Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Siirdeseisund

Index Siirdeseisund

bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.

Sisukord

  1. 18 suhted: Aktivatsioonienergia, Arrheniuse võrrand, Bisubstraatsed inhibiitorid, Difusioonlimiteeritud reaktsioon, Elementaarreaktsioon, Intermediaat, Keemia mõisteid, Keemiaseadused, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Kooskõlareaktsioon, Molekulaarsus, Peritsükliline reaktsioon, Reaktsiooni mehhanism, Reaktsioonikoordinaat, Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip, Siire, Stereoselektiivsus.

Aktivatsioonienergia

Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Vaata Siirdeseisund ja Aktivatsioonienergia

Arrheniuse võrrand

Arrheniuse võrrand (Arrheniuse valem) väljendab keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist, seega reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist.

Vaata Siirdeseisund ja Arrheniuse võrrand

Bisubstraatsed inhibiitorid

Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.

Vaata Siirdeseisund ja Bisubstraatsed inhibiitorid

Difusioonlimiteeritud reaktsioon

Difusioonlimiteeritud reaktsiooni korral määrab protsessi üldise kiiruse ainete liikumine (transport) reaktsiooni keskkonnas (tavaliselt lahuses).

Vaata Siirdeseisund ja Difusioonlimiteeritud reaktsioon

Elementaarreaktsioon

Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.

Vaata Siirdeseisund ja Elementaarreaktsioon

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Vaata Siirdeseisund ja Intermediaat

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Vaata Siirdeseisund ja Keemia mõisteid

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Vaata Siirdeseisund ja Keemiaseadused

Keemiline kineetika

Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.

Vaata Siirdeseisund ja Keemiline kineetika

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Vaata Siirdeseisund ja Keemiline reaktsioon

Kooskõlareaktsioon

Kooskõlareaktsioon (concerted reaction) tähendab sellist keemilist reaktsiooni, milles kõik keemiliste sidemete katkemised ja uute keemiliste sidemete moodustumised toimuvad ühes reaktsiooni staadiumis.

Vaata Siirdeseisund ja Kooskõlareaktsioon

Molekulaarsus

Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.

Vaata Siirdeseisund ja Molekulaarsus

Peritsükliline reaktsioon

Peritsüklilise reaktsiooni näide Peritsükliline reaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mida iseloomustab keemiliste sidemete kooskõlastatud ümberpaigutus, nii et tekib tsükliline siirdeseisund.

Vaata Siirdeseisund ja Peritsükliline reaktsioon

Reaktsiooni mehhanism

Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.

Vaata Siirdeseisund ja Reaktsiooni mehhanism

Reaktsioonikoordinaat

Astmeline reaktsioon: HBr elektrofiilne liitumine 1,3-butadieeniga: reaktsiooni vabaenergia muutus (püstteljel) piki reaktsiooni koordinaati (horisontaalteljel) Katalüütilise ja mittekatalüütilise protsessi energia muutus reaktsiooni käigus Keemias on reaktsioonikoordinaat abstraktne ettekujutus reaktsiooni kulgemise teest lähteainetelt produktideni.

Vaata Siirdeseisund ja Reaktsioonikoordinaat

Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip

Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip väidab, et suurema reaktsioonivõimega keemiline ühend või aktiivne vaheühend on väiksema selektiivsusega.

Vaata Siirdeseisund ja Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip

Siire

Siire tähendab üleminekut ühest olekust teise või ühelt alalt teise.

Vaata Siirdeseisund ja Siire

Stereoselektiivsus

Stereoselektiivne reaktsioon (stereoselektiivsus) on keemiline protsess, milles moodustuvad stereoisomeerid oluliselt erinevates hulkades.

Vaata Siirdeseisund ja Stereoselektiivsus

Tuntud ka kui Siirdeolek.