Sisukord
25 suhted: Bānūži mõis, Biksēja mõis, Biksēja raudteejaam, Blome mõis, Cērtene mõis, Ikšele mõis, Jaunbilska mõis, Läti mõisate loend, Pāpiņase mõis, Rauda mõis, Riia kubermang, Smiltene, Smiltene kirikumõis, Smiltene Maarja kirik, Smiltene mõis, Smiltene raudteejaam, Stariņi raudteepeatus, Trikāta kihelkond, Ungern-Sternberg, Valga kreis, Valgamaa, Võnnu kreis, Vecbilska mõis, Wrangellide sugupuu, Zeltiņi mõis.
Bānūži mõis
Bānūži mõis (saksa keeles Bahnus, läti keeles Bānūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Bānūži mõis
Biksēja mõis
Biksēja mõis (saksa keeles Wilkenpahlen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Biksēja mõis
Biksēja raudteejaam
Biksēja raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Blome vallas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Biksēja raudteejaam
Blome mõis
Blome mõis (saksa keeles Blumenhof, varem Stammer) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Blome mõis
Cērtene mõis
Mõis Johann Christoph Brotze gravüüril Cērtene mõis (saksa keeles Zehrten, läti keeles Cērtenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Cērtene mõis
Ikšele mõis
Ikšele mõis (saksa keeles Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Ikšele mõis
Jaunbilska mõis
Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Jaunbilska mõis
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Vaata Smiltene kihelkond ja Läti mõisate loend
Pāpiņase mõis
Pāpiņase mõis (saksa keeles Papenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Pāpiņase mõis
Rauda mõis
Rauda mõis (saksa keeles Raudenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Rauda mõis
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Vaata Smiltene kihelkond ja Riia kubermang
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Vaata Smiltene kihelkond ja Smiltene
Smiltene kirikumõis
Smiltene kirikumõis (saksa keeles Pastorat Smilten, läti keeles Smiltenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Smiltene kirikumõis
Smiltene Maarja kirik
Smiltene Maarja kirik on luteri kirik Lätis Smiltenes.
Vaata Smiltene kihelkond ja Smiltene Maarja kirik
Smiltene mõis
Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Smiltene mõis
Smiltene raudteejaam
Smiltene raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Smiltenes.
Vaata Smiltene kihelkond ja Smiltene raudteejaam
Stariņi raudteepeatus
Stariņi raudteepeatus oli raudteepeatus Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Smiltene vallas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Stariņi raudteepeatus
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Smiltene kihelkond ja Trikāta kihelkond
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Smiltene kihelkond ja Ungern-Sternberg
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Smiltene kihelkond ja Valga kreis
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Vaata Smiltene kihelkond ja Valgamaa
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis
Vecbilska mõis
Vecbilska mõis (saksa keeles Alt-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Vecbilska mõis
Wrangellide sugupuu
Wrangellide sugupuu on baltisaksa aadlisuguvõsa Wrangell või Wrangelide järglastetabel.
Vaata Smiltene kihelkond ja Wrangellide sugupuu
Zeltiņi mõis
Zeltiņi mõis (saksa keeles Selting) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Vaata Smiltene kihelkond ja Zeltiņi mõis