Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Audjassaare, Üü tulõk, Ülemsootska, Ütsiotsõ, Õ, Dubki, Eesti keel, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, Ernst Puusepp, H6im, Haida, Harilik silenastik, Igrise, Ikooninurk, Inara Luigas, Kaatsad, Kõrisulghäälik, Keeled Eestis, Keelte loend, Kolme Sõsara Hõrgutised, Kolpino saar, Kraasna murrak, Langenu, Läänemeresoome keeled, Lõunaeesti keeled, Lutepää, Mehetapja/Süütu/Vari, Meldova tsässon, Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium, Mikitamäe, Mulgi keel, Nedsaja, Nipernaadi (ansambel), Paulopriit Voolaine, Peko Helü, Perdaku, Poisikõsõ, Rääptsova, Rääsolaane, Räestu raamat, Saatse, Säpina, SE, Selise, Seto Infoselts, Setod, Setomaa, Setomaa (ajaleht), Sinu Naine, ..., Soome-ugri keeled, Taarka (film), Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu keel, Tonja, Ulitina, Väike murdesõnastik, Väike prints, Võro-Seto tähtraamat, Võru keel, Vedernika, Veera Hirsik, Velna, Verhulitsa, Viro tsässon, Vokaalharmoonia. Laienda indeks (16 rohkem) »
Audjassaare
Audjassaare (seto keeles Audjasaarõ, Haudjasaarõ) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Audjassaare · Näe rohkem »
Üü tulõk
"Üü tulõk" on muusik Mari Kalkuni esimene album, mis ilmus CD-na 2007.
Uus!!: Setu keel ja Üü tulõk · Näe rohkem »
Ülemsootska
(Setu) ülemsootska (setu keeles ülembsootska) on igal aastal Setu kuningriigi päevadel valitav setude kuninga Peko asemik maa peal.
Uus!!: Setu keel ja Ülemsootska · Näe rohkem »
Ütsiotsõ
Ütsiotsõ 2007. aastal Kaika suveülikoolis Ütsiotsõ on Eesti ansambel, mis esitab võru- ja setukeelseid laule.
Uus!!: Setu keel ja Ütsiotsõ · Näe rohkem »
Õ
Õ (õ) on ladina kirja täht, mis on saadud o-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Uus!!: Setu keel ja Õ · Näe rohkem »
Dubki
Dubki (vene keeles Дубки, eesti keeles ka Tupka, setu keeles ka Tuupka) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas.
Uus!!: Setu keel ja Dubki · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Setu keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit
Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (lühend ERVL) on Eesti mittetulundusühing, mis seisab Eesti regionaal- ja vähemuskeelte eest.
Uus!!: Setu keel ja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit · Näe rohkem »
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on 2010.
Uus!!: Setu keel ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu · Näe rohkem »
Ernst Puusepp
Ernst Puusepp (ka Ernst Pusep; 1. aprill 1898 Lasva vald, Võrumaa – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Setu keel ja Ernst Puusepp · Näe rohkem »
H6im
H6im Viru Folk 2022 laval H6im on setukeelset poprokki esitav setu juurtega ansambel.
Uus!!: Setu keel ja H6im · Näe rohkem »
Haida
Haidak, setupäraselt Haida, on Krasnojarski krais Partizanski rajoonis asuv setu küla.
Uus!!: Setu keel ja Haida · Näe rohkem »
Harilik silenastik
Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.
Uus!!: Setu keel ja Harilik silenastik · Näe rohkem »
Igrise
Igrise (seto keeles Igrissä; ka Igrõsõ, Igresä, Igrištše, Igrissa, Igrisa, Igriša, Igristše, Igritse) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Igrise · Näe rohkem »
Ikooninurk
Słuckis Ikooninurk (setu keeles pühäsenulk, vene keeles красный угол) on õigeusule omane nurk toas, mis on pühendatud kristlusele, palvetamisele ning pühakute jumaldamisele.
Uus!!: Setu keel ja Ikooninurk · Näe rohkem »
Inara Luigas
Inara Luigas (neiupõlves Labe) (sündinud 13. jaanuaril 1959 Verh-Krasnojarkas Novosibirski oblastis) on endine Riigikogu liige.
Uus!!: Setu keel ja Inara Luigas · Näe rohkem »
Kaatsad
Kaatsad olid Võru ja Setu murdes, samuti saarte murdes vanaaegsed linased või takused pikad meeste püksid.
Uus!!: Setu keel ja Kaatsad · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Setu keel ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Uus!!: Setu keel ja Keeled Eestis · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Setu keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Kolme Sõsara Hõrgutised
Kolme Sõsara Hõrgutised (setu keeles Kolme Sõsarõ Hõrgutisõ) on kaubamärk, mille all tegutseb Võru maakonna toitlustusettevõte OÜ Alternatura, kolme õe – Kadri, Kerti ja Triin Visseli – perefirma.
Uus!!: Setu keel ja Kolme Sõsara Hõrgutised · Näe rohkem »
Kolpino saar
Kolpino saar Lüübnitsa küla poolt Kolpino (eesti keeles Kulkna, võru/setu keeles Kulḱna, vene keeles Колпино, oстров Колпинa) on saar Pihkva järves, mis kuulub Venemaa Pihkva oblasti haldusalasse.
Uus!!: Setu keel ja Kolpino saar · Näe rohkem »
Kraasna murrak
Kraasna murraku kõnelejad moodustasid keelesaare Kraasna murrak on lõunaeesti murderühma kuulunud murrak, mida minevikus räägiti (Kraasna maarahvas) Pihkva oblastis Krasnogorodskoje (varem eestikeelne nimi: Kraasna) ümbruskonnas.
Uus!!: Setu keel ja Kraasna murrak · Näe rohkem »
Langenu
Langenu on Eestis Tartus tegutsev black metal'i bänd, mis tegutseb alates 2004.
Uus!!: Setu keel ja Langenu · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Setu keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Setu keel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Lutepää
Lutepää (seto keeles Lutõpää, Lutõbä; kasutusel ka nimed Laiuste, Lutepea, Luteba) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Setu keel ja Lutepää · Näe rohkem »
Mehetapja/Süütu/Vari
"Mehetapja/Süütu/Vari" on 2017.
Uus!!: Setu keel ja Mehetapja/Süütu/Vari · Näe rohkem »
Meldova tsässon
Meldova tsässon on Nahtsi (Anastassia) tsässon Setumaal Setomaa vallas Polovina külas, Obinitsa külast 5 kilomeetrit idas.
Uus!!: Setu keel ja Meldova tsässon · Näe rohkem »
Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium
"Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt" oli 1926.
Uus!!: Setu keel ja Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium · Näe rohkem »
Mikitamäe
Mikitamäe (seto keeles Mikitämäe, Mikidämäe; ka Mikuta, Mäe; vene keeles Nikitina-Gora) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Mikitamäe · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Setu keel ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Nedsaja
Nedsaja (seto keeles Nedsäjä; ka Netsaja) on küla Võrumaal Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Nedsaja · Näe rohkem »
Nipernaadi (ansambel)
Nipernaadi on Võrus tegutsev ansambel.
Uus!!: Setu keel ja Nipernaadi (ansambel) · Näe rohkem »
Paulopriit Voolaine
Paulopriit Voolaine (eesnimi kuni 1939 Paul Friedrich, perekonnanimi kuni 1921 Pedmanson; 9. oktoober 1899 Loomuse (Pauna) talu, Tooste küla, Räpina vald, Võrumaa – 17. oktoober 1985 Tartu) oli eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja koduloolane.
Uus!!: Setu keel ja Paulopriit Voolaine · Näe rohkem »
Peko Helü
Kauksi Ülle ja Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen värsket Peko Helü sirvimas (2016) Peko Helü on alates 2006.
Uus!!: Setu keel ja Peko Helü · Näe rohkem »
Perdaku
Perdaku (seto keeles Perdagu; kasutatakse ka Perdaga, Pärdagu, Perdovka) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Setu keel ja Perdaku · Näe rohkem »
Poisikõsõ
Poisikõsõ on Vanemuise teatri noorte meesnäitleja ansambel.
Uus!!: Setu keel ja Poisikõsõ · Näe rohkem »
Rääptsova
Rääptsova (setu keeles Rääptsüvä; ka Suurõ-Rääptsüvä, Rääptsuva, Suur-Rääptsova, Suure-Rääptsova, Suur-Räptsveo, Rääptsova-Suur, Ruusa) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Rääptsova · Näe rohkem »
Rääsolaane
Rääsolaane (seto keeles Rääsolaanõ) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Rääsolaane · Näe rohkem »
Räestu raamat
"Räestu raamat" on Lauri Sommeri 2012.
Uus!!: Setu keel ja Räestu raamat · Näe rohkem »
Saatse
Saatse (seto keeles Satserina; kasutatakse ka Satserinna, Satseri, Zatšerenje, Korki ja Gorki) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Saatse · Näe rohkem »
Säpina
Säpina (setu keeles Säpinde; ka Säpinä, Sapina, Võmorkova, Võmorkovo) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Säpina · Näe rohkem »
SE
SE või Se või se on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Uus!!: Setu keel ja SE · Näe rohkem »
Selise
Selise (seto keeles Selissä; ka Selisä, Selisa, Selištše, Selistše, Selitsa) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Selise · Näe rohkem »
Seto Infoselts
Seto Infoselts on Eestis setu keele ja kultuuri arendamiseks loodud mittetulundusühing.
Uus!!: Setu keel ja Seto Infoselts · Näe rohkem »
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Uus!!: Setu keel ja Setod · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Setu keel ja Setomaa · Näe rohkem »
Setomaa (ajaleht)
Setomaa on setukeelne ajaleht.
Uus!!: Setu keel ja Setomaa (ajaleht) · Näe rohkem »
Sinu Naine
Sinu Naine on Eesti ansambel, mis 2017.
Uus!!: Setu keel ja Sinu Naine · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Setu keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Taarka (film)
"Taarka" on 2008.
Uus!!: Setu keel ja Taarka (film) · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on interdistsiplinaalne üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus.
Uus!!: Setu keel ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Setu keel ja Tartu keel · Näe rohkem »
Tonja
Tonja (seto keeles Ton'a ja Tona; kasutatakse ka nimesid Tonä, Toona, Tuuna, Toonja, Kala) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Tonja · Näe rohkem »
Ulitina
Ulitina (seto keeles Ultina, kasutatakse ka nimesid Ulitino, Metsalaane) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Piusa jõe paremkaldal Eesti kagunurgas.
Uus!!: Setu keel ja Ulitina · Näe rohkem »
Väike murdesõnastik
"Väike murdesõnastik" on eesti murdesõnu sisaldav kaheköiteline sõnastik, mis ilmus 1989.
Uus!!: Setu keel ja Väike murdesõnastik · Näe rohkem »
Väike prints
"Väike prints" (prantsuse keeles "Le Petit Prince") on prantsuse kirjaniku ja lennunduspioneeri Antoine de Saint-Exupéry 1943.
Uus!!: Setu keel ja Väike prints · Näe rohkem »
Võro-Seto tähtraamat
"Võro-Seto tähtraamat" on võru- ja setukeelne tähtraamat (teatud kalender), mis ilmub alates 1990.
Uus!!: Setu keel ja Võro-Seto tähtraamat · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Setu keel ja Võru keel · Näe rohkem »
Vedernika
Vedernika (setu keeles Vedenika; ka Taništševa, Taniševo, Taniste, Alakääru) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Setu keel ja Vedernika · Näe rohkem »
Veera Hirsik
Veera Hirsik (18. oktoober 1927 Vedernika, Petserimaa – 20. november 2021) oli setu rahvalaulik.
Uus!!: Setu keel ja Veera Hirsik · Näe rohkem »
Velna
Velna (seto keeles Velnä, kasutatakse ka nimesid Veelna, Vellna, Velise, Välja) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Setu keel ja Velna · Näe rohkem »
Verhulitsa
Verhulitsa (setu keeles Veerulitsa, Vehrutsa; kasutatakse ka nimesid Verhuulitsa, Vehrulitsa, Verhulitse, Veeru, Allika, Haldja) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Setu keel ja Verhulitsa · Näe rohkem »
Viro tsässon
Viro rist 2013. aasta sügisel Viro tsässon oli tsässon Setumaal Viro külas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Võru maakonnas.
Uus!!: Setu keel ja Viro tsässon · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Setu keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Seto keel, Setu murrak, Setu murre.
