelne vald Belgias Valloonia piirkonnas Hainaut' provintsis.
Vaata Schelde ja Pecq
Réduit (Belgia)
Réduit (prantsuse keeles Réduit national) oli alates 1851.
Vaata Schelde ja Réduit (Belgia)
Rotte
Jõgi Rotterdami lähistel Rotte on jõgi Hollandis, mis asub Reini-Maasi-Scheldti deltas.
Vaata Schelde ja Rotte
Rudolf Diesel
Rudolf Christian Karl Diesel (18. märts 1858 Pariis – 29. september 1913 La Manche) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja.
Vaata Schelde ja Rudolf Diesel
Ruien
Ruien on hollandikeelne asula ja osavald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis Kluisbergeni vallas.
Vaata Schelde ja Ruien
Rupel
Rupeli paiknemine kaardil Rupel on 12 kilomeetri pikkune laevatatav jõgi Belgias.
Vaata Schelde ja Rupel
Scarpe
Scarpe on jõgi Prantsusmaa põhjaosas Hauts-de-France'i piirkonnas.
Vaata Schelde ja Scarpe
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Vaata Schelde ja Seitseteist provintsi
Sensée
Sensée on jõgi Põhja-Prantsusmaal, mis läbib Pas-de-Calais' departemangu.
Vaata Schelde ja Sensée
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Vaata Schelde ja Sild
Tournai
Tournai on linn ja vald Belgias Hainaut' provintsis Valloonia piirkonnas.
Vaata Schelde ja Tournai
Välismaa jõgede loend
Siin on loetletud välismaa jõgesid.
Vaata Schelde ja Välismaa jõgede loend
Vierendeeli sild
Sild üle Monsini kanali Liège'is (1938; foto 2010) Sild üle Alberti kanali Gellikis (1938; foto 2006) Vierendeeli sild on sild, mille peakandjaks on Vierendeeli sõrestik.
Vaata Schelde ja Vierendeeli sild
Waarmaarde
Waarmaarde on hollandikeelne osavald Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Avelgemi vallas.
Vaata Schelde ja Waarmaarde
Wichelen
Wichelen on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Wichelen
Wortegem-Petegem
Wortegem-Petegem on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Wortegem-Petegem
Zeelandi krahvkond
Zeelandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond Madalmaades.
Vaata Schelde ja Zeelandi krahvkond
Zwalm
Zwalm on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Ida-Flandria provintsis.
Vaata Schelde ja Zwalm
1920. aasta suveolümpiamängud
Olümpiamängude poster 1920.
Vaata Schelde ja 1920. aasta suveolümpiamängud
Tuntud ka kui Escaut, Schelde jõgi, Scheldt.