Sisukord
40 suhted: Aknīste, Baltlased, Biržai, Daujėnai, Dubena vasallilinnus, Eesti ajalugu, Eestimaa, Gražutė regionaalpark, Ignalina, Ilūkste, Jaunjelgava, Jersika vürstiriik, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Koknese vürstiriik, Kupiškis, Kuramaa, Laši linnus, Latgale, Latgalid, Läti, Läti ajalugu, Lätlased, Leedu ajalugu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Lokstiņi vasallilinnus, Muinasmaakond, Rahvaste ja hõimude loend, Rokiškis, Sēlija, Sēlpilsi foogtilinnus, Sēlpilsi muinaslinnus, Seeli keel, Semgalid, Subate, Tauragnai, Väina liivlased, Veclaši mõis, Zarasai, Zemgale.
Aknīste
Aknīste on linn Lätis Jēkabpilsi piirkonnas, endise Aknīste piirkonna keskus.
Vaata Seelid ja Aknīste
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Seelid ja Baltlased
Biržai
pisi Biržai (poola Birże, Žemaidi keeles Biržā, saksa keeles Birsen) on linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Biržai rajooni ja Širvėna valla halduskeskus.
Vaata Seelid ja Biržai
Daujėnai
thumb Daujėnai on alev Leedus Pasvalysi rajoonis, Daujėnai valla halduskeskus.
Vaata Seelid ja Daujėnai
Dubena vasallilinnus
Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis.
Vaata Seelid ja Dubena vasallilinnus
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Seelid ja Eesti ajalugu
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Seelid ja Eestimaa
Gražutė regionaalpark
Regionaalpargi külastuskeskus Šventoji jõgi Gražutė regionaalpark (leedu keeles Gražutės regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Zarasai ja Ignalina rajoonis Šventoji jõe ülemjooksu metsasel ja künklikul maastikul.
Vaata Seelid ja Gražutė regionaalpark
Ignalina
Ignalina (poola Ignalino) on linn Leedus Utena maakonnas, Ignalina rajooni ja Ignalina valla keskus.
Vaata Seelid ja Ignalina
Ilūkste
Linn enne 1915. aastat Ilūkste (saksa keeles Illoxen, Illuxt, varem eesti keeles Illuksti) on linn Lätis Augšdaugava piirkonnas.
Vaata Seelid ja Ilūkste
Jaunjelgava
Jaunjelgava (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Vaata Seelid ja Jaunjelgava
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Vaata Seelid ja Jersika vürstiriik
Keskaegsed kivilinnused Lätis
Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.
Vaata Seelid ja Keskaegsed kivilinnused Lätis
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Seelid ja Koknese vürstiriik
Kupiškis
Kupiškis Kupiškis (poola Kupiszki, vene keeles Купишки, saksa keeles Kupischken) on linn Leedus, Kupiškise rajooni ja Kupiškise valla halduskeskus.
Vaata Seelid ja Kupiškis
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Seelid ja Kuramaa
Laši linnus
Laši linnus (Lašu pilskalns) oli seelide linnus Lätis tänapäeva Augšdaugava piirkonnas Eglaine vallas Laši külas.
Vaata Seelid ja Laši linnus
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Seelid ja Latgale
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Seelid ja Latgalid
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Seelid ja Läti
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Seelid ja Läti ajalugu
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Seelid ja Lätlased
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Vaata Seelid ja Leedu ajalugu
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Seelid ja Liivimaa ristisõda
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Seelid ja Liivlased
Lokstiņi vasallilinnus
Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.
Vaata Seelid ja Lokstiņi vasallilinnus
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Vaata Seelid ja Muinasmaakond
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Vaata Seelid ja Rahvaste ja hõimude loend
Rokiškis
Rokiškis (poola Rakiszki, vene keeles Ракишки, saksa keeles Rokischken) on valla staatusega linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Rokiškise rajooni ja Rokiškise maavalla keskus.
Vaata Seelid ja Rokiškis
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Vaata Seelid ja Sēlija
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Seelid ja Sēlpilsi foogtilinnus
Sēlpilsi muinaslinnus
Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.
Vaata Seelid ja Sēlpilsi muinaslinnus
Seeli keel
Seeli keel oli keel, mida kõnelesid kuni XV sajandini seelid.
Vaata Seelid ja Seeli keel
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Seelid ja Semgalid
Subate
Subate on linn Lätis Augšdaugava piirkonnas Leedu piiri ääres.
Vaata Seelid ja Subate
Tauragnai
Tauragnai on alev Leedus Utena rajoonis, Tauragnai valla halduskeskus.
Vaata Seelid ja Tauragnai
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Vaata Seelid ja Väina liivlased
Veclaši mõis
Veclaši mõis (läti keeles Veclašu muiža, ka Lašu muiža või Tīzenhauzenes muiža, saksa keeles Alt-Lassen) on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Eglaine vallas Lašis.
Vaata Seelid ja Veclaši mõis
Zarasai
Zarasai on linn Leedu kirdeosas, Zarasai rajooni ja Zarasai valla halduskeskus.
Vaata Seelid ja Zarasai
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.
Vaata Seelid ja Zemgale