Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Soolsus

Index Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Sisukord

  1. 111 suhted: Aasov, Abstsiishape, Agarik, Aleksandr Vojeikov (meteoroloog), Alk, Allveeakustika, Amazonas, Angerjas, Antarktis, Araali meri, Arhed, Assali järv, Äravooluta valgla, Õisloomad, Bacillus subtilis, Bellingshauseni meri, Biskaia laht, Bosporus, Buada laguun, Crater Lake, CTD-sond, Dinoflagellaadid, Dubrovnik, Emil Lenz, Evadne anonyx, Evaporiidid, Garda järv, Halobiondid, Halofüüt, Halofiil, Halokliin, Hüdrobiondid, Hüdroloogia mõisteid, Helikiirus, Hoovus, Isohaliin, Jaava meri, Jäävetikad, Jevpatorija, Kaspia meri, Keemia mõisteid, Keriloomad, Krohmseened, Labradori meri, Laguun, Lääne-Austraalia, Lääne-Austraalia hoovus, Läänemeri, Lehtersuue, Levaansukraas, ... Laienda indeks (61 rohkem) »

Aasov

Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.

Vaata Soolsus ja Aasov

Abstsiishape

Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).

Vaata Soolsus ja Abstsiishape

Agarik

Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis) on punavetikaliik.

Vaata Soolsus ja Agarik

Aleksandr Vojeikov (meteoroloog)

Aleksandr Ivanovitš Vojeikov Aleksandr Ivanovitš Vojeikov (vene keeles Александр Иванович Воейков; 20. mai 1842 Moskva – 22. veebruar 1916 Petrograd) oli vene meteoroloog ja geograaf, põllumajandusliku meteoroloogia rajaja.

Vaata Soolsus ja Aleksandr Vojeikov (meteoroloog)

Alk

Algi muna Alk (Alca torda) on alklaste sugukonda algi perekonda kuuluv merelind.

Vaata Soolsus ja Alk

Allveeakustika

Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees.

Vaata Soolsus ja Allveeakustika

Amazonas

Amazonase valgla Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.

Vaata Soolsus ja Amazonas

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Vaata Soolsus ja Angerjas

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Vaata Soolsus ja Antarktis

Araali meri

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.

Vaata Soolsus ja Araali meri

Arhed

Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Vaata Soolsus ja Arhed

Assali järv

thumb thumb Assali järv asub Djibouti keskosas Adeni lahe lähedal Järve vee soolsus on 34,8 %, mis ületab 10-kordselt maailmamere soolsuse.

Vaata Soolsus ja Assali järv

Äravooluta valgla

Suuremad äravooluta alad Äravooluta valg(a)la ehk äravooluta ala on valgla, kust pinnavesi ei voola maailmamerre.

Vaata Soolsus ja Äravooluta valgla

Õisloomad

Õisloomad (Anthozoa) on ainuõõssete (Cnidaria) hõimkonda kuuluv loomade klass.

Vaata Soolsus ja Õisloomad

Bacillus subtilis

''B. subtilis'' grami järgi värvitunaBacillus subtilis on grampositiivne, katalaas-positiivne bakter, mida leidub mullas ning inimeste ja mäletsejate seedetraktis.

Vaata Soolsus ja Bacillus subtilis

Bellingshauseni meri

pisi Bellingshauseni meri on Vaikse ookeani (või ka Lõuna-Jäämere) ääremeri Antarktise rannikul Antarktika poolsaare (Grahami maa (läänes; umbes 70. meridiaan) ja Thurstoni saare (läänes) vahel. See piirneb läänes Amundseni merega (tinglik piir on ligikaudu 100.

Vaata Soolsus ja Bellingshauseni meri

Biskaia laht

pisi pisi Kaljune lõunarannik Biskaia laht on Atlandi ookeani laht Euroopa rannikul.

Vaata Soolsus ja Biskaia laht

Bosporus

Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.

Vaata Soolsus ja Bosporus

Buada laguun

pisi pisi Buada laguun on järv Nauru saarel, Nauru suurim siseveekogu.

Vaata Soolsus ja Buada laguun

Crater Lake

Crater Lake (inglise keeles 'kraatrijärv') on järv Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis.

Vaata Soolsus ja Crater Lake

CTD-sond

CTD-sond CTD-sond (lühend ingliskeelsetest sõnadest Conductivity, Temperature, Density 'elektrijuhtivus, temperatuur, tihedus') on seade, mille abil mõõdetakse vee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu muutumist sõltuvalt kaugusest veekogu pinnast.

Vaata Soolsus ja CTD-sond

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Vaata Soolsus ja Dinoflagellaadid

Dubrovnik

Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.

Vaata Soolsus ja Dubrovnik

Emil Lenz

Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. veebruar/vkj 12. veebruar 1804 Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik.

Vaata Soolsus ja Emil Lenz

Evadne anonyx

Evadne anonyx (G.O. Sars, 1897) on planktilise eluviisiga loomaliik, kes kuulub seltsi vesikirbulised (Diplostraca) ja perekonda Evadne.

Vaata Soolsus ja Evadne anonyx

Evaporiidid

Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).

Vaata Soolsus ja Evaporiidid

Garda järv

Garda järve satelliidifoto Riva del Garda Garda järv (itaalia Lago di Garda) on järv Itaalias Alpide lõunajalamil, Itaalia suurim järv.

Vaata Soolsus ja Garda järv

Halobiondid

Halobiondid on obligaatselt suure soolsusega keskkonda vajavad organismid.

Vaata Soolsus ja Halobiondid

Halofüüt

''Spartina alterniflora'' kuulub halofüütide hulka Halofüüt ehk soolataim on sooldunud pinnasel või suure soolsusega vees kasvav taim.

Vaata Soolsus ja Halofüüt

Halofiil

Halofiil on organism, kes eelistab elada suure soolsuse ehk soolasisaldusega keskkonnas.

Vaata Soolsus ja Halofiil

Halokliin

Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.

Vaata Soolsus ja Halokliin

Hüdrobiondid

Hüdrobiondid ehk veeorganismid on mingis veekogu (meri, järv, jõgi jt) ökoloogilises sügavusvööndis (pelagiaalis, bentaalis või põhjasetteis) elavad organismid: taimed, seened, loomad ja mikroorganismid.

Vaata Soolsus ja Hüdrobiondid

Hüdroloogia mõisteid

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

Vaata Soolsus ja Hüdroloogia mõisteid

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.

Vaata Soolsus ja Helikiirus

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Vaata Soolsus ja Hoovus

Isohaliin

Isohaliin ehk samasoolsusjoon on joon, mis ühendab kaardil punkte, kus vee soolsus on ühesugune.

Vaata Soolsus ja Isohaliin

Jaava meri

Jaava mere asendikaart Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel.

Vaata Soolsus ja Jaava meri

Jäävetikad

Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.

Vaata Soolsus ja Jäävetikad

Jevpatorija

Jevpatorija on linn Ukrainas Krimmi läänerannikul Musta mere Kalamõti lahe osa Jevpatorija lahe ääres.

Vaata Soolsus ja Jevpatorija

Kaspia meri

Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.

Vaata Soolsus ja Kaspia meri

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Vaata Soolsus ja Keemia mõisteid

Keriloomad

Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.

Vaata Soolsus ja Keriloomad

Krohmseened

Krohmseened (Glomeromycota) on seente hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 150 liiki.

Vaata Soolsus ja Krohmseened

Labradori meri

Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul.

Vaata Soolsus ja Labradori meri

Laguun

Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.

Vaata Soolsus ja Laguun

Lääne-Austraalia

Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia, lühend WA) on Austraalia suurim osariik pindala järgi.

Vaata Soolsus ja Lääne-Austraalia

Lääne-Austraalia hoovus

Lääne-Austraalia hoovus on külm hoovus India ookeanis, läänetuulte hoovuse põhjaharu.

Vaata Soolsus ja Lääne-Austraalia hoovus

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Soolsus ja Läänemeri

Lehtersuue

thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.

Vaata Soolsus ja Lehtersuue

Levaansukraas

Levaansukraasid (ehk sahharoos:2,6-fruktaan 6-D-fruktosüültransferaas; EC 2.4.1.10) on bakteriaalsed ekstratsellulaarsed (rakuvälised) ensüümid.

Vaata Soolsus ja Levaansukraas

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Vaata Soolsus ja Liivi laht

Limaan

Satelliidipilt Dnestri limaanist Limaan (kreeka keeles limēn 'sadam, abajas') on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr.

Vaata Soolsus ja Limaan

Lophelia pertusa

Lophelia pertusa on kivikoralliliste seltsi kuuluv süvaveekorall.

Vaata Soolsus ja Lophelia pertusa

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Soolsus ja Maa

Maateaduste mõisteid (E)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad E-tähega. E.

Vaata Soolsus ja Maateaduste mõisteid (E)

Maateaduste mõisteid (M)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.

Vaata Soolsus ja Maateaduste mõisteid (M)

Maateaduste mõisteid (R)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.

Vaata Soolsus ja Maateaduste mõisteid (R)

Maateaduste mõisteid (S)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.

Vaata Soolsus ja Maateaduste mõisteid (S)

Mageveekogu

Mageveekogu on veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Vaata Soolsus ja Mageveekogu

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Vaata Soolsus ja Magevesi

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Vaata Soolsus ja Merefüüsika

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Vaata Soolsus ja Merevesi

Meriforell

Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.

Vaata Soolsus ja Meriforell

Merisiilikud

Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.

Vaata Soolsus ja Merisiilikud

Meromiktiline veekogu

Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.

Vaata Soolsus ja Meromiktiline veekogu

Mertvovod

Mertvovod Mertvovod (ukraina keeles Мертвовод) on jõgi Ukrainas.

Vaata Soolsus ja Mertvovod

Mono järv

thumb thumb Mono järv on soolajärv Ameerika Ühendriikides Californias Sierra Nevada mäestiku idaserva lähedal.

Vaata Soolsus ja Mono järv

Mudakrabi

Harilik rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) ehk harrise mudakrabi on liik krabilisi.

Vaata Soolsus ja Mudakrabi

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Vaata Soolsus ja Must meri

Natroni järv

Discovery tehtud foto Natroni järv (Lake Natron) on soolajärv Tansaania põhjaosas Arusha piirkonnas, Ida-Aafrika rifti idapoolse haru kohal.

Vaata Soolsus ja Natroni järv

Neriitiline vöönd

Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).

Vaata Soolsus ja Neriitiline vöönd

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.

Vaata Soolsus ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Otoliidid

Tursa (''Gadus macrocephalus'') otoliidid Noor heeringas. Otoliit on näha silmast vasakul Otoliidid ehk kuulmekivikesed on kalade sisekõrvas asuvad paarilised kristallilised struktuurid, mida kasutatakse kuulmiseks ja tasakaalu hoidmiseks.

Vaata Soolsus ja Otoliidid

Pärnu laht

Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.

Vaata Soolsus ja Pärnu laht

Püknokliin

Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.

Vaata Soolsus ja Püknokliin

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Vaata Soolsus ja Põhja-Jäämeri

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes põllumajanduslikest tavadest, mida praktiseeritakse üle maailma, kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, liigne niisutus, erosioon, väetiste ja agrokemikaalide sattumine veekogudesse.

Vaata Soolsus ja Põllumajanduse mõju keskkonnale

Pehmerobootika

Pehmerobootika on uus robootikavaldkond, mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest ja painduvast materjalist, mis lubab suuremat liikumisvabadust.

Vaata Soolsus ja Pehmerobootika

Perämeri

Perämeri on Läänemere põhjaosas asuva Põhjalahe põhjaosa.

Vaata Soolsus ja Perämeri

Pingualuiti kraater

Aerofoto 2007. aastal Pingualuiti kraater on meteoriidikraater Kanadas Québeci provintsi põhjaosas Ungava poolsaarel.

Vaata Soolsus ja Pingualuiti kraater

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Vaata Soolsus ja Pinnavesi

Promill

Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.

Vaata Soolsus ja Promill

Punane meri

Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.

Vaata Soolsus ja Punane meri

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Vaata Soolsus ja Riimvesi

Rohukonn

Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Vaata Soolsus ja Rohukonn

Roosa

Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.

Vaata Soolsus ja Roosa

Satelliitokeanograafia

Satelliitokeanograafia on okeanograafia haru, mis kasutab ookeani ja tema protsesside kohta vaatlusandmete saamiseks satelliite.

Vaata Soolsus ja Satelliitokeanograafia

Sawu meri

Sawu mere asukohakaart Sawu mere asendikaart. Meri jääb kaardi lõunaossa roheliste saarte vahele. Sawu meri on saartevaheline meri Vaikses ookeanis, mis jääb Euraasiast kagusse ja piirneb Väikeste Sunda saartega.

Vaata Soolsus ja Sawu meri

Schlei

Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.

Vaata Soolsus ja Schlei

Sedimentoloogia mõisteid

Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.

Vaata Soolsus ja Sedimentoloogia mõisteid

Siirdeveed

Siirdeveed ehk üleminekuveekogud on mere või ookeani läheduse tõttu madala soolsusega jõesuulähedased pinnaveekogud, mis on tugevasti mõjutatud mageveevoolust.

Vaata Soolsus ja Siirdeveed

Sonopoi

Sonopoi laadimine lennukile USN P-3C Orion Sonopoi (sõnadest "sonar" ja "poi" saadud kohversõna) on suhteliselt väikesemõõtmeline poi (tavaliselt läbimõõduga 13 cm, pikkusega 91 cm) ja (mõnikord ühekordselt kasutatav) sonar, mis visatakse vette lennukitelt/helikopteritelt või laevadelt allveelaevadevastase sõjapidamise, allveeakustika uurimistöö, okeanograafiliste mõõtmiste või kommunikatsiooni kanali tekitamise eesmärgil.

Vaata Soolsus ja Sonopoi

Soolajärv

Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.

Vaata Soolsus ja Soolajärv

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.

Vaata Soolsus ja Soolane vesi

Soolasus

Soolasus on maitseomadus, mida põhjustab enamasti naatriumkloriid.

Vaata Soolsus ja Soolasus

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Soolsus ja Soome laht

Stromatoliit

Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.

Vaata Soolsus ja Stromatoliit

Surnumeri

Surnumeri (heebrea keeles ים המלח Yam HaMelaẖ 'soolameri', araabia keeles البحر الميت‎ al-Baḥr al-Mayyit 'soolameri') on soolajärv Lähis-Idas.

Vaata Soolsus ja Surnumeri

Suubumisjärv

Suubumisjärv on järv, millel puudub pindmine ja maa-alune väljavool.

Vaata Soolsus ja Suubumisjärv

Suur Karujärv

Suur Karujärv (ka Suur-Karujärv, inglise keeles Great Bear Lake) on järv Põhja-Ameerikas Kanadas.

Vaata Soolsus ja Suur Karujärv

Tai laht

Tai lahe asukohtTai laht (ka Siiami laht) on Lõuna-Hiina mere osa.

Vaata Soolsus ja Tai laht

Umbjärv

Umbjärv on järv, millel puudub nähtav pindmine sisse- ja väljavool; ka umbjärv kitsamas mõistes.

Vaata Soolsus ja Umbjärv

Urmia järv

Urmia järve satelliidipilt Ülevaade Urmia järve kuivamisest Urmia järv (pärsia keeles دریاچه ارومیه, Daryācheh-ye Orūmīyeh, aserbaidžaani keeles Urmiya gölü, kurdi keeles Gola Urmiyê, armeenia keeles Ուրմիա լիճ) on äravooluta soolajärv Iraani loodeosas Ida- ja Lääne-Aserbaidžaani provintside vahel kõrgusel 1275 m.

Vaata Soolsus ja Urmia järv

Uus-Meremaa spinat

Uus-Meremaa spinat (Tetragonia tetragonioides), botaanilise nimetusega spinat-ruutlehik, on õistaim ruutlehiku perekonnast kivileheliste sugukonnast­.

Vaata Soolsus ja Uus-Meremaa spinat

Uvs

Uvs (mongoli Увс нуур, tõva Успа-Холь, vene Убсу-Нур) on väga suure soolsusega (18,8 promilli) järv Mongoolias ja Venemaal (järve kirdetipp asub Venemaal Tõva Vabariigis).

Vaata Soolsus ja Uvs

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Vaata Soolsus ja Vahemeri

Vättern

Järv kaardil Vättern on Rootsi suuruselt teine järv (Vänerni järel) ja Euroopa Liidus suuruselt neljas (Vänerni, Saimaa ja Peipsi-Pihkva järve järel).

Vaata Soolsus ja Vättern

Vööt-kirpvähk

Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.

Vaata Soolsus ja Vööt-kirpvähk

Vee magestamine

Ševtšenko veemagestustehas Kaspia mere kaldal Pöördosmoosi põhimõttel töötav veemagestustehas Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine.

Vaata Soolsus ja Vee magestamine

Veekogu stratifikatsioon

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.

Vaata Soolsus ja Veekogu stratifikatsioon

Veetemperatuur

Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.

Vaata Soolsus ja Veetemperatuur

Tuntud ka kui Mineraalsus, Saliinsus, Vee mineraalsus.

, Liivi laht, Limaan, Lophelia pertusa, Maa, Maateaduste mõisteid (E), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (R), Maateaduste mõisteid (S), Mageveekogu, Magevesi, Merefüüsika, Merevesi, Meriforell, Merisiilikud, Meromiktiline veekogu, Mertvovod, Mono järv, Mudakrabi, Must meri, Natroni järv, Neriitiline vöönd, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Otoliidid, Pärnu laht, Püknokliin, Põhja-Jäämeri, Põllumajanduse mõju keskkonnale, Pehmerobootika, Perämeri, Pingualuiti kraater, Pinnavesi, Promill, Punane meri, Riimvesi, Rohukonn, Roosa, Satelliitokeanograafia, Sawu meri, Schlei, Sedimentoloogia mõisteid, Siirdeveed, Sonopoi, Soolajärv, Soolane vesi, Soolasus, Soome laht, Stromatoliit, Surnumeri, Suubumisjärv, Suur Karujärv, Tai laht, Umbjärv, Urmia järv, Uus-Meremaa spinat, Uvs, Vahemeri, Vättern, Vööt-kirpvähk, Vee magestamine, Veekogu stratifikatsioon, Veetemperatuur.