Sisukord
15 suhted: Bad Harzburg, Eemi meri, Eutrofeerumine, Hüdroloogia mõisteid, Hüdrosfäär, Järv, Limnoloogia, Merebioloogia, Merevesi, Mikrovetikad, Padur, Soolvesi, Suue, Termokliin, Veeõitseng.
Bad Harzburg
Burgbergilt Bad Harzburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Vaata Soolane vesi ja Bad Harzburg
Eemi meri
Eemi meri oli veekogu, mis asus umbes praeguse Läänemere kohal Eemi jäävaheaja perioodil, umbes 130 000–115 000 aastat tagasi.
Vaata Soolane vesi ja Eemi meri
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Vaata Soolane vesi ja Eutrofeerumine
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Soolane vesi ja Hüdroloogia mõisteid
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Soolane vesi ja Hüdrosfäär
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Soolane vesi ja Järv
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga.
Vaata Soolane vesi ja Limnoloogia
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Vaata Soolane vesi ja Merebioloogia
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Soolane vesi ja Merevesi
Mikrovetikad
Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.
Vaata Soolane vesi ja Mikrovetikad
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Vaata Soolane vesi ja Padur
Soolvesi
Soolvesi on keedusoola vesilahus.
Vaata Soolane vesi ja Soolvesi
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Soolane vesi ja Suue
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Vaata Soolane vesi ja Termokliin
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.