Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Alev, Švitrigaila, Barbara Radziwiłłówna, Jurbarkase rajoon, Kolhoos, Kriit, Kultuurimaja, Leedu, Linn, Mergel, Nemunas, Palanga, Panemunė loss, Põhikool, Raamatukogu, Saksa ordu, Skirsnemunė vald, Vene keel, 1283, 1312, 1315, 1316, 1324, 1328, 1431, 15. sajand, 1523, 1549, 16. sajand, 1792, 1849, 1903.
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Skirsnemunė ja Alev · Näe rohkem »
Švitrigaila
pisi Švitrigaila (poola keeles Świdrygiełło; u 1370 – 10. veebruar 1452) oli Leedu suurvürst 1430–1432.
Uus!!: Skirsnemunė ja Švitrigaila · Näe rohkem »
Barbara Radziwiłłówna
Barbara Radziwiłłówna (leedu keeles Barbora Radvilaitė; 6. detsember 1520 Vilnius – 8. mai 1551 Kraków) oli Zygmunt II Augusti abikaasa ja Poola kuninganna alates temaga abiellumisest 1550 kuni oma surmani.
Uus!!: Skirsnemunė ja Barbara Radziwiłłówna · Näe rohkem »
Jurbarkase rajoon
Jurbarkase rajoon (leedu keeles Jurbarko rajono savivaldybė) on 2.
Uus!!: Skirsnemunė ja Jurbarkase rajoon · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Skirsnemunė ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kriit
Doveri kriidipaljand koosneb planktoni ''Coccolithus pelagicus'' kivististest See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.
Uus!!: Skirsnemunė ja Kriit · Näe rohkem »
Kultuurimaja
Orissaare kultuurimaja Prangli rahvamaja Kultuurimaja ehk rahvamaja (mõnikord ka kultuurikeskus) on kohaliku omavalitsuse hallatav kultuuriasutus, mis korraldab enamasti oma valla, linna (või linnaosa) piires kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevust.
Uus!!: Skirsnemunė ja Kultuurimaja · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Skirsnemunė ja Leedu · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Skirsnemunė ja Linn · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Skirsnemunė ja Mergel · Näe rohkem »
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Skirsnemunė ja Nemunas · Näe rohkem »
Palanga
Palanga Palanga on omavalitsuse staatusega linn Leedus endise Klaipėda maakonna aladel.
Uus!!: Skirsnemunė ja Palanga · Näe rohkem »
Panemunė loss
Panemunė loss Panemunė loss (Panemunės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Skirsnemunė vallas Pilis I külas.
Uus!!: Skirsnemunė ja Panemunė loss · Näe rohkem »
Põhikool
Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.
Uus!!: Skirsnemunė ja Põhikool · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Skirsnemunė ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Skirsnemunė ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Skirsnemunė vald
Skirsnemunė vald (leedu keeles Skirsnemunės seniūnija) on 2.
Uus!!: Skirsnemunė ja Skirsnemunė vald · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Skirsnemunė ja Vene keel · Näe rohkem »
1283
1283.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1283 · Näe rohkem »
1312
1312.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1312 · Näe rohkem »
1315
1315.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1315 · Näe rohkem »
1316
1316.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1316 · Näe rohkem »
1324
1324.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1324 · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1328 · Näe rohkem »
1431
1431.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1431 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Skirsnemunė ja 15. sajand · Näe rohkem »
1523
1523.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1523 · Näe rohkem »
1549
1549.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1549 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Skirsnemunė ja 16. sajand · Näe rohkem »
1792
1792.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1792 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1849 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Skirsnemunė ja 1903 · Näe rohkem »
