Sisukord
372 suhted: Aapo Ilves, Aasta küla, Abramihhino, Adsele, Aivens Tohva, Alaotsa, Alekseipäev, Anna Raudkats, Antkruva, Anton Parts, Arvo Aun, Arvo Kukumägi, Asulad (L), Asulad (P), August 2013, Autonoomne Eestimaa kubermang, Štšemeritsõ, Üle-Pelska nulk, Ülestõusmispüha tervitus, Õhtu toob tagasi kõik, Balti Hertsogiriik, Beresje, Birger Nerman, Brezdeljovo, Demetrios Thessalonikist, Eelijapäev, Eesti, Eesti filmide loend, Eesti haldusjaotus, Eesti Ingeri, Eesti keraamika, Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti, Eesti muusika, Eesti pulmakombed, Eesti rahvarõivad, Eesti regionaalpoliitika, Eesti sibulakasvatus, Eesti taluarhitektuur, Eesti talupojapulm, Eesti ungarlased, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, Elavakstegev allikas, Elise Rosalie Aun, Elo Liiv, Epöpoa, Euroopa sookilpkonn, Evaporiidid, Evar Riitsaar, Haida, Hans-Gunter Lock, ... Laienda indeks (322 rohkem) »
Aapo Ilves
Aapo Ilves 2007. Foto: Aapo Ilves Aapo Ilves kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Kirjanike Majas Vikerraadio otsesaatesFoto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014 Aapo Ilves (sündinud 20. oktoobril 1970 Räpinas) on eesti luuletaja, prosaist, näite-, ajakirjanik, kunstnik ja muusik, kes kirjutab eesti, võru ja setu keeles.
Vaata Setomaa ja Aapo Ilves
Aasta küla
Aasta küla on Eesti külaliikumise Kodukant välja antav auhind, millega tunnustatakse küla, külade piirkonda või alevikku, millel on tähelepanuväärseid tulemusi külaelu arendamisel.
Vaata Setomaa ja Aasta küla
Abramihhino
Abramihhino (vene keeles Абрамихино; eestipäraselt Abramihhina) on küla Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Abramihhino
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Vaata Setomaa ja Adsele
Aivens Tohva
Aivens Tohva 1960. alguses Ivan (Aivens) Tohva (8. jaanuar 1933 Suure Usnitsa küla, Mäe vald, Petserimaa – 10. detsember 2013 Jõhvi, Ida-Virumaa) oli setu päritolu reklaamikunstnik, dekoraator, illustraator, karikaturist, fotograaf ja kalligraaf. Mitmekülgsete huvidega loojana tegeles samuti leiutamise, mööblidisaini, aia- ja sisekujunduse ning maalimisega.
Vaata Setomaa ja Aivens Tohva
Alaotsa
Alaotsa (vene keeles Андрейково) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linna-asunduses (varem Pankjavitsa vallas).
Vaata Setomaa ja Alaotsa
Alekseipäev
Alekseipäev on 17. märtsil ja õigeusu kirikukalendris on see päev pühaku Aleksiuse mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Alekseipäev
Anna Raudkats
Anna Raudkats (sünninimi Johanna Natalie Elisabet Raudkats; 23. veebruar 1886, Ropka vald, Tartumaa – 12. aprill 1965 Tapa) oli eesti võimlemisõpetaja ja rahvatantsupedagoog, eesti esimene rahvatantsukoguja ja üks rahvatantsuterminoloogia rajajaid, tantsu "Tuljak" autor.
Vaata Setomaa ja Anna Raudkats
Antkruva
Antkruva (ka Andrikova) on küla Võrumaal Setomaa vallas Setumaa ajaloolises Mokornulgas.
Vaata Setomaa ja Antkruva
Anton Parts
Anton Parts (5. mai 1891, Tarvastu vald, Viljandimaa – 23. jaanuar 1963, Albany, USA) oli eesti geograaf ja kodu-uurija.
Vaata Setomaa ja Anton Parts
Arvo Aun
Arvo Aun (sündinud 19. märtsil 1950 Avinurmes) on eesti kunstnik (naivist ja avangardist), galerist ja matemaatik.
Vaata Setomaa ja Arvo Aun
Arvo Kukumägi
Arvo Kukumägi (9. august 1958 Litvina küla, Setomaa – 16. mai 2017 Tallinn) oli eesti teatri- ja filminäitleja.
Vaata Setomaa ja Arvo Kukumägi
Asulad (L)
Asulad (L) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
Vaata Setomaa ja Asulad (L)
Asulad (P)
Asulad (P) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega.
Vaata Setomaa ja Asulad (P)
August 2013
August 2013, kroonika 2013.
Vaata Setomaa ja August 2013
Autonoomne Eestimaa kubermang
Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.
Vaata Setomaa ja Autonoomne Eestimaa kubermang
Štšemeritsõ
Štšemeritsõ (eestipäraselt ka Sõmeritsa, Semeritsa, Štšemeritsa; vene keeles Щемерицы) on küla Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Štšemeritsõ
Üle-Pelska nulk
Üle-Pelska nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Üle-Pelska nulk
Ülestõusmispüha tervitus
Ülestõusmispüha tervitus ehk paasatervitus on tava tervitada üksteist ülestõusmispühade järgsel ajal kuni taevaminemispühani sõnadega "Kristus on üles tõusnud", millele vastatakse "Tõesti on üles tõusnud!".
Vaata Setomaa ja Ülestõusmispüha tervitus
Õhtu toob tagasi kõik
"Õhtu toob tagasi kõik" on Jaan Kaplinski kaheksas luulekogu.
Vaata Setomaa ja Õhtu toob tagasi kõik
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Setomaa ja Balti Hertsogiriik
Beresje
Beresje (ka Peresje, Peresi, Perese) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Beresje
Birger Nerman
Birger Nerman (6. oktoober 1888 Norrköping – 22. august 1971 Stockholm) oli Rootsi arheoloog ja saagauurija.
Vaata Setomaa ja Birger Nerman
Brezdeljovo
Brezdeljovo (vene keeles Брезделево; eestipäraselt Kuurakõsõ) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Brezdeljovo
Demetrios Thessalonikist
12. sajandi mosaiik pühast Dimitrist, algne asupaik Kiievi Püha Miikaeli kloostris, praegu Tretjakovi galeriis Moskvas Püha Dimitri koos kiriku ehitajatest piiskopi ja linnavalitsejaga. 7.-8. sajand, mosaiik Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Kirst püha Dimitri säilmetega Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Dimitri, ka Dimitri Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka.
Vaata Setomaa ja Demetrios Thessalonikist
Eelijapäev
Eelija läheb tulise vankriga taevasse. 16. saj ikoon Eelijapäev (setudel ka iljapäev, jakapäev) on 20. juulil õigeusu kirikukalendris prohvet Eelija mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Eelijapäev
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Setomaa ja Eesti
Eesti filmide loend
Eesti filmid Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud mängu- ja lühimängufilme või rahvusvahelises koostöös tehtud mängufilme.
Vaata Setomaa ja Eesti filmide loend
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Setomaa ja Eesti haldusjaotus
Eesti Ingeri
Eesti-Ingeri põhjaosa 1934. aastal Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa.
Vaata Setomaa ja Eesti Ingeri
Eesti keraamika
Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.
Vaata Setomaa ja Eesti keraamika
Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti
Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti loetleb Eesti looduslikke pühapaiku ajalooliste kihelkondade kaupa.
Vaata Setomaa ja Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti
Eesti muusika
Hiiumaa puhkpilliorkester 1931. aastal Eestlaste laulmist ja tantsimist on esmamainitud Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal).
Vaata Setomaa ja Eesti muusika
Eesti pulmakombed
Pulmakombena pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad.
Vaata Setomaa ja Eesti pulmakombed
Eesti rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.
Vaata Setomaa ja Eesti rahvarõivad
Eesti regionaalpoliitika
Eesti haldusjaotus Eesti regionaalpoliitika on Eesti riigi regionaalpoliitika.
Vaata Setomaa ja Eesti regionaalpoliitika
Eesti sibulakasvatus
Eesti sibulakasvatus on sibulakasvatus ja selle ajalugu Eestis.
Vaata Setomaa ja Eesti sibulakasvatus
Eesti taluarhitektuur
Näide taluehitisest Eesti Vabaõhumuuseumis Rehielamu Harju-Jaanis 1980. aastal Eesti taluarhitektuur (ka: Eesti talurahvaarhitektuur, Eesti maa-arhitektuur, Eesti rahvaarhitektuur) on Eesti alal maa-asulates traditsioonilistel kohalikel vormilahendustel ja materjalidel põhinev arhitektuur (taluarhitektuur).
Vaata Setomaa ja Eesti taluarhitektuur
Eesti talupojapulm
Eesti talupojapulm oli rituaali ja meelelahutust ühendav pärimuslik abielusõlmimispidustus.
Vaata Setomaa ja Eesti talupojapulm
Eesti ungarlased
Ungarlased on üks Eestis elavaist vähemusrahvustest.
Vaata Setomaa ja Eesti ungarlased
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on 2010.
Vaata Setomaa ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Elavakstegev allikas
Jumalaema pühakuju "Elavakstegev allikas" (kreeka keeles Ζωοδόχος Πηγή Zoodochos Pigi, kirikuslaavi keeles Живоносный Источник) on Jumalasünnitaja ikoon, mis on seotud tema ilmutusega sõdur Leo Marcellusele, hilisemale keiser Leo I-le (457-474), Valoukli pühal allikal (kreeka keeles ἁγίασμα hagiasma) Konstantinoopolis.
Vaata Setomaa ja Elavakstegev allikas
Elise Rosalie Aun
Elise Rosalie Aun (alates 1903. aastast perekonnanimi Raup; 3. (vkj) / 15. juuni 1863 Pikareinu, Kanepi kihelkond, Võrumaa – 2. juuni 1932 Tallinn) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.
Vaata Setomaa ja Elise Rosalie Aun
Elo Liiv
aan Poska kuju valmib skulptor Elo Liivi käe all. Foto: Urmas Kaldaru Skulptor Elo Liiv Jaan Poska monumendi avamisel 2016. Foto: Annika Haas Elo-Katre Liiv (sündinud 26. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti skulptor, installatsioonikunstnik ja pedagoog.
Vaata Setomaa ja Elo Liiv
Epöpoa
Epöpoa on ansambli Paabel esimene album, mis ilmus märtsis 2009.
Vaata Setomaa ja Epöpoa
Euroopa sookilpkonn
Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.
Vaata Setomaa ja Euroopa sookilpkonn
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Vaata Setomaa ja Evaporiidid
Evar Riitsaar
Evar Riitsaar 2015. aastal soome-ugri vikiseminari avamisel Obinitsas Evar Riitsaar (sündinud 29. oktoobril 1968) on setu kunstnik, kes on kolmel Setu kuningriigi päeval valitud Setumaa ülemsootskaks.
Vaata Setomaa ja Evar Riitsaar
Haida
Haidak, setupäraselt Haida, on Krasnojarski krais Partizanski rajoonis asuv setu küla.
Vaata Setomaa ja Haida
Hans-Gunter Lock
Hans-Gunter Lock (sündinud 10. oktoobril 1974 Halles) on Eestis tegutsev saksa päritolu helilooja.
Vaata Setomaa ja Hans-Gunter Lock
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast.
Vaata Setomaa ja Harilik sibul
Harilik silenastik
Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.
Vaata Setomaa ja Harilik silenastik
Härmä Kalmepetäi
Kalmõtõpettäi Härmä Kalmepetäi (ka Härmä püha pettäi, Ohvrimänd Kalmotopettäi, Kalmõtõpetäi) on pühapuu Setumaal Härmä külas.
Vaata Setomaa ja Härmä Kalmepetäi
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Vaata Setomaa ja Heiki Valk
Helge nädal
Helge nädal (kreeka keeles Διακαινήσιμος Ἑβδομάς Diakainesimos Hebdomas) ehk paasanädal (kirikukalendris helge ja püha paasanädal) on õigeusu ja kreekakatoliku kirikus kasutatav nimetus ülestõusmispühaga algava seitsme päeva kohta.
Vaata Setomaa ja Helge nädal
Hellero
Hellero on autentset eesti regilaulu viljelev ansambel.
Vaata Setomaa ja Hellero
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Vaata Setomaa ja Hendrik Sepp
Hietaniemi kalmistu
Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis.
Vaata Setomaa ja Hietaniemi kalmistu
Igrise
Igrise (seto keeles Igrissä; ka Igrõsõ, Igresä, Igrištše, Igrissa, Igrisa, Igriša, Igristše, Igritse) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Igrise
Ikooninurk
Słuckis Ikooninurk (setu keeles pühäsenulk, vene keeles красный угол) on õigeusule omane nurk toas, mis on pühendatud kristlusele, palvetamisele ning pühakute jumaldamisele.
Vaata Setomaa ja Ikooninurk
Irboska nulk
Irboska nulk (ka Truba nulk) on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Irboska nulk
Issad
Issad (vene keeles Исад; varem Issadi) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Issad
Ivanoskoroona
Ivanoskoroona on õigeusu kirikukalendris 29. augustil (Juliuse kalendrit järgivates õigeusu kirikutes 11. septembril) Ristija Johannese hukkamise mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Ivanoskoroona
Jaamistõ
Jaamistõ (vene keeles Ямище) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Jaamistõ
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Vaata Setomaa ja Jaan Tõnisson
Jaanituli
"Jaanituli". Amandus Adamsoni maal, 1906 Jaanituli (Lõuna-Eestis jaanik, Lääne-Eestis ja Harjumaal jaanis(te)tuli) on jaanilaupäeva õhtul süüdatav suurem tuli; pidu selle ümber.
Vaata Setomaa ja Jaanituli
Jaanuar 2017
Jaanuar 2017, kroonika 2017.
Vaata Setomaa ja Jaanuar 2017
Jaaska
Jaaska (ka Juntsevo, Juntsovo; vene keeles Юнцево) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Jaaska
Jaastrova
Jaastrova (vene keeles Ястребье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Jaastrova
Jankino
Jankino (vene keeles Янкино; kohalikus keelepruugis Tsilli) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Ajalooliselt jäi küla Setumaale Luhamaa nulka.
Vaata Setomaa ja Jankino
Jatsmani
Jatsmani (kohalikus pruugis ka Jatsmanni; vene keeles Ячменево) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Jatsmani
Jäneste
Jäneste (ka Jänese, Saitseva, Zaitsevo, Зайцова, Зайцево) on endine küla Setumaal, praegu Ulitina küla osa.
Vaata Setomaa ja Jäneste
Järvepää
Järvepää (ka: Järvepea, Järvepera, Nurovo-Kahovo) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Järvepää
Jevdokiapäev
Jevdokiapäev (ka: evdokiapäev, eudokiapäev) on 1. märtsil ja õigeusu kirikukalendris on see päev usumärter Jevdokia märtrisurma mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Jevdokiapäev
Johan Kõpp
Johan Kõpp Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.
Vaata Setomaa ja Johan Kõpp
Johannes Pääsukese tõeline elu
"Johannes Pääsukese tõeline elu" on Eesti lavastaja Hardi Volmeri 2019.
Vaata Setomaa ja Johannes Pääsukese tõeline elu
Jugo
Jugo (ka Ussova Gora; vene keeles Усова Гора) on küla Setumaal.
Vaata Setomaa ja Jugo
Jumalaema kaitsmine
Jumalasünnitaja Ikkaneitsi Maarja kaitsmine ehk Jumalaema kaitsmine (kirikuslaavi keeles Покровъ Pokrov 'kate', 'linik', 'kaitse'; kreeka keeles Αγία Σκέπη Agia Sképē 'püha katmine') on kristlik Jumalaema püha, mida tähistatakse õigeusu ja idakatoliku kirikutes.
Vaata Setomaa ja Jumalaema kaitsmine
Jumalaema Korsuni pühakuju kabel
Jumalaema Korsuni pühakuju kabel (juuni 2012) Jumalaema Korsuni pühakuju kabel (vene keeles Часовня Корсунской иконы Божией Матери) on kabel Setumaal Irboskas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Jumalaema Korsuni pühakuju kabel
Jumalaema uinumine
Jumalaema uinumine ehk Jumalaema Uinumise püha (kreeka keeles Κοίμηση της Θεοτόκου, Koimisis tis Theotokou, vene keeles Успение Богородицы) on üks suurtest pühadest õigeusu kirikus, kreekakatoliku kirikus ja vanades idakirikutes.
Vaata Setomaa ja Jumalaema uinumine
Jumalamägi
pisi Jumalamägi on looduslik pühapaik Setomaal Tsätski nulga Kolossova külas.
Vaata Setomaa ja Jumalamägi
Kaatsova
Kaatsova (vene keeles Качево, Качева) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Kaatsova
Kadi Kass
Kadi Kass (kuni 2005 Kadi Grichin; sündinud 21. veebruaril 1978) on setu päritolu eesti ajaloolane.
Vaata Setomaa ja Kadi Kass
Kadi Kübarsepp
Kadi Kübarsepp (sündinud 30. märtsil 1982 Tallinnas) on eesti metallikunstnik ja graafik.
Vaata Setomaa ja Kadi Kübarsepp
Kagarinna
Kagarinna (varem ka Virve; vene keeles Гагарина, Гагарино) on endine küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Kagarinna
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Vaata Setomaa ja Kagu-Eesti
Kaika suveülikool
Kaika suveülikool (võru keeles Kaika suvõülikuul) on võru ja laiemalt lõunaeesti keelele ja kultuurile pühendatud igasuvine mitmepäevane ettekannete ja etlemistega üritus.
Vaata Setomaa ja Kaika suveülikool
Kaileen
Kaileen on naisenimi.
Vaata Setomaa ja Kaileen
Kalamees ja ta naine
"Kalamees ja ta naine" (ATU 555) on rahvusvaheliselt levinud muinasjututüüp, mis kuulub Aarne-Thompsoni-Utheri kataloogis imemuinasjuttude alaossa "Üleloomulikud abistajad".
Vaata Setomaa ja Kalamees ja ta naine
Kama
pisi Kama ehk kamajahu (rannikumurdes talkuna, Setumaal tolohkna, tolokna) on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu.
Vaata Setomaa ja Kama
Kampsun
Laste kirju mustriga kampsun Kampsun on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vm) pikkade varrukatega riietusese.
Vaata Setomaa ja Kampsun
Kangakudumine
Kanga kudumine Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest.
Vaata Setomaa ja Kangakudumine
Kanuumatk
Kanuumatk Kanuumatk on sporditurismi üheks väljundiks ja see on ka veematka sünonüümiks.
Vaata Setomaa ja Kanuumatk
Kaugas
Kaugas oli meestesärgi suur põuetasku.
Vaata Setomaa ja Kaugas
Küllätüvä tsässon
Küllätüvä tsässon on Nahtsi (Anastassia Vanema) tsässon Küllätüvä külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Küllätüvä tsässon
Kõrgesilla
Kõrgesilla oja on jõgi Viljandi maakonnas.
Vaata Setomaa ja Kõrgesilla
Keerä
Keerä (ka Keera; vene keeles Керы, Керино) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Keerä
Kesk-Nedsäjä
Kesk-Nedsäjä (ka Teksinä) oli küla Võrumaal, ajalooliselt Setumaal Poloda nulgas.
Vaata Setomaa ja Kesk-Nedsäjä
Kesksaare
Kesksaare (ka Serednä; vene keeles ур. Верхний Остров) oli küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Kesksaare
Kevadine nigulapäev
Püha Nikolause sarkofaag Myra basiilikas Kevadine nigulapäev on eesti rahvakalendris 9. mail.
Vaata Setomaa ja Kevadine nigulapäev
Kirmas
Kirmas (Võru murdes kirmask (saksa sõnast Kirchmesse 'kirikulaat')) on endisaegne suvel Kagu-Eestis peetud külapidu.
Vaata Setomaa ja Kirmas
Kito
Kito oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Kito
Kohvikute päev
Kohvikute päev on mingis asulas, piirkonnas või suurema linna asumis korraldatav päev, mille käigus eraisikud peavad oma kodus või õues ajutisi kohvikuid, pakkudes külalistele tasulist söögi- ja joogipoolist.
Vaata Setomaa ja Kohvikute päev
Koidula Piir
Koidula Piir (aastani 1937 Kellamov, 1937–57 Kasema, 26. august 1929, Tartumaa – 5. november 2018 Värska, Setomaa) oli eesti keemik.
Vaata Setomaa ja Koidula Piir
Kol'o (Setumaa)
Kol'o (ka Ignatovo; vene keeles Игнатово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Kol'o (Setumaa)
Kolomenka oja
Kolomenka oja (vene keeles Коломенка; ka Kolomna oja) on oja Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa idaosas.
Vaata Setomaa ja Kolomenka oja
Kolovina
Kolovina (kohalikus pruugis ka Kolovinna; vene keeles Головино, Головина) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnas.
Vaata Setomaa ja Kolovina
Kolpino küla
Kolpino (Kultna) (vene keeles Колпино) on küla Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Kolpino küla
Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus
Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus oli ametis 27.
Vaata Setomaa ja Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus
Koolina nulk
Koolina nulk (ka Kepinulk, Heljakeste nulk) on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Koolina nulk
Korski (Petseri rajoon)
Korski (ka Suurõ-Korski, Koruski, Kooruski, Mäe-Korski, Goruška-Suu, Korska-Suur, Goruška, Goruški, Suur-Goruška, Goruška; vene keeles Горушка) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Korski (Petseri rajoon)
Koss'olka
Koss'olka (kohalikus pruugis ka Kosselki; vene keeles Кошельки) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Koss'olka
Kotelnika
Kotelnika (vene keeles Котельниково) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Kotelnika
Kotelniki (Eesti)
Kotelniki (vene keeles Котельникa) oli küla Setumaal.
Vaata Setomaa ja Kotelniki (Eesti)
Kovjazlovo
Kovjazlovo (ka Koväslova; vene keeles Ковязлово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Irboska vallas.
Vaata Setomaa ja Kovjazlovo
Kraasna maarahvas
Lõunaeesti keel ja keelesaared Kraasna maarahvas oli Krasnogorodskoje ümbruses, kunagises Pihkva kubermangu Opotška maakonnas, praeguse Läti piiri lähedal elanud väljarännanud eestlaste rühm, kes rääkis Kraasna murrakus.
Vaata Setomaa ja Kraasna maarahvas
Krabilova
Krabilova (rahvakeeles varem ka Suure-Krabilova; vene keeles Грабилово, Грабилова) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Krabilova
Krantsova
Krantsova (vene keeles Кранцово, Кранцова) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Krantsova
Kraoski
Kraoski (ka Beloussovo; vene keeles Белоусово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Kraoski
Kropkuva
Kropkuva (kohalikus pruugis ka Kropkova; vene keeles Кробково) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Kropkuva
Kudepi jõgi
Kudepi jõgi on jõgi Venemaal ja Lätis; Setumaa lõunaosas.
Vaata Setomaa ja Kudepi jõgi
Kuhiksõlg
Kuhiksõlg, Eesti Rahva Muuseum Kuhiksõlg on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida.
Vaata Setomaa ja Kuhiksõlg
Kulje
Kulje ehk Kuulja (vene keeles Кулье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Kulje
Kulje Püha Eelija kirik
Kulje Püha Eelija kirik (vene keeles Кулейская православная церковь св. Ильи, eesti keeles Kuulja kirik) on õigeusu kirik Setumaal Kulje külas, praeguse haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Kulje Püha Eelija kirik
Kuusinitsa
Kuusinitsa (kohalikus pruugis Kuusenitsa; vene keeles Гусинец) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Irboska vallas.
Vaata Setomaa ja Kuusinitsa
Labandõ
Labandõ (vene keeles Лобаны) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Labandõ
Labõritsa
Labõritsa on küla Setumaal.
Vaata Setomaa ja Labõritsa
Lambavalge
Lambavalge on hele neutraalne värvitoon, kergelt kollaka varjundiga valge, mis vastab looduslikult valge lambavilla värvusele.
Vaata Setomaa ja Lambavalge
Laossina
Laossina (ka Laosina, Laosino, Klavšino, Klavišno ja Laose) on Setumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Setomaa vallas asuv küla.
Vaata Setomaa ja Laossina
Laossina kalmistu
Laossina kalmistu on kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Laossina külas Setomaa vallas Võru maakonnas.
Vaata Setomaa ja Laossina kalmistu
Laura Nikolai kirik
Laura Nikolai kirik (ka Laura Nigula kirik) on mahajäetud luteri kirik Setumaal Laura külas, praeguse haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Laura asulas.
Vaata Setomaa ja Laura Nikolai kirik
Laura Nikolai kogudus
Laura Nikolai kogudus (ka Laura Nigula kogudus) oli luterlik kogudus, mis tegutses Setumaal Laura alevikus.
Vaata Setomaa ja Laura Nikolai kogudus
Laura vald
Laura vald oli vald Petserimaal; vald jäi Setumaa piiresse.
Vaata Setomaa ja Laura vald
Läädinka
Läädinka (vene keeles Лядинки, varem ka Ляденки, Лединки) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Laura vallas.
Vaata Setomaa ja Läädinka
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Setomaa ja Läänemereprovintsid
Lääpä
Lääpa (vene keeles Шляпниково) oli küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Lääpä
Lädinä
Lädinä (vene keeles Лядинка) on küla Setumaal Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Lädinä
Lüübnitsa
Lüübnitsa on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Lüübnitsa
Lüübnitsa kalmistu
Lüübnitsa kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Setomaa vallas Lüübnitsa külas.
Vaata Setomaa ja Lüübnitsa kalmistu
Lüübnitsa tsässon
Lüübnitsa tsässon oli tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lüübnitsa külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Lüübnitsa tsässon
Lõkova
Lõkova (vene keeles Лыково, Лыкова) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Lõkova
Lõpolja
Lõpolja (vene keeles Злыполье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Lõpolja
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Setomaa ja Lõunaeesti keeled
Leiko
Leiko oli aastatel 1964–2015 Värskas tegutsenud seto leelokoor.
Vaata Setomaa ja Leiko
Leivaküna
Leivaküna Leivaküna oli leivasõtkumise ja hapendamise nõu, mis õõnestati tavaliselt ühest tervikpuust.
Vaata Setomaa ja Leivaküna
Leo Reissar
Leo Reissar (kuni 1937 Reisengof; 17. juuli 1924 Mikitamäe vald, Petserimaa – 10. juuli 2001) oli eesti pedagoog ja koduloolane.
Vaata Setomaa ja Leo Reissar
Lidva jõgi
Lidva jõgi on jõgi Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa lõunaosas.
Vaata Setomaa ja Lidva jõgi
Liivakülä
Liivakülä ehk Liiva-Laossina (vene keeles Ново-Клавшино) oli küla Võru maakonnas.
Vaata Setomaa ja Liivakülä
Liivamäe oja
Liivamäe oja (vene keeles Кошеляха (Košeljaha)) on oja Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa idaosas.
Vaata Setomaa ja Liivamäe oja
Lindsi
Lindsi (ka Lintsi, Saimištše) on küla Võrumaal Setomaa vallas Setumaa ajaloolises Mokornulgas.
Vaata Setomaa ja Lindsi
Linik (riietus)
Linik, ka pealina, on pikk käterätitaoline linane rätik, mis oli põline abielunaiste pea- ja õlakate Ida-Euroopa rahvastel.
Vaata Setomaa ja Linik (riietus)
Linnutee tuuled
"Linnutee tuuled" on 1977.
Vaata Setomaa ja Linnutee tuuled
Lisje
Lisje (vene keeles Лисье, setu keeles Lisja) on küla Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Lisje
Lokulaud
Lokulaud (ka lokk, kola, Võru murdes klopp) on heli tegemise vahend, mis koosneb kahest püstpostist ja nende peale pandud põikpuust, mille küljes ripub laud.
Vaata Setomaa ja Lokulaud
Luhamaa
Luhamaa oli küla ajaloolisel Setumaal.
Vaata Setomaa ja Luhamaa
Luhamaa kalmistu
Luhamaa kalmistu on kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Setomaa vallas Määsi külas.
Vaata Setomaa ja Luhamaa kalmistu
Luhamaa nulk
Luhamaa nulk (ka Luhamaa) on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Luhamaa nulk
Luhamaa Pühavaimu kogudus
Luhamaa Pühavaimu kogudus on õigeusu kogudus Setumaal, mis tegutseb Võru maakonnas Setomaa vallas Määsi külas.
Vaata Setomaa ja Luhamaa Pühavaimu kogudus
Lumivalgeke
Marianne Stokesi maal Lumivalgekesest klaaskirstus (1880–1900) "Lumivalgeke" (ATU 709) on rahvusvaheliselt levinud muinasjutt, mida tuntakse eeskätt vendade Grimmide kirjandusliku töötluse kaudu.
Vaata Setomaa ja Lumivalgeke
Luuska (Pihkva oblast)
Luuska (kirjakeeles ka Looska; vene keeles Балуево) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Luuska (Pihkva oblast)
Mahnova
Mahnova (vene keeles Махново, Михнова) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas.
Vaata Setomaa ja Mahnova
Mai 2017
Mai 2017, kroonika 2017.
Vaata Setomaa ja Mai 2017
Majahaldjad
Majahaldjas on Eesti mütoloogia järgi on igas majas peidus olev haldjas, keda hüütakse majahaldjaks, koduhaldjaks, taluhaldjaks, hoonehaldjaks, majavarjajaks, majavaimuks, isegi majaperemeheks.
Vaata Setomaa ja Majahaldjad
Makarova
Makarova (ka Makarovo, Mäe; vene keeles Макарова, Макарово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas.
Vaata Setomaa ja Makarova
Makaveipäev
Makaveipäev on 1. augustil ja õigeusu kirikukalendris on see päev juudi preestriperekonnast märtrite Makabeide (setudel: Makaveide) märtrisurma mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Makaveipäev
Marjapunapäev
Marjapunapäev on maausu püha, mida peetakse urbekuu ehk märtsi 25. päeval.
Vaata Setomaa ja Marjapunapäev
Marsi talu kalmistu
Marsi talu kalmistu on kalmistu Stukolova külas Laura vallas Setumaal.
Vaata Setomaa ja Marsi talu kalmistu
Matis Leima
Matis Leima Zetodega Treski küünis pärast leeloalbumi "Traadilda'" salvestuskontserti Matis Leima (sündinud 16. märtsil 1992) on eesti helilooja, muusik ja pedagoog.
Vaata Setomaa ja Matis Leima
Mäessä
Mäessä (kirjakeeles ka Mäessa, ka Mäeussaia; vene keeles Пепина Гора) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Mäessä
Märss
Märss on kasetohust või niinest punutud seljapaun või seljakott, mille kotiava sulgeb kolmnurkne allakäänatav osa (nimetatakse lakaks)Eesti keele seletav sõnaraamat, mis otsapidi köideti lakapaelaga puupööra külge.
Vaata Setomaa ja Märss
Meldova tsässon
Meldova tsässon on Nahtsi (Anastassia) tsässon Setumaal Setomaa vallas Polovina külas, Obinitsa külast 5 kilomeetrit idas.
Vaata Setomaa ja Meldova tsässon
Meremäe Kool
Meremäe kool on põhikool Setomaa vallas Meremäe külas.
Vaata Setomaa ja Meremäe Kool
Meremäe vald
Meremäe vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Setomaa ja Meremäe vald
Meremägi
Meremägi on kõrgendik Vaaksaare kõrgustikul, mis kuulub Haanja kõrgustiku idapoolsesse ossa.
Vaata Setomaa ja Meremägi
Metkohka oja
Metkohka oja (ka Metkovka oja; vene keeles Метковка või Митковка) on jõgi Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa keskosas.
Vaata Setomaa ja Metkohka oja
Mezguška jõgi
Mezguška jõgi (ka Mesguška jõgi; vene keeles Мезгушка) on jõgi Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa lõunaosas.
Vaata Setomaa ja Mezguška jõgi
Midruskipäev
Midruskipäev ehk midrosk (ka mitrosk, miitrosk, mitruška) on kiriku- ja rahvakalendri tähtpäev, mida on tähistatud ainult Ida-Eestis, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas ning Setumaal.
Vaata Setomaa ja Midruskipäev
Miikse Jaanikivi tsässon
Miikse Jaanikivi tsässon oli tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Miikse külas.
Vaata Setomaa ja Miikse Jaanikivi tsässon
Miikse kalmistu
Miikse kalmistu Miikse kalmistu on kalmistu Võru maakonnas Setomaa vallas Miikse külas.
Vaata Setomaa ja Miikse kalmistu
Mikitamäe
Mikitamäe (seto keeles Mikitämäe, Mikidämäe; ka Mikuta, Mäe; vene keeles Nikitina-Gora) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe
Mikitamäe kalmistu
Mikitamäe kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mikitamäe külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe kalmistu
Mikitamäe uus tsässon
Mikitamäe uus tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mikitamäe külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe uus tsässon
Mikitamäe vald
Mikitamäe vald oli vald Põlva maakonnas Setumaal.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe vald
Mikitamäe valla lipp
Mikitamäe valla lipp Mikitamäe valla lipp oli Põlva maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Mikitamäe valla lipp.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe valla lipp
Mikitamäe valla vapp
Mikitamäe valla vapp Mikitamäe valla vapp oli Põlva maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Mikitamäe valla vapp.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe valla vapp
Mikitamäe vana tsässon
Mikitamäe vana tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mikitamäe külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Mikitamäe vana tsässon
Mis maksab muaobonõ
"Mis maksab muaobonõ" on ansambli Väike Hellero esimene album, mis ilmus 2005.
Vaata Setomaa ja Mis maksab muaobonõ
Mokornulk
Mokornulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Mokornulk
Molniga
Molniga (ka Molnika; vene keeles Смольник) on küla Setumaal, tänapäeval Venemaa territooriumil.
Vaata Setomaa ja Molniga
Naine libahundiks
"Naine libahundiks" (ATU 409 inglise keeles The Girl in the Form of the Wolf) on Ida-Euroopas levinud imemuinasjutu tüüp, mis on tõenäoliselt läänemeresoome algupära.
Vaata Setomaa ja Naine libahundiks
Nalitsa oja
Nalitsa oja (vene keeles Налица; ka Velje oja (vene keeles Велье), Velitsa oja) on jõgi Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa kaguosas.
Vaata Setomaa ja Nalitsa oja
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Setomaa ja Narva ajalugu
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Setomaa ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nevskoje-Olohhovo
Nevskoje-Olohhovo (vene keeles Невское-Олохово; ka Olohkova) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Nevskoje-Olohhovo
Nikolai Anissimov
Nikolai Anissimov doktoritöö kaitsmise ajal Tartu ülikoolis (11. november 2017) Nikolai Anissimov, ka Nikolay Anisimov, ka Nikolai Anisimov, (udmurdi ja vene keeles Николай Владимирович Анисимов; sündinud 23. detsembril 1989 Kijassovo rajoonis Udmurtias) on udmurdi päritolu folklorist, udmurdi rahvakultuuri uurija ning udmurdi estraadilaulja.
Vaata Setomaa ja Nikolai Anissimov
Nikolai Okulitš-Kazarin
Nikolai Fomitš Okulitš-Kazarin (9. november (vkj) / 21. november 1849 Perm – 26. aprill 1923 Põltsamaa) oli Venemaa ja Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija.
Vaata Setomaa ja Nikolai Okulitš-Kazarin
Nikolai Roerich
Nikolai Konstantinovitš Roerich (kasutatud ka nimekujusid Rjorih ja Rerih; 9. oktoober 1874 Peterburi – 13. detsember 1947 India, Pandžabi osariik, Nagari küla) oli vene maali- ja teatrikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.
Vaata Setomaa ja Nikolai Roerich
Nudretsuva
Nudretsuva (ka Nudretsova; vene keeles Нутрецово) oli küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Nudretsuva
Nulk
Nulk on traditsiooniline Setumaa piirkond.
Vaata Setomaa ja Nulk
Obdjohhi jõgi
Obdjohhi jõgi Obdjohhi jõgi (vene keeles Обдёх; ka Optjoki jõgi) on jõgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis; Setumaa idaosas.
Vaata Setomaa ja Obdjohhi jõgi
Obinitsa kalmistu
Obinitsa kalmistu on kalmistu Võru maakonnas Setomaa vallas Obinitsa külas.
Vaata Setomaa ja Obinitsa kalmistu
Obinitsa muuseum
Obinitsa muuseum (2013 sügis) Obinitsa muuseum (2015) Obinitsa muuseum on 1995.
Vaata Setomaa ja Obinitsa muuseum
Obinitsa tsässon
Obinitsa tsässon on tsässon Setumaal Setomaa vallas Obinitsa külas Obinitsa muuseumitarõ kõrval.
Vaata Setomaa ja Obinitsa tsässon
Oimurõngas
Oimurõngas on metallist ehe, iseloomulik Musta mere piirkonna ja Lõuna-Siberi kultuuride, viikingite, soomeugrilaste, slaavlaste jm naiserõivastusele vanaajal ja keskajal.
Vaata Setomaa ja Oimurõngas
Olli Ungvere
Olli Ungvere aastatel 1926–1930 Olli Ungvere (sünninimi Olga Birk, 1935–1936 Olga Ungerson; 17. juuni 1906 Lüütja mõis, Setumaa – 12. detsember 1991 Pärnu) oli eesti näitleja.
Vaata Setomaa ja Olli Ungvere
Olohkova
Olohkova (kirjakeeles varem ka Petseri-Oluhova, vene keeles Печерское Олохово (Petšorskoje-Olohhovo), ka Olohkuva) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Olohkova
Paabapraasnik
Paabapraasnik (ka paabaprastnik) on abielunaiste püha viimasel kolma- või neljapäeval enne lihavõttepühadeeelset suurt paastu.
Vaata Setomaa ja Paabapraasnik
Paaltsuva
Paaltsuva (ka Paltsova; vene keeles Пальцево) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Paaltsuva
Parkanova
Parkanova (kohalikus pruugis Parkanuva; vene keeles Барканова, Барканово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Parkanova
Patškovka jõgi
Patškovka jõgi (Patskovka jõgi; vene keeles Пачковка) on jõgi Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa keskosas.
Vaata Setomaa ja Patškovka jõgi
Paul Saar (kunstnik)
Paul Saar (nimi passis: Pavel Saar; 1. jaanuar 1946 Setumaal – 28. november 2007) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Setomaa ja Paul Saar (kunstnik)
Paulopriit Voolaine
Paulopriit Voolaine (eesnimi kuni 1939 Paul Friedrich, perekonnanimi kuni 1921 Pedmanson; 9. oktoober 1899 Loomuse (Pauna) talu, Tooste küla, Räpina vald, Võrumaa – 17. oktoober 1985 Tartu) oli eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja koduloolane.
Vaata Setomaa ja Paulopriit Voolaine
Pärg
Frederic Leighton. Loorberipärja punumine (1872) Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.
Vaata Setomaa ja Pärg
Pööni
Pööni on küla Setumaal Seeritsä nulgas.
Vaata Setomaa ja Pööni
Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond
Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond on Eestis tegutsev skismaatiline õigeusklike ühendus, mis ei allu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule ega Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, samuti ei tunnista see ühegi patriarhi ülemvõimu.
Vaata Setomaa ja Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond
Põrstõ (Pihkva oblast)
Põrstõ (ka Põrste, Suure-Põrstõ; vene keeles Пырсте / Большое Забудовижье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Vaata Setomaa ja Põrstõ (Pihkva oblast)
Peavöö
Peavöö on 2–5 cm laiune peapael, mis on kasutusel Setumaal rahvarõivaste kandmisel.
Vaata Setomaa ja Peavöö
Pedäjäalostõ
Pedäjäalostõ (kirjakeeles ka Pedajaaluste; vene keeles Подсосонье) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Pedäjäalostõ
Peko
Peko kuju Radaja Seto Muuseumis Peko kuju Värska talumuuseumis Peko (soome keeles Pekko, Pellon Pekko) on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus.
Vaata Setomaa ja Peko
Pelsi Annekivi
Pelsi Annekivi on ohvrikivi Setumaal Pelsi külas.
Vaata Setomaa ja Pelsi Annekivi
Pelsi tsässon
Pelsi tsässon on tsässon Setumaal, Pelsi külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Pelsi tsässon
Petški
Petški (ka Petska, vene keeles Печки) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas.
Vaata Setomaa ja Petški
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Vaata Setomaa ja Petseri
Petseri klooster
Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.
Vaata Setomaa ja Petseri klooster
Petseri maakonna vapp
Petserimaa vapp Setomaa piiri tähistav liiklusmärk Piusa külas Piusa jõel Orava ja Meremäe valla piiril. Petseri maakonna vapp on Petserimaa vapp, mis kinnitati riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 järgmisel kujul: vapil on sinisel väljal kuldne kannel viie keelega.
Vaata Setomaa ja Petseri maakonna vapp
Petseri Peetri kirik
Petseri Peetri kirik (november 2009) Petseri Peetri kirik (vene keeles Церковь Святого Петра) on luteri kirik Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseris, Gagarini tänav 12a (varem Kiriku tänav).
Vaata Setomaa ja Petseri Peetri kirik
Petseri rajoon
Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.
Vaata Setomaa ja Petseri rajoon
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata Setomaa ja Petserimaa
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Vaata Setomaa ja Pihkva kubermang
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Setomaa ja Pihkva vürstiriik
Pikk-kuub
Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreniEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).
Vaata Setomaa ja Pikk-kuub
Pitsinä
Pitsinä (vene keeles Спичино) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Pitsinä
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Vaata Setomaa ja Piusa jõgi
Podmotsa kalmistu
Liivakivist ristid kalmistul Podmotsa kalmistu on kalmistu Setumaal Podmotsa külas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Võru maakonnas.
Vaata Setomaa ja Podmotsa kalmistu
Podmotsa tsässon
Podmotsa tsässon on Suvistepühi ehk Nelipühi tsässon Setumaal, Podmotsa külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Podmotsa tsässon
Pokolduva
Pokolduva (varem ka Tamme; vene keeles Поколодово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses.
Vaata Setomaa ja Pokolduva
Poloda nulk
Poloda nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast, nulkadest kõige suurem.
Vaata Setomaa ja Poloda nulk
Poodkor'a
Poodkor'a (ka Podkor'a; vene keeles Невское Подгорье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Poodkor'a
Poodlissa
Poodlissa (kohalikus pruugis Podles'a; vene keeles Подлисье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri vallas.
Vaata Setomaa ja Poodlissa
Potaluva
Potaluva (vene keeles Потолово, Potolovo) on küla Setumaal Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses.
Vaata Setomaa ja Potaluva
Pottsepis
Pottsepis ehk pottsepatooted (ka talurahvakeraamika või jäme keraamika) on puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted.
Vaata Setomaa ja Pottsepis
Pruudipärg
Pruudipärg oli 19. sajandil eesti talupojapulmades mõrsja peaehe.
Vaata Setomaa ja Pruudipärg
Pullikina
Pullikina (ka Pullukinna, Väike-Põrstõ; vene keeles Малое Забудовижье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Pullikina
Pulmad
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Vaata Setomaa ja Pulmad
Raakva
Raakva (vene keeles Раково) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Raakva
Raakva nulk
Raakva nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Raakva nulk
Radaja
Radaja (vene keeles Сигово Sigovo) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Radaja
Rahvaarst
Rahvaarst (ka maatark, Setumaal maanatark) on isik, kellel usutakse olevat erilised oskused, mis lubavad ravida nii inimesi kui ka koduloomi.
Vaata Setomaa ja Rahvaarst
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Vaata Setomaa ja Rahvaetümoloogia
Rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Rahvarõivad (ka: rahvariided) on laiemas tähenduses seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti.
Vaata Setomaa ja Rahvarõivad
Rainer Rahasepp
Rainer Rahasepp Rainer Rahasepp (sündinud 8. jaanuaril 1976 Petseris 04.09.2020.) on Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja.
Vaata Setomaa ja Rainer Rahasepp
Rainova
Rainova oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Rainova
Rääsolaane
Rääsolaane (seto keeles Rääsolaanõ) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Rääsolaane
Rääsolaane tsässon
Rääsolaane tsässon on Eelija tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rääsolaane külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Rääsolaane tsässon
Rõžikovo
Rõžikovo (vene keeles Рыжиково; eestipäraselt Riiskova) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Rõžikovo
Rein Järvelill
Rein Järvelill (sündinud 16. aprillil 1966 Uusvadas) on Eesti poliitik.
Vaata Setomaa ja Rein Järvelill
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Vaata Setomaa ja Ristija Johannes
Rokina tsässon
Rokina tsässon on tsässon Setumaal Rokina külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Rokina tsässon
Rollapäev
Rollapäev on 18. augustil ja õigeusu kirikukalendris on see päev märtrite Florose ja Laurose märtrisurma mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Rollapäev
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Vaata Setomaa ja Roosa
Rootova vald
Petserimaa ja Rootova vald 1925. aastal Rootova vald (aastatel 1919–1923 Pankjavitsa vald) oli vald Petserimaal; vald jäi Setumaa piiresse.
Vaata Setomaa ja Rootova vald
Ropsilaud
Ropsilaud oli kolmel jalal olev laud, millel murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.
Vaata Setomaa ja Ropsilaud
Russki Bor
Russki Bor (vene keeles Русский Бор; eestipäraselt Moona) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Russki Bor
Ruuda jõgi
Ruuda jõgi (ka Vruuda jõgi; vene keeles Вруда) on jõgi Venemaal Petseri rajoonis; Setumaa lõunaosas.
Vaata Setomaa ja Ruuda jõgi
Saatse kalmistu
Saatse kalmistu on kalmistu Setumaal, Saatse külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Saatse kalmistu
Saatserinna nulk
Saatserinna nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Saatserinna nulk
Sabelina
Sabelina (ka Sabelinna; vene keeles Забелино) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Sabelina
Sagorja
Sagorja (ka Sagor'a; vene keeles Митковицкое Загорье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Sagorja
Saltanuva
Saltanuva (vene keeles Салтаново; ka Saltanova, Saltanovo, Saloste) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Saltanuva
Samuel Sommer
Samuel Sommer (4. august 1872 – 29. juuni 1940) oli eesti ja setu rahvaluule koguja ning Venemaa eestlaste välisasunduste uurija.
Vaata Setomaa ja Samuel Sommer
Sandra (Pihkva oblast)
Sandra (vene keeles Задорожье (Zadorožje)) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Sandra (Pihkva oblast)
Saurova
Saurova (vene keeles Саурово) on endine küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Saurova
Saurova nulk
Saurova nulk on üks 12 Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Saurova nulk
Säpina
Säpina (setu keeles Säpinde; ka Säpinä, Sapina, Võmorkova, Võmorkovo) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Säpina
Säpina tsässon
Säpina tsässon on tsässon Setumaal, Säpina külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Säpina tsässon
Sõir
Sõir on Eestis, peamiselt Võrumaal, Setomaal ja Lõuna-Tartumaal ning ka Lätis valmistatav traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust.
Vaata Setomaa ja Sõir
SE
SE või Se või se on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Vaata Setomaa ja SE
Seeritsä nulk
Seeritsä nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Seeritsä nulk
Selise
Selise (seto keeles Selissä; ka Selisä, Selisa, Selištše, Selistše, Selitsa) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Selise
Semmeni Olli
Semmeni Olli (sündinud Olga Semjonovna Matvejeva; 1932) on Siberi setu suurlaulik Haida külast Krasnojarski krais.
Vaata Setomaa ja Semmeni Olli
Serga tsässon
Serga tsässon on tsässon Setumaal Serga külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Serga tsässon
Seto (täpsustus)
Seto võib tähendada mitut asja.
Vaata Setomaa ja Seto (täpsustus)
Seto Infoselts
Seto Infoselts on Eestis setu keele ja kultuuri arendamiseks loodud mittetulundusühing.
Vaata Setomaa ja Seto Infoselts
Seto Instituut
Sihtasutus Seto Instituut tegeleb Setumaa ja setu kultuuri alase teadustöö koordineerimise ja edendamisega ning selle tulemuste avalikustamisega.
Vaata Setomaa ja Seto Instituut
Seto Käsitüü Kogo
Seto Käsitüü Kogo on käsitööpärandit kandev mittetulundusühing, mis loodi 18.
Vaata Setomaa ja Seto Käsitüü Kogo
Seto külävüü
Seto külävüü on Setumaa olulisi kultuuriobjekte, vaatamisväärsusi ja asutusi ühendav turismimarsruut.
Vaata Setomaa ja Seto külävüü
Seto Kongress
Seto Kongress (eesti kirjakeeles Setu Kongress) on setude üritus, kus setud arutavad Setumaaga seotud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi ning valivad oma esinduskogu – Vanemate Kogu.
Vaata Setomaa ja Seto Kongress
Seto lauluema kuju
"Seto lauluema". Skulptor Elmar Rebane, 1986 "Seto lauluema". Skulptor Elmar Rebane, 1986 Seto lauluema kuju on mälestusmärk Obinitsas, mis püstitati Setumaa lauluemade, eeskätt Hilana Taarka, Miko Ode ja Irö Matrina mälestuseks.
Vaata Setomaa ja Seto lauluema kuju
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Vaata Setomaa ja Setod
Setomaa vald
Setomaa vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.
Vaata Setomaa ja Setomaa vald
Setomaa Valdade Liit
Setomaa Liit on Eesti nelja kohaliku omavalitsuse (Meremäe, Mikitamäe, Misso ja Värska vald) moodustatud mittetulundusühing.
Vaata Setomaa ja Setomaa Valdade Liit
Setomaa valla lipp
Setomaa valla lipp on Võru maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Setomaa valla lipp.
Vaata Setomaa ja Setomaa valla lipp
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Vaata Setomaa ja Setu keel
Setu kroon
Setu kroon on 1.
Vaata Setomaa ja Setu kroon
Setu kuningriigi päevad
Setu kuningriigi päevad Obinitsas (2011) Setu kuningriigi päevad Mikitamäel (2006) Setu kuningriigi päevad on iga aasta augustis mõnes ajaloolise Setumaa asulas toimuvad setu kultuuri päevad.
Vaata Setomaa ja Setu kuningriigi päevad
Setumaa lipp
Setomaa lipp Setomaa lipp on setude asustatava Setomaa lipp.
Vaata Setomaa ja Setumaa lipp
Smolka oja
Smolka oja (vene keeles Смолка) on oja Venemaal Petseri rajoonis, Setumaa idaosas.
Vaata Setomaa ja Smolka oja
Soelaanõ
Soelaanõ (kirjakeeles ka Soelaane) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Soelaanõ
Sokolova
Sokolova (ka Sokoluva; vene keeles Соколова, Соколово; ka Nurme) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Sokolova
Solova
Solova (ka Solovja; vene keeles Соловья) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Solova
Soome-ugri kultuuripealinn
Kultuuripealinna sümbol-linnu Tsirgu jõudmine Obinitsasse oktoobris 2014 Soome-ugri kultuuripealinn on Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsiooni (MAFUN) ja URALIC Keskuse MTÜ ühisalgatus.
Vaata Setomaa ja Soome-ugri kultuuripealinn
Soomeugrilaste lipp
Soomeugrilaste lipp, kavandi autor Poola fennougrist Szymon Pawlas Soomeugrilaste lipp ehk soome-ugri lipp on soome-ugri rahvaste ühine lipp, mis on tänini mitteametlik.
Vaata Setomaa ja Soomeugrilaste lipp
Sorahkna
Sorahkna (ka Suränkä; vene keeles Сюранка) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Sorahkna
Sorokina
Sorokina (ka Sorokinna; vene keeles Сорокино) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Sorokina
Sortside saladused
"Sortside saladused", alates 5.
Vaata Setomaa ja Sortside saladused
Suure-Rõsna kalmistu
Suure-Rõsna kalmistu on kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Setomaa vallas Suure-Rõsna külas.
Vaata Setomaa ja Suure-Rõsna kalmistu
Suure-Rõsna tsässon
Suure-Rõsna tsässon on Anastassia tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rõsna külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Suure-Rõsna tsässon
Suvine peetripäev
Suvine peetripäev ehk peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev, kalendris on see 29. juunilEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Setomaa ja Suvine peetripäev
Taarka (film)
"Taarka" on 2008.
Vaata Setomaa ja Taarka (film)
Tailovo
Taeluva (vene keeles Тайлово Tailovo; eestipäraselt ka Tailova) on küla Setumaal Üle-Pelska nulgas, praeguse haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Tailovo
Tanutamine
Tanutamine ka linutamine oli pulmas pruudile abielunaise peakatte pidulik pähepanemine.
Vaata Setomaa ja Tanutamine
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Vaata Setomaa ja Tartu maks
Tšeremnovo
Tšeremnovo (ka Tserondõ; vene keeles Черемново) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Tšeremnovo
Töganitsa
Töganitsa (vene keeles Дегатницы) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Töganitsa
Teodor Lippmaa
Teodor Lippmaa Teodor Lippmaa (aastani 1924 Lipman; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) oli eesti botaanik ja taimegeograaf.
Vaata Setomaa ja Teodor Lippmaa
Tobrova tsässon
Tobrova tsässon on tsässon Setumaal, Tobrova külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Tobrova tsässon
Toomas Kuusing
Toomas Kuusing (sündinud 15. märtsil 1976 Puuril) on eesti graafik ja maalikunstnik.
Vaata Setomaa ja Toomas Kuusing
Toomasmäe
Toomasmäe (kohalik hääldus Toomasemäe; ka Tomasovo) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Toomasmäe
Trõnnõ
Trõnnõ (vene keeles Трынтово) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Trõnnõ
Treski tsässon
Treski tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Treski külas (varemalt Väike-Treski külas) Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Treski tsässon
Truba
Truba on küla Setomaal.
Vaata Setomaa ja Truba
Ts'olgo (Setumaa)
Ts'olgo oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Ts'olgo (Setumaa)
Tsäältsüvä
Tsäältsüvä (vene keeles Чальцево; ka Suurõ-Tsäältsüvä) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Ajalooliselt jäi küla Setumaale Üle-Pelska nulka.
Vaata Setomaa ja Tsäältsüvä
Tsässon
Meremäe vallas Tsässon on õigeusu külakabel Setumaal.
Vaata Setomaa ja Tsässon
Tsätski nulk
Tsätski nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Tsätski nulk
Tsütski
Tsütski (vene keeles Чудской конецъ) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Tsütski
Tsirgupäev
Tsirgupäev (ka: sirgupäev, sorokasveet) on 9. märtsil ja õigeusu kirikukalendris on see päev 40 märtri mälestuspäev.
Vaata Setomaa ja Tsirgupäev
Tupina
Tupina (vene keeles Ступино) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Tupina
Ugar'ova
Ugar'ova (ka Ugareva; vene keeles Угарёво) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas.
Vaata Setomaa ja Ugar'ova
Ulaskova tsässon
Ulaskova tsässon on tsässon Setumaal, Ulaskova külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Ulaskova tsässon
Unkavitsa
Unkavitsa (ka Ungavitsa; vene keeles Умковичи) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Unkavitsa
Usenitsa kool
Usenitsa kool oli kool Setumaal Poloda nulgas Usenitsa külas.
Vaata Setomaa ja Usenitsa kool
Usinitsa
Usinitsa (kohalik hääldus Uusinitsa; ka Suurõ-Usinitsa, Suure-Usenitsa, Usenitsa, Suure-Uusinitsa, Suur-Usenitsa, Usenitsa-Suure, Suure-Usenitsõ, Uuseni, Uusna, Usenitse) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Usinitsa
Usinitsa tsässon
Usinitsa tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Usinitsa külas (varemalt Suure-Usinitsa külas) Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Usinitsa tsässon
Vaaksaarõ nulk
Vaaksaarõ nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast.
Vaata Setomaa ja Vaaksaarõ nulk
Valgevorst
Valgevorst (valge vorst) ehk tanguvorst, saarte murdes ka makk on Eesti traditsiooniline jõulutoit: vorstipudrust, lisandite ja maitseainete segust loomasooltes valmistatud vorst.
Vaata Setomaa ja Valgevorst
Vanasõna
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Vaata Setomaa ja Vanasõna
Varõstõ
Varõstõ (vene keeles Большие Горенки) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Varõstõ
Varesmäe
Varesmäe (ka Varõsõmäe, Varõsmäe, Varesemäe Baškirovo) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Varesmäe
Vas'lamäe
Vas'lamäe (vene keeles Крохово, Крухново, Крахново) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Vas'lamäe
Vasildõ
Vasildõ (vene keeles Настахино (Nastahhino)) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Vasildõ
Vasilde küla
Vasildõ (vene keeles Настахино (Nastahhino)) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Vasilde küla
Vastseliina kihelkond
Vastseliina kirik Vastseliina kihelkond (lühend Vas; võru keeles Vahtsõliina kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Neuhausen) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Setomaa ja Vastseliina kihelkond
Väike-käosulane
Väike-käosulane (Iduna caligata, ka Hippolais caligata) on roolindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Setomaa ja Väike-käosulane
Väike-Rõsna kalmistu
Väike-Rõsna kalmistu on kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Setomaa vallas Väike-Rõsna asulas.
Vaata Setomaa ja Väike-Rõsna kalmistu
Väike-Rõsna tsässon
Väike-Rõsna tsässon on Anna tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väike-Rõsna külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Väike-Rõsna tsässon
Väiko-Puravitsa
Väiko-Puravitsa (vene keeles Малые Буравцы) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Väiko-Puravitsa
Väiko-Tsäältsüvä
Väiko-Tsäältsüvä (vene keeles Малое Чальцево) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Väiko-Tsäältsüvä
Väiko-Usinitsa
Väiko-Usinitsa oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Väiko-Usinitsa
Väino Niitvägi
Väino Niitvägi (sündinud 8. oktoobril 1956 Pärnu-Jaagupis) on eesti ehtekunstnik ja sepp, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, SA Tartu Rahvaülikooli lektor ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulik (preester).
Vaata Setomaa ja Väino Niitvägi
Värska tsässon
Värska tsässon oli tsässon Setumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Värska alevikus Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Värska tsässon
Värska uus kalmistu
Värska kalmistu Värska kalmistu on kalmistu Võrumaal Setomaa vallas Värska alevikus.
Vaata Setomaa ja Värska uus kalmistu
Värska vana kalmistu
Värska vana kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonna Setomaa valla Värska alevikus.
Vaata Setomaa ja Värska vana kalmistu
Võõlastõ
Võõlastõ (kirjakeeles ka Võõlaste; vene keeles Выласте) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupa vallas.
Vaata Setomaa ja Võõlastõ
Võõpsu kalmistu
Võõpsu kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võõpsu külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Võõpsu kalmistu
Võõpsu tsässon
Võõpsu Migula tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võõpsu külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Võõpsu tsässon
Võmmorski vana tsässon
Võmmorski vana tsässon on suvistepühi ehk nelipühi tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võmmorski külas Setomaa vallas.
Vaata Setomaa ja Võmmorski vana tsässon
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Setomaa ja Võru kreis
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Setomaa ja Võru maakond
Venemaa okupatsioon Eestis
Venemaa okupatsioon Eestis oli Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude üksuste viibimine Eesti Vabariigi territooriumil ilma Eesti valitsuse loata rahvusvahelisi lepinguid rikkudes aastail 1991–1995.
Vaata Setomaa ja Venemaa okupatsioon Eestis
Verhulitsa Laudsi pettäi
Verhulitsa Laudsi pettäi 2015. aastal Verhulitsa Laudsi pettäi ehk Laudsi pettäi on pühapuu Setumaal Värska aleviku lõunaosas Verhulitsa küla poole viiva tee ääres.
Vaata Setomaa ja Verhulitsa Laudsi pettäi
Vilo
Vilo (ka Zabolotje; vene keeles Заболотье) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Vilo
Viro tsässon
Viro rist 2013. aasta sügisel Viro tsässon oli tsässon Setumaal Viro külas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Võru maakonnas.
Vaata Setomaa ja Viro tsässon
Vladimir Skvortsov
Vladimir Skvortsov oli Eesti harrastusentomoloog.
Vaata Setomaa ja Vladimir Skvortsov
Vohhino
Vohhino (vene keeles Вохино; kohalikus pruugis Vohina) on endine küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis.
Vaata Setomaa ja Vohhino
Vorohka
Vorohka (kohalikus pruugis ka Voronka; vene keeles Воронково) oli küla Võrumaal.
Vaata Setomaa ja Vorohka
Vorstipuder
Vorstipuder (murdes ka vorstiraba) on kodusel vorstitegemisel vorstitäidiseks kasutatav (tangu)puder.
Vaata Setomaa ja Vorstipuder
Zalesje (Petseri rajoon)
Zalesje Kolmainu kirik Zalesje (vene keeles Залесье; eestipäraselt ka Salesje) on küla Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linna-asunduses.
Vaata Setomaa ja Zalesje (Petseri rajoon)
Zaputje
Zaputje (vene keeles Запутье; kohalikus pruugis Saptja) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Irboska vallas.
Vaata Setomaa ja Zaputje
Zetod
Zetod on viiest Setomaalt pärit seto noormehest koosnev Eesti pärimusmuusika- ja folkrokkansambel.
Vaata Setomaa ja Zetod
1645
1645.
Vaata Setomaa ja 1645
1886
1886.
Vaata Setomaa ja 1886
Tuntud ka kui Setumaa.
, Harilik sibul, Harilik silenastik, Härmä Kalmepetäi, Heiki Valk, Helge nädal, Hellero, Hendrik Sepp, Hietaniemi kalmistu, Igrise, Ikooninurk, Irboska nulk, Issad, Ivanoskoroona, Jaamistõ, Jaan Tõnisson, Jaanituli, Jaanuar 2017, Jaaska, Jaastrova, Jankino, Jatsmani, Jäneste, Järvepää, Jevdokiapäev, Johan Kõpp, Johannes Pääsukese tõeline elu, Jugo, Jumalaema kaitsmine, Jumalaema Korsuni pühakuju kabel, Jumalaema uinumine, Jumalamägi, Kaatsova, Kadi Kass, Kadi Kübarsepp, Kagarinna, Kagu-Eesti, Kaika suveülikool, Kaileen, Kalamees ja ta naine, Kama, Kampsun, Kangakudumine, Kanuumatk, Kaugas, Küllätüvä tsässon, Kõrgesilla, Keerä, Kesk-Nedsäjä, Kesksaare, Kevadine nigulapäev, Kirmas, Kito, Kohvikute päev, Koidula Piir, Kol'o (Setumaa), Kolomenka oja, Kolovina, Kolpino küla, Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus, Koolina nulk, Korski (Petseri rajoon), Koss'olka, Kotelnika, Kotelniki (Eesti), Kovjazlovo, Kraasna maarahvas, Krabilova, Krantsova, Kraoski, Kropkuva, Kudepi jõgi, Kuhiksõlg, Kulje, Kulje Püha Eelija kirik, Kuusinitsa, Labandõ, Labõritsa, Lambavalge, Laossina, Laossina kalmistu, Laura Nikolai kirik, Laura Nikolai kogudus, Laura vald, Läädinka, Läänemereprovintsid, Lääpä, Lädinä, Lüübnitsa, Lüübnitsa kalmistu, Lüübnitsa tsässon, Lõkova, Lõpolja, Lõunaeesti keeled, Leiko, Leivaküna, Leo Reissar, Lidva jõgi, Liivakülä, Liivamäe oja, Lindsi, Linik (riietus), Linnutee tuuled, Lisje, Lokulaud, Luhamaa, Luhamaa kalmistu, Luhamaa nulk, Luhamaa Pühavaimu kogudus, Lumivalgeke, Luuska (Pihkva oblast), Mahnova, Mai 2017, Majahaldjad, Makarova, Makaveipäev, Marjapunapäev, Marsi talu kalmistu, Matis Leima, Mäessä, Märss, Meldova tsässon, Meremäe Kool, Meremäe vald, Meremägi, Metkohka oja, Mezguška jõgi, Midruskipäev, Miikse Jaanikivi tsässon, Miikse kalmistu, Mikitamäe, Mikitamäe kalmistu, Mikitamäe uus tsässon, Mikitamäe vald, Mikitamäe valla lipp, Mikitamäe valla vapp, Mikitamäe vana tsässon, Mis maksab muaobonõ, Mokornulk, Molniga, Naine libahundiks, Nalitsa oja, Narva ajalugu, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nevskoje-Olohhovo, Nikolai Anissimov, Nikolai Okulitš-Kazarin, Nikolai Roerich, Nudretsuva, Nulk, Obdjohhi jõgi, Obinitsa kalmistu, Obinitsa muuseum, Obinitsa tsässon, Oimurõngas, Olli Ungvere, Olohkova, Paabapraasnik, Paaltsuva, Parkanova, Patškovka jõgi, Paul Saar (kunstnik), Paulopriit Voolaine, Pärg, Pööni, Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond, Põrstõ (Pihkva oblast), Peavöö, Pedäjäalostõ, Peko, Pelsi Annekivi, Pelsi tsässon, Petški, Petseri, Petseri klooster, Petseri maakonna vapp, Petseri Peetri kirik, Petseri rajoon, Petserimaa, Pihkva kubermang, Pihkva vürstiriik, Pikk-kuub, Pitsinä, Piusa jõgi, Podmotsa kalmistu, Podmotsa tsässon, Pokolduva, Poloda nulk, Poodkor'a, Poodlissa, Potaluva, Pottsepis, Pruudipärg, Pullikina, Pulmad, Raakva, Raakva nulk, Radaja, Rahvaarst, Rahvaetümoloogia, Rahvarõivad, Rainer Rahasepp, Rainova, Rääsolaane, Rääsolaane tsässon, Rõžikovo, Rein Järvelill, Ristija Johannes, Rokina tsässon, Rollapäev, Roosa, Rootova vald, Ropsilaud, Russki Bor, Ruuda jõgi, Saatse kalmistu, Saatserinna nulk, Sabelina, Sagorja, Saltanuva, Samuel Sommer, Sandra (Pihkva oblast), Saurova, Saurova nulk, Säpina, Säpina tsässon, Sõir, SE, Seeritsä nulk, Selise, Semmeni Olli, Serga tsässon, Seto (täpsustus), Seto Infoselts, Seto Instituut, Seto Käsitüü Kogo, Seto külävüü, Seto Kongress, Seto lauluema kuju, Setod, Setomaa vald, Setomaa Valdade Liit, Setomaa valla lipp, Setu keel, Setu kroon, Setu kuningriigi päevad, Setumaa lipp, Smolka oja, Soelaanõ, Sokolova, Solova, Soome-ugri kultuuripealinn, Soomeugrilaste lipp, Sorahkna, Sorokina, Sortside saladused, Suure-Rõsna kalmistu, Suure-Rõsna tsässon, Suvine peetripäev, Taarka (film), Tailovo, Tanutamine, Tartu maks, Tšeremnovo, Töganitsa, Teodor Lippmaa, Tobrova tsässon, Toomas Kuusing, Toomasmäe, Trõnnõ, Treski tsässon, Truba, Ts'olgo (Setumaa), Tsäältsüvä, Tsässon, Tsätski nulk, Tsütski, Tsirgupäev, Tupina, Ugar'ova, Ulaskova tsässon, Unkavitsa, Usenitsa kool, Usinitsa, Usinitsa tsässon, Vaaksaarõ nulk, Valgevorst, Vanasõna, Varõstõ, Varesmäe, Vas'lamäe, Vasildõ, Vasilde küla, Vastseliina kihelkond, Väike-käosulane, Väike-Rõsna kalmistu, Väike-Rõsna tsässon, Väiko-Puravitsa, Väiko-Tsäältsüvä, Väiko-Usinitsa, Väino Niitvägi, Värska tsässon, Värska uus kalmistu, Värska vana kalmistu, Võõlastõ, Võõpsu kalmistu, Võõpsu tsässon, Võmmorski vana tsässon, Võru kreis, Võru maakond, Venemaa okupatsioon Eestis, Verhulitsa Laudsi pettäi, Vilo, Viro tsässon, Vladimir Skvortsov, Vohhino, Vorohka, Vorstipuder, Zalesje (Petseri rajoon), Zaputje, Zetod, 1645, 1886.