Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Aarsus, Apertuur, Arkussiinus, Armstrongi-Meissneri ostsillaator, Astmerida, Elektrivool, Elektronmuusika mõisteid, Foucault' pendel, Fourier' rida, Geomeetriline optika, Isaac Newton, Kalkulaator, Kolmefaasiline süsteem, Koosinus, Kootangensfunktsioon, Lainete murdumisseadus, Lihtharmooniline võnkumine, Matemaatika mõisteid, Märgumine, Optika, Paraksiaalne lähendus, Sageduskoste, Signaali sagedus, Siinuseline suurus, Siinusteoreem, SIN, Sinusoid, Snelli seadus, Spektroskoopilised kaksiktähed, Tangens, Täisnurkne kolmnurk, Toon, Trigonomeetrilised funktsioonid, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Vahelduvpinge, Vahelduvvool, Valguse murdumine, Võimsustegur, Võnkumine.
Aarsus
Aarsus (inglise keeles arity) on matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.
Uus!!: Siinus ja Aarsus · Näe rohkem »
Apertuur
Pool objekti O poolsest apertuurinurgast '''α''' ja kiirtekimbu äärmiste kiirte murdumine läätse peatasandil H määrab ära apertuuriarvu suuruse Apertuur (ladina keelest apertus 'avatud') on valgust läbilaskev ava optikasüsteemis.
Uus!!: Siinus ja Apertuur · Näe rohkem »
Arkussiinus
Arkussiinus (sümbol: arcsin, asin) on nurga siinuse leidmise pöördtehe.
Uus!!: Siinus ja Arkussiinus · Näe rohkem »
Armstrongi-Meissneri ostsillaator
Armstrongi-Meissneri ostsillaator on elektriline ostsillaator, milles määrab võnkumise sageduse induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev võnkering.
Uus!!: Siinus ja Armstrongi-Meissneri ostsillaator · Näe rohkem »
Astmerida
Astmereaks nimetatakse funktsionaalrida kujul kus c on konstant, an on n-nda liikme kordaja ning x muutuja.
Uus!!: Siinus ja Astmerida · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Siinus ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektronmuusika mõisteid
Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".
Uus!!: Siinus ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »
Foucault' pendel
Foucault' pendel Pariisi Panthéonis Foucault' pendli pomm Pariisi Panthéonis Foucault’ pendel on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks.
Uus!!: Siinus ja Foucault' pendel · Näe rohkem »
Fourier' rida
Fourier' rida (või ka Fourier' reaksarendus) on viis esitada perioodilist signaali või perioodilist impulsside jada sinusoidide summana.
Uus!!: Siinus ja Fourier' rida · Näe rohkem »
Geomeetriline optika
Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika haru, mis kirjeldab valguse levimist läbipaistvas keskkonnas kiirtena.
Uus!!: Siinus ja Geomeetriline optika · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Siinus ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Kalkulaator
1964. aastal Jaapanis toodetud mehaaniline kalkulaator Kalkulaator on mehaaniline või elektrooniline arvutusvahend matemaatiliste tehete sooritamiseks.
Uus!!: Siinus ja Kalkulaator · Näe rohkem »
Kolmefaasiline süsteem
Faasipingete muutumine ajas Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagnet tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu Kolmefaasiline süsteem on mitmefaasiliste elektriahelate süsteemi erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud siinuselist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu.
Uus!!: Siinus ja Kolmefaasiline süsteem · Näe rohkem »
Koosinus
Täisnurkne kolmnurk Koosinus ehk koosinusfunktsioon (sümbol: cos) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.
Uus!!: Siinus ja Koosinus · Näe rohkem »
Kootangensfunktsioon
Täisnurkne kolmnurk Kootangensfunktsioon (sümbol cot) on trigonomeetriline funktsioon.
Uus!!: Siinus ja Kootangensfunktsioon · Näe rohkem »
Lainete murdumisseadus
Lainete murdumisseadus on füüsika seadus, mille kohaselt langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis; langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus.
Uus!!: Siinus ja Lainete murdumisseadus · Näe rohkem »
Lihtharmooniline võnkumine
Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).
Uus!!: Siinus ja Lihtharmooniline võnkumine · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Siinus ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Uus!!: Siinus ja Märgumine · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Siinus ja Optika · Näe rohkem »
Paraksiaalne lähendus
Paraksiaalne lähendus on geomeetrilises optikas kasutusel olev lihtsustus, mille kohaselt vaadeldakse ainult teljelähedasi kiiri, et hõlbustada tsentreeritud (telgsümmeetriliste) optiliste süsteemide oluliste punktide, näiteks fookuskauguse määramist.
Uus!!: Siinus ja Paraksiaalne lähendus · Näe rohkem »
Sageduskoste
Sageduskoste (inglise keeles frequency response) on lineaarse süsteemi väljundsuuruse reageering ehk koste süsteemi sisendsuuruse sageduse või/ja faasi muutumisele.
Uus!!: Siinus ja Sageduskoste · Näe rohkem »
Signaali sagedus
Signaali sagedus (tähis f) on signaali kandva võnkumise sagedus.
Uus!!: Siinus ja Signaali sagedus · Näe rohkem »
Siinuseline suurus
Siinuseline ehk sinusoidaalne ehk harmooniline on suurus, mis on kirjeldatav siinusfunktsiooniga.
Uus!!: Siinus ja Siinuseline suurus · Näe rohkem »
Siinusteoreem
Kolmnurk Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel.
Uus!!: Siinus ja Siinusteoreem · Näe rohkem »
SIN
SIN, Sin või sin võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Siinus ja SIN · Näe rohkem »
Sinusoid
Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.
Uus!!: Siinus ja Sinusoid · Näe rohkem »
Snelli seadus
murdumine erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpinnal, kus n_2 > n_1. Kuna valguse kiirus on parempoolses keskkonnas aeglasem, siis on murdumisnurk \theta_2 väiksem kui langemisnurk \theta_1 Snelli seadus (tuntud ka kui Snelli-Descartesi seadus, Snelliuse seadus või murdumisseadus) kirjeldab matemaatiliselt langemisnurga ja murdumisnurga vahelist seost, kui valguslaine (või mõni muu laine) läbib kahe isotroopse keskkonna piirpinda.
Uus!!: Siinus ja Snelli seadus · Näe rohkem »
Spektroskoopilised kaksiktähed
Spektroskoopilisteks kaksikuteks nimetatakse selliseid tähesüsteeme, mille kaksiksus tuvastatakse nende spektrites esineva Doppleri nihke uurimise põhjal, sest need süsteemid on kas liiga kaugel või tähed on teineteisele liiga lähedal, et neid oleks võimalik teleskoobis visuaalselt eristada.
Uus!!: Siinus ja Spektroskoopilised kaksiktähed · Näe rohkem »
Tangens
Täisnurkne kolmnurk Tangens ehk tangensfunktsioon (sümbol: tan) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.
Uus!!: Siinus ja Tangens · Näe rohkem »
Täisnurkne kolmnurk
Täisnurkne kolmnurk. Küljed ''a'' ja ''b'' on kaatetid ning ''c'' on hüpotenuus Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk ehk 90°.
Uus!!: Siinus ja Täisnurkne kolmnurk · Näe rohkem »
Toon
Toon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Siinus ja Toon · Näe rohkem »
Trigonomeetrilised funktsioonid
Trigonomeetrilised funktsioonid on elementaarfunktsioonid siinus, koosinus, tangens, kootangens, seekans ja kooseekans, mille argument on geomeetriliselt tõlgendatav ühikringjoone kaarepikkusena või vastava kesknurgana.
Uus!!: Siinus ja Trigonomeetrilised funktsioonid · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Siinus ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Vahelduvpinge
vahelduvpinge allika tingmärk Siinuselise vahelduvpinge iseloomustussurused:1 – tippväärtus ehk võnkeamplituud; 2 – pinge ulatus ("tipust tipuni"); 3 – efektiivväärtus; 4 – periood.Needsamad suurused iseloomustavad ka siinuselist vahelduvvoolu Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge.
Uus!!: Siinus ja Vahelduvpinge · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Siinus ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Uus!!: Siinus ja Valguse murdumine · Näe rohkem »
Võimsustegur
Võimsusvektorite ''P'' (aktiivvõimsus) ja ''Q'' (reaktiivvõimsus) diagramm ning vastav siinuselise pinge ja voolu vaheline faasinihkenurk φ komplekstasandil Võimsustegur on elektrotehnikas vahelduvvooluahela aktiivvõimsuse P ja näivvõimsuse S suhe.
Uus!!: Siinus ja Võimsustegur · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Siinus ja Võnkumine · Näe rohkem »
